Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima
History of Rock `n' Roll. Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock'n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult vähem edukas , osalt seetõttu , et kuulsuse tipul olles tekkis tal konflikt seadusega.Ehkki ta on alati kinnitanud , et tegemist oli sihiliku väärsüüdistusega tuli tal veeta kaks aastat trellide taga.Tublisti koorisid teda ka kirjastajad, produtsendid ja diskorid, seades laulu propageerimise eeltingimuseks kaasautorluse.Chusck Berry populaarsete laulude loetelu on üsnagi pikk.Algas see 1955 aastal lauluga "Maybelline", oli oli algselt kavandatud kantristiilis loona; edasi tulid "Sweet little sixteen" ja "Schooldays"( mõlemad olid suunatud otse noorsoo kõrvadesse), "Rock'n roll music","Johonny B Good" jt.Väärib märkimist , Chuck Berry armastas oma lauludesse tuua otsest Ameerika olustikku koos
on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6. Toitumissuhted, see on küsimus sellest, kes keda või mis mida sööb. TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed, vihmaussid, lestad, lesti söövad bakterid ja mkroseened. Nugiahel, see on parasiit, seened, lehetäi, sööb organismilisi ained, õunapuuleht.
Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõsõltub sellest. *Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. *Teisel troofilisel tasemel on konsumenddid ehk tarbija, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened).Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks
Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Biotsönoos- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe.
Need tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme tselluloosi, kitiini, hemitselluloosi, tärklise jne lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad seal kaua töövõimelisena. Seega hüüfid sobivad hästi eluks struktuurses keskkonnas nagu muld. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseedid on ka biotehnoloogiliselt väga olulised. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae), kes mütseeli ei moodusta.
püramiid! Igast tasemest kõrvale läheb surnud orgaaniline aine DON-i, see otseselt aktiivselt ei liigu, vaid läheb lagundajatele. R hingamisena lahkub energiat maailmaruumi. Mitmendat korda asja süüakse näitab troofilist taset. Biomassi püramiid võiks olla hoopis vastupidine. Biomassi püramiidi alumised otsad ei pruugi olla väga laiad... energia liikumine läbi püramiidi on toiduahel. Toiduvõrgustik primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine.( +- interaktsioonide rägastik) Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele: Alati alt üles.. e=mc2 Aine ja energia on ekvivalentsed. I tarbitud energiahulk. An - Assimileeritud energia see, mis salvestatakse: a) osa läheb eluspüsimisele (hingamine) tähis:R (respiratsioon) b) puhas produktsioon Nende näitajate põhjal saame väljendada efektiivsuse näitajaid: Taimetoit on vähem energiarikas ja raskemini seeditav
Vt. ka veterinaararahnoloogia ja veterinaarakaroloogia. arahnoos (kr. arachne -- ämblik + "--osis" -- haigust tähistav järelliide). Ämblikulaadsete (klass Arachnoidea) põhjustatud parasitoos. Vt. ka akaroos e. lesttõbi. autotroofsed organismid (kr. autos -- ise + trophe -- toit) -- isetoituvad organismid. Sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest peamiselt päikeseenergia abil. Nad on orgaanilise aine tootjad looduses -- produtsendid ja paiknevad toitumisahelas esimesel troofilisel tasandil. Enamuse autotroofsetest organismidest moodustavad rohelised klorofülliga taimed. 3 avirulentsed parasiiditüved (kr. a -- eitust väljendav eesliide + ld. virulentus -- nakkusvõimelisus, nakkusmürgisus; parasiit). Ei kutsu peremeestel esile parasitoosi. Avirulentseid, kuid immunogeensuse säilitanud parasiiditüvesid tarvitatakse vastavate
Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Rebane sööb konna, lootoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet, selle lehti, taimtoiduline. Saar toodab orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tootjad ehk produtsendid Puud ja muud taimed toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitained mullast, vett ning päikesekiirguse energiat. Näiteks tamm, saar, erinevad kõrrelised ja muud niidutaimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Taimi omakorda kasutavad toiduks enamus putukaid, seega tarbivad taimede poolt toodetud ainet, et energiat saada ja elada. Levinud on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Teisesed tarbijad toituvad esmastest tarbijatest, et energiat saada
Näiteks kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal leherootsust ja korvõielistel lehelabast. Hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast. Püünislehed on putukatest toitumiseks huulheinal ja võipätakal. 10. Fotosüntees. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Fotosünteesi pigmendid. (TEADA KESKKOOLI TASEMEL) Fotosünteesi tähtsus: - produtsendid ehk tootjad on lihtsatest orgaanilistest ühenditest esmase orgaanilise aine loojad, seega on nad toiduaehela esimene lüli, toiduks heterotroofsetele. - Glükoos on põhiline energeetiline varuaine enamikes organismides - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. MÕISTED Liik bioloogilise mitmekesisuse põhiühikuks on. Liik on tunnetusühik, mitte bioloogiliste süsteemide element. Organismide rühm (kes kuuluvad samasse liiki), mis toimib bioloogilises
