aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond. Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi- ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul. Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni ettevõtet ehk Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja teenindus esitanud energiaturu inspektsioonile (ETI) hinnamuutuse aluseks olevad põhjendatud kulude prognoosid. Nendest avaldavad Eesti Energia prognooside kohaselt uuele hinnale olulisimat mõju põlevkivi (15 protsenti) ja elektri tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik
olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud. [4] 12 Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. [4] Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida SMI6 andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 milj. tm, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 milj. tm
· Kui võrreldakse korraga mitmeid F-statistiku väärtusi, ei saa kriitilise väärtuse leidmiseks kasutada F-jaotust. 67. Rekursiivne hindamine, CUSUM ja CUSUMSQ testid, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. 68. Mudeli spetsifikatsioonivigade liigitus. 69. Mis juhtub, kui mudelist on oluline tunnus välja jäänud? Kui jätame välja olulise tunnuse hinnangud on nihkega hinnangud ei ole mõjusad hüpoteeside testimine annab valesid tulemusi prognoosid tulevad valed. 70. Mis juhtub, kui mudelis on sees mitteoluline tunnus? Kui toome sisse mitteolulise tunnuse hinnangud on nihketa hinnangud on mõjusad hinnangud ei ole efektiivsed hüpoteeside testimine võib anda valesid tulemusi. 71. Mudeli funktsionaalse kuju hindamine RESET testiga: testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees.
meetodil b. Erinevad lähenemisviisid (3)- Top-down kõigepealt koostatakse prognoos toodete, turgude või ajaperioodide kõrgematel tasemetel; seejärel disagregeeritakse prognoos tootekategooriate või SKU-de (laoühikute), tarbijate, nädalate/päevade tasemetele. · Bottom-up kõigepealt koostatakse prognoos üksikute toodete kohta, need prognoosid agregeeritakse kõrgema taseme prognoosi saamiseks. · Middle-out prognoosimist alustatakse keskelt, näiteks tootekategooria tasemelt. Prognoos kogu ettevõtte nõudluse kohta saadakse agregeerimise teel, üksikute toodete nõudluse kohta disagregeerimise teel c. Hinnangulised ehk kvalitatiivsed mudelid- Eksperthinnangute meetod (E. Kalle järgi) 1. Eksperthinnangute kasutamise eesmärgi määratlemine ja protseduuride
Vastavad uurimised jätkuvad nüüd UNESCO egiidi all ja näivad kinnitavat Urey-Alvarezi hüpoteesi iriidiumi sisaldava komeedi kokkupõrkest Maaga. Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli. Mitmed autoriteetsed prognoosid väärismetallide maailmavarude suhtes on küllaltki pessimistlikud. Alternatiiviks on plaatinametallide tootmine aatomireaktoreis. Siinkohal käsitleme kergeid plaatinametalle - ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Ruteenium Ainus Venemaal avastatud metall on ruteenium. Kergete plaatinametallide avastamislugu algas 19. sajandi algul, pärast plaatinale esmaste kasutusalade leidmist. Et soodustada plaatina uurimist, lubas Londoni
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt ...
Nihkega on ainult nende tunnuste kordajad, mis on korrelatsioonis välja jäänud tunnusega. Kui esineb korrelatsioon teiste tunnuste vahel, siis parameetrite hinnangud NIHKEGA, ei ole mõjusad Kui korrelatsioon puudub on vale mudeli vabaliikme hinnang nihkega Juhusliku vea dispersiooni hinnang on ebaõige Parameetrite standardhälvete hinnangud nihkega Ei tule õiged järeldused parameetrite olulisuse kohta Valed prognoosid ja usalduspiirid 81) Mis juhtub, kui mudelis on sees mitteoluline tunnus? Parameetrite hinnagud on NIHKETA ja MÕJUSAD Parameetrite hinnangud ei ole efektiivsed (vale mudeli parameetrite dispersioonid on suuremad kui õige) Valed mudeli parameetrite t-statistikud on väiksemad -> testi tulemuseks nullhüpotees Võime välja jätta tunnused, mis õiges mudelis olulised 82) Mis on nominaalne ja tegelik olulisuse nivoo? Nominaalne - iga tunnuse olulisuse hindamiseks eraldi
eksperthinnangute meetodid, kompleksmeetodid. x Prognoosimised vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs x Prognooside arvutamine, väljatöötamine o Tootlikkuse prognoos saadakse kas lähtudes otseselt tootlikkusnäitaja dünaamikast (aegreast) või tegurmudelist (välja arvatud tootlikkusega funktsionaalses seoses olevad tegurid, so väljund ja sisend) või jagades väljundi(te) ja sisendi(te) tõenäosuslikud prognoosid. x Prognooside verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine.
