anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste parameetritena. somaatiline rakk-keharakk; gameet-sugurakk. faasid: profaas (meioosi I jagunemise profaasi ja mitoosi profaasi erinevus) liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. kaasneb geenivahetus, tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8
Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8
korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks. Spermatogenees toimub munandites, algab murdeeas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi. Ovogenees toimub munasarjades, ovogoonide paljunemine mitooside teel algab looteeas, rakud kasvavad ja 1. eluaasta lõpuks jõuavad meioosi I profaasi. Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini. Tekib 1+3 rakku, millest ainult see 1 on viljastumisvõimeline.
kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? 42
kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39
vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid
jagabki kaheks osaks. Ühe kromatiidilised jäävad siis, kui rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävadki ühekromatiidilised. Mitoosi neli osa: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad METAFAAS Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas lõpeb kromatiidide jõudmisega rakupoolustele.
korda väiksem. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei toimu. INTERFAAS: kiire, liigub teise jagunemise profaasi PROFAAS: tsentrioolide paarid poolustele ja lähtuvad kääviniidid. METAFAAS: ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku
etappi: Profaas, prometafaas, metafaas , anafaas, telofaas. Lisandub veel tsütokinees. 5. Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub? Mitoosi eeldused: M-Cdk (M-phase promoting factor: tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab
Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole.
Puberteedieas Tütarlapse looteeas. Kõik algrakud on naise organismi sündides olemas ja neid enam juurde ei teki! II Kasvamine II Kasvamine III Meioos III Meioos algab looteeas. Jõuab I 46 kromosoomi (algrakud) teevad läbi jagunemise profaasi ja jääb sinna kuni meioosi, toimub kaks jagunemist. puberteedieani. Tekivad erineva Igast ühest areneb välja suurustega munarakud, kuna spermatosoid. tsütoplasma jaotub ebaühtlaselt. Hea tervise juures võib mehel kesta Viljastumine toimub munajuhas. spermatogenees kõrge vanuseni. Lõpeb umbes vanuses 50-55.
· Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab
32.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud. 35.
osi.Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus. Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks.Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. Mõisted Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46).
molekuli. Olenevalt sellest, kuidas ensüümid ühenduskohti lõikavad, võib toimuda kromosomaalne ristsiire. Selline protsess leiab aset meioosis. DNA parandamisel toimuva homoloogilise rekombinatsiooni puhul asendatakse tavaliselt kahjustunud DNA lõiguga, mis oli seal enne kaheahelalise katkestuse teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 4. Kiasmide sagedus ja geneetiline distants
Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele . Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed
Telofaas: I telofaasis ei ole ei teki ei tuumakest ega tuumamembraani Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne. Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine Tütarrakkude arv: 4 Tütarrakud: geneetiliselt erinevad vanemast Sarnasused: Faasid: mõlema puhul võib eristada, metafaasi, profaasi , anafaasi ja telofaasi Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees. Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku Rakutüüp: eukarüootsed rakud Protsessitüüp: jagunemine Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse. 3. Sugurakkude areng Spermatogenees: toimub munandites
* toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide
Inimesel moodustub lootestaadiumis umbes 400000 küpsemata munarakku, ootsüüti, mille jagunemine peatub just selles staadiumis. Alles menstruatsioonitsükli käigus valmib kord kuus üks munarakk, läbides poolelijäänud meioosi. Mida kauem on meioos peatunud, seda suurem on oht, et kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel
Meioosi II osa on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on et jagunevad 2 haploidset rakku. II profaas kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaas koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaas kromatiidid lahknevad eri poolustele. II telofaas tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Lambihari kromosoomid meioosi I profaasi diploteeni rakkudes . Polüteenkromosoomid suur kromosoom. Tekivad kui mitu ringi replikatsiooni tekitavad mitu õde kromatiidi ja need jäävad kokku. Buffid paksendid kromosoomil. Balbiani rõngad lokaalselt despiraliseerunud DNA, kus toimub transkriptsioon. Esinevad ainuraksetel, taimede endospermi rakkudes, loomadel süljenäärme rakkudes. Ekdüsoon süntees pidev kogu eluea vältel. Praks 4. Preparaatide fikseerimine:
membraanipotentsiaalist sõltumatud K+ kanalid 37. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 38. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 39. Na+ liikumine läbi membraanipotentsiaalist sõltuvate kanalite on põhjustatud 40. Kõik järgnevalt nimetatud protsessid toimuvad mitoosi profaasi ja prometafaasi jooksul välja arvatud kromosoomid kahekordistuvad 41. Tuumapoori kompleksi kaudu toimub 42. C4 taimed võivad fotosünteesida ilma fotorespiratsiooni toimumiseta, sest C4 tsükkel tõstab CO2 kontsentratsiooni pärga rakkudes 1. Kui eeldada, et eukarüootne rakk on piisava koguse hapnikuga keskkonnas, aga vajab ATP-d, siis prootonite kontsentratsiooni gradient mitokondrites tekib.......... ja kasutatakse.........
