päris maailma mõjutuste eest. Hiljem ka religioose alatooniga teosed, nt "Prohveti raamatud". Need on ka sellised, mida on olnud üldiselt raske tõlgendada. Paistavad silma ka illustratsioonid, mis on äärmiselt originaalsed ja mis mõnikord domineerivad teksti üle. Mis teeb Balke'ist romantiku: ühtse visiooni püüdlemine, erinevalt teistest romantikutest Blake ei keskendu loodusele, vaid tema kujutamise objektiks on pigem inimene ja tema problemaatika - teda nimetatakse religioosseks müstikuks. Üks neid autoreid, kelle jaoks inimene on mikrokosmos, mis on osakene makrokosmosest. Küll religioosne müstik, aga jumalat ei otsi. Peamiselt pakub talle huvi see, mis seob inimvaimu loodusega, et millised on need seosed. Blake jaoks tähtsaim inimese puhul on inimese kujutlusvõime. Ei ürita midagi tõestada, vaid oma kujutluste pinnal pakub teatuid fragmente mingitele probleemidele, mis on tema jaoks olulised
*põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik, vanemad näevad, et teise keelega löövad lapsed paremini läbi. Oleneb ka valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri eest. Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Muutus või püsimine. Ei taju et oleks hästi palju on muutunud. *Preston (1997) -problemaatiline eristada *Appadurai(1997) -identiteetide pealesurumine problemaatika. Pakutakse välja üldised identideedid, mida inimesed peaks tunnustama. Võivad hakatakse looma hoopis oma identiteete. *Focault(1980) -ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kõik osalevad kultuurimuutuste protsessis. Kõigil on vastutus.
Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on saatanaga. Sellest õpetus mitte uskuda kohe kõike, vaid vaadata mis seal päriselt on ja mõelda reaalselt. Mõistus tähendabki ühelt poolt seda, et mitte uskuda igasuguseid nägemusi, vaid kutsub üles ratsionaalsele teaduslikule kontrollile. 18. sajand ongi suur teaduslik sajand. 2) LOODUSE JA TSIVILISATSIOONI LEPITAMINE problemaatika jätkub tänase päevani. Kui palju linna lubatakse loodusesse ja kui palju loodust lubatakse linna? 18. sajandil oli tsivilisatsioon nii levinud, et tekkis kokkupõrge loodusega ja see vajas lepitamist. Looduse ja tsivilisatsiooni lepitamise idee ulatub kaugele renesanssi. Oluline oli ka loodusega seotud puhtus ja tsiviliseeritud lähenemine loodusele. Lisaks tekkis vaba looduse kontseptsioon pargid linnas jne. Loodusega seoses tekkis
Üks tõukejõud selles suunas oli sõjaline juhtimine. Personali testimisel kasutati ilmasõdade ajal võimekuse mõõtmiseks teste Army Alfa (tavaline) ja Army Beeta (kirjaoskamatutele). Nende põhjal paigutati inimesed töölõikudele. Inseneripsühholoogia areng: sõjatehnika areng. II MS ajal arenes kiirelt lennundus. Uuriti, kuidas inimene tuleb toime lennuki juhtimisega. - 1960-1970: tekkisid uued probleemid peale sõdu. Diskrimineerimise problemaatika. Probleem: kõiki, kes polnud valged keskklassi ameeriklased (mehed), ei koheldud eelpool nimetatud härradega võrdselt. Ameerika õppis sellest kiiresti. II MS järel rändas sisse erinevate taustadega uusasukaid, mille pärast kehtestati palju seadusi, mis käskisid kõiki võrdselt kohelda. Toimis tervikprotsessi kaardistamine süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurents suurenes. Tööandjad pidid heade töötajate nimel rohkem pingutama
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust turul realiseerida. · Kultuuritööstus ühtlustab kasumi suurenemise eesmärgil (sest ühtlustamisega kaasneb kulude vähenemine) kultuuritööstuse allharude ja nende toodete iseloomu. Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises. Tõsi, lisatakse ka teatud näiv individuaalsus (kapitalistlikud demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika. · Eelnevast lähtuvalt surutakse alla alternatiivsed kultuuritootmis võimalused. Kriitika? Tõelised ja võltsvajadused. Tõelised on utoopilised ja ajaloovälised, kuid ajaloost väljahüppamine on omane ainult essentsialismile ja neid konttrollida ei osutu hetkel võimalikuks. Millest aga ei saa rääkida, sellest tuleks vaikida. Althusser rääkis küll ideoloogiast, mis kindlasti ka Frankfurdi koolkonna kaubatööstuse
