Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad Ø DNA kahekordistumine Ø Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine). Meioos Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : Ø tuuma membraanid lagundatakse Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid Ø toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: Ø homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile Ø tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
· Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6. Mitoosi ja meioosi sarnasused · Nimed sarnased · Tekitada uusi rakke (rakkude arv erinev) · Faasis toimuv on ligikaudu sama
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
· Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) · Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 18.Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab)
Mitmekesisus Bioloogiline tähtsus Organismi tunnuste Et saaks kohanduda säilitamine keskkonna tingimustega. Interfaas on aeg, kus toimub DNA replikatsioon, tsentrioolide kahestumine ja kromosoomid on lahti keerdunud. Mitoos kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel, mis on geneetiliselt identsed. 1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4
Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa
A. Interfaas ja rakutsükkel Kahe mitoosi vahele jääb raku eluperiood, mida nimetatakse inetfaasiks. (Organellide arv suureneb 2x; toimub ATP süntees ehk energia talletud; sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks; DNA kahekordistub) Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks kromatiididest liigub ühele teine teisele poole ehk kromatiidid lahknevad)
seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. 8. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. 1) Profaas: o kromosoomid keerduvad kokku o rakk polariseerub o rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad o moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: o kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale o kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: o kääviniidid lühenevad o kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: o kääviniidid kaovad o tuumamembraanid sünteesitakse
kromosoomide lahknemine NB! Vaata skeemi meioosis ebaõnnestub. õpik lk 46-47! 1 I interfaas I profaas Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. kahekromatiidilisteks) Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning Tsentrioolid kahekordistuvad kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Isalt pärinev kromosoom
Viljastunud munarakk ehk sügoot on uue elusolendi esimene rakk, mis moodustub isas- ja emassuguraku ühinemisel. Rasedus on naise seisund, mille ajal tema organismis areneb laps. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos:
on põhjuseks rakkude kontrollimatule proliferatsioonile. 4. Mitoosi mõiste, etapid ja millistel organismirühmadel esineb? Üks rakujagunemise viis. Mitoos on raku tuuma jagunemine koos tsütoplasma jagunemisega kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. Esineb ainurakseil, taime- ja loomarakkudes. Mehhanism geneetilise materjali ja tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Toimub organismi kõikides kudedes. Mitoos jaotatakse viide etappi: Profaas, prometafaas, metafaas , anafaas, telofaas. Lisandub veel tsütokinees. 5. Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub? Mitoosi eeldused: M-Cdk (M-phase promoting factor: tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis?
Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud
Rakutsükkel ...raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Rakutsükkel jaguneb (PMAT): 0. Interfaas - raku jagunemise vahele jääv aeg, toimuvad ettevalmistused jagunemiseks. ● Organellide mitmekordistumine ● Kromosoomid keerduvad lahti (kromatiin) ● DNA replikatsioon (2x e. DNA kahekordistumine, täpse koopia valmimine (mis läheb uude rakku) ● ATP süntees 1. Profaas ● Tsentrioolid liiguvad poolustele ● Kromosoomid keerduvad kokku (kromatiin → 2-kromatiidiline kromosoom) ● Algab kääviniidistiku kujunemine 2. Metafaas ● Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile (keskele ühele reale) ● Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas ● Kääviniidid lühenevad ● Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP arvelt) 4. Telofaas
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Profaas- tuumamembraan lagundatakse ja tuumakesed kaovad.Kromosoomid mikroskoobiga vaadeldavad. Tsentrosoolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.(sarnaneb mitoosiga)Erinev: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele. Metafaas- homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ekvatoriaalrasandil ja lõppeb nende jõudmisega poolustele.
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
järglaste hulk ... väike suur lühikese ajaga pärilikud omadused vanematega ühesugused vanematest erinevad 3. Rakutsükkel (osad, jagunemine) Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. RAKUTSÜKKEL INTERFAAS MITOOS profaas metafaas anafaas telofaas karüokinees karüokinees karüokinees karüokinees tsütokinees 4. Rakujagunemisviisid meioos ja mitoos (faasid, seal toimuv, võrdlus) Meioos Mitoos interfaasi olemasolu puudub olemas jagunemine toimub 2 jagunemist toimub 1 jagunemine
Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I - Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. · I interfaas - Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) - Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. - Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. - Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · I metafaas - Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · I anafaas - Kromosoomid lahknevad poolustele. · I telofaas - Toimub tsütokinees. · II profaas - Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA
Mitoosi ja meioosi võrdlus Faas Mitoos Meioosi 1. jagunemine Profaas homoloogid on homoloogid eraldi konjugeeruvad, moodustuvad kinnitusdiskid, sünaptonemaalne kompleks, rekombinatiivsed sôlmed, toimub krossingover, seda markeerivad pärast kiasmid Metafaas tütarkromatiide homoloogide paare hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromos...
Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (keerduvad kokku) → tsentrioolid liiguvad raku poolustele → algab kääviniidistiku (nende ülesanne on jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel) kujunemine → tuum suureneb → tuumakesed kaovad → tuumamembraani lõhustumine 3. metafaas (rändamisfaas) → kromosoomid koonduvad ritta taku ekvatoriaaltasandile → kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat
Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele.Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Erinevus mitoosiga:homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, ristsiire, toimub kauem. Metafaas I- homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis I- lühenevad kääviniidid ja
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed
Protsess: esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk Protsess : profaasis liibuvad homoloogilised karüokinees( selle käigus tagatakse kromosoomides kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel oleva info võrdne jaotumine tuumade vahel.) Siis võrdse pikkusega osi. See on kromosoomide ristsiire hakkab toimuma tsütoplasma jagunemine ehk on geeni vahetus. See kestab palju kauem kui tsütokinees, mille tulemusel tekib 2 uut rakku. Kahe MITOOSI profaas. Telofaasis nöördub mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja Interfaasiks. tsüokineesi tulemusel tekib kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Ei
on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Interfaas ja mitoos Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku rakk polariseerub rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad tuumamembraanid sünteesitakse
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga: -Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused:
- Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2
munarakkudest Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine Taimedest arenevad viljastamata munarakust seemned näiteks võilillidel Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsükkel = interfaas + mitoos Mitoos Eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Karüokinees Metafaas Karüokinees Anafaas Karüokinees Telofaas Karüokinees Tsütokines
Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Seal toimub ainevahetus, organellide arv suureneb, toimub ATP, makroergiliste ühendite süntees, tsentriooli jagunemine(loom.). Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil- jagab kromosoomi õlgadeks. Mitoosi faasid(2): Profaas: rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele käviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus Organellide arv suureneb Varutakse makroergilisi ühendeid Toimub DNA repli-katsioon Tsentrioolid kahestuvad Mitoos Toimub kahe osana: karüokinees ja tsütokinees Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-aas, anafaas ja telofaas Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku Mitoosi teel paljunevad keharakud MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja inter...
DAPI x-teljel. 1 Varane apoptoos, 2 hilineapoptoos, 3- terved, 4- nekroos 3 nädal. 1. Mitoosi ja meioosi faasid; faaside eristamine valgusmikroskoobis Valgusmikroskoobis on näha kromosoomide joondumist, lahtiliikumist , kondenseerumist, vaheseina teket. Mitoosi ja meioosi saab eristada selle järgi, kas raku tsentraaltasapinnal on reastunud kromosoomipaarid või kromosoomid ning kas lahknevad kromosoomid või kromosoom läheb kaheks. Mitoosi faasid: profaas metafaas anafaas telofaas. Meioos: Profaas I, Metafaas I, anafaas I, telofaas I, Profaas II, Metafaas II, Anafaas II, Telofaas II. 2. Kromsoomide tuvastamisemeetodid valgusmikroskoobis Meetodeid on mitmeid, kuid kõige sagedamini kasutatakse G-vöödistust. G-vöödistus on peamine meetod, mida tsütogeneetilisel analüüsil kasutatakse. See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused.
Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajad ja viljade levitajaid. Raku eluosa moodustavad. Tuum ja tsütoplasma. Nimeta plastiidid kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid. Raku jagunemise viisid on interfaas, mitoos, tsütokinees. Nimeta mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Amitootilisel jagumisel tekkinud tütarrakud on/ei ole bioloogiliselt identsed.
Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku vastassuunas ja nende vahele poolustele ja nende vahele moodustuvad moodustuvad niitjad valkudest kääviniidid ühendused, mida nimetatakse kääviniitideks. Nende ülesandeks on II profaas jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel. Metafaas- kääviniidid kinnituvad I metafaas- kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele tsentromeeridele II metafaas- kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas- kääviniidid lühenevad I anafaas- kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest
Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega
2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakise tükikeste abil (nt samblikud)(nt ribosoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil) Mitoos Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. * tütarrakkudele tagatakse täisarv kromosoome * tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes * toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad
on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsükkel- raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 10) Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide
Tütarrakkudes sama Tütarrakkudes poole arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus Spermatogoonid Ovogoonide hakkavad mitoosi teel paljunemine lõpeb paljunema looteeas ja murdeeas
1. Iseloomusta INTERFAASI: · DNA replikatsioon kahekordistumine · Rakuorganellide arvu suurendamine · Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) · Tsentrioolide kahestumine · Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos · PROFAAS kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad
BIOLOOGIA Mitoos - Raku jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb samaks. Toimub enamikus keharakkudes. Tähtsus: - kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel - tütarrakud geneetiliselt identsed - suureneb rakkude arv, tagatakse organismi kasv - tagab kudede normaalse füsioloogilise uuenemise - kahjustunud/kaotatud kudede taastamine Meioos - Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Tähtsus: - Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinn...
Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaas tütarkromatiidid alustavad poolustele liikumist. Telofaas tütarkromatiidid jõuavad poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees moodustub aktiinirõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõppeb kahe tütarraku eraldumisega. MEIOOS: I profaas: leptoteen algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge. Sügoteen algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen toimub krossingover. Diploteen homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest kus toimus ristsiire
Meioos- et kromosoomide arv viljastumisel ei 2x peab nende arv sugurakkudes 2x vähenema. Rakk jaguneb nii et kromosoomide arv tütarrakkudes 2x vähäeneb. 2 jagunemist. 1 jag- profaas- homoloogiliste kromosoomide liibumine ja vahetatakse võrdse pikkusega osad, geenivahetus et oleks pärilik muutlikus. Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi. Kuni kõrge eani võib neid tekkida. Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon. Naisel lõpeb ovogenees looteeas. Uusi munarakke juurde ei teki, need ei uuene. Küpse munarakk vallandub
Tütarrakkudes sama arv kromosoome Tütarrakkudes poole vähem kromosoome Kromosoomide ristsiire puudub Toimub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde, Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas; Toimuvad päristuumsetes rakkudes, Jagunemisel tekivad kääviniidid 44) Selgita mõisteid: Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Postembrüogenees - lootejärgne areng Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
