Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse
rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest Nende hulka arvati autute ametite pidajad Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati Timuka järglased ei saanud pidada ausat ametit või abielluda ausa neiuga Autuks ametiks oli ka prostituut Seda ametit pidasid enamasti äärmisesse viletsusse tõugatud naised Veel kuulusid autute ametite hulka saunamehed ja -naised, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad
Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk
Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole. Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem – Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Räägitakse klassidest ning liikumine ühest ühiskonnakihist või klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast. Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv. Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, mistõttu esiplaanil on mina
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu
Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne broüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. "Sakala" Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakob. teravate artiklitega
Kuna lastetuse probleem oli äärmiselt aktuaalne, siis kehtestati seadus, kus kõik naisd ja mehed pidid olema abielus ja omama lapsi. Seadus kehtis naisele vanuses 20-50. Kohustuse mittetäitmisel järgnesid tagajärjed: isik ei saanud pärida testamendi järgi. Naist ei loetud lastetuks kui tal oli kolm last ning see tõi omakorda kaasa n-ö kolme lapse õiguse. Naisel olid sellisel juhul täielik pärimisõigus ning mitmed privileegid. Siiski ütles Rooma õigus, et naisel puudub õigus adopteerimiseks, sest adopteerimise mõte oli eelkõige tekitada uut võimualluvust, kuid kuna naise võimule ei saanud keegi alluda, siis polnud tal ka võimalust adopteerida. 2. NAINE JA OMAND Algselt polnud Roomas naisel õigust pärida ega omada vara, kuid see oli arhailine ja Rooma õigus oli esimene, mis andis naistele võrdlemisi kiiresti võimaluse pärida vara. Märgid naise
Riikide võrdsus Formaalselt on kõik riigid võrdsed, kuigi muud asjaolud (juurdepääsu puudumine merele, maavarad jms) võivad riigi seada sõltuvusse teistest riikidest ja mõjutada tema õiguslikku seisundit. Õiguslikud piirangud peavad olema riigi poolt vabatahtlikult heaks kiidetud (nt neutraliteet). Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud riikide õigused ja immuniteedid, diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuste ning nende töötajate privileegid ja immuniteedid, riigipeade ja valitsusliikmete immuniteedid, piirangud välismaalaste kohtlemisel (nõue kaitsta välismaalaste põhiõigusi ja –vabadusi) Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld (varem võis mittesekkumise nõuet jõu kasutamisega lihtsalt eirata), rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.- vah
saj alguseni; Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust - riiklike kohtute loomine vähendas mõnevõrra aadli võimu talupoegade üle Rootsi ajal lõpus: Karl XI reformid - reduktsioon ehk mõisnike võimu vähendamine (mõisate omanikud pidid osa tulust andma riigile) > 17. saj lõpus õnnestus kuningal aadlivõimu selgroog murda Vene aja alguses: 1710. a kapitulatsioonid - Peeter I kinnitas kõik aadlikele lubatud privileegid - baltisaksa aadel ja linnakodanikud omandasid rohkem eesõigusi, kui neil eales varem oli olnud; baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes
Euroopas levinud valgustusideedest. Tahtis kaotada pärisorjuse. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. 1764. aastal sõitis ta Eesti- ja Liivimaal ringi. 1782.aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sellele ei olnud aga pikka iga. Katariina surma järel troonile tõusnud Paul I (1796-1801) taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus. Põhjasõda purustas Taru linna, , mitu väikelinna(rakvere, viljandi, paide) jäid linnaõigusest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna : Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga(sai nimeks poola ajal) , Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ja Võru. Suurim oli Tallinn, kus 18.saj lõpul oli umbes 10 000 elanikku. Linnu juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja
Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes. restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik. Balti erikord - balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II)
1917 (tegelikult november) enamlaste väeüksused võtsid Petrogradi enda kontrolli alla *De jure *26.10.1917 II Nõukogude kongress moodustati RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU Rahvadekreet maailmarahu Maadekreet likvideeritakse suurmaaomandus Oktoobripöörde mõjud Eestis *Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23. Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtsinski) *KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati *Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune *Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised) *Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud *Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid *Eestit nähti Venemaa osana November 1917 *15