Uuenduste saboteerimise asemel osalevad nad aktiivselt õppeprotsessis, innustavad teisi sama tegema ja otsivad ise aktiivselt informatsiooni. Sellest tulenevalt suurendab kõrge eneseregulatsiooniga isik grupi ühtsust ja muutub juhi silmis usaldusväärsemaks. Ilminguteks kõrgest eneseregulatsioonist on: kalduvus asju põhjalikult kaaluda, toimetulek teadmatuse ja muutustega, ja integrity võime öelda ei impulsiivsetele tungidele. Problemaatika kõrge eneseregulatsiooniga inimeste tunnustamisel seisneb senises tõekspidamises, et "klassikaliseks" hea juhi tunnuseks on ülitemperamentne suhtumine kõigesse, mida peetakse karismaatilisuse ja jõu ilminguks. Praktika tõestab aga et liigne impulsiivsus (eriti otsuste tegemisel) ei ole eduka juhtimise eelduseks. Motivatsiooni puhul peab Goleman oluliseks eristada välist motivatsiooni sisemisest. Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest
hüperrealistlikult. Ei ürita olla ilus või silma paitav kunst nagu enamus ameerika abstraktsus. Selles on omamoodi jõhkrus ja teravus. Sama tüüpi kunst tekkis ka itaalias, kuid veidi mängulisemal ja eklektilisemal kujul. Sandro Chia. Enzo Cucci. Ekspressiivsed kuid individuaalse fantaasia pildid (sotsiaalse problemaatika teemad kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys Julian Schnabeliga). Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. Carlo Maria Mariani akademismi taaselustamine veidrad motiivid, klassitsistlikute skulptuuride jms kasutamine. SÜNDMUSED JA ETENDUSED 50ndad külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock 60ndad külm sõda lõdveneb, toimub kiire kallak vasakpoolsuse suunas
olukord dokumenteerida. Seda tuleb käsitleda erakorralise juhtumina, mille asjaajamise käik tuleb koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga või tema poolt määratud institutsiooniga reguleerida ning seadustada. Erandkorras tegelemist vajavad isikud võivad olla eakad, võimalike füüsiliste puuete ja/ või vaimsete hälvetega või need, kelle juhtimisvõimekus on kahtluse all. Sellised näited väljuvad juhtide psühholoogilise rehabiliteerimise problemaatika üldraamistusest ning vajavad individuaalset lähenemist. 3.4. Nõuded liikluspsühholoogilise ala nõustajale Liikluspsühholoogilise ala nõustaja: - omab psühholoogi diplomit; - omab vähemalt B-kategooria sõiduki juhtimisõigust; - ei oma kehtivat karistust liiklusalase kuriteo või liiklusalase väärteo eest, millega seoses on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega;
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
meetodeid ja vahendeid ning selle protsessi juhtimisega tegelesid ühed ja samad inimesed. NT: Kuni 1946./47. aastani oli Moskva suuresti nõus, et poolakad, ungarlased jne ehitavad oma näoga sotsialismi. Rahvusliku elemendiga sotsialismi olemasolu oli Moskva poolt (vähemalt) sõnades aktsepteeritud – see oli nn rahvademokraatia periood. Tegelikult oli see taktikaline käik Stalini poolt, sest suhe sõjaaegsete liitlastega ja külma sõja problemaatika tõttu oli ta huvitatud suhete jätkumisest Lääne riikidega. Alates 1947. lülitati kiirkorras tasa kõik rahvusliku elemendiga sotsialismi ehitamise plaanid. Areng Baltikumis ja Ida-Euroopas sõjajärgsel perioodil kardinaalselt erinev ei olnud. Kokkupuutepukte rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. Poliitilised olud. (EAVI, 264-268, 279-282, 309-314; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned. Stalinism: 1922-53 – Jossif Stalin
