TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” AUTORENT Üliõpilane: Birgit Albert Õpperühm: IASB30 Matrikli nr.: 134132 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDVAADE............................................................................................................... 3 1.1 Taust.................................................................................................................. 3 1.2 Lausendid...........
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu..................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST........................................................................................................
Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe .................................. Pärtel Lias .................................. Indrek Kempi .................................. 2 Sisukord 1. Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................10
.........................................................7 1.1.6 Leige huvi koolituse vastu..................................................................................7 5. Projektist saadud õppetunnid........................................................................................... 7 1.1.7 Partneri kaasamine on pluss................................................................................7 1.1.8 Ettevaatust probleemidega, mis on suuremad kui käesolev projekt................... 7 1.1.9 Testimine on väga mahukas................................................................................8 2 1. Projektist NB! Projekti lõpptähtajaks on 27.02.2007. Olen lõpuaruande koostamisel kujutlenud, et käes on 2007. aasta kevad ja projekt on juba lõppenud. 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse
......................................................................................................8 4. Andmevaade.................................................................................................................... 8 5. Ajaline vaade................................................................................................................... 9 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga
Minu arvamuses seal teenindajad ei teeninda kliente piisavalt hästi. Kohvik on väikese või keskmise suurusega ettevõte. Kirjutan hea koolitusprojekti, millest oleks igapäevatöös ka tegelikult abi ning mida oleks hea ja mugav kasutada. Projekti tasub luua juba ainuüksi sellel põhjusel, et asjad liikuma hakkaksid. Alguseks on vaja ,,vaadata otsa" kogu ettevõtte arengule tervikuna, luua üks sisukas ja eesmärgistatud koolitusprojekt ning järgida seda kõigi arengutegevuste juures. Projekt peab tihedalt seotud ettevõtte ärieesmärkidega. Klienditeenindusest oleneb ka selle ettevõtte kasum. Koolitusprojekti eesmärgiks on kokku viia koolitusvajadused ja organisatsiooni koolitusvõimalused. Koolitusprojekt sisaldab järgmisi andmeid: 1. Koolituse teema. Eesmärk ja vajadused. 2. Osalejad. Koolituse koolitusvorm. 3. Koolituse toimumise aeg, kestvus ja maht. Koolituse toimumise koht. 4. Koolituse maksumus (prognoos). Hinnapakkumised ja eelarve. 5
PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).( http://www.nip.ee/ 02.10.2011) Haigused, traumad, sünnikahjustused, eluaastatega kaasnev nägemise nõrgenemine -- silmaarstide arvates on umbes 15 000 inimest, kes on kaotanud vähemalt 65 % nägemisest. (http://www.videvik.ee/02.10.2011) Põhja Eesti P...
07.2011 01.07.2011 2.14 Projektijuht ja tööline 01.07.2011 01.07.2011 2.15 Projektijuht 01.07.2011 01.07.2011 3.1 Projektijuht 01.07.2011 01.07.2011 3.2 Projektijuht 01.07.2011 01.07.2011 3.3 Projektijuht 01.07.2011 Lõppmärkus: projekt ei ole reaalselt teostatud ning täpsed hinnauuringud puuduvad.
............................... 3 Töö põhiosa............................................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 8 Sissejuhatus ESTCube-1 on Eesti Tudengisatelliidi projekt. Projekt algas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis, selle eesmärgiks oli edendada tudengite kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projekt on olnud hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja andnud tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arendamises. Lisaks on projekti kaugemaks eesmärgiks Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust............................................
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Diana Lõhmus AK 21 E-TERVISE PROJEKT EESTIS JA SELLE TURVE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus .........................................................................
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL My Pocket Money Aine sissejuhatus infosüsteemidesse projekt Tatjana Kruglova 2014 Sisukord 1.Üldvaade................................................................................................................. 2 1.1Taust................................................................................................................... 2 1.2Organisatsiooni eesmärgid................................................................................. 2 1.3Organisatsiooni põhiprotsess...........................................................