79. Mudeli spetsifikatsioonivigade liigitus. 1. Mudelis on mõni ebaoluline tunnus. 2. Mõni oluline tunnus on välja jäänud. 3. Mudeli funktsionaalne kuju on vale. 80. Mis juhtub, kui mudelist on oluline tunnus välja jäänud? Kui jätame välja olulise tunnuse: ● Nihkega on ainult nende tunnuste kordajad, mis on korrelatsioonis välja jäänud tunnusega. ● hinnangud ei ole mõjusad ● hüpoteeside testimine annab valesid tulemusi ● prognoosid tulevad valed. Aga, nihkega on ainult nende tunnuste kordajad, mis on seotud (korrelatsioonis) välja jäänud tunnusega. Oluline tunnus on välja jäänud: ● Kui X2 ja X3 vahel esineb mõningane korrelatsioon, siis mudeli (2) parameetrite hinnangud on nihkega ja ei ole mõjusad. ● Kui X2 ja X3 vahel korrelatsioon puudub on vabaliikme a1 hinnang nihkega ● Juhusliku vea dispersiooni hinnang on ebaõige ● Parameetrite standardhälvete hinnangud on nihkega
2. kas tagasivaateline finantsinformatsioon lubab loogiliselt eeldada sellist arengut, nagu juhtkond prognoosib 3. kas olemasolev ja perspektiivne info tuginevad kehtivatele normatiivmaterjalidele 4. kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja mis tulemusega 5. milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on kasutatud 6. kuidas on realiseerinud varasemad prognoosid. Kui audiitori arvates on prognoos ei tugine loogilistele arengutele tuleks sõnastada võimalikult täpselt oma seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski viidata, et tegelikud tulemused võivad kujuneda prognoositavatest oluliselt erinevaks. 28-10-08 Riskitüübid I. Tegevusrisk
milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks; Rehabilitatsioonis kasutatatakse arvutipõhist programmi COGPACK. Programm treenib tähelepanu, kognitiivseid oskusi, konsentratsiooni, reaktsiooni ja mälu. Kasutatakse keele, intellektuaalsete ja professionaalsete oskuste parenadamiseks. Käitumis- ja motivatsoonihäired, psühhootilised häired ja orgaanilise aju sündroomid. Rehabilitatsioonis: prognoosid ja treening, ajutöö ja vaimse toimetuleku parandamiseks. (ka peale puukentsefaliiti), insult, peatrauma. (http://www.markersoftware.com/USA/frames.htm). Ülesannete lõpuni viimise tagamiseks on harjutused koostatud nii, et raskustase suureneb aja jooksul järk-järgult, samuti saab raskusastet määrata igale lapsele individuaalselt. kes on kasutatava/te meetodi/te loojad/ koostajad (lisada viited);
Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud
kujutab endast mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on seisund, mitte tegevus. 25. Väliskeskkonna jälgimine (environmental scanning)- Turu olukorra jälgimine, mida oodatakse ja tahetakse. Et olla kursis turul toimuvaga. 26. Stsenaarium (scenario)- plaan, ettekirjutis, mille järgi tuleb käituda/tegutseda. 27. Prognoos(forecast)- (kreeka sõnast prognsis 'etteteadmine') nimetatakse ennustust, mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil. Prognoosid on tuluprognoos tulevaste perioodide tulu hindamiseks ja tehnoloogiline prognoos, milles püütakse ennustada tegevusala tehnoloogilisi muutusi. 28. Etalontestimine (benchmarking)- on protsess, kus võrreldakse enda äriprotsesse ja tulemuslikkust sama tööstuse või teiste tööstusharude parimate tavadega/tulemuslikkusega. 29. Eelarve (budget)- on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks
Esimene lause on kirjeldav, teine ja kolmas aga ei piirdu vaid otseselt kogetu kokkuvõtmisega ja teevad üldistuse või ennustuse tuleviku kohta. Selline kahe statistika valdkonna eristamine on tihedalt seotud kahe väga tähtsa mõistega (statistikas): VALIM ja ÜLDKOGUM. Üldkogumi (ehk populatsiooni) all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused, oletused või prognoosid kehtiksid. Näiteks võivad erinevate valdkondade esindajad tahta teha järeldusi (kõigi) valgete hiirte õppimisvõime kohta; ära arvata erinevatel eksamitel läbipääsevate õpilaste (üld)arvu; ennustada viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi) Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne. Nagu te 8
Esimene lause on kirjeldav, teine ja kolmas aga ei piirdu vaid otseselt kogetu kokkuvõtmisega ja teevad üldistuse või ennustuse tuleviku kohta. Selline kahe statistika valdkonna eristamine on tihedalt seotud kahe väga tähtsa mõistega (statistikas): VALIM ja ÜLDKOGUM. Üldkogumi (ehk populatsiooni) all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused, oletused või prognoosid kehtiksid. Näiteks võivad erinevate valdkondade esindajad tahta teha järeldusi (kõigi) valgete hiirte õppimisvõime kohta; ära arvata erinevatel eksamitel läbipääsevate õpilaste (üld)arvu; ennustada viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi) Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne. Nagu te 8
Esimene lause on kirjeldav, teine ja kolmas aga ei piirdu vaid otseselt kogetu kokkuvõtmisega ja teevad üldistuse või ennustuse tuleviku kohta. Selline kahe statistika valdkonna eristamine on tihedalt seotud kahe väga tähtsa mõistega (statistikas): VALIM ja ÜLDKOGUM. Üldkogumi (ehk populatsiooni) all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused, oletused või prognoosid kehtiksid. Näiteks võivad erinevate valdkondade esindajad tahta teha järeldusi (kõigi) valgete hiirte õppimisvõime kohta; ära arvata erinevatel eksamitel läbipääsevate õpilaste (üld)arvu; ennustada viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi) Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne. Nagu te näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk.
Liha saadi peamiselt koduloomadelt. Kuna jõed olid selles piirkonnas sobimatud suurtematele laevadele, pidi enam kaubandusest toimuma maismaa kaudu. Linna ja ühtlasi ka impeeriumi kõrgaeg oli 14. sajandil e.m.a, kui linn haaras enda alla koos müüri sisese ja välise territooriumiga umbes 1,8 ruutkilomeetrit. Müürid, mis veel osati siianigi püsti seisavad, lasi rajada sinna kuningas Suppiluliuma oma valitsusajal. Tänapäevased prognoosid pakuvad tollal linnaelanike arvuks umbes 40'000 kuni 50'000. Linna ja impeeriumi allakäik toimus u. 1200 a. eKr, pärast mida hüljati linn kuni 800 a. eKr, mis Früügia asunikud linna varemed uuesti asustasid. Väljakaevamised Hattusa varemetes on toimunud peamiseks Saksamaa juhtumise all juba küll mõningate katkestustega alates hilisest 19. sajandist. 5. Hattusa linna varemed. Linnamüüri rekonstruktsioon Hetiitide arhitektuurist ja skulptuurist
kontsentratsiooni atmosfääris, mis võivad põhj kliima muutumist. Need ained saab jaotada: kasvuhoonegaasid- pikaajalised, kui kord juba kk sattunud, siis püsivad seal kaua; nerosoolid (tolm, tahm, veepiisakesed jne)- tahm põhj pilvkatte tekkimist, vihmapilvede teket. Kliima on erakordselt komplitseeritud nähtus, sõltub v paljudest erinevatest teguritest, mõjudest ja vastasmõjudest. Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste ümberpaigutamine.