kusjuures inimese arenguks vajalik ressurss peitub inimeses endas. IAPR- Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 3) Usulise kogemuse uurimisprobleemid. Usulise kogemuse uurimisega kaasnevad mirned probleemid, mis on mõneti sarnased mis tahes intrapsüühiliste (psüühikasisene, hingeline, see, mis toimub inimese sisemaailmas- nt. mõtlemine, emotsioonide kogemine) protsesside uurimisega. Usulise kogemuse uurimise problemaatika võib kokku vütta nelja väitesse. ● Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgedusvigade võimalikkust. ● Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis
kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta. Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga käsikirjalised materjalid. Teksti üldteoreetilise osa kohta on tekstiviiteid toodud ainult juhul, kui on vaja osutada mingile konkreetsele allikale või tekstikohale. Üldjuhul leiab kirjeldatavaid seisukohti
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi.
1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine). Fookus: 20.sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus). Olemasolevad kaanonid on väga eraldiseisvad ei looda erinevate valdkondade vahel seoseid. Problemaatika, mille põhjal kirjanduslugu kokku pannakse. Kriitika on tulnud ajaloolaste, keeleteadlaste poolt ning on väga laiatarbeline. Linda Kaljuni käsitlus oli pikka aega üks põhilisemaid. Pole nt laiapõhjalist psühhoanalüüsi käsitlust. Eesti kirjandusloo arengutendentsid + ka probleemide järk: Periodiseeringud: 1)ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt ärkamisaeg) 2)kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika);
Luigel tänu proosale tekib tuntus läänemeremaades. Tuntus jätkub ka järgmise raamatuga. 1991 Ajaloo ilu - ilmub soome ja eesti keeles. Ilmub segasel ajal, kus pole teada, mis Eestist saab. Ilmunud taasiseseisvuse ajal. Tsensuuriolusid pole. Mängib 68. aastas. Iseloomulik, et 68. aasta hakkab legendaliseeruma. Samal ajal tulevad "Tarzani seiklused Tallinnas". Tegemist armastusromaaniga, taustal 68nda aasta sündmused. Sees võõra armastamise teema: tänuväärne ühiskondliku problemaatika seisukohal (Tammsaare "Armastasin saklast"). Luige tegelane armastab juuti. 2006 Kogutud luuletused 1962-1997 2010 Varjuteater "Närvitrükk" 1971, 4 noore kirjaniku ühistrükk: Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), T. Liiv, J. Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv
Klein tahtis luua kodanikele mõistetavat protsessiõigust, mis oleks aluseks kiirele, odavale ja kindlale protsessile. Selle tegemine õnnestus tal nii hästi, et Austria tsiviilprotsess võeti kõikjal eeskujuna. 19 saj lõpus ja 20 saj algul hakkasid tekkima uued teadusharud (nt. Tööõigus ja sotsiaalõigus). 29 24. Kriminaalõigus 1800-1914 Kriminaalõiguslik problemaatika arenes Lääne- Euroopas vastavalt industrialiseerimise käigule. 17 ja 18 sajandi agraarühiskonnas oli kuritegevus olnud vaid suurlinnade probleem. 18 saj tekkis linnades isegi organiseeritud kuritegevus. 19 saj tekkis järsk rahvaarvu kasv, millega kaasnes agulikvartalite tekkimine suurlinnades ja tööstuspiirkondades ( kerkis kuskile tehas vaja oli töölisi ehitavad endale elamiseks putkad hakkab arenema organiseeritud kuritegevus)
olemasolu selles paigas, kus ta asub", tema ehtsuse. B. Nim seda kunstiteose auraks ehk ,,ainukordseks nähtuseks, mida pakub kaugus, nii lähedal kui see olla võibki" · Kunstiteose aura on seotud tema kuulumisega teatud traditsiooni, tema tekkelooga, samuti kunsti algse maagilis-kultusliku ja rituaalse tähendusega. Tehniliselt reprodutseeritavas kunstis muutub ebaoluliseks originaali/autentsuse ja koopia problemaatika, sest iga tõmmis on samaväärne algteosega. Kunst mineta oma erilise väärtuse, autonoomia ja autoriteedi. · Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt.