Olen tähele pannud, et eestlastele on omane peaaegu kõige puhul välja tuua ainult negatiivseid külgi. Selle tõttu ei saa positiivselt ellu viidud ideed nii laialdast kajastust nagu läbikukkunud ideed. Kedagi kritiseerida ning millegi üle vinguda tundub eestlastele millegi pärast huvitavam. Millised on aga Eestis positiivset kajastust saanud ettevõtmised? Positiivset mõju ühiskonnale toovad projektid, mis on kasulikud nii inimesele endale kui ka riigile. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku. Näiteks "Eesti geeniprojekt" on sotsiaalministeeriumi projekt, mille eesmärgiks on välja selgitada haiguste tekkepõhjuseid ning ka ennetada haigusi. Projektis osalemiseks on vaja hakata geenidoonoriks - selleks on vaja anda kõigest kuus milliliitrit verd ning allkirjastada nõusolekuleping. Geenidoonoriks hakates saab inimene teada, mis haigused võivad tal tulevikus tekkida ning kuidas neid ennetada ja teadlased saavad uurida erinevate haiguste
.......................................................................................................6 1.1.9 Realiseerimisfaas................................................................................................ 7 1.1.10 Juurutusfaas.......................................................................................................7 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse
........................................... 4 5. Projekti eeldused seisundiaruande esitamistähtaja jaoks.................................................4 6. Projektiga seotud piirangud ja kitsendused .....................................................................6 7. Projekti verstapostid.........................................................................................................6 2 1. Taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse
(10) Eestis on ka levinud see pahavara ja teada olevalt on ohvriteks langenud kaks ettevõtet: Ehitus ABC ja minigi väiksem tehas. Kuid kõige rohkem nakatada saanud Ukraina süsteemid, nende hulgas olid keskpank, lennujaam , metroo ja Tšernobõli tuumajaam. Mille tõttu väidetakse, et tegelikult lunavara levimis põhjuseks oli Ukraina infrastruktuuri kontrollimine. (11) Projekt „ No More Ransom“: See projekt on tehtud politsei ja IT-turbe ettevõttete poolt, mille mõte on takistada küberkriminaalide lunavara äri õpetadades kasutajatele, kuidas lunavara töötab ning milliseid ennetusmeetmeid tuleks kasutada, et vältida ohvriks langemist.. Projekti ametlik sait on www.nomoreransom.org , mis on Hollandi politsei Riikliku kõrgtehnoloogilise kuritegevuse üksuse, Europoli Euroopa küberkuritegude keskuse ning Intel Security initsiatiiv, mille
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine ...
ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. "Arhitekti Eliel Saarineni looming on rahvusvaheliselt tuntud üle kogu maailma ning tema projekteeritud majad kujundavad ka tänase Tallinna esindusrajoone," ( Kaia Jäppinen ) Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse
Tegemist on reaalse infosüsteemiga mida kasutab Solaris Kino enda äri eesmärkide täitmiseks. Infosüsteem pakub aktuaalse kinokava vaatamise ja piletite ostmise võimalust. Samuti võimaldab see kasutajate registreerimist. Sisselogitud kasutaja saab enda ja oma sõprade ostetute piletite ajaloo ja teenitud „badge“ vaadata. Samas registreeritakse iga kinosaalis veetud minut, mille alusel muutub kasutaja staatus ja vastavalt sellele pakutavate piletite hinnad. Antud aines esineb projekt kui piletite ostmise strateegiliselt analüüsitav infosüsteem. 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED Projekti eesmärgiks on läbi viia piletite ostmise infosüsteemi strateegiline analüüs, täpsemalt: Määratleda ning piiritleda arendatav terviksüsteem; Jaotada terviksüsteem modelleeritavateks osadeks: vaadeteks ning registriteks; Defineerida strateegilised sõltuvused ja (kõrgtasemel) liidesed vaadete ning registrite vahel;
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
Tervisespordikeskus Hoonetekonstruktsioonid Teostaja: XXX XXXXX Kontrollis: T.Kalamees TTÜ 2010 Sügissemester 1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on ...
