eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku Meioos: eukarüoodsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune) Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 % Apoptoos - programmeeritud raku surm Omane hulkraksele organismile initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk.faktorid jt.) oluline embrüonaalses faasis. Apoptoos vs nekroos Initsieeritud raku siseselt initsieeritud rakuväliselt mõjutab ühte rakkut mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke põletikuvaba põletikulised
neli uut rakku. Meioos koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonijagunemisest, mis koosnevad faasidest, mis esinevad ka mitoosis. Oluline on ka see, et kahe jagunemise vahepeal ei toimu DNA replikatsiooni. Ehk siis tähtis erinevus mitoosi ja mitoosi vahel on see, et erinevalt esimesest tekivad meioosi tulemusena haploidse genoomiga rakud. Meioosi peamised erinevuse võrreldes mitoosiga on järgnevad: · meioosi profaas kestab kaua · tuum jaguneb kaks korda järjest ning kahe jagunmise vahepeal puudub S-faas, see tähendab, et kromosoomid replitseeruvad ühel korral. · homoloogsed kromosoomid paarduvad ja orienteeruvad vastaspoolustele. · meioosi-spetsiifiline mehhanism tagab ainult ühe funktsionaalse kinetohoori moodustumise duplitseerunud tsentromeeri piirkonda. · homoloogide vahel esineb sageli ritsiire. · homoloogsed kromosoomid jagunevad tütartuumadesse.
kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas kääviniidid kaovad tekivad tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakukest ( membraan+kest) MEIOOS suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine -> uue geneetilise materjaliga rakk (kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n Meioosi etapid: I PROFAAS Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad I METAFAAS Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. I ANAFAAS Kromosoomid lahknevad poolustele (ATP energia abil). Käävniidid lühenevad I TELOFAAS Moodustub kaks tütarrakku Sünteesitakse uued tuumamembraanid
3. initsiaator tRNA seondub initsiaatorkoodoniga. Koodon, antikoodon peavad olema komplementaarsed 4. ribosoom liigub koodoni võrra edasi, siseneb järgmine tRNA. 5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid MITOOS JA MEIOOS Mitoos Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoskäävid). Algab kromosoomide kondenseerumine. Hilises profaasis (preprometafaas) on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamambraan kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele.
rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv. 4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Loomarakkudes tsentrioolide kahestumine. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistumine. Diferentseerunud rakud- kindel ehitus, talitus. Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsundi...
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
saadakse 10 NADH2 molekuli), hingamisahela reaktsioonid (mitokondrites. Kokku saadakse 36 ATP) · Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Rakutsükkel: interfaas + mitoos · Interfaas: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudel tsentrioolide kahestumine (tekib 2 paari tsentrioole), suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistumine. · Mitoosi profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. · Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa, paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
Ühe kromosoomi õlad ei pruugi olla alati ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosomide kromatiidid ja moodustavad tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevad interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Seal toimub DNA replikatsioon kahekordistumine. Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv. Tsentrioolid kahestuvad. APT süntees. 5. Milline on kromosoomi ehitus? Kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab kromosoomi 2-ks ning neid osi nimetatakse kromosoomi õlgadeks. 6. Mitoosifaasud, nended toimuv. Interfaas (kahe mitoosi vaheline faas): DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahestuvad, APT sünteer Profaas (ettevalmistav faas): kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, tuum suurenev, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad)
ooker, opaal) Sünonüümsed-üks koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappeline järjestus ei muutu Kromosoom koosneb geenidest, mis koosneb lookustest. Kromosoomide interfaas: Kromosoomid despiraliseeruvad, kromatiinsustantsis, tuumakeõPresünteetiline RNA ja valsusüntees Süntees-DNA replikatsioon Postsünteetiline-mitoosi ettevalmistus Mitoos- informatsiooni jaotumine tütarrakkude vahel, kehaosade regeneratsioon. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas Meioos- suguliselt paljunevad rakud, kaks mitootilist jagunemist, krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4
diploidne kromosoomistik, genoomis palju lineaarseid kromosoome (bakterites histoonid üldjuhul puuduvad ja esineb haploidne kromosoomistik). 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad (keerduvad kokku), tsentrioolid liiguvad poolustele, kääviniidistiku kujunemine; metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; anafaas – eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ja tütarkromatiidid liiguvad poolustele, liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena; telofaas – kromosoomid on liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jagunevad laiali, moodustub tuumamembraan, tsütokines ja rakk jaguneb pooleks
1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks.
Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-,
Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 26. Kudede mõiste Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. 27. Epiteelkoed Epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: ühekihiline epiteel,
Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud.
