Iga kromosoom on interfaasis ühekromatiidiline. DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku. Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahkenvad ja keerduvad telofaasi lõpuks lahti. Selle...
Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub DNA replikatsioon, histoonide süntees. G1 ja G2 annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. Profaas kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaas algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaas kromosoomid on reastunud ühele...
Sordiomaduste säilimiseks 34. Nimeta kolm Eesti looduses kasvavat taime, mis paljunevad vegetatiivselt, märgi ka, mille abil. 35. Kuidas tekib seeme (toiduvaru ja idu tekkimine)? IDU - tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest; TOIDUVARU - tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest. 36. Kas ühel taimel tekkinud seemned on geneetiliselt identsed? Põhjenda. 37. Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist ? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire)...
Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis . Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine....
3. Anafaas (rändamisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele). 4. Telofaas (rekonstrueerimisfaas, kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb, membraan nöörub keskosast sisse, 2 tütarrakku). MEIOOS Meioos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv 2x väiksem). Toimub 2 jagunemist (inter-pro-meta-ana-telo-pro-meta-ana-telo). 1. Profaasis (toimub kromosoomide ristsiire (homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi-geenivahetus) millele eelneb DNA kahekordistumine.) 1. Metafaas ( 1. Anafaasis (homoloogiliste kromosoomide lahknemine.) 1. telofaasis kromosoomide arv 2x vähenenud. 2. profaasis kromatiidid lahknevad. Bakteritel pole mitoosi, sest neil on ainult üks kromosoom. Sugurakkude kujunemise eeldus on meioos aga vahetult meioosi järel ei kujune alati sugurakke...
Mitoosi ja meioosi võrdlus Meioos Mitoos Eoste ja sugurakkude tootmine Keharakkude tootmine Rakkudes haploidne kromosoomistik Rakkudes diploidne kromosoomistik Rakkud geneetiliselt erinevad Rakud indentsed Moodustub neli uut rakku Moodustub kaks uut rakku Kaks järjestikku jagunemist Üks järjestik jagunemist I profaasis kromosoomide ristsiire Spermatogenees- Seemnerakkude areng Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Ovogenees-munarakkude ehk ovotsüütide aren naisel · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas- · Munaraku eelassed on ovogoonid...
-) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis . -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. -) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest....
Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne. Järelikult kromosoomide juhuslik lahkuminek meioosis. Meioosis toimub vanematelt päritud kromosoomide (ja geenide) ümberkombineerumine uuteks haploidseteks kombinatsioonideks e. haplotüüpideks (so. geneetiline rekombinatsioon). 50.(kromosoommutatsioonid)...
Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line võimalus, et mõlemad emalt päritud kromosoomid satuvad gameeti. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid on (1/2) 23. Seega kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223. Samuti toimub kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel meioosi esimeses profaasis . · Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkude vahel. Meioosi häired on mõnikord tingitud ka mutatsioonidest geenides, mis vastutavad kromosoomide ristsiirde või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Olulist rolli selle puhul mängivad: vanus (eriti naiste puhul 45-aastasel naisel on 50...
Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganieelide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks. Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt kauem see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid. Viimane on iseloomulik paljude imetajate munarakkudele....
Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu. II jagunemine- tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nagu mitoosis kuid kromosoomide arv on poole väiksem. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioosi I profaasis toimub: · Homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. · Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel ka ristsiire (suvaliste juppide vahetamine). Defektid: vead kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni hoopis puudu. 5%...
5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist. Mitoosil moodustub 2 diploidset identset tütarrakku, meioosil 4 haploidset erinevat tütarrakku. Mitoosis ristsiiret ei toimu, küll aga toimub see meioosi I profaasis . 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel....
Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on:...
Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Mitoos jaotatakse viide etappi: Profaas, prometafaas, metafaas , anafaas, telofaas. Lisandub veel tsütokinees. 5. Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub? Mitoosi eeldused: M-Cdk (M-phase promoting factor: tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis ? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt....
· Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng...
Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab 9 nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele...
24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis ? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte?...