ühtekuuluvustunnet ja arendades omavahelisi suhteid. Samuti 19. Tulemuslikkus saavad inimesed end välja elada. Seega peaksid need tegevused aitama eesmärgini jõuda. Korraldades perepäeva on võimalus osaleda kõigil pereliikmetel, 20. Efektiivsus nii noortel kui vanadel. Piirkonna mainele mõjub antud projekt kindlasti positiivselt, sest näidatakase, et Otepää vallas on ettevõtlikke ja aktiivseid 21. Mõju mainele inimesi, kes on huvitatud igapäevaelu rikastamisest, perekondade vaheliste suhete arendamisest ning valla inimeste ühtekuuluvustunde suurendamisest. ,,Koostegemise rõõmust" võiks kujuneda traditsiooniline üritus,
Kool ,,MINU SÕBER VAJAB ABI" Projekt Nimi 11.klass Valmimiskoht 2012 Sissejuhatus Valgusteid on vaja järgmistesse kohtadesse : 1. Maja ruumid: · Tuba: * 1 Laelamp * 1 Seinalamp * 1 Laualamp * 1 Põrandalamp · Köök: * 1 Laelamp * 2 Seinalampi · Panipaik 1: * 1 Laelamp · Panipaik 2: * 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" MAHEKAUBA E-POOD Üliõpilane: Allar Plaksi Õpperühm: EALB-31 Matrikli nr.: 062005 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus..............................................................................
TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS Antud teadusartikli projekt on ülevaateartikkel, mis keskendub teedemaksu diskusioonidele Eestis. Artikkel põhineb erinevate arvamusliidrite seisukohtadel teedemaksu rakendamise vajalikkuse kohta Eestis. Artiklis esitatu on suunatud eelkõige kõigile autojuhtidele, et neid informeerida Eestis teedemaksu kehtestamise poolt- ja vastuargumentidest. Sissejuhatus Teede kasutamise eest küsitakse väga paljudes Euroopa riikides teedemaksu. Teedemaks
11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada...
Owl City tutvustus : Owl City on Ameerika süntpopi muusikaline projekt, kelle myspace leht on kogunud 50 miljonit külastust ning kelle facebookis on ligi 1 miljon fänni. Owl City singel "Fireflies" müüs USA-s rekordilised 2 miljonit, olles tänaseks kiireima läbimüügiga elektromusa singel. Lugu Fireflies on olnud ka Eesti edetabelite tippplauluks. Owl City taga seisab 23-aastane Adam Young (sündind 05.juuli 1986), kes unetutel öödel alustas muusika loomist oma vanemate keldris Minnesotas Owatonnas. Youngi on mõjutanud
.................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.......................................................7 2.Valitud kinnisvara arenduse projekt.............................................................................10 2.1.Asukoha põhjendus................................................................................................10 2.2.Sihtotstarbe põhjendus...........................................................................................13 2.3.Eelarve kalkulatsioon............................................................................................16 2.4.Tasuvusanalüüs...........................
Andmebaas peab olema: · Ammendav · Terviklik · Mitteliiane · Struktuurne · Aktuaalne · Aktiivne Andmebaasi elutsükkel · Analüüs · Disain · Ehitamine · Testimine · Rakendamine · Hooldus Ettevõttes mõeldi, et oleks vaja Vajaminev rakenduse nõuded Konkursi võitnud firma projekteeris pildil olevat rakendust. kirjutati kokku ning esitati tellimus. lahenduse. Tellimuse põhjal loodud projekt Testijad testisid ei töötanud, Tegelikult soovis ettevõte sellist anti programmeerijatele, kes vigased koodilõigud parandati rakendust. kirjutasid töö valmis ning andsid ning rakendus hakkas tööle. üle testijatele. Andmebaasiga seotud rollid: · Andmete administraator · Süsteemianalüütik · Disainer · Andmebaasi kasutatavate programmide looja · Lõppkasutaja Andmebaaside liigitus: · Võib liigitada nendes hoitavate andmete
-155 -125 -110 -82 -52 -27 -7 18 48 68 Tasuv usaeg =7+ 7/25= 7,28 aastat 3. Projekt Projek Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt A tB C A B C A B C Aast PVIF Kum. Kum. Kum. a Disk.' Disk.' Disk.' 18%, n Disk. Disk. Disk. mata mata mata Disk. Disk. Disk. rahavoo rahavoo rahavoo
lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ paber kirjutusvahend ● liim ● käärid ● kleeplint ● joogikõrs TÖÖKÄIK 1. Õpilased tutvuvad töölehega ja planeerivad katsekäigu 2. Seatakse valmis katsevahendid ja tehakse katse 3. Vormistatakse katse A4 formaadis joonistuspaberile vastavalt antud kavale 4. Seatakse korda töökoht ja ruum. ANDMED
Projektirahadel põhinevad vabatahtlikud tegevused on äärmiselt toredad ettevõtmised. Inimesed saavad kokku ning teevad oma ühiskonna jaoks midagi kasulikku. Alati ei pruugi vabatahtlikutel tegevustel olla positiivseid tagajärgi ühiskonnale ja inimeste ellusuhtumisele. Vahel kasutavad inimesed heatahtlike tegevuste jaoks mõeldud raha hoopis vastupidistel eesmärkidel. Positiivseid tagajärgi ühiskonnale toovad projektid, millest saavad kasu kõik, kes selle projektiga seotud on. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku ning inimesi kokku tooma ja ühendama vaimsel tasandil. Näiteks "Teeme ära!" koristusprojekt, mille eesmärgiks oli koristada Eestimaa loodust. Üritus oli vabatahtlik ning tasuta. Inimesed üle terve Maarjamaa said kokku ning hakkasid loodust rämpsust vabastama. Ligi 50 000 vabatahtlikku koristas kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi. See projekt ei toonud kasu üksnes inimestele ja ühiskonnale, vaid ka keskkonnale
Ideed võivad tulla nii sellest osakonnast kui ka väljaspoolt. N: Ford otsis ka kulude vähendamiseks ja autode kvaliteedi tõstmiseks ideid kõigilt oma töötajatelt, hakates maksma lisatasu kulude piiramise soovituste eest ning selliste ideede genereerijaid kaasama uute projektide leidmisesse. TASUVUSAEG Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, ignoreerides seejuures raha ajaldatud väärtust- rahavooge ei diskonteerita tagasi käesolevasse ajamomenti. Projekt vastu võtta, kui tasuvusaeg jääb firma nõutava tasuvusaja piiresse. Näide: Firma maksimaalne soovitav tasuvusaeg on 3 aastat ja investeerimisplaan nõuab algselt sissemaksu 10 000 USD, millele järgnevad alljärgnevad aastased rahavood:
projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Millest alustada: Esmalt tuleb arvutada projekti esialgne kulu (puhas investeering); lisanduvad
...... 18 Keskkonna muutustest tingitud risk............................................................................................................. 18 Riskianalüüsi tulemuste kasutamine planeerimisel..................................................................................... 18 Kaitse Murphy vastu ........................................................................................................................................... 19 Järjestikuste töödega projekt (Simulatsioon 1) ............................................................................................... 19 Paralleelsete töödega projekt Simulatsioon 2................................................................................................. 20 Piiratud ressurssidega projekt (Simulatsioon 3 ja 4)....................................................................................... 20 Projekti juhtimise muudab komplitseerituks ..........................................
Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200 Amortisatsioon 25 000 Juurdekasvuline rahavoog 38 200 3. Arvutage lõpetavad rahavood Uue seadme müügihind 0? - ettevõtte tulumaks 0? LRV 0? 4. Tasuvusaeg 112 540 / 38 200 = 2,9 aastat Antud projekt tasub ennast 2,9 aastaga. Kuna pole öeldud firma poolt lubatud tasuvusaega, siis ei saa selle näitaja põhjal otsustada. 5. Praegune puhasväärtus NPV Kuna pole antud prrojekti eluiga, siis võtan arvutuse aluseks masina oodatava eluea 5 aastat. Kasutan annuiteedi nüüdisväärtuse (PVIFA r,n) tabelit teguri leidmiseks. 5 aastat ja 10 % on 3,791 38 200* 3,791 = 148 607 NPV on 148 607- 112 540= 36 067 Positiivne väärtus tähendab seda, et võib projekti vastu võtta. 6
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise õppetool Projektijuhtimine Projekt Juhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu
tasuvusanalüüsi abil on uuritud majanduslikku tasuvust. Kolmanda osa lõpus on välja toodud ka Rail Balticu kriitikute arvamused. Töös tehtavad järeldused tuginevad analüüsidele, kriitikute poolt välja toodud potentsiaalseid arvutusvigu ei ole arvesse võetud. 3 1. RAIL BALTICU OLEMUS Rail Baltic on 2026. aastaks kavandatav keskkonnasäästlik kiirraudtee, mis ühendab Eesti naaberriikide Läti ja Leeduga ning muu Euroopaga (Sajandi projekt 2018). Tegemist on põhja- lõuna suunalise raudteega, mis on mõeldud nii reisimiseks kui kaubavedudeks. Projekti on lisaks Balti riikidele kaasatud ka Soome ja Poola. (Olulised faktid 2018) Rail Balticu projekt on keskkonnasäästlik, rongid on täielikult elektrifitseeritud ning trass on kavandatud nii, et see ei mõjuta märkimisväärselt keskkonnatundlikke alasid. Kus vajalik, sinna paigaldatakse müratõke ning loomade jaoks ehitatakse spetsiaalsed läbikäigud. Rail Baltic
142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ...................................................................... 6 2.3 KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC KESKKONDA JA LOODUST? ...................................... 7 2
Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) 2. Leidke juurdekasvu rahavood 3
Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John
aastal. Tuumapommid · Tuumarelva kasutamistest hakkasid esimesena rääkima Inglise teadlased kaua enne teise maailmasõja puhkemist. · 1939. aastal teadsid juba kõik füüsikud, et sellist relva on võimalik luua. · Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud. Tuumapommid · Tuumapomm koodinimega ,,Fat Man", mis visati Jaapani linnale Nagasakile 9. augustil 1945 Manhattani projekt · Manhattani projekt oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua riigi esimene aatomipomm. · Ametlikult juhtis projekti armeekindral Leslie R. Groves ja teaduspoolt juhendas professor J. Robert Oppenheimer · Projekti alguseks loetakse 1938. aastat. · Projekti kogumaksumus oli 1,4 miljardid dollarit. Manhattani projekt Hiroshima ja Nagasaki · Esimene tuumarelva katsetus toimus 16. juulil 1945
Juhtimise Projekti Definitsio Projektiju metoodik Projekt liigitamine onid htimine ad 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Infosüsteemi loomine on just seda liiki projekt IT projekt TAGASI Projekti faasid on : algatamine (initiating) planeerimine (planning)
2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane eksp.kulu*20 aastat=100 000*20= 2 MEEK Btulud=P(kW)*Tmax*el.hind Tulu esimesel 3-l aastal: B3a=1000*2500*1,2= 3 MEEK Tulu aastatel 4-20: B4-20a=1000*1*2500= 2,5 MEEK Kui tingimus Ft =0 on täidetud, siis on projekt jõudnud tasuvuseni (tegevusest saadavad tulud katavad alginvesteeringu). Ft(1-3.a) =3*(3-0,1)-11= - 2,3 MEEK Ft(4-s a.) = (2,5-0,1)-2,3= 0,1 MEEK Järelikult võib öelda, et tuulikute projekt jõudis tasuvuseni 4 aastaga. b) Puhta nüüdisväärtuse meetod (NPV) 20 ACFt Algne investeering I0=11 MEEK NPV = t - IO
toetab sotsiaalset siduvust, mille eesmärgiks on kindlustada ühiskonna suutlikkus, võrdsus ja heaolu. Vald loob igale üksikindiviidele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Allolev joonis selgitab positiivsete välismõjude tagajärjel tekkivat olukorda. Projekti tegevuse käigus tekivad kasud, mis suurendavad lisaks selle tegevuse sooritaja heaolule ka ümbruskonnas elavate kodanike heaolu. Täiendavat kasu ühiskonnale mõõdab sotsiaalne piirkasu ja hind. Projekt maksab Rae vallale 5,1 miljonit eurot. Kohti pärast ehitustööde lõppemist on Lasteaed-Põhikoolis kokku 1006. Viirutatud alaga kolmnurk mõõdab ebaefektiivsust. Valla heaolust lähtudes oleks ideaalne, kui kõik kohad Lasteaed-Põhikoolis oleksid täidetud, kui täidetud on vaid pooled ehk 500, siis on projekt ebaefektiivne. Autorid arvavad, et ebaefektiivset olukorda järgneva kümnendiku jooksul ei juhtu, sest Peetri on kiiresti arenev alevik, kus elanikkond iga aastaga kasvab. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