Lühike kiri toimetajale võib olla arutelu algatajaks ja tekitada huvi ettevõtte vastu. AJAKIRJANDUSVÄLJAANNETE KÜLASTAMINE See on efektiivne regionaalse ajakirjanduse ja erialaväljaannete puhul. PRESSIKONVERENTSI KORRALDAMINE Materjalid jaotatakse pressile enne pressikonverentsi algust. Materjalidena võib jagada pressikonverentsi kokkukutsumise põhjuse täpsema kirjelduse, teemaga seotud fotod, ettevõtte üldtutvustuse (majandusnäitajad, prognoosid jms.). Pressikonverentsi korraldamiseks varuda aega 2-3 nädalat. Tähtis on, et ajakirjanikke tuleks piisaval arvul. Pressikonverentsi koht peaks olema juurdepääsetavas kohas ja vastama tehnilistele nõuetele. Kutsed on soovitav varakult välja saata. Enne toimumispäeva tuleks helistada ajakirjanikele,kellelt pole tulnud vastust nende ilmumise kohta pressikonverentsile. Pressikonverentsi korraldamise tehnilise poole eest vastutav spetsialist peaks kohal viibima.
· Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962), ·Laboratoorne eksperi ment k õrge sees mine, madal väline ·valiidsus
1. Üldkogum – ehk populatsiooni all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus
analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi. Projekti staadium Kulude hindamine ja selgitamine Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades
Õppimine Õppimine mis see on? Meie käsitluses on õppimine eesmärgistatud tegevus teadmiste omandamiseks. Õppida saab tekste Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi, mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE. UURIMINE MATKIMINE KATSETAMINE ÕPPIMINE ÕPETAMINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE LOOMINE ÜRITAME TÕDEDA, ET TARGEMAKS SAAMISE TEID ON PALJU! Kohatu oleks küsida, kas õppimine on protsess või nähtus. Protsessina on õppimine ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev (ELUKESTEV) jada; Nähtusena on õppimine psüühiline pingutus mingi (SUULISE VÕI KIRJALIKU) teksti, olgu või tegevusalgoritmi, selgeks saamiseks, halvemal juhul ainult teadmiseks. Õppid...
eksperthinnangute meetodid, kompleksmeetodid. x Prognoosimised vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs x Prognooside arvutamine, väljatöötamine o Tootlikkuse prognoos saadakse kas lähtudes otseselt tootlikkusnäitaja dünaamikast (aegreast) või tegurmudelist (välja arvatud tootlikkusega funktsionaalses seoses olevad tegurid, so väljund ja sisend) või jagades väljundi(te) ja sisendi(te) tõenäosuslikud prognoosid. x Prognooside verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine.
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukates...
ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Koondeelarve koostatakse üldjuhul kogu organisatsioonile kui tervikule ja/või selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele strateegilistele allüksustele. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid, eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. 24. Põhitegevuse ja finantseelarvete mõiste ja sisu Põhitegevuse eelarved (operating budgets) on eelarved, kus on määratletud, kui palju ja milliseid ressursse vajatakse ja kuidas neid ressursse saadakse, et ellu viia organisatsiooni strateegiad ning sooritada organisatsiooni põhitegevusi (müük ja teenindus, tootmine, ostmine, turundus, uurimus- ja arendustegevus)
2.3 Finantsplaan ja finantsprognoosid Selles osas kirjeldatakse, kui suur on ettevõtte käivitamise kulu ja millistest allikatest planeeritakse katta käivituskulud ja investeeringud: • omavahenditest finantseeritakse esialgsed turustuskulud, palgakulud ja muud jooksvad ärikulud; • toetuse eest finantseeritakse mõningate seadmete nt. pesumasin, arvuti, õueala sisutus; • laenu abil finantseeritakse ettevõtte käivituskulud. Eraldi tuuakse välja järgnevad prognoosid: müügiprognoos, kasumi prognoos, rahavoogude prognoos ja bilansi prognoos. Finantsriskiks tuleb lugeda laenuvõtmist ja selle tagasimaksmisega seonduv. Maandada saab seda riski osanike firma muudest tegevustest. Lasteaia hoone ülalpidamiskulusid ei saa nimetada otseselt riskiks, sest need kulud on olemas ka praegu ja eriti suures osas need seoses lasteaiaga ei suurene. Halduskulud on lahti kirjutatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 3).
