275-276). Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti palju lõhnaaineid. Kirikuis suitsutatakse, lõhnavate õlidega võitatakse nii elavaid, surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti sellepärast, et araablased on lõhnu aastatuhandeid armastanud ja varustanud neid ka tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja järeldused selged. Pulmade puhul määritakse pruudi kehale nerolit, jasmiini, roosi jm lõhnu sisaldavvaid õlisid, peigmeest võitakse roosi või aaloepuu õliga. Põhjusteks on abiellujate kehade puhastamine ja kurjade vaimude eemalhoidmine. Matuste puhul pannakse benzoe, sandli, patsulit või mõni teine lõhnav pannitäis surnukeha jalgade juurde
peagu kõik seitsme Võrumaa mõisa talupojad soovisid umber asuda Samaarasse. See õnnestus ainult 63 perekonnal. Ümberasumisliikumisest võttis aastail 1860-62 aktiivselt osa 25-30% Eestimaa kubermangu talupoegadest, ent õnnestus see vaid 3200 talupojal. Väljarändamisliikumine puhkes uue hooga 1860. aasta sügisel Põhja-Eestis, eriti Järvamaal. Väljarändamismõtte agaraks levitajaks oli seal talupoeglik prohvet Maltsvet (Juhan Leinberg) oma enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike orjusest. 1861. aasta mai keskel kogunesid talupojad Tallinna Lasnamäe veerule ootama imelaeva, mis pidi nad Krimmi viima, kuid laev jäi tulemata. Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi- kijati küla Salgiri jõe ääres.
E/Vil02 40344 40366 22 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 40264 40285 21 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 Count 3 E/Vil04 40470 40479 9 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 Count 1 E/Vil02 40306 40330 24 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 Count 1 E/Vil01 40250 40271 21 Eduard Vilde Prohvet Maltsvet E/Vil01 Count 1 E/Vil02 40276 40296 20 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 40463 40488 25 Eduard Vilde Pisuhänd E/Vil02 Count 2 E/Vil03 40533 40561 28 Eduard Vilde Tabamata ime E/Vil03 Count 1 E/Vil02 40344 40355 11 Eduard Vilde
predestinatsiooniõpetus tekitas inimsestes mure lunastatud saamise pärast ja sobisid ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Ususüsteemide topeltloomust (status quo toetaja ja muutuste agent) on hästi tabanud Max Weber, eristades preesterlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Prohvet on ametlike võimudega vastuolus. Weber rääkis karisma rutiniseerimisest , millega prohveti usk ametlikustatakse ja tema vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. (Tagajärjeks on bürokraatia) 13. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196 197). Uskumuste süsteemide funktsioonid
kristlastega. Niiöelda kõik teised olid paganad ning need tapeti. Vallutajatele maksti makse. Maksudest olid vabad need, kes pöördusid islami usku. Õpetus 1. Islami põhitohmaks on usk ainujumalasse Allahisse, kes on loonud taeva ja maa, inimese, inglid, deemonid. peadeemon on IBLIS. 1. lühike usutunnistus. ei ole peale jumala Allahit ühtki jumalat ning Muhamed on tema prohvet. LA ILAHA ILLA ALLAH MUHAMMAD RASUL ALLAH. b. kõrvuti Allahiga kummardavad moslemid ka prohveteid- jumala saadikud. Muhamedi kinnituse kohaselt oli Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid porhveteid, kellest tähtsamad on: ADEM- Aadam, NUH- Noa, IBRAHIM- Abraham, MUSSA- Mooses, IŽA- Jeesus, MUHAMED- viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. c. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ning paradiisi
kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust ühetähenduslikult negatiivse protsessina, vaid selles nähti ka võimalust vabaneda ratsionaalsuse ülemvõimust. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet, samuti nagu futurismigi, uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet) suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist,
