tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahustab, sandlipuu- toetab keskendumisvõimet ja loovat fantaasiat. Purkynê efekt- aitab diagnoosida teatud haiguslikke seisundeid. (langetõbi esile kutsuv jne) Psühhodraama(Jacob Moreno)- vanimaid ja populaarsemaid grupiteraapia meetodeid. Pühholoogia õppimisel ei tohiks eirata sellest ainest eneses tulenevaid õppetegevuse kiirendamise ja hõlbustamise põhimõtteid. 1.Õppimist hõlbustab omandavas aines eelnev orienteerumine, selle problemaatika, liigenduse, põhiteesidega tutvumine. Sel kombel loome õpitud üksikteadmistest kiiremini terviku ning saab lihtsamini aru teema siseloogikast: miks, millega seoses midagi käsitletakse. 2.lähtu õppimisel Pareto seadusest: seletusest, formuleeringust, kirjeldusest, postulaadist, seaduspärasusest ja teoorias on enamasti peidus paari lausega väljendatav juhtmõte. Juhtmõtte taipamine teeb kergesti mõistetavaks ülejäänud teksti ja lisaseletuste 80% mõtte.3
probleemile - suhe kirjandusliku teksti ja ajaloolise konteksti vahel. Siiski jääb alles küsimus, miks teatud ajalooline kontekst on valitud, et kõrvutada teatud kirjandusliku tekstiga. Repertuaari kriitika on, nagu oleme näinud, sidunud näidendid laiemate sotsiaalsete liikumiste külge. Rutter ütleb, et Andrew Gurr on oma teoses "Shakespeare'i aegsed teatrid" ("The Shakespearian Playing Companies") esile toonud uue ajaloolise problemaatika: ajaloolaste soovi konstrueerida terviklikku pilti fragmentaarsest tõendist ja ütleb ise, et "Ajaloo kirjutamine on nagu mäng, mida mängitakse udu sees järeleproovimata reeglitega" (Gurr, Rutteri kaudu). Ka Gurr toob välja enda teoses "Playgoing in Shakespeare's London", et erinevate teatrite repertuaarid erinevad märgatavalt (Rutter, 2008: 345). Lucy Munro' 2005 raamat "Children of the Queen's Revels: A Jacobean Theatre Repertory" toob repertuaariuuringute jaoks esile olulise punkti
lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne
· Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs
Samas jäi 1962. aasta Lolita erootilisuses kaadrisse kuuekümnendatel kohe kohe plahvatav seksrevolutsioon. 35 aastat hiljem valminud dramatiseering on juba loogiliselt eeldades tunduvalt avameelsem. Ehkki raamatu kohati isegi häirivat avameelsust ei suudeta siingi edastada. Aga see ongi tõenäoliselt positiivne. Üks asi on lugeda seda kõike paberil, hoopis teine aga näha kõiki üksikasju visuaalselt. Esimene filmivariant tekitas kaasajal suure problemaatika oma avameelsusega. Aga vaadates seda tänapäeval? Minu jaoks tundus 1962. aastal loodus teos kohati laua koomilisena. Teine, visuaalselt tunduvalt riivatum, meelega lolitalikkusele kui nähtusele keskenduv film ei mõju uues ajas samuti enam sugugi sokeerivalt. Proovige Internetist otsingut märksõnaga "Lolita movies" ja te saate aru, mida ma silmas pean. Siit on näha ka selget ajastuerinevust või lihtsalt tänapäeva inimese rikutustaset
12. Kus paiknevad Eestile lähemad tuumaelektrijaamad? Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Soomes, Venemaal, Rootsis, Leedus. 13. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Vähearenenud riikides on vastava kaadri puudumine. Ei ole vajalike kogemustega insenere. Tuumaelektrijaama rajamine on kallis. 14. Too välja 4 poolt ja 4 vastuargumenti tuumaelektrijaama rajamiseks Eestisse (väitlus klassis!) 1) Tuumajäätmete problemaatika 2) Vastava inseneri puudumine 3) Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada. 4) Kütuse transpordiga kaasnevad riskid 1) Põlevkivi saab varsti otsa 2) Tuule- ja päikeseenergiast jääb Eestile väheks. 3) Tuumaenergiat saame ka teistele riikidele müüa. 15. Millistesse kohtadesse Eestis tasuks paigutada tuulegeneraatoreid? Miks? Eestisse tasuks paigutada tuulegeneraatorid rannikualadele, kus on tuult (Lääne- Eestisse ja saartele)
Artikkel on valitud ajakirjast ,,Zeitschrift für Soziologie", Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on ,,Zug oder Flug?", ,,Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen". Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri ,,Rong või lennuk", ,,Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel". Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest.
