Ülevaade muusikute professionaalsetest haigustest ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil Maria Elonen, 1k, PP *Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov....
Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutus...
Klass Mis on meditsiin? · Meditsiin ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru · Uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega · Tugineb loodus ja sotsiaalteadustele Põhivaldkonnad · Diagnostika · Haiguste profülaktika · Teraapia ehk teaduslik ravikunst · Eelravi · Taastusravi Wilhelm Conrad Röntgen · Oli saksa füüsik · 1895.aastal avastas röntgenikiired · Tema järgi on mõõtühik röntgen Edward Jenner · Oli inglise arst · Võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini · Veiserõuged panid aluse ka sõnale "vaktsiin" · Eestisse jõudis lehmarõugetega vaktsineerimine juba 1800. aastal Rene Laennec · Oli prantsuse arst...
Näiteks kurtus,lühinägelikkus,hemofiilia,daltonism. *Pärilikud haigused mutatsioonilise mutlikuse tagajärjel Geen,kromosoom või genoommutatsioonid tekitavad sugurakkudes,mis võivad põhjustada ainevahetushäireid,väärarenguid,kasvajaid. Näiteks Downi sündroom,Klinefelteri sündroom. *Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimmine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke. Hoidumine sugulusabieludest. Sünnieelne diagnostikaDNA dianostika võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone.Kromosoomuuringud on soovitatavad peredele,kus on teada raske pärilik haigus,ja üle 35aastatele last otavatele naistele ,sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomihaigusega laps. *Pärilike haiguste ravi...
Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika : 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida. 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda....
Näiteks kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. · Pärilikud haigused mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel Geen-, kromosoom- või genoommutatsioonid tekivad sugurakkudes, mis võivad põhjustada ainevahetushäireid, väärarenguid, kasvajaid. Näiteks Downi sündroom, Klinefelteri sündroom. Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke. Hoidumine sugulusabieludest. Sünnieelne diagnostika- DNA diagnostika võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitatavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus, ja ka üle 35- aastastel last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps....
PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelami...
Unistus paremast minevikust Mõtteid ja unistusi, mis tekivad mõeldes Eestile ja selle minevikule, jätmata välja ka olevikku ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või us...
Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias 11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal....
16.Nimeta pärilikke haigusi. Downi sündroom, lühinägelikkus, nahksoomustõbi, hemofiilia, kurttummus. 17.Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Sugupuusid, kromosoome ja DNA' d. 18.Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi? Dieet ja asendusravi-Kehasse viiakse kindlaid aineid või hoitakse neid eemal; kirurgiline ravi- jänesemokk, saba; geeniteraapia-geenide siirdamine. 19.Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika ? Vältida mutageene ja sugulusabielusid. Samuti teha lastele sünnieelne diagnostika. 20.Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? Võimalik muuta mutageenide abil, et tekitada mutatsioone, proovides saada uute tunnustega organisme. 21.Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? Kuna mikroobid on odavad ja nende eluiga on lühike, seega mutatsioonid esinevad kiiremini. 22.Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest?...
liigist. AROOMITERAAPIA PÕHILISED KASUTUSALAD ON: 1. Inimese, kui terviku mõjutamine * keha eneseravimisvõime taastamine * keha energiakeskuste tasakaalustamine * keha ja meele häirete korrigeerimine * haigusi ennetav profülaktika 2. Taastusravi * Traumad, armid, verevalumid, paistetused, lümfi- ja vereringe häired * Haiguste järgne taastumine 3. Iluravi nahahooldus * Erinevate nahatüüpide hooldamine * Nahahaiguste profülaktika ja ravi AROOMITERAAPIAS AROOMITERAAPIASJAGATAKSE JAGATAKSEEETERLIKE EETERLIKEÕLIDE ÕLIDE KASUTAMINE KASUTAMINEKOLME KOLMEERINEVASSE...
Ravimi fungitsiidne mõju hakkab avalduma kohe, kuid silmaga ei pruugi see alguses nähtav olla, sest naharakkude paranemine algab kõige sügavamast kihist. Ravimi tõhususes saab veenduda alles pärast järjekindlat ravi paari nädala möödudes. Ravikuuri lõppedes peaks ravimi toimeaine olema ladestunud naharakkudes ning seega tagatud varvaste kaitse uute seeninfektsioonide eest kuni kolmeks nädalaks. Profülaktika mõttes oleks hea töödelda oma varbaid igas nädalas kord ravimpreparaadiga, seda eriti siis kui kuulutakse riskirühma: sportlased, ujulate ja spordisaalide külastajad või kui pereliikmetel on jalaseen. Jalgade seenhaigus võib levida ka teistele kehaosadele või areneda edasi raskekujulisemaks haiguseks, näiteks küüneseeneks. Samuti on haigusel oht muutuda krooniliseks või tüsistuda roospõletikuga. Jalaseen suurendab ka muude infektsioonide saamise ohtu....
a. Arenenud riikides oli töötuse tase 6,7%. Nakkushaiguste levik Kõikidest nakkushaigustest nii ohu kui ka leviku poolest on esikohal HIV/AIDS, millele järgnevad tuberkuloos ja B ning C hepatiit. · Iga päev sureb AIDSist ligikaudu 8 000 inimest. · Maailmas on üle 38. miljoni inimese, kes elavad HIV/AIDS´iga, mõeldamatult palju on nakatunud naisi ja tütarlapsi. · Ainult igale viiendale nakatunule on kättesaadavad vastavad profülaktika ja ravi teenused. · Ligikaudu 15 miljonit last on mahajäetud oma vanemate poolt AIDSi tõttu. · AIDSis kannatab kõige rohkem demograafiliselt kõige perspektiivsem elanikkonna grupp inimesed vanuses 20-40 a. Ta osutub aina ohtlikumaks sotsiaalsele stabiilsusele ja rahva turvalisusele. Vaatamata sellele et tuberkuloos on ravitav haigus, sureb selle tõttu ligikaudu 2 miljonit inimest aastas. HIV/AIDSi epideemia Aafrikas soodustab tuberkuloosi...
Kiudainerikka toidu iga suutäis sisaldab vähem energiat kui kontsentreeritud rasvane ja magus toit. Lisaks tarbitakse kiudainerikast toitu koguseliselt vähem. II Kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine. Kõhukinnisust saab leevendada, kuna kiudained seovad ohtralt vett ja hoiavad seda sooles, muutes soolesisaldise veerikkaks. Kõhulahtisuse korral seovad punduvad kiudained protsessi põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika . Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju...
Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadava...
Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsa...
Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri v arvu muutumine. Tekiavad suuremaid häireid organismis. Põhjustab varast surma, arenguhäireid,viljatust. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ja kromosoome, DNA-d. Pärilike haiguste raviks on tänapäeval mitmeid võimalusi. Asendusravi,dieetravi,kirurgiline ravi. Päriilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. Vältida sugulusabielu,samuti sünnieelne diagnostika. Enamik haigusi pole pärilikud.ntks:nakkushaigused, keskonna ja organismi koosmõõjul tingitud tervisehäired,väärast eluviisist tingitud haigused ja vigastused.Mutatsioonid tekivad juhuslikult, saab nendega mõjutada väga paljusid iseneid. Mutatsioonid mõjutavad niipalju, et ei saa anda normaalse viisil järglasi ja elada. Samuti kasulik omadus kaob...
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused....
Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...