kromatiidiosade vahetus e. ristsiire (crossing over). Ristriirde protsessis osaleb homoloogilistest kromosoomidest 1 tütarkromatiid. 20 Ristsiirde toimumine põhjustab kõrvalekaldeid Mendeli sõltumatu lahknemise seadusest. Ristsiirde tulemusena moodustuvad vanemtüüpi ja rekombinantseid kromosoome sisaldavad sugurakud. Ristriirde ehk homoloogilise rekombinatsiooni käigus joonduvad isa kromosoomi sünaptoneemi abil. See kompleks lahustub profaasi lõpuks ja ristsiidre ühendused saavad mikroskoobis nähtavaks kui X-kujulised struktuurid, mida nimetatakse kiasmideks. Kiasm – spetsiaalset kromatiini struktuurid, mis esinevad kohtades, kus rekombinatsioon on lõppenud. Kiasmid hoiavad homoloogilised kromosoomid koos kuni järgmise anafaasini meioos ühes. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage.
Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Ootsüüdid tekivad inimese embrüonaalses ovaariumis 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama 1. profaasi suguküpsuse algusest kuni fertiilse ea lõpuni. Selgroogsete ovaariumis esinevad follikulaarrakud. Follikulaarakud paiknevad kihina ümber ootsüüdi. Follikulaarakud on ühenduses ootsüüdiga aukliiduste abil. Edasine meiootiline jagunemine (ootsüüdi küpsemine) toimub tsükliliselt suguhormoonide toimel
uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Meioos 1. Profaasi pahüteemas. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. 40
adluminaalseks osaks. Koosneb spetsiaalsetest liidustest külgnevate sertoli rakkude vahel. Peamine funktsioon on reguleerida ja piirata teatud ainete (nt vesi) liikumist läbi sertoli rekkude seemnetorukese adluminaalsesse ossa. Aitab säilitada immuunotolerantsust adluminaalses osas. Esimesse, s.o. basaalsesse ruumi jäävad spermatogoonid ja spermatotsüüdid kuni meioosi preleptoteense faasi- ni. Adluminaarses (valendikupoolses) ruumis paiknevad iduepiteeli rakud meioos I profaasi leptoteenist kuni spermideks transformee- rumiseni. Oska kirjeldada alljärgnevaid protsesse: Imetaja (hiir, inimene) spermatogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine, spermiogenees ja kapatsitatsioon (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?). a. spermatogenees - isase sugunäärmetes (imetajal testised) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermid i. paljunemine - spermatogoonide mitootiline
polümeeridest, karboksüülrühmad on seotud ristsidemetega Ca2+ kaudu. Pektiinained määravad rakuseina pooride suuruse, oma heterogeense ja liigispetsiifilise koostisega on nad olulised näiteks sümbiontsete suhete määramisel (rakk-rakk äratundmine), annavad rakuseintele tugevust (Ca-sidumisega) Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus 2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi)
Haploidne kromosoomistik (n) ühekordne kromosoomistik, sugurakkudes, 23 kromosoomi Diploidne kromosoomistik (2n) keharakkudes, 46 Suguline ehk generatiivne paljunemine Meioos Mitoos Sugurakkude jagunemine Keharakkude jagunemine 46-st tekib 23 kromosoomi 46-st tekib 46 kromosoomi 2 jagunemist ja toimub geenisiire Toimub ainult 1 jagunemine Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas, mõlemad läbivad samad protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi
toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Ristsiire toimub meioosi profaas. Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info. Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. * Kiasmid Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire. Diploteenis sünaptonemaalne kompleks laguneb, kromosoomid eemalduvad teineteisest, kuid jäävad seotuks sealt, kus toimus kromosoomide ristsiire ehk kiasmide koha pealt. * Sünaptonemaalne kompleks Sünaptonemaalne kompleks sügoteenis moodustuv valguline struktuur.
tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Mitoos(astmed) Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
2) Raku mahu ja üldpinna suhte rikkumine 3) Mitmesugused stimulaatorid(nt. Raku laguproduktid) Mitoos kõige olulisem tuumaga rakkudel Amitoos Meioos Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h Mitoosis on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Profaasi alguses tuum suureneb, puntras kromosoomid, mis hakkavad spiraliseeruma. Profaasi lõpuks kromosoomid lühenevad ja on näha, et nad koosnevad kahest kromatiidist. Tuumamembraan laguneb, kõige kestvam faas. Metafaas alguses kromosoomid spiraliseeruvad ja kogunevad raku ekvatoriaaltasandile. On näha kromosoomide arv, kuju, suurus ja asetus, mis on igale taimeliigile püsiv suurus. Anafaas . kromatiidid lahknevad, liiguvad eri poolustele ja igast kromatiidist tekib kromosoom järelikult tekib kummalegi poolusele võrdne arv kromosoome, kui oli emarakus.
staadiumis. Alles menstruatsioonitsükli käigus valmib kord kuus üks munarakk, läbides poolelijäänud meioosi. Mida kauem on meioos peatunud, seda suurem on oht, et kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga 10 laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad
Inimesel moodustub lootestaadiumis umbes 400000 küpsemata munarakku, ootsüüti, mille jagunemine peatub just selles staadiumis. Alles menstruatsioonitsükli käigus valmib kord kuus üks munarakk, läbides poolelijäänud meioosi. Mida kauem on meioos peatunud, seda suurem on oht, et kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustuvad sama ploidusesega geneetiliselt identsed rakud (haploidsest rakust haploidsest, diploidsest rakust diploidne rakk). Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- kromosoomide jaotus 2) Tsütokinees- tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotus Mitoosis eristatakse 4 faasi: Tegelikult on faaside eristamine tinglik, sest jagunemine on pidev protsess 1) Profaas 2) Metafaas 3) Anafaas 4) Telofaas Profaas a) Profaasi rakus on kahekromadiidsed kromosoomid (!), tänu rakutsükli sünteesi faasile. b) Profaasis pakitakse kahekromadiidsed kromosoomid transportvormi, c) Kromosoomid muutuvad nähtavateks valgusmikroskoobis d) Profaasis kaob tuumake e) Laguneb tuumaümbris ja karüoplasma seguneb tsütoplasmaga f) Loomarakkudes tsentrioolid lahknevad rakupoolustele ja hakkavad koordineerima kääviniidistiku teket Metafaas a) Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa
Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
Trisoomiat põhjustab homoloogiliste kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessi käigus. See võib toimuda nii isa kui ka ema sugurakkude moodustumisel, kuid just ema puhul kasvab selle tõenäosus vanuse suurenedes märgatavalt. Riski tõus on seotud sugurakkude küpsemise omapäraga naise organismis. Meioos, mis viib sugurakkude moodustumisele, algab küll juba looteeas, kuid peatub ja kulgeb lõpuni alles viljastumise momendiks. Selle ajani on meioos peatunud esimese jagunemise profaasi staadiumis, kus homoloogilised kromosoomid peavad hakkama paarduma. Mida pikemat aega jäävad rakud profaasi, seda suurem on tõenäosus, et paardumist ei toimu ning kromosoomide jaotumine on häiritud. Kirjeldatud on ka kromosoomide 13 ja 18 trisoomiat, kuid märksa harvemini. Sel juhul on fenotüübilised muutused markantsemad ning vastsündinud surevad mõne nädala jooksul. X kromosoomi trisoomia puhul on indiviidid eluvõimelised naised, fenotüübiliselt