27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „Rong või lennuk“, „Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest.
Õigekeelsussõnaraamat (1999) ning Laanemäe (2000, 2003) on eetika mõiste võrdsustanud kõlblusõpetuse, –normide ja moraaliga. Eetika on juhend, mis määrab ära õige ja vale piirid. Ühtlasi kehtestab eetika erinevate poolte vahelised suhted, milles on alati üks domineerivam osapool. Mõiste arvutieetika võeti kasutusele 1970. aastail (TÜ Eetikakeskus). Arvutieetika tegeleb eetiliste probleemidega, mis on päevakorrale tulnud arvutite laiema levikuga maailmas. Arvutieetika problemaatika on seotud infotöötluse ja –kasutamisega (Laanemäe 2003, lk 68). Siinkohal tasub märkimist, et tegelikult on paberkandjal informatsioon tunduvalt turvalisem, kui digitaalsel kujul olev informatsioon (Praust 1997, lk 172; Laanemäe 2003, lk 68). Arvutites olev informatsioon on salvestatud arvuti mällu. Siinjuures on informatsiooni väärtus väga erinev. Näiteks tudengi arvutis olev õppematerjal omab palju väiksemat väärtust kui mõne firma andmebaas
..................................................................9 aKOV demokraatia.......................................................................................................................................................9 e)KOV-i enesekorraldus ja arendamine.......................................................................................................................9 f)Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika..................................................9 g)KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine.............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad
Kõige üldisemalt võib kaubaga tegelevaid institutsioone nimetada kaubandusinstitutsioonideks ja teenustega tegelevaid teenindusinstitutsioonideks. Mille poolest erinevad teenused kaupadest? Millised on teenuste spetsiifilised omadused? . Siiski vajab ka kaubandusinstitutsioonide mõiste veel täpsustamist. Nimelt on kaupade hulgas põhjust eristada immobiilseid ja mobiilseid kaupu, juriidilises terminoloogias vallas- ja kinnisasju. Oma spetsiifilise problemaatika (ühekordsed tehingud, piiratud müüjate ja ostjate ring, vara hindamise ja omandiõiguse probleemid jne.) tõttu on ka immobiilsed kaubad (kinnisvara) üldiselt kaubandusinstitutsioonide ostu-müügi objektide hulgast välja jäetud. Nii jäävadki viimaste objektiks vaid mobiilsed kaubad, sh. nii tarbe- kui tootmiskaubad. Selline lähenemisviis on kauban- dusspetsiifiline ja võimaldab eelkõige piiritleda kaubandusinstitutsioonide mõistet tegevusobjekti kaudu
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
Väljapäästamatu kirjeldus
Nahkhiired,ämblikud
Surma teema
Visuaalne esteetika
Üksindus
Dekadentlik estetika
John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et
tingimustes toimuv elustamine, kunstlik toitmine ja vedeliku manustamine, terminaalne sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised
aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki. Ajaloolise õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis 1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et kui Saksamaa ja NSV Liit tühistavad selle salasobingu, siis võivad tekkida uued arenguvõimalused ja lootus taastada omal ajal kaotsiläinud omariiklus. MRP- ga seotud problemaatika haaras erinevate riikide ajaloolasi ning selle teema järjest põhjalikum valgustamine 2 näitas, et kolm Balti riiki on vägivaldselt oma ajalooliselt arenguteelt eemaldatud, sõjalise jõuga okupeeritud ja seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu protsess oli rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu juhtkond oli
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
P.Burke „Mis on kultuuriajalugu?“ 2. Historiograafia kui ajalooteaduse ajalugu. Historiograafia on ajalooteaduse haru ja tema uurimisobjektiks on mineviku uurimise, kirjeldamise ja seletamise ajalugu, so. ajalooteaduse enda ajalugu. Histor.kui ajalooteaduse valdkond hakkas kujunema 19.sajandi keskel ja intensiivistus 20.sajandi keskpaigast alates. Hist.aineks on ajaloomõtte ja erinevate ajalooteaduslike suundade tekke ja vaheldumise ajalugu, eeskätte ajaloouuringute problemaatika, allikalise baasi ja selle uurimisvõtete ja põhimõtete ning kontseptioonide areng konkreetses ühiskondlik-poliitilises situatsioonis. Ühesõnaga historiograafia uurib seda, kes ja millal, millest, mille põhjal, kuidas ja mida kirjutas ja miks just nõnda kirjutas. 2 3. Historiograafilise analüüsi põhimõtted.