• Kes valmistab ette perspektiivse finantsinfo? • Kas tagasivaateline ingo lubab loogiliselt eeldada prognoositavaid argenguid? • Kas lähte ja perspektiivne info tugineb normatiiv aktide põhimõtetele? • Kas varasemad aruanded on auditeeritud ja läbinud ülevaatuse? • Milliseid statistilsi, matemaatilisi või arvutipõhised tehnikaid ja meetodeid info koogumisel kasutati? • Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid? Kui audiitor on lühikese töökogemusega, siis on see hinnangu andmine ressursi mahukas. AUDITI RISKITÜÜBID Ei ole riskid, vaid riskitüübid, oma olemuselt nagu kompleks riskid. 1. Tegevusrisk- seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustegevust. Tegevusrisk võib tuleneda ettevõtte siseselt kuid võib sõltuda ka üldisest
OÜ Mustvee Kurk 14 kogu kasum. OÜ Mustvee Kurk tegeleb hooaja äriga, kuid madalhooajal teenib raha ka. Sellega madalal hooajal on rohkem kahjumit, kui kasumit, aga juunil ja juulil kasum on väga suur. Selleks, et vähendada kahjumit tulevikus, ettevõtte hakkab rohkem kurke hapnema panna, näiteks, teha seda juba sellel ajal, kui värskete kurgide hind on 8-9 krooni. Kohe seda ei tee, sest praegu need on ainult prognoosid ja on vaja näha situatsiooni reaalsuses, selleks, et parem arvutada kõik variatsioonid. Osaühingu 1. ja 2. aasta kasumiaruanned on toodud lisades 3.(tabel 10.) ja 4.(tabel 11.). Nagu tabelitest on näha, 1. aasta lõppus kogu kasum on 573 505 krooni, 2. aasta lõppus kogu kasum on 1 166 760 krooni. 3.5. Riskide analüüs Kurkide kasvatamisel, nagu ka igal tegevusel, on omad riskid. Kõige nõrgem koht on tugev sõltuvus kliimast. Viimased aastad kliima Eestis on väga
omanike taotlustest, profileerimise võimalustest jm olulisest; on tavaliselt omavahel vahetunud. B) strateegiline (effectiveness) planeerimine (SP), mille objektiks on ettevõtte ... aga võib ka mitte olla kõik sõltub planeerija eelistustest. Igal juhul peaks pikaajalise strateegia ja tootmisprogrammi kujundamine, seal hulgas: kasutama kontrollimise võimalust: nt kui tuletatakse bilansi prognoosid, saab · oluliste põhi- ja kõrvaltegevuse valdkondade piiritlemine ning kontrollida aktiva ja passiva võrdsust; kui aga tuletatakse rahavoog, peaks · kasumipotentsiaali (tegevuse finantsaluse) loomine ja säilitamine; kontrolliks koostama rahavoo plaani ka otsesel meetodil. C) operatiivne (efficiency) planeerimine (OP), mis tegeleb strateegiliste Lisaks kasutatakse (või peaks kasutama):
reservid kiiresti. «Riigieelarve parandamisel ei ole seejuures kasu ajutistest meetmetest. Praegu tuleb langetada põhimõttelisi otsuseid ja tagada nii Eesti edasine areng ning majanduse usaldusväärus,» rääkis Sutt. Sutt lisas, et kõikjal on majanduse väljavaated oluliselt halvenenud ning raske on öelda, kui sügav ja pikk on finantskriisist tulenev majanduslangus kogu maailmas. Näiteks eeldavad IMFi ja Euroopa Komisjoni värsked prognoosid maailmamajanduse kasvu olulist aeglustumist sel aastal, mil USA majandus langeb 1,6 protsenti ja euroala majandus 1,8 protsenti ning kasvu algus jääb 2010. aastasse. «Need prognoosid langevad laias laastus kokku Eesti Panga sügisprognoosi riskistsenaariumiga. Arvestades aga majandus ja finantskriisi üha tugevnevat mõju, ei ole välistatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduste oodatust veelgi suurem aeglustumine
Koondeelarves täpsustatakse kõikide tegevuste spetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostatakse üldjuhul kogu organisatsioonile kui tervikule ja/või selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele - strateegilistele allüksustele. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid, eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest ETTEVÕTTE SISESE ARUANDLUSSÜSTEEMI LOOMINE 1. Ettevõtte tegevuse detsentraliseerimine (st. juhtimise hajutamine erinevatele tasemetele) 2. Meetodi valik segmenteerimiseks a) vastutuskeskuse moodustamine ja vastutuspõhise arvestussüsteemi moodustamine b) Pareto seadus c) kolme reegel 3. Tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivate mõõdikute arendamine (et tulemused oleksid