moodustunud laguahelas. Laguahela lõpetavad mikroobid, kuna nad muundavad laguahelas järjest lihtsamateks ühenditeks lagundatud ained anorgaanilisteks aineteks. Need on tootjate poolt taas kasutatavad. 12. Ökoloogilised püramiidid. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. Ökoloogiline püramiid moodustatakse ökosüsteemi kõigi troofiliste tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
b e c d a a b 23 · a)toiduahela diagramm · b)toitumisvõrgu diagramm · 24. [7 p.] Vii loetletud organismid vastavusse teises tulbas olevate terminitega. (Märgi teises tulbas olevad numbrid õigesse kohta esimeses tulbas.) 24. · (1) tootjad e. produtsendid · (a) rohttaimed (1) (2) · (2) tarbijad e. (4) konsumendid · (3) lagundajad e. · (b) metskits (1) (2) (5) destruktorid (6) · (4) autotroofid · (c) hunt (1) (2) (5) (7) · (5) heterotroofid · (6) herbivoorid (d) bakterid (1) (2) (3) · (7) karnivoorid (5) 25 [8p].Täida lüngad kõrvaloleva joonise põhjal, teades, et skeemil on kujutatud toiduahel:
[18] eest (tuukanid). Taimtoidulisus Laiskloom -> sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti (nt vanilliõie lehti) Koolibri -> sööb õienektarit (kaneel) Galapagose kilpkonn -> sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti (taimelehtedest nt bromeeliat) Gorilla > sööb puuvilju (nt banaan), taimelehti ning bambust 3. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) Tootjateks, ehk produtsentideks on orgaaniliste ainete tootjad, kes ühtlasi moodustavad ka esimese toiduahela taseme, ehk troofi. Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Produtsentidest toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Energia tootjateks ja produtsentideks on näiteks kummipuud ja tavaline palm, kuid ka orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, vanill ja must pipar. [19]
kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks.(loomadel saagi püüdmine, taimedel kinnitumine). Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid ja nende keskkond. Populatsioon on samast liigi st samal territooriumil elavad isendid, mille arvukuse muutumist nimetatakse populatsiooni dünaamikaks. Kooslus on piirkonna kõigi olendite populatsioonide kogum. Toiduahelas on produtsendid, konsumendid ja destruendid. Energiavoog loob korda (kaotab juhuslikkuse, laiendab korda) läbi erinevate energia vormide, stabiilsuse ja universaalse vahendaja ATP. Heterotroofne energiavarustus ehk hingamine ja käärimine (dissimilatsioon, lagundamine, tekib energiat). 1. Anaeroobne (glükolüüs ehk käärimine, saadakse 2ATP, hapnikku pole piisavalt, lõpeb piimhappe või etanooli tekkega). Glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H+
ja ka 1õpeb seal. Keskkonnamuutusi põhjustavate protsesside aja- ja ruumiskaalade vastavus, mis kehtib kõigi biosfääriprotsesside puhul ning vāĮendab hästi üht maateaduste tähtsaimat põhimõtet: käsitleda ja mõista loodusnähtusi ajalis-ruumilises seoses. 19 Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Koos vee- ja lämmastikuringega on süsinikuringe kõige olulisem ringlus meie planeedil, tehes võimatikuks elu ja
vajub raskusjõu mõjul sellest tsoonist välja ja settib põhja. Eriti suure produktiivsusega on nn. upvellingu alad, kus mingil põhjusel vesi sügavustest üles liigub ning koos sellega rikastab ülemisi kihte mineraalainetega. Enamasti on suured vertikaalsed vee liikumised seotud mandrilavade servadega, seetõttu on ka suure produktiivsusega upvellingu alad mandrite läheduses. Toitainerikastes upvellingu piirkondades on primaarne produktsioon kõrgem ning lisaks on primaarsed produtsendid ka suuremad, mistõttu on seal toiduahelal vähem lülisid. 21. Mille poolest erinevad ookeani ja maismaa toiduahelad? Väga raske on kasutada inimtoiduks ookeani primaarset produktsiooni. Fütoplankton on liiga väike ja hajutatud peame kasutama looduslikke toiduahelaid produktsiooni koondamiseks. Kuna ookeani toiduahelad on väga pikad, jõuab inimese toiduks mineva kala koostisse lõpptulemusena vaid väike osa ookeani primaarproduktsioonist. Toiduahelad ookeanis on
sügavuses. Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. 7. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. 8. 5x1023
• Herbivooria – taimetoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe – näiteks põder sööb puukoort d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel
Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Ökoloogiline püramiid: Primaarprodutsendid ehk esmased tootjad. Rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale. Sekundaarsed tarbijad kiskjad, püramiidi tipus on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. Toiduvõrgustik primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine. Troofilised tasemed: · DOM surnud orgaaniline aine, kasutamata energia, läheb fondi · In tarbitud energia, rohusööjad söövad selle sisse · Fekaalne kadu energia, mida ei suudeta ära tarbida. · Hingamiskadu 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus;
