tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetofoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele.
(lüsogeenne tsükkel). c) konjugatsioon - plasmiidide (väike kromosoomiväline DNA molekul) ülekanne ühelt bakterilt teisele. Esineb ka päristuumsetel - rändavad geenid, mis võivad liikuda ühelt organismilt teisele või ühe organismi piires. 2. homoloogiline 1) homoloogiline kombinatiivne muutlikkus seal kombineeritakse sarnaseid analoogilisi geneetilisi struktuure * kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis * kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis * genoomide ühinemine viljastumisel Kombinatiivse muutlikkuse aste sõltub paljunemisviisist. *Vegetatiivsel paljunemisel puudub *Eoselisel paljunemisel esineb piiratud kujul, kuna sugurakud valmivad mitootiliselt aga meioos toimub eostega. *Partenogeneesil on kombinatiivne muutlikkus kuid piiratult, kuna sugurakud valmivad meiootiliselt, kuid ära jääb viljastumine.
Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G2 faasis ning annavad loa M- faasi käivitamiseks. 22. Mitoos ja selle faasid. Mitoos jaguneb 6 faasiks, esimesed 5 on nn tuumajagunemine ja viimane on tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist
Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G2 faasis ning annavad loa M-faasi käivitamiseks. 22. Mitoos ja selle faasid. Mitoos jaguneb 6 faasiks, esimesed 5 on nn tuumajagunemine ja viimane on tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist
P: Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1: Roosad kroonlehed P: Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2: 1 valgeid, 2 roosasid, 1 punaseid. 48. Geenide aheldatus. Geenide aheldatud e Morgani reegel: Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos 15 Koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad Vead aheldumisel on põhjustatud meioosi I profaasis toimuvast kromosoomide ristsiirdest Geenide aheldatuse bioloogiline tähtsus: säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed; kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos ehk aheldunult. 49. ABO vererühmade süsteem.
Kromatiidid lahknevad raku poolustele II TELOFAAS Toimub tsütokinees. Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. Kromosoomide ristsiire- võrdse pikkusega osade vahetamine homoloogiliste kromosoomide vahel Mitoosi ja meioosi erinevused MEIOOS MITOOS Kromosoomide arv tütarrakkudes on kaks Kromosoomide arv tütarrakkudes on jäänud korda vähenenud samaks I profaasis toimub kromosoomide ristsiire Kromosoomide ristsiiret ei toimu Tuelmuseks on 4 geneetiliselt erinevat rakku Tulemuseks on 2 geeetiliselt identset rakku Kaks jagunemist, 8 faasi Üks jagunemine, 4 faasi Spermatogenees- spermide areng (seemnetorukestes) Ovogenees- munarakkude areng (munajuhades) MENSTRUAALTSÜKKEL Menstruatsioon- emaka veresoonterikka limaskesta pindmise kihi perioodiline eraldamine organismist
49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne. Järelikult kromosoomide juhuslik lahkuminek meioosis. Meioosis toimub vanematelt päritud kromosoomide (ja geenide) ümberkombineerumine uuteks haploidseteks kombinatsioonideks e. haplotüüpideks (so. geneetiline rekombinatsioon). 50.(kromosoommutatsioonid)
samaks. · mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta-, ana- ja telofaasa. · meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüttarrakkudes väheneb kaks korda. See koosneb kahest jagunemisest, kumbki jagunemine koosneb pro-, meta-, ana- ja telofaasisdest. Põhiline erinevus mitoosist seisneb selles, et esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire- kromosoomid libuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 20. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki
14.Vali loendist sobivad mõisted toodud seletuste juurde. a) Rakusisene aine → Tsütoplasma b) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk
südame töö seiskumises, hingamistegevuse Kromosoom DNA ja valgu molekulide kompleks lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid pidurdumises. määravad pärilikke tunnuseid. Klorofüll taimerakkudes esinev roheline Kromosoomide ristsiire meioosi esimese pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku jagunemise profaasis esinev homoloogiliste valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kloroplast membraanidest koosnev taimeraku Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli geenivahetus.