riskialleelSNPn. Riskiskoor = SNP1 x beta1 + SNP2 x beta2 + . . . + SNPn x betan Kus beta on SNPide efekti suurus. 22. Kuidas saadakse ROC-kõver ja mida ta iseloomustab? ROC analüüs põhineb kahel tõenäosusel: tundlikkus ja spetsiifilisus. Tundlikkuse ja spetsiifilisuse paaride graafiline esitus hindab optimaalseimat piirväärtsust ja prognoosi täpsust. x-telg = 1- spetsiifilisus ja y-telg = tundlikkus. Kõik skoorid mis jooksevad diagonaalist ülevalpool on olulised prognoosid. 23. Millise haigusseoselise variandi genotüübiga peaks olema lähisugulusabielus, kuid tervete vanemate järeltulija, kui tal esineb autosomaal-retsessiivse pärandumisega haigustunnus? a) heterosügoot; b) liitheterosügoot; c) variant-homosügoot 24. Mida tähendab “LOD score of 3 ”? LOD score 3 või suurem näitab aheldust – kaks geeni paiknevad üksteisele lähestikku kromosoomis. 25. Mida tähendab “Linkage disequilibrium (LD)”?
Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? Planeerimistehnikad Organisatsiooni keskkonna hindamine loob aluse prognooside koostamiseks. Tüüpilisemad prognoosid on tuluprognoos tulevaste perioodide tulu hindamiseks ja tehnoloogiline prognoos, milles püütakse ennustada tegevusala tehnoloogilisi muutusi. Eelarve on numbriline plaan ressursside paigutamiseks spetsiaalseteks tegevusteks. Juhid koostavad eelarveid tavaliselt tulude, kulude ja suurte kapitalimahutuste, nagu masinad ja sisseseade, jaoks. Me elame maailmas, kus peaaegu kõik on arvestatav rahaühikutes. Rahalisi
Nende taju teiste suhtes võib kergesti moonduda, mistõttu kujuneb välja hoiak meie ja nemad. Seejuures tunduvad nemad alati vähem kompetentsed või väärtuslikud. Ennast ja oma gruppi kaldutakse paremaks hindama. Ÿ Erinevad eesmärgid sama grupi sees või eesmärkide ebamäärasus (eesmärke tajutakse erinevalt). Ÿ Erinevad lähenemisviisid samade eesmärkide poole liikumisel. Ÿ Erinevad tõlgendused samade faktide kohta. Ÿ Erinevad oletused ja prognoosid. Ÿ Erinevad väärtushinnangud. Ÿ Eelnevalt lahendamata konfliktid. KOLM KONTSEPTSIOONI Tööga kaasnevate probleemidega tegeletakse valdavalt kolmel viisil. Ÿ Traditsiooniline probleemidega tegelemine pöörab peamiselt tähelepanu sümptomitega võitlemisega. Seda lähenemist tuntakse ka tulekustutamise nime all. Tähelepanu on suunatud tagajärgedele ja nendest tagajärgedest vabanemisele. Ÿ Süsteemne probleemilahendus tähendab seoste nägemist mitmete omavahel seotud
4 4 varude juhtimine - vajaduste analüüs, planeerimine, sortiment, kulude hindamine, varude optimeerimine; 5 hangete ja ostudega tegelemine - ostutoimingud, ostuvalik, lepingute sõlmimine, ostuga seotud protsesside edasiarendamine, tarnijasuhted; 6 materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine - vajaduste analüüs, prognoosid, vajalike materjalide ja varude tagamine, protsesside analüüs ja täiustamine; 7 tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem. Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning
jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid · Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid · On võimalik kontrollida vaatluste teel Normatiivne analüüs ( on küllaltki palav) · Sisaldab hinnanguid või kriteeriume · Pole teaduslikult tõestatavad · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad 1. endogeensed, sõltuvad- nähtuste poolt põhjustatud 2. eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. Muutujad- varumuutuja ( kogus teatud ajahetkel ntx kassaseis) Voomuutuja- koguse muutus tetud perioodil näiteks SKP suurus 2006a.