. . . . . . . . . . . . . . . . 30 2.2 Peirce kolmem~o~otmeline m¨argiruum . . . . . . . . . . . . . 31 2.2.1 Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest . . . . . . . 35 2.3 Kokkuv~otteks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 III Kanji m¨ arkide seletusi 39 3.1 Kanji leksikograafiline problemaatika . . . . . . . . . . . . 39 ustemaatiline l¨ahenemine . . . . . . . . 3.2 Mittes¨ . . . . . . . 44 ustemaatiline l¨ahenemine . . . . . . . . . . . 3.3 S¨ . . . . . . . 52 3.3.1 `Pleekinud kolbad', `k¨ uu ¨ned', `t~orud' . .
Lee (1973) on välja toonud armastuse stiili mõiste. Armastuse stiil on hoiak, mis tähendab arvamuste ja hinnangute süsteemi selle kohta, mida peetakse lähisuhetes või armastuses oluliseks Need stiilid kujutavad teatavaid arvamuste ja hinnangute süsteeme, milles käsitletakse seda, mida suhetes peetakse oluliseks. John Alan Lee (1973) eristas 6 erinevat liiki armastust – Eros, Agape, Mania, Ludus, Storge ja Pragma. Teda huvitab eelkõige partnerivaliku problemaatika. Mille alusel valitakse partner? Mida on vaja selleks, et lähisuhted püsiksid?. Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad seotusest, füüsilisest meeldivusest, eneseavamisest oma partnerile ja nad väljendavad ka rahulolu oma lähedase suhtega. Siin peetakse oluliseks füüsilist veetlust, seksuaalsust.
suuremad on ka selle ettevõtja poolt tehtavad kulud kinnisvarakeskkonna säilitamiseks. Suure ettevõtte kulutused kinnisvara kasutamisele on alati oluliselt suuremad kui seda on väikeettevõtjal. On aga sellised kulutused alati ratsionaalsed ning otstarbekohased? Kulutused töökohale ning selle ülalpidamisele on möödapääsmatud, neid on võimalik kontrollida ning nende suurust mõjutada, seda eriti siis, kui tehakse töökohtade põhjendatuse analüüs. Seega kõnealuse problemaatika puhul oleks vaja kinnisvarakeskkonnaga siduda ka järgmised märksõnad: suhtumine, struktuur, protsess, kompetentsus-oskused 87. Kinnisvara isehaldamise mudel. Mudeli nimetus selgitab kõnealuse korraldusmudeli kogu sisu omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Seega sisuliselt omaaegne taluperemehe mudel. Kuigi enamik eramute ning ka muuotstarbeliste väikekinnistute omanikke väidab ka praegu, et nemad teevad kõik korrashoiutööd oma
Mis hetkest lõpeb §43 kaitse? Kui postiljon jõuab kirjaga kohale, laseb selle postkasti. Siis on see adressaadi mõjusfääris. §43 kaitseeesmärk on lõppenud, algab taas §26 kaitse. Blogi on avalik ja polegi mõeldud kaitsmiseks. Kinnine foorum on kaitstud. · Esemeline kaitseala. Kaitseala, mis on põhiõiguse normi esemeks. · Isikuline kaitseala. Isikute ring, keda põhiõigus kaitseb. §9 lg2 problemaatika (juriidiline isik). b. Riive Meie õiguskorras umbes 15 aastat vana mõiste, mida ei hakatud ise nullist aretama, vaid Riigikohus võttis sisuliselt üle korraliku, välja arenenud dogmaatika. Algselt oli tekkinud Saksamaal. Riivel oli kolm tunnust: · Tegu pidi olema õigusaktiga, vastandina toimingule · Pidi olema finaalne ametikandja peab seda riivet soovima, see on tema eesmärk