33. Miks paljundatakse tulpe sibulatega, mitte seemnetega? Sordiomaduste säilimiseks 34. Nimeta kolm Eesti looduses kasvavat taime, mis paljunevad vegetatiivselt, märgi ka, mille abil. 35. Kuidas tekib seeme (toiduvaru ja idu tekkimine)? IDU - tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest; TOIDUVARU - tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest. 36. Kas ühel taimel tekkinud seemned on geneetiliselt identsed? Põhjenda. 37. Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire)
a. Välditakse mitmikrasedusi b. Toitained koonduvad ühte rakku 4) Viljastatakse meioosis olev munarakk Häired: põletikulised protsessid munasarjades; mikrobioloogilised põletikud; meessuguhormoonide kasutamine Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad Meioos rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra; pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi. Enne meioosi on rakkudes DNA kahekordistunud · I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude
Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks, siis inimene sureb lühikese aja jooksul. Raku paljunemisel on mitmeid viise nagu amitoos, meioos, endomitoos, mitoos. Nendest kõige levinum on mitoos. 22) Raku elutsükkel - Rakkude elutsükkel on rakkude eksisteerimise aeg, mis algab raku tekkimisega ja lõppeb kas raku paljunemisega või raku surmaga. Siin saab eristada 2 faasi: · Paljunemine (jagunemisstaadium) · Interfaas (vahestaadium) 23) Mitoosi etapid profaas, metafaas, anafaas, telofaas 24) DNA replikatsioon - 25) Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud. 26) Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon - edasi ei jagune (närvirakud) - jagunevad väga harva (skeletilihas) 2. Stabiilne rakkude populatsioon - suhteliselt madal mitootiline aktiivsus
Vea avastamisel rakus on järgmised võimalused rakk sunnitakse enesetapule (indutseeritakse apoptoos) killer-rakud notivad selle raku maha vigane rakk jätkab kontrollimatut jagunemist (tagajärjeks on kasvaja) Erandiks on olemas ka rakud, mis ei jagune: nt südamelihaskoerakud ja närvirakud. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustub kaks sama ploidsusega geneetiliselt identset rakku. Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kõik kokku karüokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei läheks sassi). Kaob tuumaümbris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hästi loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valksüsteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas
enamjaolt puhkeaeg (gap2), kuid 3. kolmandiku viimane kolmandik on mitoos. Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel jagatakse faasideks: 1) S faas DNA kahekordistumine, histoonide süntees 2) G2 faas vahemik S faasi ja mitoosi vahel 3) M faas mitoos 4) G1 faas vahemik M ja S faasi vahel Rakutsükkel on periood ühest rakujagunemisest teiseni. (G0). Interfaas - G1 kasvufaas, S DNA süntees, G2 mikrotuubulid, Mitoos - profaas kromosoomide kondenseerumine, metafaas kromosoomid joonduvad, anafaas kromatiidid lahknevad, telofaas uute rakutuumade teke, tsütokinees. 77. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Tsükliinid - rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. Seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK tsükliin-sõltuvad kinaasid.
olevaid molekule molekule, mis pole sünteeside käigus märgistatud. Palju DNA ahelaid, mis juhuslikult leiavad endale komplementaarse paarilise ja toimub nii paardumine. Paardumine on nõrk ja lühikese ulatusega. 5. Ristsiire ehk krossingover Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Ristsiire toimub meioosi profaas. Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info. Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. * Kiasmid Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
maisi. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüootsel on 3-30 korda suurem genoom. Prokarüootse DNA on haploidne, koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud): I jagunemine kompleksne, homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse
homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine (protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil). Paardunud
mitoosi lõpuni. -) G1 faas = raku kasvu faas ning paljud rakud sealt edasi ei saagi, differentseerub interfaasis vastava koe rakkudeks, kaotades jagunemise võime (osade rakkude puhul võib see võime tagasi tulla). -) S staadium = raku sünteesi faas, kus rakule antakse käsk jaguneda ja toimub DNA replikatsioon ning sealt enam tagasiteed pole. -) G2 staadium, kus sünteesitakse uuesti rakuorganelle ja rakk valmistub uuesti mitoosiks. -) Profaas, metafaas, anafaas ja telofaas -) Interfaasis diferentseeruvad punaverelible rakud vastava koe rakuks ja kaotavad jagunemise võime. * Meioos eukratiootsete rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. -) Meioosi teel tekivad sugurakud. -) Meioosi tulemusena tekib õhest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. * Kromosoomide ristsiirde käigus toimub geenivahetus. *
Mehesugurakkude e spermide areng toimub munandites asuvates seemnetorukestes, milles seinas asuvad spermide eellas rakud.Moodustub kahte tüüpi rakke, ühed lähevad varuks, millest hiljem moodustuvad uued eelasrakud ja teised arenevad meioosi teel edasi. Naise sugurakud moodustuvad munasarjades Naise sugurakkude e munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellrakud. Naisel lõpeb eelasrakkude mitoodiline paljunemine looteeas. Seal algab meioosi profaas. Edasine küpsemine jätkub puberteedieas. Sealt edasi tsükliliselt. Munarakud valmivad mõlemas munasarjas u 28 päevaste tsüklitena. Edasi algab ovulatsioon. Menstruaaltsükkel nim tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. (Keskm 28 p). Teismeeast- 45-55 aastaseks saamiseni. 1.p menstruatsiooni alguspäev 3-7 päeva irdub emakaseina paksenenud limaskest koos verega. Samal ajal saadetakse signaal munasarja uue munaraku küpsemiseks.