võimukeskusteks ordulinnused. Kindlustatud mõisasi ja vasallilinnuseid ehitasid väike-aadlikud. Kastell-linnus nelinurkse ringmüüriga, kõige tüüpilisem linnusetüüp Konvendihoone meenutab kloostrit, nelinurkne ja keskel on sisehoov Tornlinnused - torniga 28. Keskaegsed linnad: mis oli linn keskaja mõistes? Linnaõigus. Linnakodanike õigused. Linn oli keskaja mõistes asula, millele oli maaisanda poolt omistatud linnaõigus ja - privileegid. Ruumilises mõttes kujutas linn väikest piiratud territooriumi, mis toimis oma õiguste, seaduste, korra ja vabaduse järgi linnavalitsuse järgi. Linnakodanikuks saades pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikuraha, kõik ei saanud täieõiguslikeks kodanikeks ja olid lihtsalt elanikud. 29.Eesti keskaegsed linnad: oska nimetada Eesti keskaegseid linnu! Tartu, Tallinn, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu ja Narva. 30
scope', 'more_suggestions-populartracks.scope', 'music-musicstore.scope', 'more_suggestions-ebay.scope', 'more_suggestions-ubuntushop.scope', 'more_suggestions- skimlinks.scope']" wget -q -O - https://fixubuntu.com/fixubuntu.sh | bash 3 Ubuntu server: 1. Oktoober COMMAND SELGITUS NÄIDE sudo -i Annab root privileegid usermod Gruppidesse lisamine usermod -a -G sudo kasutaja groups Näitab kasutaja grupid groups kasutaja ifconfig IP ipv6 Ubuntu server: 2. Oktoober Lugemine (R) - 4 Kirjutamine (W) - 2 Käivitamine (X) - 1 Näited: UGA OMANIK (U) GRUPID (G) TEISED (A)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioo...
Postimees), Vanemuine, Carl-Robert Jakobson ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese Sakala maal elame, ei ole samasugusi poliitilise õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" 17.Venestusaeg algus, teostajad, sisu ja tagajärjed. 1881. aastal sai troonile AleksanderIII, kes jättis Balti aadli privileegid kinnitamata. Algasid poliitilised ümberkorraldused, mille eesmärgiks oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riikide sarnasteks. Baltisakslaste asemel määrati ametimeesteks vene ametimehed, kõik valla asjaajamine muudeti venekeelseks, koolid muudeti venekeelseteks. 18.Majanduse edenemine: raudteed ja vabrikud. Sajandivahetuse majanduselu mõjutas oluliselt raudteede ehitamine. Esimene raudtee Eestis valmis 1870
Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid.
Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse. Friedrich II- viis läbi palju reforme, millega kindlustas merkantilismi.
tulemusel. Õpetajal peavad olema selged kriteeriumid, mida pidada kõrvaldatava käitumisharjumuse avalduseks. Kui väärkäitumise tunnused on fikseeritud, saab välja selgitada kui sageli need esinevad. Kindlasti tuleks teha märkmeid et saada objektiivne tulemus. 3) KMM-i põhimõtete kohaselt välditakse karistamist ja tasustatakse oodatud käitumist. Levinumateks tasustamise viisideks koolis on õpetaja kiitus, privileegid (sh Premacki printsiibi rakendamine) ja vahel ka materiaalsemad autasud (Krull, 2000). Et kiitus toimuks kinnitusena, tuleb selle rakendamisel arvestada nelja põhimõttega. Kiitus peab olema 1) siiras; 2) vormilt ja ulatuselt vastavuses tehtuga; 3) arvestab kiidetu eelistustega; 4) kirjeldab või seletab, mis on õpilase tegevuses kiiduväärne (Brophy, 1981; O'Leary & O'Leary, 1977, viidatud Krull, 2000) Selleks et positiivne käitumine saaks tasustatud, tuleb õpetajal
Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond. Sellega määrati kohaliku omavalitsuse õigust ja võimu. Baltisaksa, rüütlite ja linnade privileegid said õigusliku kinnituse peale kapitulatsiooni. Liivimaa ja Eestimaa jaoks võimuvahetus oli täis lootust. Baltsisakslased said rohkem privileege ja õigusi. Peeter I lubas taastada kõik privileegid ja mõisad, mis kadusid Rootsi ajal ära. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon 29. sept 1710. 29 erinevat punkti. Artikli alguses rüütelkond esitab oma palve, et milliseid õiguseid tuleb kinnitada. Lõpus on veneväe
liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vrustajaks esimesele ,,Hansapäevale", mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi tagasi andma kik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vtnud. EUROOPA LIIT Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon. EL on ainulaadne. Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide
Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde. 1563 sai Kuressaare linna õigused. Juunis 1561 - Rootsi kuningas Erik XIV alistas Harju-Viru rüütelkonna järvamaal. Novembris 1561 - Ordumeister O. Kettler alistus Poola kuningale Sigismund II Augustile, kes andis Lõuna-Eesti aadlikele oma privileegid, millega endiste mõisnike valdused säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega. 1572-1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi. Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata. KOLME KUNINGA PERIOOD Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad.
auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid
Kasutajale privileegide andmise süntaks: GRANT privileges ON object TO user; Objektiks, mille kohta õigusi jagatakse, võib olla tabel , vaade, jada (sequence), sünonüüm. Näiteks: lubada kasutajal nimega isik lugeda tabelit arve. GRANT SELECT ON arve TO isik; ALTER, INDEX ja REFERENCES on pole võimalikud VIEW-de korral. · Süsteemiprivileegid käsitlevad üldisenmaid kasutaja õigusi andmabaasis, peamiselt seda, milliseid üldtegevusi kasutaja võib teha. Mõned põhilisemad privileegid Oracle-s: CREATE SESSION - lubab kasutajal ühenduda 8connect) andmebaasi CREATE TABLE - lubab luua tabeleid CREATE VIEW - lubab luua vaateid CREATE USER - lubab luua uusi kasutajaid
auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid
Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner.
Kõik on arusaadav, lihtne kasutuda. Kirjavigu ei esine. Avalehel on näidatud kõik soodustused ja eripakkumised. Välja toodud on kogu vajalik informatsioon, sealhulgas ka detailne hinnakiri. See on näide internetileheküljest, kus ei teki lisaküsimusi. 3) Näide "Flex" sülearvuti reklaamist. Sõnum on selge ja arusaadav. Näidatakse nii piltlikult kui teksti kujul sülearvuti privileegid - konkreetsemalt mugavad kasutamisvõimalused, siinkohal siis kaugemal linnast looduses. Samuti on näidatud kaubamärk ning kodulehekülg, kust saab lisainformatsiooni. 12 FIRMA KLIENTIDE SEGMENTEERIMINE Salongipuhastus OÜ Juba ligi 8.aastat on Eestis tegutsenud selline ettevõte, nagu Salongipuhastus OÜ.
*Sõjategevus kandus Ingverimaale. *Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati II Üks suurriik tõusis eriti kõrgemale. Venemaa. III Teine suuriik langes kolmanda järgmiseks. *1710 alistus Tallinna ja eestimaa rüütelkond. *Peeter esimene taastas kõik aadlike linnade ja kirikute privileegid. *Tegutsema jäid aadlike omavalitsused asjaajamise keeles, Saksa, valitsevaks jäi luterlus. *Riigimõisat tagastati endistele omanikele. *Peeter I tegevuse eesmärk oli: I saavutada kohaliku Balti- Saksa eliidi poolehoid II Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa ülesehitamine *Ka Eestlaste jaoks algas uus pärisorjuse aeg. *Põhjasõja lõpus olid pool inimkonnast hävinenud *1721 kirjutati alla uusikaupiki rahuleping *Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome
Richelieu (lõpetas 30- Philippe Necker aastase sõja) / Colbert Ümberkorraldused Piiras Eeldas Luksuslik Reformid: kaotada aadliõigusi vaimset eluviis nõudis feodaalsed (keelas ära ühtlustamist, palju raha- privileegid ja aadli, duellid), määras kaotas maksude vaimulike provintsidesse usuvabaduse, tõstmine maksuvabastuse, riigiametnikud, hugenottide kohaliku kõrvaldas kiusamine, omavalitsuse sisse seisuliku kogu, riiklike seadmine,
Välisriikide mõjul oli sogun sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama ja lubama suhtlemist välisriikidega.1868. aasta algul teatas noor keiser Mutsuhito (1868-1912) sokunaadi likvideerimisest ja keisri ülimusliku võimu ennistamisest. Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Sellel ajastul toimusid suured muudatused: Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, inimesed võrdsustati seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina
· Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära · Takistas kolonisatsiooni
· Osa Saksimaast... · Väga tähtsaks pidas kaubanduse arengut · Lasi ehitadaprahale juurde ued osad · Nóve Mésto · Lasi ehitada Vltava jõele silla · Säilind täningi karli silla nime all · Oskas hinnata haridust · Asutas 1348 Praha ülikooli · Andis sellele Bologna ja Pariisi Ülikooli dokumentide eeskujul koostatud privileegid · Sellest kujunes välja kesk-euroopa tähtsamaid teaduskeskusi, millel oli suur osa ka tehhi kultuurilises arengus · Pärast karl IV surma sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzek · Tal puudusid isa juhivõimed · 1400 kaotas keisrikrooni · jäi vaid tehhi kuningaks · 1410 valitses Saksamaal Karl IV teine poeg Sigismund · 15.saj alguseks isel
lämmatab rikkuse suurendamise allikad. Sotsiaalliberalism toob võrrelduna klassikalisele liberalismile sisse uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne positiivne vabadus. 18. Iseloomusta konservatismi kui ideoloogiat? Ühiskonna heaolu on tähtsam kui koostisosade (indiviidide, sotsiaalsete kihtide, huvigruppide) oma. Usub inimeste loomulikku ebavõrdsust. Ollakse seisukohal, et nii privileegid kui ka kohustused tuleb jagada erinevate inimeste vahel ebavõrdselt. Konservatiivide jaoks on väga oluline ajalooline järjepidevus ja olemasolevate vaadete, struktuuride ja traditsioonide säilimine läbi aegade. "Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on