lühiajaline. Kasutatakse in situ hübridisatsiooni (ISH) tehnikas ja flourutseeruvas tehnikas (FISH), haiguste diagnostika, kromosoomide terviklikkus kindlakstegemiseks Sugurakkude meioosis toimuv homoloogiliste kromosoomide vaheline ristsiire Meioosi käigus toimuv geneetilise materjali ümberkombineerumine (homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine, ristsiire, geeni konversioon). Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine-Anafaasis Ristsiire ja geeni konversioon- Profaasi pahhüteeni ja dipolteeni faasis Kromosoomide sünapsi teke ja selle struktuuri muutused meioosi I profaasi erinevatel etappidel. Sünaptoneemiline kompleks-moodustub paardunud kromosoomide vahele Mehhanism, mille kaudu meioosis toimuv homoloogne rekombinatsioon tekitab kromosoomides ristsiirdeid Spo11 katkestab DNA ahela ja Mre11 nukleaasi kompleks lõikab katkestatud DNA lühemaks. RecA taoline valik katalüüsib ahealte vahetuse.
Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid jagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomides moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaasis lühenevad tsentromeeridelt lähtuvad käviniidid ja kõigi kromosoomide
9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub Kasvamine: Peale aktiivset paljunemisfaasi sisenevad oogoonid meioosi esimesse profaasi (inimesel enne sündi) ja muutuvad primaarseteks ootsüütideks, mis arestitakse meioos I diploteenis (diploteeniblokk) kuni suguküpsuse saabumiseni. (sõltuvalt liigist) Sellel perioodil varutakse munarakku varuaineid, toimub rebu
Üks rekombinatsioonisündmus tekitab askuses 2 rekombinantset ja 2 mitterekombinantset askospoori. Järelikult toimub ristsiire pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerinud. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid homoloogiliste kromosoomide paardumisel tekkinud ühendused. Nad näitavad ristsiirete toimumiste kohti ja arve iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis kajastab üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret. Nende loendamine võimaldab määrata keskmist ristsiirete arvu kromosoomi kohta. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Ristsiire toimub meioosi I profaasis. Tähtsus evolutsioonis on tohutu, sest selle tagajärjel tekivad uued alleelide kombinatsioonid, see tähendab suuremat geneetilist varieeruvust. Eriti sugulisel paljunemisel. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil.
geneetilise info vahetusi. Ristsiire ka tütarkromatiidide vahel. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid. Kiasmid homoloogiliste kromosoomide paardumisel ehk konjugeerumisel jälgitavad nendevahelised ühendused. Selgelt näha meioosi profaasis. Kiasmide arv proportsionaalne kromosoomide pikkusega. Ristsiire kiasmid nähtavale. Kromatiidide katkemise & ühinemisega kaasneb limiteeritud DNA süntees, profaasi esimeses osas, ammu enne seda, kui nähtavaks kiasmid. Kiasmid kujunevad varem toimunud vahetuse järgi. Alles homoloogiliste kromosoomide jaotumisel raku ekvatoriaaltasapinnale vabanevad. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. I meioosi profaasis ristsiire. Meioosis rekombineeruvad aheldunud geenid ristsiirde kaudu uued alleelide kombinatsioonid. Mõned organismile kasulikud: tõstes eluvõimet, viljakust. Geneetilise
rekombinantsed. Mida pikem kromosoom, seda rohkem võib olla ristsiirdeid. Ristsiirde kindlaks tegemine analüüsiv ristamine. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid ilmuvad nähtavale pärast ristsiirde toimumist. Kui mõjutada rakke kuumašokiga kiasmide ilmumise ajal, ei vähenda see rekombinatsioonisagedust. DNA süntees, mis kaasneb rekombinatsiooniga, toimub profaasi alguses. Kiasmid – homoloogiliset kromosoomide paardumisel tekkinud ühendused. Kiasmide arv on proportsionaalne kromosoomide pikkusega. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Toimub meioosi profaasis, pachynema staadiums. Rekombineerumise tagajärjel tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Võimalus suurendada geneetilist varieeruvust. Näiteks 1 liik paljuneb suguliselt, teine paljuneb mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemise
karüokineetilist raku jagunemist. Esineb ka meioos. Amitoos tuuma ja tsütoplasma struktuur säilivad ja rakukeha koos tuumaga nöörduvad enam vähem kaheks võrdseks osaks. Mitoos ehk karüokinees eriti tuumas, toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi ja temas eristatakse nelja perioodi: a) profaas profaasi kestel ilmuvad kromatiinisõmerate asemele kromosoomid, raku vastaspoolustele rännanud tsentrosoomidest väljuvad peened kiud moodustavad mitoosikäävi ning sama faasi lõpul tuumake ja tuumamembraan kaovad. b) metafaas kromosoomid asenduvad ainsale käävi pikitelje suhtes perendikulaarsele tasandile, moodustuvad ekvatoriaalplaadi. Samas faasis lõhestuvad kromosoomid piki. c) anafaas toimub kromosoomide poolte teineteisest eemaldumine vastaspooluste suunas.
raku jagunemist. Esineb ka meioos. Amitoos tuuma ja tsütoplasma struktuur säilivad ja rakukeha koos tuumaga nöörduvad enamvähem kaheks võrdseks osaks. Mitoos ehk karüokinees eriti tuumas, toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi ja temas eristatakse nelja perioodi: a) profaas profaasi kestel ilmuvad kromatiinisõmerate asemele kromosoomid, raku vastaspoolustele rännanud tsentrosoomidest väljuvad peened kiud moodustavad mitoosikäävi ning sama faasi lõpul tuumake ja tuumamembraan kaovad. b) metafaas kromosoomid asenduvad ainsale käävi pikitelje suhtes perendikulaarsele tasandile, moodustuvad ekvatoriaalplaadi. Samas faasis lõhestuvad kromosoomid piki. c) anafaas toimub kromosoomide poolte teineteisest eemaldumine vastaspooluste
1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
AB). Kui aga ristata kahte pärmi tüve, kus mutatsioonid paiknevad samas kromosoomis, siis tekib kõige enam vanemtüüpi kahetüübilisi askuseid. Ristsiirde tagajärjel tekib ka tetratüüpi askuseid ja mitte vanemtüüpi kahetüübilisi askuseid, aga viimaseid tekib kõige vähem, kuna selleks peaks vahetus toimuma nelja kromatiidi vahel. See viitab ka nende geenide aheldatusele. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid ilmuvad nähtavale meioosi I profaasi lõpus, kui ristsiire on ära toimunud. Kiasmid kujutavad juba varem toimunud ristsiirde jälgi kromatiidid on vahetuskohtadest üksteisega seotud. Seda seetõttu, et ristsiirdel toimuva kromatiidide katkemise ja ühinemisega kaasneb ka limiteeritud DNA süntees. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Ristsiire roimub meioosi I profaasis. Selle käigus võivad aheldunud geenid rekombineeruda, mis viib uute alleelikombinatsioonide tekkeni
seemnerakud. Paljunemine on tähtis eluvaldus ,mis jaguneb kaheks mittesuguline ja suguline paljunemine. -.Vastan edasi.Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks.Spermatogenees toimub munandites,algab murderas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi.Ovogenees toimub munasarjades,ovogoonide paljunemine mitoosi teel algab looteeas,rakud kasvavad ja 1.eluaasta lõpuks jõuavad meioosi 1 profaasi.Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini.Tekib 1+3 rakku,millest see 1on viljastumisvõimeline. 33.Kaheliviljastumine iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga. Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk
gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama I profaasi diploteeni ja jäävad sinna suguküpsuse algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks (rakusisese aine ebavõrdne jagunemine tütarrakkude vahel).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