HENRIK IBSEN (1828-1906) ta on norra kuulsaim kirjanik, kelle nime teab tänaseks kogu maailm. just tema pani aluse moodsale draamale, milles omakorda on arenenud dramatugia. ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline per...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:.............................................................................................................................. 3 Teosed:............................................................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 7 ...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
· Kuninga kõrval kodanikest nõukogu. · Usuti, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal. Foiniikia tähestik · Kaananimaa vallutamise järel austasid iisraellased mitmeid jumalaid · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi nim Jahvest ärapöördumiseks · Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid · Prohvet jutustaja, nõudsid Jahve austamist ainujumalana · Sai alguse piltkirjast · Monoteism ainujumalakultus · Ei olnud enam preesterkonna privileeg · Messias-Taaveti soost salvitud kuningas Vana Testament
5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi erinevate autorite poolt vaidlustatud juhtumid on pärit Piiblist. On vaidlustamata, et näiteks Vanas-Kreekas oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid orienteeruvalt 5- aastased. Koraanis mainitakse, et prohvet Muammad võttis omale naiseks 6-aastase tüdruku nimega`'ishah', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis. Euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline
kujutaminst ei väldita. Tegelaste elute kujuneb enamasti selliseks, nagu nad ise suudavad seda rajada. Sündmusi esitatakse asjalikult, kasutades loomulikku kõnerütmi ja tavalist keelt, sh rahvakeele väljendeid. Käsitlusviisis tuleb esile kriitiline hoiak. Kriitilise suhtumisega püüavad realistid maailma paremaks muuta. Realismi esindajad Eestis on Eduard Vilde, Juhan Liiv, Eduard Vilde on kirjutanud `'Mahtra sõda'';''Kui Anja mejed tallinas käisid''; Prohvet Maltsvet'';''Külmale maale'';''Mäeküla piimamees''. Juhan Liiv on kirjutanud realistmiku luulet ja jutustusi nt: `'Nõia tütar'';''Vari ning novell''.
Pühakiri Tanach(toora 5 esimest raamatud. 1-5.Moosese raamat, nebiim prohvetiraamatud, ketubiim kirjad). Kirjutatud heebrea keeles. Rajaja ei saa räägida rajajast vaid kujunemisest Pühad paigad sünagoog. Iseloomulikud riitused Bar-mitzvah, sabati(hingamispäeva) pidamine, abiellumine sõrmust kannab ainult naine, et tõestada tema süütust. Sümbolid Taaveti täht Islam Lunastusõpetus tuleb uskuda, et jumal Allah on ainus ja Mohammad tema prohvet, palvetada 5x päevas, paastuda 1x aastas, almuse andmine(2,5% sissetulekust), palverännak Mekasse viis sammast. Siis saadki taevasse viimsel päeval. Kogudus käivad mosees ja kogudust nimetatakse ka ummaks. Iseloomulikud tunnused pühaks päevaks on reede. Monoteism. Peasuunad sunniidid 90%, järgivad koraani ja sunnat(kommentaar), peavad end õigeusklikeks. Siiidid Imaan(koguduse usujuht)on tähtis ja tiitlit pärandatakse edasi, usuliseks