49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne. Järelikult kromosoomide juhuslik lahkuminek meioosis. Meioosis toimub vanematelt päritud kromosoomide (ja geenide) ümberkombineerumine uuteks haploidseteks kombinatsioonideks e. haplotüüpideks (so. geneetiline rekombinatsioon). 50.(kromosoommutatsioonid)
Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku
Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Enne meioosi toimub interfaas. Meioos I ja II vahel DNA replikatsiooni ei toimu, vaid ainult tuumade ja tuumakeste reformeerumine. Reduktsioonijagunemine (meioos I) algab profaasiga (I), mis on suhteliselt pikk (90% ajast) ja koosneb viiest staadiumist: leptoteen, sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees. I profaasis toimub krossingover ehk ristsiire, mis eeldab kromosoomide kondenseerumist ja homoloogiliste kromosoomide paaride (bivalendid ehk tetraadid) moodustumist. Bivalendis on 4 DNA molekuli ehk kromatiidi. Leptoteenis hakkavad kromosoomid teineteist otsima ja kondenseeruma. Seejärel kinnituvad kromosoomide telomeerid tuumakattele, moodustades sügoteenis sünaptoneemilise kompleksi (koosnev kromatiinainest, valkudest, DNA sünteesi- ja reparatsiooniensüümidest)
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
retsessiivne) b. Ühte tunnust määrab korraga palju geene. c. Organismis on olemas spets. Regulaatorgeenid, mis kontrollivad mutatsioonide toimumiskohti ja sagedusi. Kombinatiivne muutlikkus Päriliku muutlikkuse põhivorm, mis rajaneb sarnaste geneetiliste struktuuride vastastikuses kombineerimises. Kombinatiivne muutlikkus on alati mõlemapoolne. Kolm alatasandit: 1) kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis 2) kahekromatiidiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis. 3) Sugurakkude ühinemine ja kromosoomistike seostumine viljastumisel. Kombinatiivne muutlikkus sõltub ka konkreetsest paljunemisviisist. Vegetatiivsel paljunemisel puudub kombinatiivne muutlikkus Eoselisel paljunemisel eostaimedel kombinatiivne muutlikkus on piiratud (toimub vaid meioos eostega)
SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Sperm - seemnerakk Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub. Puberteedieas ovogoonide meioos jätkub igas kuus ühel rakul. Tsütpolasma jaotub tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Tulemuseks on 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti) Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 27 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112
Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid). Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.) Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem. · Paljunemine mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt · Kasvamine - meiootiline; ootsüüdist munarakk; rebumoodustumine; jätkub puberteedieas · Küpsemine sekund ootsüüdist munarakk (?) · Oogoonid emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist. · Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku.
Kuues faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. Need 6 faasi moodustavad dünaamilise järjestuse, mille keerukust ja ilu on ainult kirjelduse abil edasiantuna raske tunnetada. 1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi pole mikroskoobis võimalik täpselt fikseerida. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. 2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks. Need vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal
Muutlikus Sama liigi isendite võime üksteisest erineda ◦ Mittepärilik (modifikatsiooniline muutlikkus): geenide ja keskkonna koosmõjul, konkreetsed tunnused ei pärandu. ◦ Pärilik muutlikkus ◦ Mutatiivne (geen-, kromosoom-, genoommutatsioon) ◦ Kombinatiivne (mittehomoloogiline, homoloogiline) Kombinatiivne muutlikkus: ◦ Päriliku muutlikkuse teisene vorm ◦ Omab 3 tasandit (ristsiire meioosi 1. profaasis, kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. anafaasis, genoomide ühinemine viljastumisel) ◦ Otseses seoses paljunemisviisiga (puudub vegetatiivsel paljunemisel, eoselisel minimaalselt, sugulisel maksimaalselt) Mendeli seadused Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) – homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) Mendeli teine e
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
päranduvad koos. b) Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lähknevad geenivahetuse käigus. - Ta katsetas äädikakärbeste peal. Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks : · vähe kromosoome · kiire paljunemine · odav pidada · palju järglasi · selgelt avalduvad tunnused. · Äädikakärbse geenid on kaardistatud · Ta on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme. Geenivahetuse olemus ja tähtsus : · toimub meioosi esimeses profaasis · homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid · toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus - tekivad uued geenikombinatsioonid - tagatakse pärilik muutlikkus - moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides - tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid) Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : - põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos.
b. Transduktsioon DNA ülekanne ühelt bakterilt teisele bakterviiruste vahendusel c. Konjugatsioon plasmiidide ülekanne ühelt bakterilt teisele Mittehomoloogiline kombinatiivne muutlikkus esineb ka päristuumsetel rändavad geenid: 1) Võivad liikuda ühelt organismilt teisele 2) Võivad liikuda ühe organismi piires Homoloogiline kombineeruvad sarnased analoogsed geneetilised struktuurid 1) Kromosoomide ristsiire meioosi I profaasis 2) Kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis 3) Genoomide ühinemine viljastumisel Kombinatiivse muutlikkuse aste sõltub paljunemisviisist: 1) Vegetatiivsel paljunemisel puudub 2) Eoselisel paljunemisel esineb piiratud kujul sugurakud valmivad mitootiliselt, meioos toimub eostega 3) Partenogenees on kombinatiivne muutlikkus, kuid piiratud sugurakud valmivad meiootiliselt ja ära jääb viljastumine 4) Iseviljastumine on kombinatiivne muutlikkus
2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemine on oogoonide mitootiline jagunemine. Paljunemine ja kasvamine toimuvad munasarjas embrüonaalses eas. Kasvamisel toimub põhiliselt rebuvalkude akumuleerumine ja seetõttu nimetatakse perioodi ka rebumoodustumiseks ehk vitellogeneesiks. Küpsemise põhisündmuseks on meioos, mis algab embrüonaaleas, aga arestitakse I profaasis ning jätkub alles puberteedieas. Ootsüüdi jagunemine on küpsemisel ebavõrdne. Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon- ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake. Meioosi II jagunemisel jaguneb ootsüüt viljastumis- võimeliseks munarakuks ja polaarkehakeseks ning 1.polaarkehake jaguneb kaheks. Kõik see
Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab 9 nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele
Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele
Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromatiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. tulemuseks on geenivahetus. Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinas, elusolendis ja ühiskonnas.