Troofiline organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav (troofilised tasemed). Troofilised tasemed teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest. Toitumist vaadeldakse kui toidus sisalduva energia osalist ärakasutamist populatsiooni isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa edasiandmist teistele toiduahela järgmisel tasemel olevatele organismidele. Autotroofid e. produtsendid oodustavad esimese, fütofaagid teise, neist toituvad zoofaagid kolmanda ja järgnevad troofilised tasemed. Rea lõpus, viiendal või kuuendal tasemel on tippkiskjad. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Troofsus toitelisus, kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust.
Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised.
Koostage toidahelaid ja toiduvõrgustikke. ................................................................................................................................................ ........................................................................................................ Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Esimese troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Neile järgnevad tarbijad ehk konsumendid. Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse ristkülikutena ja paigutada nad ülestikku, saame ökoloogilise püramiidi. Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (st umbes 10 korda väiksem). 18
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
- parasiidid ei tapa oma peremeest Ökosüsteemid Ökosüsteem tervik, kuhu peale organismide moodustatud elukooslust kuulub ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. Nt: mets, põld, järv, soo, Läänemeri. Maa biosfäär suurim ökosüsteem Ökotoop ökosüsteemi elutu osa Troofilised tasemed - iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad - toodavad ise orgaaniline aine - rohelised taimed ja autotroofsed bakterid Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad - saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga - I astme tarbijad on rohusööjad - herbivoorid - II astme tarbijad kõigesööjad - omnivoorid - III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad - karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad(raipesööjad)
raadiovastuvõtjad piisavalt odavaks, et muutuda luksuskaubast kättesaadavaks ka laiadele massidele.) põhiline muusikalt teenimise allikas nihkus taas plaatidelt esitamisõigustele ja autoritasudele. Helifilm – esim ene helifilm “Jazz Singers” aastal 1927. 1920- 1930 aastatel kujunes välja popmuusika süsteem ligikaudu sellisel kujul, nagu me teame seda praegu. Tekkis tööjaotus: Kutselised lauljad- esinejad. Plaadifirmade võrk. Produtsendid. A and R (Artists and Repertoire) osakond plaadifirmas, mis tegeleb uute potentsiaalselt edukate esinejate otsimisega ning neile repertuaari otsimisega. Kriitikud ja muusikale spetsialiseerunud väljaanded. E detabelid (1935 esim en e raadios, 1940 ajakirjas “Billboard”) Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 10
157. Seriaalne polügaamia esineb: A. Nii polüandria kui polügüünia kujul; B. Peamiselt tänu isendite erineva seksuaalsele võimekusele; C. Sellistes paarisuhetes, kus kõrvalhüpped on väga harvad; D. Ainult lindudel. Kui iga paljunemispingutuse vältel uus sekspartner leitakse, teevad seda enamasti nii emased kui isased, A on õige; 158. Kes omavad võimet lagundada tselluloosi: A. Seened ja bakterid? B. Kiskjalised? C. Primaarsed produtsendid? Ensüümikompleks üldnimega tsellulaas on olemas ainult bakteritel ja seentel, A on õige; 159. Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused? A. Hutchingson ja Gause; B. Kalm ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements; E. Piip ja Tuut. Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige; 160. Kas salumetsade tüübirühm levib: A. Happelistel soomuldadel? B
Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrum endiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid. Rockimõjude avaldus oli uus lähenemine soolele. Oma kõikidel perioodidel on jazz alati kulmineerunud väljapaistvate artistide sooloimprovisatsioonide, nüüd vaidlustatakse see. Üha rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille käivitajaks oli Gary Burton. Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada, kui muusikuil endil. Nad võtsid otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes. Seoses jazz üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente-etnojazz. 16. KAHEKSAKÜMNENDATEST ÜHEKSAKÜMNENDATENI. Kaheksakümnendate jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise
Looduses on neil seentega sarnane roll, nad on väga efektiivsed org aine lagundajad Leidub palju mullas Esinevad koniidid ( spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid), mis asuvad otse mütseelil või spoorikandjatel hüüfidel · Koniididel ei ole spoorikatteid ega kortksit, aga nad taluvad paremini kuivust, mürke ja kuiva kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides vahesein Suur genoom ja paljudel on lineaarne kromosoomistik Aktinomütseetide hulka kuulub ka mütseelita baktereid Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel Gramnegatiivsed Painduv kest Liiguvad libisevalt Suur genoom Elavad taime- ja loomajäänustel, sõnnikul
produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse mistahes troofilise tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofiliseltasemel assimileerunud energiasse protsentides. Üldproduktsioon on energia, mida esindab toodetud biomass pluss selle produtseerimiseks kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime.