, millal Ida-Rooma kristlasest keiser oma ediktiga sulges lõplikult Akadeemia kui paganliku kooli ja ajaloolise kokkusattumusena asutati samal aastal Monte Cassinos benediktiinlaste klooster, mis kujunes järgneva aja vaimse kultuuri keskuseks. Filosoofia ajaloo alastes uurimustes on olnud pikka aega tavaks pidada hellenismi aega filosoofia languse ajastuks. Seda selle tõttu, et tolle aja filosoofilised õpetused ei paistnud olevat originaalsed – iseäranis ontoloogilise ja epistemoloogilise problemaatika käsitlemisel. Neis arutlustes toetuti sel ajal tihti kreeka filosoofia juba väljakujunenud pärandile. Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka epigoonlikuks. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus
kesktee KESKAJA FILO · Keskaja filosoofia sügavalt seotud usuga kristlusekeskne · Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument
hiiepaigad, kus käisid inimesed väga pika maa tagant. Kesksed ja lokaalsed pühapaigad – staatus tuletatav kohast vastava ajastu asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid: alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev looduskultuuriline modelleeritus Kristliku superstraadi problemaatika: õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes
vähemus- ja enamusosaluste omajate õiguste tasakaalustatud kaitse (nt heidetakse vähemusosaluse omajate väikest kaitset ette Maailmapanga Eesti kohta koostatud raportis Ease of Doing Business102); elektrooniliste koosolekute läbiviimise soodustamine; juriidilise isiku registrist kustutamise õiguslik tagajärg tema varale ja sellega seonduv problemaatika; ühingu juhtide õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalustatud süsteem, sh varijuhtidega ühingute problemaatika (säilitades seejuures kapitaliühingute piiratud vastutuse põhimõtte); ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamine (sh piiriülene jagunemine, ümberkujundamine); tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutele mõeldud ja paindlikuma ühinguvormi ning (börsi-)aktsiaseltsi kui suurematele ühingutele mõeldud ja suuremat kapitali paigutajate hulka mõjutava ning seetõttu rangemaid reegleid vajava ühinguvormi
samas ka ettearvamatu ning üllatav. 7 Tuntumad teosed Romaanid: ,,Hüvasti, kollane kass" almanahhis ,,Tipa-Tapa", 1962 ,,Võlg" (1966) räägib süütundest, armastusest ja selle muutumisest. ,,Sügisball"(1979) Näidendid: ,,Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975)
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna teg...
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole
tasandi materjali juurde asudes, millega kaasnes elementide arvu vähendamine ja semantilisuse järsk tõus, kerkib üles vajadus täiendada statistilisi meetodeid strukturaalsetega. Värsiteooria edasine areng nõuab luuleteose struktuuri põhiprobleemide läbitöötamist. Nõnda kaob tühik värsi madalaimate tasandite uurimise ning kirjandusloo samuti küllalt läbitöötatud problemaatika vahel. Teadus algab sellest, kui me tavalist ja arusaadavana tunduvat vaadeldes avastame seal ootamatult kummalist ja seletamatut. Kerkib küsimus, millele vastama ongi kutsutud see või teine kontseptsioon. Värsiuurimise lähtekohaks on luule kui niisuguse paradoksaalsuse tunnetus. Kui luule olemasolu ei oleks vaieldamatult kindlaks tehtud fakt, siis võiks piisava veenvusastmega tõestada, et teda ei saa olemas olla.