28. Mis on DNA hübridiseerimine? Kuskil on juhuslikult palju DNA ahelaid, mis juhuslikult leiavad endale komplementaarse paarilise ja toimub nii paardumine. 29. Ristsiire ehk krossingover, kiasmid, sünaptonemaalne kompleks, Holliday ühendus (Holliday junction) Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info Ristsiire - juhuslik Dna lõikude vahetus toimub meioosi profaasis Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire Sünaptonemaalne kompleks – sügoteenis moodustuv valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome omavahel koos Rekombinatiivne sõlm – Pahhüteenis homoloogsete kromosoomide konjugeerimisel sünaptonemaalsesse kompleks tekkiv multiensüümne kompleks, mis võimaldab
toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (sünkroonne protsess), poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. (Küsida õpilase käest: INIMESE KEHARAKK JAGUNEB MITOOTILISELT, MITU KROMOSOOMI LÄHEB ÜHELE, MITU TEISELE POOLELE?- 46 plus 46). Ühekromatiidiliste kromosoomide liikumine toimub kääviniidistiku ja mootorvalkude koostöös. Telofaas- toimub ühe kromatiidilste kromosoomide lahtipakkimine, tuumaümbriste kujunemine ja valmistumine tsütokineesiks. Inimese keharakk: Profaasis 46 kromosoomi ja 92 DNA molekuli, metafaas sama, anafaasi lõpp 92; DNA 92 (tsütokinees pole olnud), telofaasi lõpp (tsütokinees on toimunud 2x 46; DNA 46). Tsütokineees on tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotumine moodustuvate rakkude vahel. Tavaliselt jaotub tsütoplasma võrdselt (erandid pungumine, munaraku teke jms). Kestaga rakkudel (taime ja seenerakud) tekib keskele vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad kestad. Membraaniga loomarakkudel
- Sekundaarsed tunnused Laiad õlad, kitsad puusad, tugevad lihased, habe, kõri(madalam hääl), tugavm nahk, häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit. Sünni hetkeks on primaarsed ootsüüdid (700 000 kuni 2 miljonit) I meiootilise jagunemise profaasis. Puberteedi ajaks on neid säilinud ca 400 000, milledest ja elu jooksul umbes 500 ovuleerub. Iga kuu 15-20 primaarset follikulit hakkab küpsema, kuid tavaliselt ainult saavutab küpsuse ainult üks. Ovulatsioon toimub kaks nädalat enne menstruatsiooni algust. KOLLASKEHA Irdunud munaraku asemel areneb irdunud folliikuli järelejäänud rakkudest mõne tunni jooskul lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale
Pärast vastavat signaali jätkavad ootsüüdid meiootilist jagunemist, kuid paljudel liikidel peatub meioos uuesti I või II metafaasis. Selgrootutel toimub see I metafaasis, enamikul selgroogsetel aga II metafaasis. Meioos jätkub pärast viljastamist Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine Meioosi II osa toimub esimesest palju kiiremini. Ekvatsioonjagunemine on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on, et jagunevad kaks haploidset rakku. II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaasis koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaasis lahknevad eri poolustele kromatiidid, kusjuures ka kromatiidid lahknevad juhuslikult ja sõltumatult, mis annab oma panuse geneetiliselt erineva alleelse koosseisuga sugurakkude tekkimisele. II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. 27.Sünaptoneemne kompleks,konjugatsioon, kiasmid,bi- ja
Sellised kromosoomide teisendused ilmnevad raku jagunemisel metafaasi ja anafaasi ajal, kui kromosoomide kuju on paremini nähtav. Kiirguse toime kromosoomidesse ei ole otseselt nähtav, me võime ainult kaudsete tunnuste ja mitmsesuguste katseandmete alusel väita, et kiiritamisel on mõju kromosoomidele. Metafaasis ja anafaasis kromosoomide kondenseerumise (paksenemine) ajal on võimalik näha suuremaid toimunud ja parandamata jäänud kahjustusi kromosoomide kuju muutustena. G1-, S- , G2- ja profaasis on koromosoomid rakutuumas nähtavad peente, üksteisega põimunud niidikestena ja mikroskoopiliselt pole kromosoomide kuju muutused eristatavad. Järgnev skeem kujutab rakutsüklit interfaasist raku pooldumise ja uute tütarrakkude tekkeni. Interfaas ja mitoos Varases interfaasis G1 tekkinud parandamatu kahjustus kinnistub S-faasi läbimisel. Peale kromosoomi katkemist tekib kaks või enam kromosoomifragmenti, millest igaühel on murdunud ots
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