1. Perspektiivse info ettevalmistanud inimeste oskused ja kogemused 2. Kas firma tagasivaateline info võimaldab loogiliselt sellist arengut nagu juhtkond prognoosib 3. Kas informatsioon, sh lähte ja perspektiivne finantsinfo tugineb seaduste põhimõtetel 4. Kas varasemad perioodid on auditeeritud ja millise tulemusega 5. Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on info töötlemisel kasutatud 6. Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid Kui audiitor järeldab, et perspektiivne info ei põhine realistlikele eeldustele või on selle ettevalmistamises olulisi eksimusi, siis peab ta selle väga täpselt lõppotsuses fikseerima. Juhul, kui ta hindab perspektiivse finantsinfo korrektseks, peaks ta lõppjärelduses jääma siiski konservatiivseks, st ta väidab, et lõpptulemused võivad siiski erineda prognoositutest. Auditi riskid 1. Tegevusrisk, mis seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead,
Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli ka 1998. aastal Tamsalu linna ja valla poolt tellitud ,,Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan", mis andis võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid, mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda. Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes. Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie
Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad - võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad: - endogeensed, sõltuvad nähtuste poolt põhjustatud (mõjutatud) - eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed (sõltumatud hinnast, kogusest) N: inimeste sissetulekute tõus. Uus seos Muutujad: - varumuutujad (kogus antud ajahetkel) - voomuutujad (koguse muutus teatud perioodil)
prognoosi ja ennustab rahade laekumist ja väljamakseid iganädalaselt ja igapäevaselt, kuna määramatus ja muutuste kiirus majanduskeskkonnas suureneb. Rahakäibe prognoos näitab prognoositud tegevuste ostmise, müümise, palgamaksmise, investeeringute jne. mõju ettevõtte rahakäibele. Rahakäibe prognoosi koostamine on pidev korduv tegevus, kuna prognoose koostatakse pidevalt teatud periood(id) ette. Rahavoogude prognoosid võib, lähtudes ajaperioodist, jaotada lühiajalisteks või pikaajalisteks prognoosideks. Võtmeküsimuseks rahakäibe prognoosi koostamisel on eesmärgi püstitus. Mis on prioriteetne ehk kas tahame rahakäivet juhtides : · kindlustada piisava raha hulga, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime või · soovime saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivse kasutamise ?(viide 3).
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
Näiteks kui planeeritakse aastaks neljal messil osalemist, siis tuleks ka uurida, ega need kõik ühele kuule või koguni samale ajale ei lange. · Planeeritavate ruumide kasutamisega seotud kulude alahindamine. Alustav ettevõte unustab kõige sagedamini ära valvekulud ja prügiveo kulud. Investeeringute poolelt alahinnatakse sageli ruumide remondile minevaid kulutusi. · Liiga optimistlikud prognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on küllaltki võimalik, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks võrdlus konkurentidega. Peamiste näitajate osas ei tohiks erinevus väga suur olla. Äriplaani koostamise vajalikkus Kuigi paljud edukad ettevõtjad väidavad, et nad pole iialgi mingit plaani koostanud, on nad kindlasti oma otsuseid läbi mõelnud ja kasvõi paberitükil kalkuleerinud nende otsuste mõju oma