Nimelt oli tal nimekaim Heino Lipp, sportlase sugulane, kes oli metsavend ja Nõukogude okupatsiooni vastase võitluse üks liidreid. Ta hukkus 18 novembril 1949. Samal aasta üritas sportlane Heino Lipp jõuda maailmarekordini kümnevõistluses. Kui oma mõtetega nüüd proovida seletada seda, miks oli Heino Lipul selline saatus. Miks ta ei saanud minna välismaale võistlema kui teised said, kes olid Lipust veel kehvemad oma mitu meetrit? Kui välja arvata see nimekaimu problemaatika siis raamatust käib läbi ka selline väide, et H.Lippu ei tahetud lasta võitlema seepärast, et ta võis pageda pärast võistlusi teise riiki ja ei tahetud lasta sellist talendikat sportlast oma riigist ära. Ta pandi nagu keti otsa mis ulatus ainult NSVL piirideni. Kui ta pidi Oslosse EM sõitma ja nad olid juba lennukis, mis neid sinna viima hakkas ja tullakse järgi peatatakse lennik kinni lausa ning viiakse Lipp minema, on ikka väga julm
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsu...
1 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi
Kreekakeelseid kirikuisasid on rohkem, kuid nende mõju on väikene, sest kirjutavad enamasti kreeka keeles ja peale Kreeka neid mujal lugeda ei osata. Ladinakeelsete kirikuisade teosed mõjuavad nii läänt kui ida. Ladina keelt mõistetakse igal pool Euroopas. Ta ei ole kellegi emakeel, kuid teda kõnelevad kõik haritud inimesed. Ambrosius Hieronymus Augustinus on kolm tähtsamat ladina kirikuisa. Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber. See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga
ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika: - Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja. - Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). - Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib
..]" või leheküljel 87 ilmnev üleskutse ,,Ärge uskuge ENEt [...]" (Remmel 2007). Kui eelnevalt nimetatud sisulised probleemid uurimistöö konkreetse probleemistiku ja eesmärgi puudumine ning mõistete- metoodika lahtiseletamisest ja põhjendamistest loobumine tulenevad siinkirjutaja subjektiivsetel hinnangutel, selle kohta, missugune peaks olema teaduslik uurimistöö, siis alljärgnevalt püüaks M. Remmeli raamatut vaadelda veel ka üldisel teadusajaloo problemaatika ja teaduse kui sellise kriteeriumite hindamise taustal, toetudes A.F. Chalmersi mainitud raamatule ja mõningatele seal esitatud seisukohtadele, mis retsenseeritavas raamatus esitatuga enam seostuvad. Esiteks on üldlevinud seisukoht, et teadus peaks olema tõestatud teadmine, milles individuaalsetel arvamustel ja eelistustel pole oma kohta (Chalmers 1998, 23). Vähemalt induktivismi seisukoht põhineb sotsiaalse ja subjektiivse tausta kui uurimistööd mõjutava aspekti minimeerimisel
TURISM JA KULTUUR Referaat SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kultuuriturism...............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid..................................
-Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad. Muutus või püsimine? Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates. Appadurai 97- identiteetide pealesurumise problemaatika, inimesed võivad hakata kohalikku identiteeti ise looma, et võidelda pealesurutava vastu. Töötavad muutustele vastu. Ehk meedia jms ei pruugi tekitada massi, vaid panna hoopis inimesi oma identiteeti kaitsma ja kultuuri looma. Foucault 1980- ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises, kõigil on vastutus, kõik osalevad võimu teostamises, ei ole vaid ohvrid ja võimutsejad. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat………………… Rakendusetnoloogia ja -antropoloogia ning eetika
PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED Psühhiaatrite diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete juhud on rohkem kui kolmekordistunud ajavahemikus 19701997. 10 haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on 5 psühhiaatrilist haigust: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia, sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54
Kross oskas nõukogude ajal olla tipus samas soliidseks jäädes. Kui Kross tegigi kompromisse, siis oskas ta küll neist puhtalt välja tulla, sest raamatutest midagi sellelaadset välja ei loe. Kross on meie elav klassik ja klassikuks ta ka jääb. Omas ajas oli elavaks klassikuks ka Walter Scott. Erinevalt eesti kirjanikest lähtus Scott ajaloost kirjutades kindlatest nõuetest. Ajaloo esitamine oli temale omaette eesmärgiks ning ta pidas ajaloolist täpsust ja ajaloolise problemaatika tõsidust tõelise ajaloolise romaani eelduseks. Samas pidas Scott vajalikuks romaane ajalooga mitte üle koormata. Ühes tema tuntumas ajaloolises romaanis ,,Ivanhoe" toimuvad sündmused 12. sajandi Inglismaal. Parajasti käib Inglismaal võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus omakorda põimub vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel. Konfliktid on ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed
aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult. Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 11 Kokkuvõte Ma võin öleda, et Lennart Georg Meri oli särav isiksus. Kes ei kartnud kodumaa kaitsmisel midagi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise või...
isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3
jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartes. Pilet nr.13 1.Lennart Meri “Hõbevalge” See raamat ilmus esimest korda 1976. aastal . Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuima käsitlusega Eesti minevikust. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija. Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika , mis seostatakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldusega. Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 2. Kunda kultuur. Oma nime on saanud Kunda kultuur linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis. Oletatavasti elas Kunda kultuuri ajal Eestis kuni 1500 inimest
osa Trento aruteludest, mis enam muusikateadlasi ei huvitanud naisordude reform. Legaadid olid juba varakult, 1562. aasta sügisel, andnud korralduse Modena piiskopile Edigio Foscararile ja Gabriele Paleottile hakata töötama religioossete ordude reformi kallal. Sama aasta oktoobris visandas Paleotti nunnakloostrite dekreedi mustandi. Tundub, et see teema jäeti kõrvale kuni 1563. aasta kiirete päevadeni, kui 24. sessiooni problemaatika oli ikka veel peateemaks. Delegaatidele anti 20. novembril vähem kui 10 päeva pärast 24. sessiooni tähistamist üle reformidekreedid, mis sisaldasid naiste kloostrite kohta järgnevaid muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide abiga, kes on selleks otstarbeks palgatud; ja missa ohverdusel las toovad ise kuuldavale vastulaulmised, mida koor tavaliselt teeb, kuid neil ei tohi lasta usurpeerida diakoni ja
Sisend- Tööstusettevõtte tegevus- Väljund Sisend- strateegia/ eesmärgid/ ressursid (inimesed, masinad, materjalid, finantsid, energia, informatsioon); väliskeskkonna mõju! Tegevus- protsess, mille sisuks on sisendi muutmine väljundiks, sh selle protsessi juhtimine Väljund- tulemused strateegia elluviimisel (tooted, teenused, majandustulemused (aruandlus)); väliskeskkonna mõjuTAMINE Omanikud- ressursid-tulemused s.o sisend- väljund problemaatika, juhtimine tagasiside kaudu, finantsanalüüs, ressursside optimeerimine ja tulemuste maksimeerimine. Juhtkond- ettevõtte tegevuse kui protsessi struktuuri kujundamine ja protsessi juhtimine Protseduurireegel Protsessi kirjeldamine toimub parameetrite kaudu. Protseduurireegli parameetrid on: Täidetavate operatsioonide sisu (s.o mida tuleb teha); Operatsioonide loogiline seos (s.o millised jrk neid tuleb täita); Tööjaotus (s.o kes konkreetset operatsiooni täidab8; Aeg (s