teha, peab olema piisavalt suur territoorium valge lumega. Siis kraabitakse lumi keskele kokku ja valmistatakse lumememm. Kui vaene mõni suurriik ka poleks, on ta nii suur, et paari allveelaeva raha saab ikka ning alati kokku. Väike riik on paratamatult üldjuhul suhteliselt kallim kui suur riik. Me peame meeles pidama, et eestlased on väikseim mandrirahvas, kes on suutnud luua omakeelse moodsa kultuuri. Avaliku sektori ja ettevõtluse erinevuse problemaatika kerkis Eestis eriti teravalt üles 2000. aasta alguses, kui Tallinna tolleaegne linnapea Jüri Mõis soovitas avalikku sektorit juhtida nagu ettevõtlust. Sisuliselt väitis Jüri Mõis seda, et riik peab võtma eeskuju ärisektorist, mis suudab 24 efektiivselt teenuseid pakkuda. Kui õigustatud aga selline avaliku sektori ja ettevõtluse väidetav analoogia on? Kodaniku ja kliendi võrdlusel on selge piir. Lisaks majanduslikele õigustele on
See ei takista inimestel tagasi tulemast linnaksese territoorumile. Linn aja jooksul siiski taastub. 1744 keisrinna Jelizaveta otsus Viljandi lossi läänistas ühele oma õuedaamile. Õuedaam ei näinud lossi kõrval olevatel hüttidel mingisugust tähendust ega tähtsust. Käitus nende inimestega ka vastavalt. 1765. aastal on Viljandit tabanud taas üks ränk tulekahju. Linn on jälle maatasa. 1764. aastast kerkib esile üks Viljandi õiguste eest võitleja. Gröhn, kes on Viljandi problemaatika viinud ka Peterburi, senatisse asja andnud. Gröhni tegevus valmistab ette Viljandi saamist linnaks. 1783. aastal, kui asehalduskord on sisse viidud ja taastatakse rida teisigi linnu, saab ka Viljandi tagasi linnaks. Gröhn saab ka esimeseks Viljandi linnapeaks. Kui asehalduskord tühistatakse, jääb Viljandi linnana siiski alles. Paljuski analoogiline on ka Rakvere saatus. Ei 17. ega 18. sajandil ei unustanud kohalikud, et koht oli kunagi linn olnud
Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika (industrial ergonomics, ka põhiliselt occupational ergonomics), mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Paljudes kõrgkoolides eeskätt Ameerika Ühendriikides tegeldakse aktiivselt ergonoomika rakendamisega sealses õppe- ja teadustöös (kõrgkooliergonoomika). Töötatakse välja printsiipe ja eeskirju, kuidas viia läbi laboratoorseid töid ja kasutada seadmeid. Osaliselt kattub ergonoomika problemaatika tootmiskorralduse omaga (tuntud Nõukogude Liidus kui TTO töö teaduslik organiseerimine), kuid ergonoomika integratsioon teiste teadus- tega on hoopis sügavam. Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala.
eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148. 22 Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010. Riigikogu seadus, 21. 10. 2003 a.- RT I 2003, 67, 457. 23 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 165. 14 Seetõttu on viktimoloogiline problemaatika tervikuna, ja sealhulgas kuriteoohvrite kaitse, alati äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed. Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks
2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis Allikas: Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 11 jj NB! Keerulisus seisneb selles, et vanade allikate keel võib ise ka vana olla, lisaks ei oska me ennast asetada olukorda/ühiskonda, kus vastav ajalooline tekst sündis. Isegi kehtivast õigusest saavad inimesed erinevalt aru. Lisaks tihti ühe ja sama allika põhjal tehakse erinevaid järeldusi. Õigusajaloo problemaatika seisneb selles, et õiguse tekkimise varajased etapid pole uurijale kunagi ius scriptum vormis tunnetatavad olnud. Õigusega kuuluvad tihedalt kokku seadusandja, kohus, õiguskaitse riiklikud struktuurid jne. Õiguse ajaloo eesmärk on avardada meie tunnetamisulatust õigusest. Kuid lisaks on vaja kunagi eksisteerinud positiivse õiguse tähendust tänapäeva kanda, selleks on vaja võrrelda. Õigusajaloo esemeks peab olema varasemate ajalooliste epohhide õiguskorrad
üheltpoolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub selle üle reaalne kontroll. Aasta 2009 läbikukkunud riikide pingerea esinumbrid on Somaalia, Zimbabwe, Sudaan, Tsaad ja
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
sponseerimine või patroneerimine või üksikute sotsiaalkampaaniate toetamine. See on osa kõigi osapoolte strateegilisest turundusplaanist. Kahtlemata on kommertsettevõttele sotsiaalseosega turundussuhte loomine ja hoidmine komplitseeritud, sest kohtuvad kaks erinevat tegevusvaldkonda koos põhimõtteliselt erinevate eesmärkidega - äri ning heategevus. Päris kindlasti on üheks eelduseks äriühingu juhi huvi mingi sotsiaalsfääri problemaatika vastu ning usk nende lahendamisvõimalustesse seotuna oma äritegevusega. Samas ei saa juht unustada ka oma kommertshuve. Brändi ja/või ettevõtte positsioneerimist peab saama harmooniliselt siduda heategevuse suunaga. Kui see tingimus on täidetud, siis järgnevad tegevused kahel nn. võtmesuunal: Brändi/ettevõtte tarbijale/avalikkusele suunatud kommunikatsiooni sidumine heategevusega. Pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine ja täitmine tõestamaks
Temalt telliti näidendeid see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2. II periood: 1620nendate lõpust alates, iseseisev looming, audraamad ja travestiad, meelelahutuslikud näidendid. Tekib oma temaatika ja esteetika, käekiri hakkab välja joonistuma. 3. III periood: sünged 1640nendad, filosoofia problemaatika. Jumalik komöödia vaimulikud draamad, ilmalikel süseedel põhinesid (autosakramentaalidest sel põhjusel erines). 4. IV periood: 1651. aastast, autosakramentaalid ja õukonnadraamad. Tihti väidetakse et tema autosakramentaalid olidki Calderonile kõige omasem zanr. Autosakramentaalides tegutsesid allegoorilised tegelased, nagu oleks justkui Hispaania moraliteed. Sakramentaal allegooriad põrkusid vaidluses, aluseks teoloogiline väide, mis
üheltpoolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riig identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub selle üle reaalne kontroll. Aasta 2009 läbikukkunud riikide pingerea esinumbrid on Somaalia,
kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub selle üle reaalne kontroll. Aasta 2009 läbikukkunud riikide pingerea esinumbrid on Somaalia, Zimbabwe, Sudaan, Tsaad ja Kongo Demokraatlik Vabariik
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise. Tugev külg on eetiline suunitlus