rahavoogude riskimäärad 3. investori nõutav tulumäär konkreetsest investeeringust. Esimesed kaks iseloomustavad kaubeldavat väärtpaberit ja kolmas investorit, kes teeb vastava otsuse. Sisuliselt on kahe esimese teguri näol tegemist objektiivsete asjaoludega, viimane tegur on aga subjektiivse iseloomuga, sest on seotud investori diskonteerimissooviga. Sõltumata väärtpaberi liigist, tuleb analüüsida oodatava kasu saamiseks oodatavaid rahavoogusid. Kuna prognoosid on alati seotud tõenäosuslikkusega ja investorid ei tea täpselt, millised on konkreetsete rahavoogude tõenäosused, siis ei saada ka tegelikku tulu teada enne tehingu lõplikku realiseerimist. Oodatav rahavoo leidmise valem: kui oodatav rahavoo summa korrutada võimaliku tõenäosusega saadava rahavooga. X=xi*P(xi) Näide: On kolm erinevat võimalikku majanduslikku situatsiooni: langus, stabiilsus ja tõus. Andmed: L-20% 80=
piiranguid ekspluateerida 3. Allutada kõik muu eelmistele otsustele 4. Hinnata erinevaid teid, kuidas ühte või mitut piirangut ületada: Prognoosida kolme esimest sammu teoreetiliselt läbi mängides, mis saavad järgmisteks piiranguteks ja milline saab olema nende mõju süsteemi tulemustele. Viia sobivaim stsenaarium ellu, vähendades olemasolevate piirangute mõju. 5. Minna tagasi sammu 1 juurde. Uued piirangud ei pruugi olla need, mida prognoosid näitasid. Kindlasti tuleb hoiduda inertsi eest uute piirangute leidmisel Enne viiesammulise protsessi läbimist tuleb määratleda süsteem ja selle eesmärk ning süsteemi fundamentaalsed näitajad. Eelduste täitmine on oluline, et praktikas tagada ühest arusaama süsteemist ja eesmärgist ning eesmärgini jõudmist mõõtvatest näitajatest kõigi organisatsiooni liikmete poolt (Püüa, 2002, 4).
Maksumusplaanija võib kujundada teatud seose praktikaga ja kirjeldada hetke seaduspärasusi, kuid ta ei saa garanteerida tulemust. Tal on oma hinnangutes tihti ka õigus, kuid tema poolt pakutud lahend võib osutuda ka valeks. Kui maksumusplaanija ei saa anda mingit tagatist oma tellijale, pole viimasega võimalik ka kokku leppida selles, et ta nõustuks kulutama kallitele ja keerukatele kontrolli meetoditele, mis tegelikult ei kontrolli midagi ja on vaid prognoosid. Kui aga soovitakse täpsemat maksumuskontrolli kui seda võimaldavad traditsioonilised meetodid, siis selleks on vaja ka eraldada vahendeid. Muud võimalust lihtsalt pole. Lõpetuseks - konstruktiivelemendi alusel tehtav maksumusplaanimine: 1. võib tagada, et pakkumus on lähedane esmaeelarvele või ka seda, et teatud hälve on prognoositud ja lubatav; 2. võib tagada raha teadliku ja majanduslikult põhjendatud kulutamise projektile, tema osadele ja viimistlustele; 3
investeeritud summa 1000 1000 aastaga teenitud dividendid 130 180 müügihind 1070 970 aktsia A (130+70) 200/1000 = 0,2 ehk 20% aktsia B (180+ 50) 150/1000 = 0,15 ehk 15% Eeldatav kasuminorm- näitaja, mis on seotud investeeringu tasuvuse prognoosiga. Kõik prognoosid on seotud tõenäosusega . Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel, kus 1 tähendab seda, et sündmus toimub igal juhul e kindlasti. 0 tähendab, et sündmus ei toimu. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne või subjektiivne või nende kombinatsioon. Objektiivne hinnang- põhineb eelnevatel reaalsetel kogemustel ja majandusnäitajatel, mille alusel saab määrata arengutrende. Subjektiivne hinnang- lähtub konkreetsest subjektist (hindajast) ning sõltub tema kogemustest, teadmistest,
kirje aktsia A aktsia B investeeritud summa 1000 1000 aastaga teenitud dividendid 130 180 müügihind 1070 970 aktsia A 200/1000 = 0,2 ehk 20% aktsia B 150/1000 = 0,15 ehk 15% Eeldatav kasuminorm- näitaja, mis on seotud investeeringu tasuvuse prognoosiga. Kõik prognoosid on seotud tõenäosusega . Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel, kus 1 tähendab seda, et sündmus toimub igal juhul e kindlasti. 0 tähendab, et sündmus ei toimu. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne või subjektiivne või nende kombinatsioon. Objektiivne hinnang- põhineb eelnevatel reaalsetel kogemustel ja majandusnäitajatel, mille alusel saab määrata arengutrende. Subjektiivne hinnang- lähtub konkreetsest subjektist (hindajast) ning sõltub tema kogemustest, teadmistest,
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