Stiil, milles antud novell kirjutatud on, ennetas talle järgnenud nüüdiskirjanduse jooni (eelkõige võitlust traditsiooniga). 7. Mati Undi postmodernistlik proosa. Otsi oma konspekt üles, vb sul on see Tema hilis-, postmodernistlik proosa aastatest 19901996. ,,Öös on asju" (1990) romaan üksnes tinglikult. Unt lõhub siin kõiki traditsioonilise romaani tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub
printsiip) -> keskaeg (jumala loomingu ülistamine) -> uusaeg (,,looduse" = paratamatuse tunnetus) -> 20. sajand (looduse juhuslikkuse ja pöördumatuse reaalsuse tunnistamine; inimese eksistentsi ja vabaduse problemaatika; inimühiskonna avatuse ideaal; iseorganiseerumise ideestik, jne). 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul on olnud märgata Ida (taoism, budism) ja Lääne mõttelaadide kooskõlastamise problemaatika intensiivistumist (vt. näiteks Ken Wilberi ja Shelton Gunaratne kirjutisi). 17
.. Ja vaatamata sellele tuleb au anda Yale'i ülikooli professorile Ernst Cassirer'ile, kes on siiski julgenud ette võtta sellise raske ja mahuka käsitluse inimesest. Midagi pole ette heita ka raamatu tõlkijale Toivo Pillile, kes on saanud tõlkimisega suurepäraselt hakkama, sest raamat on hästi loetav, selges keeles ja kindlalt vormis. Aga Inimese kui sellise võiks ju ka vabalt määratlemata jätta. Kas ei piisa teadmisest, et Inimene on loodud Jumalanäoliseks? Kogu eespool toodud problemaatika leevenduseks on raamatul juba kaanel ära toodud ka alternatiivpealkiri ,,Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse", mis paistab sobivat hästi, kuigi inimestel on sageli ka kultuurist üsnagi erisugune arusaam. Ernst Cassirer'i (1874-1945) kohta võiks lühidalt öelda, et Teda loetakse Saksa uus- kantiaaniks, kes astus tagasi Hamburgi ülikooli rektori kohalt ja seejärel õpetas mitmetes Inglise ja Ühendriikide ülikoolides. Ta on tegelenud ja püüdnud arendada Kanti tööde
Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed üldisemad üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega probleemid. Ilma nendeta jääks
· Intiimne ruum inimeste vastu, keda intiimsesse ruumi laseme tunneme tundeid, aksepteerimine tigimusteta, kaitsetus, tugev vastastikune mõju. Kui on sundseis, püütakse vahemaad suurendada. · Isiklik ruum kui esimene ruum on seotud endaga, siis isiklikku ruumi tuleb tugevalt sisse teine, riskid on väiksed, ei ole õiget ega valet vaid vastastikune nõusolek, partnerit aksepteeritakse, võrdõiguslikkus. · Sotsiaalne distants sotsiaalne problemaatika läbi sotsiaalsete rollide (ülemus alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu
Vastupidi töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Lisaks neid maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mis tõttu naise palgad osutuvadki meeste omast madalamaks. Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb? Saatval riigil väheneb maksumaksjate arv; tekib spetsialistide puudus, sest kõrgelt haritud inimesed lahkuvad riigist parema töökoha ja elutingimuste otsinguil. Vastuvõtva riigi elanikel on raskem leida tööd, sest immigrandid on üldjuhul nõus raskema töö ja väiksema palgaga; riigil kulub raha immigrantide ülalpidamisele, keelekursustele jms.
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
emotsionaalselt põrnugi ei huvita. 5 Tahe(volja) Tahte sekkumine mõjustab paljude psüühiliste prostsesside kulgu; meeleorganeile kättesaadavate objektide tundmaõppimist ja tajupiltide meeldejätmist, judlevat mõttetööd, kujutlust, fantaasiat, tundeelu. Tahtevadadust nagu isiksuse iseväärtustki hakati rõhutama alles inimajaloo uuemal perioodil renessansist alates. Erilist huvi pakkus tahtevabaduse problemaatika eksistentsialistliku suuna filosoofidele. Ülimat tahtevabadust nautiv inimene ei lase end piirata moralist ja südametunnistusest ning on vaba ka vastutustundest teiste inimeste ees. Tahteline ja mittetahteline tegutsemine Mittetahteline tegutsemine on tahtelisest varasema tekkeajaga. Selle näideteks on silmatera iseeneslik ahenemine ja suurenemine, silmade pilgutamine, neelatamine, aevastamine ja reflektiivsed reaktsioonid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
