raehärrad, kellede amet ei olnud valitav, vaid kes nimetati ametisse eluks ajaks vastavalt Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt. Baltisakslastele anti eesõigusi nagu välismaalastele, et meelitada neid Venemaale militaarteenistusse. See oli Peeter I poolt kindlasti hea nii Venemaale kui baltisakslastele. Venemaale oli vaja asjatundjaid, keda koha peal aga ei jätkunud. Baltisaksa aadlikud moodustasid Peetri valitsusajal umbes 12% Venemaa diplomaatilisest korpusest. Kõik need privileegid vihastasid aga ülejäänud Venemaad, sest selline korraldus ei tundunud neile aus ja Vana-Liivimaa alad olid justkui täitsa vabad, olemata keisrivõimule allutatud. Vene aadlik oli vaba kohustuslikust teenistusest, ihunuhtlusest ja maksudest, ta olulisim privileeg oli õigus omada maad ja talupoegi, kuid neid privileege ei saanud isegi edasi pärandada. Talupojad olid põhiline maksumaksjate kiht. Kuigi siinsete talupoegade elugi polnud kiita, oli õige vene talupoja elu kõvasti hullem. 19
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
- Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid ette järjekordse retke Pühale Maale, Jeruusalemma. 6. Esimene ristisõda ja aselle tulemused - 1096-1099 - Jeruusalemma vallutamine - Philippe Teine - Moodustati Jeruusalemma kuningriik
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga
Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia)
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼
rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.''
Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa. 1561 1) Tallinna linn, Harju-, Viru- ja Järvamaa andsid end üle Rootsi võimu alla 2) Novembris lakkas olemast Liivi ordu, kes andis end koos Riia peapiiskopkonnaga Poola kuninga võimu alla. Liivimaa aadlikele jäid alles privileegid (usuvabadus, ainuõigus Liivi ametlikele, Lääni õiguse laiendamine) 3) Saare-Lääne piiskopkond liideti lõplikult Taaniga. SELLEGA OLI VANA-LIIVIMAA EKSISTEERIMISE LÕPETANUD! Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks, kust kõik osa tahtsid võtta, et saada omale valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid
.. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine
Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel. Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele ,nagu näiteks Tallinn ja Tartu, kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui
idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega
EESTIMAA VALITSEMINE: Rootsi aeg erinevatel aegadel Vene aeg, kinnistub 1710 kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saar...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, ...
raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn Tallinnas oild suured privileegid Tallinn oli kõige tähtsam eesti linn Elanike arv kogu aeg tõusis Toompeal oli suur ruumipuudus Tartu Tartu säilitas oma autonoomia Oli tugevasti kannatanud sõdades ¾ oli hävitatud Elanike arv oli vähenenud poole võrra Teised linnad Mitmed eesti linnad kaotasid õigused, nt Viljandi, Paide, Rakvere, Valga Haapsalu ja Kuressaare läänistati Rootsi aadlikele Linnaõigused säilitasid vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Uus-Pärnu
Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustada. Religioon eraldati riigist. Enam ei olnud usk ja keelatud
lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra. Raamatu teine osa keskendub keskvõimu mõjule Eesti alal ja Balti erikorrale. Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal
langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus
1849/1856 isikuvabaduste laienemine- Talupoegadele anti õigus maad päriseks osta, talupoegade käsutuses olev maa kuulutati talumaaks. Seda võisid nad rendile anda või müüa. Mõisnikul polnud õigusi talupoegade maad majandada. IV Vasta küsimustele Miks jäi Balti erikord püsima hoolimata tema vastu suunatud pidevatest rünnakutest? Elukorraldus Balti provintside erines ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast. Tähtis oli aadlike privileegid ja õigused säiltada, kuna taheti vältida baltisakslaste opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Kas talupoegade olukord paranes pärast pärisorjuse kaotamist? Ma arvan, et väga ei paranenud, kuid siiski muutused toimusid. Talupoegi ei lubatud enam küll müüa ega osta ja neile anti perekonnanimed , kuid nad olid ilma maata. Maa kuulus jätkuvalt mõisniku valdusesse ja maa kasutamise eest pidid nad tegema mõisale tööd
Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule. 1764 rõhutas Katariina teine kõikal balti provintsi kuulumist Vene imga algpeeriumi koosseisu ning õhutas kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. Katariina teise troonile tõusmisega algas ,,valgustatud absolutsimi" ajastu ning samuti rajas ta talurahvakoole.
Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad Taagepera rüütlimõis Mõisakompleksid Viinaköö Tõllakuur k Sepikoda Kasutatud allikad "Eesti ajalugu" http://www.mois.ee/ https://www.puhkaeestis.ee/et/lu http://maaritnomm.blogspot.com.e ke-mois-ja-moisapark e/2009/05/saaskula-poolmois.html https://commons.wikimedia.org/w http://www
sillutamata tänavatel oli loomade pidamiseks palju sõnnikut. Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
· 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid ...
Balti erikord ja asehalduskord Panen kirja enda arusaama antud teemal ja kirjutan lahti lühidalt, mis see endast kujutab ja mis see endaga kaasa tõi. Balti erikord on balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene keisririigi koosseisus Läänenere- äärsetes aladel Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal, mis kehtestati 1710. aastail kapitulatsiooniga ja kinnitati alles 1721. aastal. Samas Balti erikord hakkas juba välja kujunema Rootsi ajal, kus balti aadlikud astusid võimudele vastu opositsiooniga. Balti erikord seisneb baltisaksa aadli nõutud privileegidele kehtestatud korrale Venemaa valitseja Peeter 1. poolt. Balti aadlikud nõudsid, et nad saaksid mõisad endale jätta ja jääks püsima nende aladel senised seadused ja maksukorraldused. Sellega kaasnes eestlastele pärisorjuse süvenemine ja õiguste maha surumine. Venemaa tuli baltisaksa aadlike nõudmistele vastu, kuna niimoodi võidab kohaliku bal...
Tänapäeval peetakse üldjuhul sõjaväelasi küll au sees, kuid mitte just paljud ei hellita endas lootust saada sõjameheks lahkuda sellest elust sõjas. Nüüdsel ajal väärtustatakse kuulsust. Respekteeritakse kuulsaid inimesi ja juba lapsest saati tahetakse ka ise saada lauljaks või näitlejaks ehk rokkstaariks või Hollywoodi täheks. Sellest unistatakse, selle nimel palvetatakse. Igal pool soositakse kuulsusi nad on rohkem kui tavainimesed kaitstud seadusesilma eest ning neil on privileegid. Aadlikud pidid edu saavutama õigel viisil, ausa mängu kaudu, ning selleks pidi neil olema vahvust. Nende põhimõiste oli au ja nad pidid olema õilsad. Tänapäeval ei ole niivõrd näha nii-öelda ,,reeglite järgi mängu", ikka petetakse natuke siin ja vassitakse veidike seal. Sest nii on kasulikum. Meie maailmas on põhiliselt tähtis tulemus, usutakse, et eesmärk pühendab abinõu. Vahel tehakse ausate inimeste üle ka nalja sest meie ühiskonnas ei väärtustata ausust.
Raha jõud ja jõuetus Paljud inimesed unistavad suure hulga raha omamisest, kujutlevad, et raha annab võimu ning hingerahu. Nad usuvad raha jõudu ning vaesuse jõuetusse. Ometi on igale analüüsivale inimesele teada, et õnne ei saa osta. Raha võib anda inimesele privileegid, kuid see ei pruugi alati olla nii rõõmustav ja nauditav kui paistab. Tänapäeva korrumpeerunud poliitilises ühiskonnas saab rahaga mägesid liigutada. Sel moel käitudes tunnetavad osalised raha jõudu ja mõjuvõimu. Raha eest saab endale lubada hüvesid, naudinguid ja näilist rahu, allutada inimesi oma soove täitma. Kuid ma usun, et samas tunnevad sedalaadi käitujad oma jõuetust, ilmselt nad ei tunnista seda endale, aga kuskil sügaval südamesopis
Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal.
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja
Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult. Ülikooli nimetati ametlikult Academia Dorpatensis, kuid kuninga auks hakati seda nimetama Academia Gustaviana'ks. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas ja edasi õpiti usu-, arsti- või õigusteaduskonnas. Juhtivaks fakulteediks kujunes usuteaduskond. Sel ajal oli normaalne tudengi vanus 14-17 aastat.
pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid. Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama. Kuningas andis neile privileegid ning pani feodaali endale kuuletuma. Järelikult hakkasid kõik maadeomanikud siiski sõltuma kuningast. Linnad mõjutaisd kogu riigi elu. Tänu nedele saavutati rahamajandus, ehitati palju kultuuriväärtusi ning levitati ka jõudsalt väärtuslikku usku. Feodaaltsivilisatsioonis olid linnad olulisemad edukuse saavutajad.Saavutati suurem elatustase, kuna rajati palju uusi haridusasutusi.