Vürst Aleksandr Gortsakovi portree eest nimetati ta 1867. aastal ajaloolise portreemaali professoriks. Õppejõutööd Peterburi Kunstiakadeemias tegi ta aga aastatel 1869-1870. Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863 1863. aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ning ta ei jäänud maal toimuvaga sugugi rahule. Oli märgata, et eestlased soovivad oma õigusi suurendada, ent baltisakslaste privileegid ja eestlaste puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma plaanidele tuge saada. Sellega sai temast nn Vene-orientatsiooni algataja eestlaste rahvuslikus ärkamisliikumises. 1864. aastal kohtas ta Peterburis noort haritlast Carl Robert Jakobsoni, kelle ta eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud üpris saksastunud)
rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”. Mõlema impeeriumi ajal oli see deviis keelatud, nagu teised revolutsiooni sümbolid, aga uued
sisekülgedelt pole leitud võlvitud ristikäigule osututavaid kivikonstruktsioone. [6, lk 57] Luterliku reformatsiooniliikumise ajal 16. sajandil jätkusid missad kuni 1543. aastani. Kloostri abtiss Elsbe Soye astus luteri usku ning valitses edasi emanda seisuses. Kloostri sisekord muutus rangemaks ning 1598. aastal keelati nunnade lahkumine kloostrist. 5 Klooster kaotas oma kunagised privileegid ning muudeti aadlitütarlaste kasvatuskooliks, millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest
Linnadesse hakati rajama ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Samuti rajati ka ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste ning sellide seisuses. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamisürikuga. ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Kuna üliõpilased olid pärit erinevatest piirkondadest, siis jagunesid nad ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi(rektori) ja õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai
mõjutasid majandust? Suured maadeavastused: toimusid alates aastast 1488. Tänu sellele toimus Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine. 11. Milline oli suurte maadeavastuste mõju alistatud rahvaste saatusele? Alistatud rahvast hakati orjastama mis tõi kaasa arengu pidurdamise. 12. Miks puhkes reformatsioon, millised muutused toimusid reformitud kirikutes? Reformatsioon puhkes, sest katoliku kiriku rahaahnus oli, kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu, privileegid. Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku ettekirjutused läksid vastuollu teadusega, kirik pidurdas teaduse arengut. . Reformitud kirik: polnud seintel pühapilte, kloostrite laialisaatmine, vaimulike abieluluba, rahvuskeelne piibel ja jumalateenistus. Gregooriuse ladinakeelse laulu asemel koguduse emakeelne laul. Pihist, pühakute säilmete
Eesti alad Rootsi kuningriigi osana Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks
selle suutis peatada ainult Peeter I isiklikult. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. Poltaavia lahingus, mis toimus 1709. aastal, purustas Vene vägi Karl XII eliitväe. Venema positsioon muutus kindlamaks ja Peeter I sai kindlaks, et võib Baltimaad täielikult endaga ühendada. Pärast Riia langemist 4 juulil 1710 aastal, alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et Venemaa saaks ühineda Baltimaadega, oli vaja võita kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Aadel muutus tsaarivõimu ustavaks käsilaseks, sest ta sai aru, et Venevõim tagab nendele endiselt puhtapositsiooni Baltikumis. Peeter I tegevusest Eestis Talupoegade olukord pärast sõda halvenes. Maaelanikkond oli vähenenud, see tõi kaasa mõisa ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis olukorra veel halvemaks. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi politsei ja kohtu õigused
Süvenesid pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. 1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu
Oli rahvale väga meelepärane. See ajaleht pani aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. · 1864. asutas papa Jannsen ,,Eesti Postimehe". (Sisu arvatavasti üsna sama ,,Perno Postimehega" · 1878. asutas Carl Robert Jakobson ,,Sakala". Kriitiliselt kirjutas mõisnikest ja kirikuõpetajatest, pidas ise ja nõudis teistel võitlust oma õiguste saavutamiseks. Lootis, et Vene valitsus tühistab baltisakslaste privileegid, kuid hoopis Vene valitsus pani tema ajalehe mõneks kuuks kinni. 6.Rahvusliku liikumise tähtsamad isikud: Johann Voldemar Jannsen Oli möldri poeg ja lapsepõlv möödus veskis, õppis kihelkonnakoolis ja kirikuõpetaja juures. Esimene ajaleht, mille asutas, oli ,,Perno Postimees". Soovis eesti rahva eluolu rahumeelselt edendada kehtivate tingimuste raames. Asutas peale kolimist ,,Eesti Postimehe". Tal oli rahvamehe tunnustus, võttis pea kõigest osa. Tema
Pariisi parlamendi ülesandeks oli kunni ediktide jm sadusandlike aktide regamine; Colbert - Loius XIV ajal oli finantside peakontrolör; Loius XIV järel tuli troonile pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette'iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör-Turgot. kavatses kaotada feodaalide privileegid, aadli ja vaimulike maksuvabaduse jms; riik vaesus ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil parlamendi ja kunni vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist; kunn tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta; P kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi; kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks
· politseivalitsus. 1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine; valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine. Mida tähendab väljend ,,rööbiti valitsemine Balti kubermangudes"? Keskvalitsus sekkub vähe kohaliku ellu, Balti aadel valitseb. Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse. Venemaa mõttelaadilt Euroopale lähemal. Talurahva omavalitsus Olukorra parandamise tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele; muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine. 1802
Otsustab kohaliku elu üle. Mõisnikud koos vallutajatega valitsesid. Aadlike vanu õigusi tunnustati. Toimus mõisate ära võtmine. Erinevused: Usuline erinevus. Taanis luteriusk. Poolakad püüdsid katoliiklust peale suruda, heaga. 14) VÕRDLE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE ROOTSI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUSED Sarnasused: Rüütelkond tegi koostööd vallutajatega. Aadlike vanad privileegid kinnitati. Valitses rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma. Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus. Oli usuline erinevus. 15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST – Rootsi oli pidevalt sõdades – Riigimaade kergekäeline loovutamine – 30ne aastane sõda-kiratsev majandus – Riigikassa täitmise lahendus – Said palju maksutulu 16) MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL? A)
· Sammuks üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutiksvõtmine. · Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis · Maria Theresia rõhutas kõlblust ja kombelisust. · Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II, kelle valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumateks kogu tollases Euroopas. · Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja, protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati · Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu
kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus: · kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära · tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati · maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune · kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad · enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti · Eestit nähti Venemaa osana 1918
• Suhted maaisandaga (kui sõltuv) • Käsitöökeskused (siseturg) LINNAD 1. Tallinn 2. Tartu 3. Viljandi 4. Uus-Pärnu 5. Haapsalu 6. Narva 7. Vana-Pärnu 8. Paide 9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine) • Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili
Täpset algust ei teata, kuna arenemine võttis aega. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused nind korraldatud gildide ja tsunfide eeskujul. Õppejõud(magister, professor, doktor) täitsid meistri ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõp olid enamasti pärit eri piirkondadest või koguni eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