Tsütokinees kõrgemates taimedes. Tsütokinees ja kontraktiilne rõngas. Mitoos Mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Mitoos e. M-faas jaotatakse tavaliselt kuueks alafaasiks. 5 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Kuues faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi.. 1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. 2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks
c) tulevad tapjarakud (killerrakud) ja hävitavad raku. d) rakk hakkab siiski jagunema (tekib kasvaja) * G-2 faas - Postsünteetiline e. premitootiline faas. Toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks(sünteesitakse kääviniidistiku valgud, rakk varub ATPd ja RNAd). * Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus : - moodustuvad sama ploidsusega tütarrakud - tekivad geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine. a) profaas : * on kahekromatiidilisedsed kromosoomid. * kromosoomid pakitakse kokku(lihtsam jaotada) * laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas : * kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. * metafaasis on kromosoomide arv kõige paremini loendatav. * loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile)
sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. Mitoosi kirjeldas esimesena 1879-ndal aastal Walter Flemming. Mitoosiprotsess on pidev, kuid selle käsitlemise hõlbustamiseks on ta jagatud viieks erinevaks faasiks. Interfaas hõlmab kõik rakutsükli faasid, mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G1, S ja G2). Raku jagunemisel eristatakse nelja faasi profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele.
4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Loomarakkudes tsentrioolide kahestumine. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistumine. Diferentseerunud rakud- kindel ehitus, talitus. Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen. Kui
Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen
Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees. Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid. Käävniidistiku moodustumine (mitoosiaparaadi peamine komponent). Käävniiistik on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. Metafaasis
in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1. Profaas (ettevalmistav, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid). 2. Metafaas (eraldumisfaas, kromosoomid koonduvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeri ja raku tsentriooli külge). 3. Anafaas (rändamisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele). 4. Telofaas (rekonstrueerimisfaas, kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti,
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
ristsiire. Metafaas I Kromosoomide paarid koosnevad kumbki kahest kromatiidist (bivaledid), mis koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. . Metaphase II Moodustub kääv ja kromosoomid ekvatoriaaltasapinnale Anafaas II Kumbki kromatiid läheb poolusele Telofaas II On moodustunud neli haploidset rakku, Kuid igas rakus on nüüd paarist üks kromosoom, mis tänu ristsiirdele on vanemate kromosoomist erinev. Samuti on igas haploidses rakus segu isa ja ema kromosoomidest . Meioosi olulisus: 1
Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1. Lõhna ja maitseained (keskkonnast) 2
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
happelisust. (Inimese vere pH peab olema 7,4). närvirakkude hävimist. Piirav ehk limiteeriv tegur on selline tegur, Primaarstruktuur (esimest järku struktuur) mille hulk või intensiivsus on allpool eluks monomeeride järjestus valgu või nukleiinhappe vajalikku miinimumi. molekulis. Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille Profaas päristuumse raku jagunemise (mitoosi tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus või meioosi) esimene faas. seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Progesteroon naissuguhormoon, mis reguleerib reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP menstruatsiooni ja raseduse kulgu. molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. Interfaas hõlmab kõik rakutsükli faasid, mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G1, S ja G2). Raku jagunemisel eristatakse nelja faasi profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele.
DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine. Raku jagunemine: 1. rakutuuma jagunemine ehk mitoos Profaas kromatiini vedruniidid tõmbuvad kokku ja tihenevad pulgakujulisteks kehakesteks ehk kromosoomideks mitoosikäävi tellingute najal Metafaas kromatiidid reastuvad mitoosikäävil Anafaas pärilikkusaine poolitub ja jaguneb uute rakkude vahel Telofaas kromosoomid hajuvad kummaski uues rakus tuuma ulatuses uuesti laiali kromatiinimassiks
Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS 3ANAFAAS 4 TELOFAAS http://alorents.googlepages.com/organismidepaljunemine Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel. Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist
Meioos On eriline rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra ja toimub pärilikkus tegurite ulatuslik ümber kombineerumine. Meioosis on 2 jagunemist: I ja II · Mõlemas jagunemises on neli faasi(pro-,meta-,ana-,telo-faas) ja nende vahel on lähike ajaline etapp. Enne meioosi toimub DNA kahekordustumine, rakus esinevad kahekromotiidilised kromosoomid. Vaatleme kromosoomidega seotud muutusi! · Profaas, kestab kõige kauem, võib kesta naistel aastakümneid. Sündmused, mis seal toimuvad: A) kahekromotiidilised kromosoomid pakitakse vormi. B) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti. Moodustuvad neljakromotiidilised struktuurid. C) Neljakromotiidilistes struktuurides toimub ristsiire ehk krossing-over, s.t eri homoloogid kromatiidide tasandil vahetavad vastatiku võrdseid osasi. Kõikide homoloogiliste kromosoomidega ei pruugi ristsiiret toimuda.
kujutab endast mehanismi raku geneetilise materjali ning tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Mitoos e. M-faas jaotatakse tavaliselt kuueks alafaasiks. 5 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Kuues faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. Need 6 faasi moodustavad dünaamilise järjestuse, mille keerukust ja ilu on ainult kirjelduse abil edasiantuna raske tunnetada. 1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi pole mikroskoobis võimalik täpselt fikseerida. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