teineteisega seotud järk-järgulist protsessi: ühelt poolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks taoline areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt.) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadusele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. 37 Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid
vastama vanuse spetsiifikale. Järgnevates alapeatükkides leiavad kajastamist treeneri jaoks olulisemad erinevu- sed laste ja täiskasvanute vahel. KEHA SUURUS Pelgalt keha suuruse vaatlemine aitab hästi esile tuua eluslooduses kehtivaid piiranguid nii selle ehitusele kui ka funktsioonile. Üldise reeglina suureneb koos keha kasvuga enamik bioloogilisi funktsioone. Olgu näiteks kas või hiire ja elevan- di võrdlemine. Laias laastus on problemaatika ühine ka erinevat kasvu inimeste vahel. Suure ja väikese keha liigutamiseks kuluva energia hulk on erinev. Seda nii kehade massi kui ka näiteks liikumisele osutatava õhutakis- tuse tõttu. Füüsilise töö kõrval kulutab suurem keha ka rahuolukorras rohkem energiat. Seal on elutoiminguid korraldavaid rakke rohkem igaüks neist vajab funktsioneerimiseks energiat. 31
Samas ei jätnud ajakirjanikud välja ütlemata, kuivõrd erinev on autoritaarse riigi ajakirjandus vabast ajakirjandusest (informatsiooni asemel propaganda). Ka kutseorganisatsiooni juhid kõnelesid (küll ettevaatlikus toonis) ajakirjandusvabaduse piirangute kahjulikkusest, püüdes samas ametile eriseisundit kehtestada (ajakirjandusseaduse ja trükiseaduse vastavate punktide läbisurumise katsed). Niisiis kandus Eestis professionaalse ideoloogia problemaatika ajakirjanike prestiizi küsimustelt ametialastele, mida tingisid iseseisvas Eestis toimunud ühiskondlikud protsessid ühest küljest ja ajakirjanduse vormiliselt kiire areng teisest küljest, millele ametialased kutseoskused vajalikul määral järele ei jõudnud. Seepärast kasvas demokraatia kriis 1933. aastal koheselt ka ajakirjanduse kriisiks (seda võiks sõnastada ka vastupidi, kuna nad on nii tihedas seoses), mille tulemusena sai ajakirjandus nö riigi huvides endale suukorvi
Eestis jaguneb ühiskond praegu nii: · kõrgklass firma omanikud tippjuhid (4% elanikkonnast) · keskklass väikeomanikud, talupidajad, kontoritöötajad, keskastmejuhid (26% elanikkonnast) · alamklass lihttöölised, pensionärid, töötud (59% elanikkonnast) 1% - õpilased ja koduperenaised jäid stratifitseerimata (võiksid kuuluda sinna rühma, kuhu kuuluvad nende ülalpidajad) Sotsiaalsed instituudid, sotsiaalsed grupid ja kollektiivse käitumise problemaatika Sotsiaalsed instituudid institutsioonid ühiskonnas, kelle ülesandeks on teatud valdkonna reguleerimine. Õigusel on sotsiaalsete institutsioonide seas omapärane ja tähtis roll. Õigus peaks reguleerima teatud mõttes kõikide sotsisaalsete institutsioonide tegevust. Õigus reguleerib kogu ühiskonnas oma üldkehtivate õigusnormide läbi. Kõiki sotsiaalseid instituute iseloomustavad järgmised tunnused: 1) rahuldavad sotsiaalseid vajadusi
Kaaluge vajaduse korral töölt lahkumist. Uurige, miks te tahtsite saada just erakorralise meditsiini tehnikks ja mõelge vajadusel ametivahetusele. Elu on ka väljaspool kiirabitööd. Kokkuvõte Stress on elu tähtis koostisosa, eluliselt tähtis funktsioon. Stress kiirabitöös on reaalsus, millega erakorralise meditsiini tehnik peab edukalt toime tulema, et pikka aega oma ametisse jääda. Võtmeelement peitub problemaatika teadmises, õigeaegses stressijuhtimises ja isiklikus küpsuses ja valmisolekus professionaalset abi kasutada. VÕTMESÕNAD läbipõlemine peerisüsteem PTSD stress stressorid stressi läbitöötamine Teadmiste kontrolli küsimused 1. Selgitage põgenemise-ründamise mehhanismi sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi puhul. 2. Mis on teie isiklikud, eraelulised ja tööalased stressorid? 3. Mis on PTSD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