(araablaste, moslemite ajaarvamise algus) neil loetakse aastaid kuukalendri järgi. Praegult on nende aasta 1429. Yatribis võeti muhhamedi õpetus vastu ja seal ja seal sai see endale nime Nedinet et Nebbi-Mediina. Muhhamedist saab sõjaline juht. Seal pannakse kirja ka islami usu viis kohustust. Mõõgaga sunniti võtma usku vastu. 632 läks muhhamed suure sõjaväega Meka alla. Viis seda islmai värki I. Usutunnistus-sahahadah: jumal on ainuke ja muhhamed on tema prohvet. Kõik on jumala poolt ette määratud-indzallah. II. Palvetamine-salah: viis korda päevas tuleb palevetada näoga meka suunas. Enne päikese tõusu, siis kui päike on enamvähem keskel, siis kui vari on kahekordne, enne päikese loojangut, ja keskööl. Minaretidelt hüüti neid palvekordu . palvetamine mosees, reedel kindlalt seal aga muidu võib omaette palvetada a see peab olema puhas koht nt vaibad ja meka suunas näoga
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav
20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu
Traditsiooniliselt eristatakse privileegiõigust ja sotsiaalset õigust. Privileegiõigus. Ei tohi olla muid jumalaid Jahve kõrval. Üks jumal võtab endale privileegi olla ainus jumal. VT teist osa nimetatakse Prohvetid. Sinna on koondatud suur hulk raamatuid: Joosua, Kohtumõistjad, 2 Saamueli raamatut, 2 Kuningate raamatut, 15 prohvetite raamatut (Jesaja, Jeremija ja Hesekiel on suured prohvetid). Varasemad Prohvetid on kirjutatud proosavormis, hilisemad luulevormis. Esimene prohvet on Mooses. Tähtsaim sündmus on Egiptusest väljaränd, järgmisena kuningriigi loomine, kuningate Taaveti ja Saalomoni aeg, mida kirjeldatakse Saamueli ja Kuningate raamatutes. Piibliajalugu ja teaduslik ajalugu Sabat algab reede õhtul päikeseloojanguga ja lõppeb laupäeva õhtu päikeseloojanguga. Viimane osa kannab nime Kirjad. Psalmid (heebrea keeles Kiitused). Kõik 150 laulu pole kaugeltki Taaveti kirjutatud.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
rahvaluule harrastusele pani aluse Herder oma mõtetega rahvapärimusest. - Romantikute lemmikteemad on jumalikkus, loodus, inimene, inimhing, tunded, öö, unenäod, haigusnägemused, hallutsinatsioonid, rahvakäsitud, (õnnetu) armastus, igatsus. - Romantikute meeliskujundid on luule, novellid ja värssromaanid. - Romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas ? Mida saab nende põhjal luuletaja kohta öelda? Luuletaja oli kui prohvet, kes rahvast oma värssidega suunas ning teadvustas?? - Luuletaja ülesandeks on inimesi suunata vabale mõtlemisele ning vabaduse ihkamisele. - Kuidas sarnanes romantismiaegsete poeetide elu nende loodud kangelaste eluga. Too näiteid. W. Blake William Blake oli inglise kirjanik, kes kaasajal ei leidnud tunnustust, aga hiljem kuulutati vararomantismi geeniuseks; andekas nii luuletaja kui ka kunstnikuna.
enne igavikku, kus inimene puhastub oma pattudest. Pühakud pääsevad otse taevasse ja need, kes meelt ei paranda, suunduvad põrgusse. Piiblis ei ole kirjas, et pääsevad kõik inimesed. Vastupidi - pääsevad vaid need, kes valivad usu. Islami õpetuse järgi lahkub inimese hing kehast ja saab sellega taas kokku ülestõusmises. Ainult prohvetid ja märtrid pääsevad taevasse otsekohe pärast surma. Koraan räägib põrgust ja taevast väga palju. Põrgu ehk Jahannum eksisteeris prohvet Muhamedi jaoks peaasjalikult kahel põhjusel: esiteks oli see piinakamber kõigi uskmatute ehk kafirite jaoks ja teiseks pidi see hirmutama inimesi, et nad islami vastu võtaksid. ,,Uskmatud käivad igavesti põrgu radadel. Karistust ei kergendata, nad jäävad meeleheitest tummaks" (Koraan 43:74). Islami põrgu ei ole moslemite jaoks, kes vääriti käituvad. Moslemite jaoks on Allah määranud Islami paradiisi ehk Jannati. See on suhteliselt materialistlik paik. Paradiis pakub