N inimese soolestikus elavad bakterid. Parasitism erinevat liikide kooseluvorm, mis ühele osapoolele kasuli, teisele kahjulik Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Herbifooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm Troofilised tasemed: produtsendid > I astme tarbijad (rohusööjad) > II astme tarbijad (kõigesööjad) > III astme tarbijad (lihasööjad) Ökoloogilise püramiidi biomassi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. SUKTSESSIOONiks nim erinevate koosluste vahetamist ajas (samas kohas) Primaarne varem asustamata alale tekib uus kooslus (n merest kerkinud laid) Sekundaarne eelmise koosluse hävimisel tekib uus.
Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened. Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Aktinomütseetidel on palju suuri genoome. Nende kolooniapind on hüdrofoobne. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Müksobakterid (mitte segi ajada mükoplasmaga; tuberkuloosi tekitajatega):
Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijast ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega,
a. Tove vabaduseihaldus pannakse proovile, kui ta kohtab teatridirektoer Vivica Bandlerit. Tema arm õbranna Mollyga (Malin Akerman). Abby hea plaan aga luhtb peatselt, sest ei möödu eriti kaua aeg (Robert De Niro), keda tunti ka hüüdnimedega Bronxi härg ja Raevunud härg. LaMottal oli raske lap al laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilis inimesed väärivad päästmist. Lavastaja Ben Falcone, stsenarist Steve Mallory. Produtsendid Melissa a Hodtšenkova) on Venemaa üks parimaid naisvehklejaid. Pika spordikarjääri jooksul on veetlevat sp es, kontrollides sünnist saadik iga tema liigutust, ja Chloe hakkab mõnest saladusest alles nüüd aru a. Kui esile kerkib looduslikku ja puhast õli tootev firma „Xtract“, siis tunneb Lumeinimene, et miski filmitegelastele oma hääle andnud Aleksander Ots (Vladimir), Mikk Jürjens (Hector), Evelin Võigema
jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad
Iseloomustavad lühiealisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused
oli ka kõik. Internetis surfamine sarnaneb Web 1.0 puhul raamatukogus käimisele. Web 1.0 suurimaks väärtuseks peetakse seda, et informatsioonile tekkis ligipääs. Web 2.0 puhul on vastupidi eelkäiale suur osa veebi sisust genereeritud kasutajate poolt. Näiteks Wikipedia, Youtube, blogid, sotsiaalvõrgustikud, jne. Piir tarbija ja looja vahel on tihti hägune. Kasutajatest saavad ühtaegu nii tarbijad, produtsendid, disainerid, jne. Internetis surfamine sarnaneb workshopil osalemisega või mõnel muul lõbusal viisil teiste inimestega suhtlemisega. Web 2.0 suurimaks väärtuseks peetakse sisu produtseerimise tavakasutajani viimist. Web 3.0 kombineerib Web 1.0 ja 2.0 suurimad väärtused ja lisab sinna tehisintellekti. Web 3.0 puhul aitavad masinad inimesi otsuste tegemisel ning nii sisu tarbimisel kui ka loomisel. Veebilehti nähakse ja kogetakse erinevalt, sest veeb ja lehitseja "näevad" meie
Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie.
tulenevad ökoloogilised tegurid. Abiootiline eluta osa. Organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Autotroof organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist.
· Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt. meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne
o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks o Suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas o Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha o Gram negatiivsed, liiguvad pinnal libisedes, painduva kestaga o Bakteriolüütilised toituvad bakteritest
mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk
Kohustuste täitmine eeldab ekspertide palkamist, väljaõpet ning vajalike struktuuride loomist või olemasolevate ümberkohandamist. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll & U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ - 37 - SÜSINIKURINGE Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega toimub juurekarvakeste kaudu. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid kui kemoteraapilised ained. Tea antibiootikumi definitsiooni. Antibiootikumide produtsendid, toimimislookused (märklauad), toimemehhanismid, resistentsuse teke ja levik mikroobipopulatsioonis. Uued perspektiivsed anibiootikumide märklauad bakteritel. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid on ained mida kasutatakse bakterhaiguste ravil. Osa neist on saadud keemilise sünteesiga ja osa (antibiotsid) on mikroorganismide poolt sünteesitud. Põhilised antibiootikumide sünteesijad on hallitusseened ning aktinomütseedid (streptomyces). Nad sünteesivad
Selle aja jooksul langeb fütoplanktoni hulk. Upwellingu piirkondades tarvitatakse toit 100% Püsiv termokliin - produktsioon tagasihoidlik, ökonoomne ning tarvitatakse zooplanktoni poolt ära. Sellistes piirkondades on kõige suuremad kalasaagid. Avaookeanides on kalu vähe, sest seal elavad nano-ja pikoplanktonid. Seal elavad tuunid, kelle püüdmiseks kasutatakse palju energiat. Veesamba ökoloogia Orgaanilise aine tekkimine ja produktsiooni suurus.... Esmased produtsendid seovad kiirgusenergiat pigmentide abil CO2 + 2H2A CH2O + 2A +H2O Valgus ja pigmendid Doonorelektron on H2A - valgusreaktsioon Orgaaniline aine ei koosne ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on veel palju muid komponente. 1300 kilokalorit valgusenergiat + 6 mooli CO2 + 90 mooli H2O + 16 mooli NO3 + 1mool PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust.
Kõik sarjad on pealeloetud kommentaaridega. Tribal Wives – BBC realityshow, igas saates on üks briti naine, kes läheb eksootilise hõimu juurde ja peab elama seal kuu aega, juskui olema mingis perekonnas mehele teiseks naiseks. Filmi meeskond jälgib, kuidas need naised hakkama saavad. Annab pildi lääne ühiskonnast ja eneseeksponeerimisest. Seda me ei tea üldse, mil määral on asi lavastatud. Meile ei näidata, kuidas seda filmi tehti, olid ju tegelikult produtsendid, tõlk jne. Sellise teleprojekti probleem on ka selles, et me ei tea kuidas need kohalikke mõjutavad. Näidatakse lääne inimese mõtlemist läbi (hamarite) mõne eksootilise kultuuri. Visuaalse antropoloogia ja televisiooni eesmärk. Televisiooni filmi vaadatakse tavaliselt üks kord, antropoloogilist filmi korduvalt. Antropoloogilise filmi eemärk on, et inimesed, kes vaatavad seda õpiksid midagi, saavutaksid teises kultuuris oleva inimeste mõistmine
Fotosünteesi tähtsus: 1.) on ainus bioloogiline protsess, mis kasutab planeedivälist energiaallikat; 2.) on aluseks süsinikuringele: CO2 hulga suurenemiseks atmosfääris on fossiilsete kütuste võimas kasutamine (lastakse süsinikku atmosfääri), taimkatte pindala vähenemine; 3.) fotosüntees tagab taastuvate energeetiliste ressursside olemasolu (puit, turvas (taastuv/taastumatu piir), pilliroog/hein); 4.) tänu fotosünteeisle püsivad toiduahelad, toiduvõrgustikud sest taimed on produtsendid, tänu neile need püsivad; 5.) teatud taimsed ökosüsteemid toodavad hapnikku (vetikad, raba ja niidud), mitte mets, sest me oleme parasvöötmes sest fotosüntees toimub ainult teatud kuudel (ka okaspuud) Ka soojal jaanuaril on okaspuudel kinni korgitud õhulõhed- kohastumus. See osa mis tuleb positiivseks bilanssi fotosünteesimise ajal kasutatakse ära sel ajal kui ei toimu fotosünteesi. Küll toimub vihmametsas (pidevalt soodsad tinigmused fotosünteesiks); 6
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