Inimõigused-kas lääne kultuuriruumi privileeg Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948.Inimõiguste mõiste tuleneb lääneriikidest peale esimest maailmasõda. Kas aga kõigis riikides on tagatud inimõigused sarnaselt?Ei ole ,kuna kõik maad ei ole sarnased. Erinevates maades on erinevad inimõigused .See tuleneb kultuurilistest erinevustest,majanduslikust arengust ja eelkõige valitsemisreziimist. Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ...
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. See tähedas seda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Suur Prantsuse revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele. Prantsusmaal revolutsiooni käigus vastu võetud otsused
õp. 180 kultuur- aniikteoste ümberkirjutamine, raamatukogud, näitemängud. õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust! õp 156-157 (?) * Tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele (käsitöölised, gildid..) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42
olid laotud ilma mördita nagu kivaiad (nt. Varbola ja Valjala). Maalinnad nõudsid pikaajalist ühistööd. Näiteks Varbola ehitamine nõudis 250 000-300 000 tööpäeva, väiksemad (Leole) umbes 8000-14 000 päeva. Keskaeg Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaõigus määratles linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi
Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3
Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt. Valgustatud rahu ennistamine 19. sajandil sattus Tokugawade reziim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti sogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869. aastal seda ka tehti ja Jaapan asus ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad. Teostati maa-, haldus- ja sõjaväereform, Edo nimetati ümber Tokyoks. Kultuur Rajati riiklikud ülikoolid Tokyos, hariduspoliitikas rõhutati rahvuslike tavade ja väärtuste suurt tähtsust, samuti ka välismaiste teadmiste omandamist. Jaapani kunst säilitas rahvusliku eripära, tegevust alustas rahvuslik
asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses
Kas Kaks või üks Eestit ? Võib öelda ,et Eesti ühiskond on mõtteliselt jaotatud kaheks. Seda erinevate aspektide alusel.Esiteks Rikkad ja vaesed eestlased , mehed ja naised, noored ja vanad, eestlased ja välisriigi kodanikud ning on veel teisigi. Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte
Keskaegne London Grete Mark 11b klass Tartu Mart Reininku Gümnaasium Londoni kaart Londoni algus Paljude arvates on parim hetk alustada keskaegse Londoni ajalugu jõululaupäevast 1066, kui William "Vallutaja" krooniti kuningaks vastvalminud Westminster Abbey's. · William andis Londoni linna elanikele eraldi privileegid, kuid ehitas ka linna äärde lossi, et asju kontrolli all hoida. · See loss ja seda ümbritsev kompleks sai hiljem tuntuks kui Tower of London. Tower of London Loss käitus esmaülesandena kuninga residentsi ja valitsushoonena. Kuulsaks vanglaks sai see alles hiljem. ! Keskajal oli loss ka varasalv, mündivabrik ning majutas isegi linna loomaaia esimesi asukaid. Westminster Palace · 1097 William II alustas Westminster Hall-i ehitust,
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (ос...
baltisaksa aadlike privileegid, mis neile tagasi anti olid: 1) taastati nende kontroll maaomandi üle (restitutsioon) 2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitik...
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo"
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
halb, sest kui oled mingi maavalduse läänina jaganud mõnele aadlikule, siis sellelt maavalduselt ei tule riigile raha ja riigi rahanappus süveneb veelgi rootsi, kes on suurriigistaatuses vajab ainda rohkem raha kuningas jõuab tõdemuseni, et vaja oleks see maa kuninga võimu kontrolli alla tagasi võtta, mis tema eelkäijad on ära jaganud karl XI ajal asutatakse riigile tagasi võtma varem läänidena välja jagatud maid põhja eestis, kus aadlike privileegid rohkem kaitstud, võetakse kuninga võimu alla maad, mis jagatud laiali peale rootsi võimu kehtestamist lõuna eesti privileegid pole nii selged ja seal hakatakse maid võtma kuninga kontrolli alla mis on tehtud enne rootsi võimu siin kehtestamist kui kuninga kontorlli all olev maa ja sellest tulev raha on väheseks jäänud, aga aadlil mõlemat palju, kogub ta võimu ja siis kujutab ta ohtu kuningale Karl XI - rootsi absolutistlik kuningas 1660-1697
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