suri Miami haiglas 11 mail 1981. Tema viimased sõnad pojale Ziggy olid: ,,Money can't buy life"(raha ei suuda osta elu). Teda leinati rahvusvaheliselt ja tuhanded inimesed ilmusid välja tema matustele mis leidsid aset 21 mail et anda oma kaastunne edasi. Leinajate seas olid mõlemad, Jamaika president ja vastaserakonna juht. Bob marley nüüd puhkab nüüd enda mauseleumis enda sünnikohas. Pärast tema surma ta oli autasustatud Jamaika ,,Meriti" orderiga. Prohvet Gad soovis tungivalt, et Bobi kurikuulus sõrmus talle bärandatakse. Huvitaval kombes kadus sõrmus lõppude lõpuks ära, nagu tina tuhka. Bob Marley teadis oma saatust ja oli sellega leppinud. Ta oli oma missiooni täitnud süstides inimestesse rahvusvaheliselt armastust ja heatahtlikust vähendades sellega rassismi. Ta oli surres 36 aastane, tema legend on aga surematu
suur heledus, värvid, detailid pintslitöö järsk ja äge pintslilöök, samuti palju graafikuid ÉDOUARD MANET - Eine murul, GEORGES SEURAT(NEO) - Pühapäeva HENRI MATISSE - Toredus, EMIL NOLDE - Prohvet, Ärritatud Olympia, Argenteuil, Baar Folies- pärastlõuna Grande Jatte`i saarel, vaikus, iharus.; Avatud aken; inimesed Bergère`is, Kankaan, Suplejad Asnières's Elurõõm CLAUDE MONET - Impressioon. PAUL CÉZANNE - Sainte Victoire`i mägi MAURICE de VLAMINC - Chatou ERNST LUDWIG KIRCHNER -
Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu
Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi, Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet. Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit. Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a
ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik. Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna
*Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis *Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) *8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund *Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr. Jeesus juudi soost rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki, ta tõlgendas
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. K...
Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj
traditsioonid. Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi.
HEITI TALVIK Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni j...
Islam: ,,Keegi teist ei ole usklik seni kuni ta ei taha oma vennale sama mis iseendale" (Sunna) Konfutsius: ,,Mida ei taha enesele, seda ära tee teisele" (Vesteid ja vestlusi) Taoism: ,,Pea oma naabri edu oma eduks ning oma naabri kaotust oma kaotuseks" (T'ai Shang Kan Ying P'ien) 6. Ühiskondlik Oluline on kogukond: Kristluse puhul kirik; Budistlik sangha; Islami umma; Sikhi khalsa. Sama olulised on preester, samaan, prohvet, guru, rabi jne. Määrava tähtsusega on institutsioon kannab traditsiooni. Religioon reprodutseerub ühiskondlike institutsioonide kaudu. Emile Durkheim: ,,religioon kui ühiskonna ,,liim"". Religiooni teisenemine. Tänapäeva läänemaailm: post-traditsionaalne, privatiseerumine (mina- usund, rebi ja kleebi, uskumine kuulutamiseta, kuulumine uskumiseta) Sekularisatsioon/ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
kristlikeks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks ei pea. Sellised rühmitused võtavad sageli omaks kristliku õpetuse, kui arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. VIIMSEPÄEVA PÜHADE JEESUS KRISTUSE KIRIK Selle kiriku liikmes, kes tavaliselt kutsutakse mormoonideks, usuvad, et piibel on jumalik ilmutus, kuid nad usuvad ka mormooni raamatusse. Nad on veendunud, et selle raamatu kirjutas prohvet mormoon umber aastal 420 eKr Raamatus jutustatakse, et P-Ameerika põliselanikud olid hoopis üks Iisraeli mandunud suguharu, mis oli jumala armust ilma jäänud. Mormooni raamat egiptusekeelse tekstiga kuldplaadid olid kadunud kuni 1823 aastani, mil Joseph Smith selle New Yorgi lähedalt mäeveerust leidis. Smith sai ka ilmutuse, milles talle teatati, et kõik olemasolevad kristlikud traditsioonid on eksiõpetused ning et tema peab rajama VPJKK, mis peab
lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur.
Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni
Tegelikult on see valik käitumisreegleid, millest vaid kolm on enam-vähem üldaktsepteeritud: ei tohi tappa, varastada ega valetunnistust anda. Kolmas käsk sina pead hingamispäeva pühitsema pole kristluses kunagi kehtinud, välja arvatud seitsmenda päeva adventistidel ja mõnes pisemas denominatsioonis. Kui kogu elu oli religioonist läbi imbunud, oli seda loomulikult ka käitumine. Iisraellane uskus, et Jumal, kes teab, kuidas asjad on, ei jäta õiglust jalule seadmata. Näiteks prohvet Sakarja kinnitab: "Igaüks, kes varastab, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ja igaüks, kes valet vannub, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ma toon ta välja, lausub vägede Issand, ja see tuleb varga koja peale ja selle koja peale, kes valet vannub minu nime peale." Sellist kõigile ühist ja endastmõistetavat veenet, et Jumal näeb ja mõistab kohut, ei ole enam. Kui keegi veel usubki Jumalat, siis saab too olla vaid absoluutne headus ja armastus.
mormoonid, Kannatuste tee, Kolgata Mägi, algselt kreeka jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes, Santiago de Compostella) Islam 1,3 mld Prohvet Umma -> Meka, Moee Palverännak Mekasse (püütakse Prohvetite Koraan Moee Muhamed, sunniidid, iiidid, (palvemaja, puudutada Kaaba templi musta kivi), tähtsus; koosneb 114 Araabia, Abu Bakr sufid (jõudnud kaunistatud poiste ümberlõikamine olulisemad peatükist, araabia Wudu
Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > sii-iidid Sunniidid tunnustavad nelja esimest Muhamedi järglast, esindajat või asemikku (kaliifi) moslemite kogukonna juhtidena (Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali). Sunniidid leidsid, et kaliifid peavad jõudma võimule valimiste teel ning seejuures polnud neile oluline, kas tegemist oli Muhamedi järeltulijaga või mitte. Siiidid seevastu tunnustasid esimese Muhamedi järglasena alles neljandat kaliifi Alid ning usukogukonna valitsejatena vaid prohvet Muhamedi järeltulijaid. Enamus moslemeid on sunniidid (umbes 85%), siiidid on tänapäeval arvulises enamuses vaid Iraanis ja Iraagis. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Inimene 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat islami õigussüsteem, mis põhineb muistsete araabia nomaadide õigusel 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse) 39. Mis on Toora?
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
„Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu kasvab välja teisest ja igal järgneval on otsustav tagasimõju eelmisele. Olulist rolli mängivad ka vihjed teistele tekstidele – Vanale ja Uuele Testamendile, Koraanile, antiikmüütidele, euroopa kirjandusele ning filosoofiale jne. Erinevad tekstid põimuvad kokku üksteist mõjutades, vaidlustades, kommenteerides ja täiendades. Hea näide on „Surematu lugu“, kus meremehejutu ja prohvet Jesaja ettekuulutuse kokkupuutepinnalt kerkib esile uus lugu Paulist ja Virginie’st. Selle loo muster on aga samuti nihutatud: Bernardin de Saint Pierre’i „Paul ja Virginie“ (1787) on pastoraalne romaan troopilisel saarel üles kasvanud ilmsüütust armastajapaarist, kelle idüll puruneb, kui Virginie saarelt lahkub ja tsiviliseeritud maailma – Prantsusmaale sõidab. Kui Dinesen nimetab ennast jutuvestjaks, siis on see kultuurikontekstide tundja, kultuurimälu roll, mida ta taotleb
sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ARAABIA pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Tekkis uus usund Islam. Kirjaoskamatu Muhamed läkitas Allahi levitust suuliselt. See kirjutati üles alles pärast tema surma ( Koraan).Muhamedi õpetuse omaksvõtnud- muhamedlased. Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel, kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridziidid, sunniitid, siiitid
Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel ...
II IISRAELI AJALOO LÜHIÜLEVAADE 1800-1600 eKr. Esiisade aeg. Aabraham siirdub Mesopotaamiast Palestiinasse. 1600-1500 eKr. Osa suguharusid asub elama Egiptusesse. 1220-1200 eKr. Põgenemine Egiptusest Moosese juhtimisel. Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse. 1200-1020 eKr. Rahvast juhivad karismaatilised pealikud ehk kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette, ühtset juhtimist ei ole. Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamisteks vaenlasteks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus. 1020-926 eKr. Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul, Taavet ja Saalomon. Jeruusalemma saamine Iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus. Templi rajamine. 926-722 eKr. Riik on lõhenenud Põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks). Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv. 722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 eKr. Assüüria va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
