Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ..................................................................
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
aga ei sisalda otseselt taimetoiteelemente. Kuidas bakterväetisi kasutatakse? 1) Segatakse seemnematerjali hulka. 1 pakend 1 ha-le külvatava külvimaterjali töötlemiseks või 1 ha põllu töötlemiseks. 2) Segamine katteviljaseemnega. Katteviljaseemneid ei tohi puhtida (puhtimine külvimaterjali töötlemine haiguste tõrjeks) 3) Põllu töötlemine. Preparaat lahustatakse vees ja lisatakse pritsimisele, 200...400 l/ha. Prits ei tohi sisaldada pestitsiidide jääke. Preparaat ei tohi jääda päikese kätte. Bakterväetiste säilivus on 1 aasta. Tähtsamad bakterväetised on: Mügarbakteriin moodustab taime juurtele mügaraid, milles seotakse õhulämmastik. Igale liblikõielisele perekonnale on oma spetsiifiline mügarbakteri tüvi. Rhizobium sp. (species) mügarbakterid liblikõielistel Azotobacter sp. Mügarbaktereid saab mulda juurde anda bakterväetistega. Nitragiin bakterväetis
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Nüüd on kõik külarahvas jaol, kes võtab viina, kes võtab süüa, kangaid, rätte. Ühel hetkel mõtleb Vanjka vargapoiss, et kui nüüd politsei tuleks, siis jääks ju tema süüdi ja teeb nii, et kaupluses tekiks tulekahju. Inimesed tormavad nüüd viimaste asjade järele. Ekke mõtleb ja lihtsalt seisab, tal pole plaaniski midagi teha, v.a see, et nüüd oleks aeg politsei kutsuda. Rahvas tuleb kohale ämbrite täie veega, tuletõrjedepoost tiritakse prits välja, kuid see on vaid teesklus mitte vahele jäämiseks. Antakse häirekell ja inimesed põgenevad igas suunas. Osad lähevad paadiga merele, kuid need aetakse piirivalve poolt kokku, targemad aga lähevad Jevdokia hoonesse ja istuvad maha lauldes püha laulu. Viimaks tuleb konstaabel tuppa, külainimesed viiakse kõik hoonest välja. Jevdokia juurde jäävad ainult tema inimesed. Ekke lahkub külast, ta sammub mööda maanteed, ta ei peatu enne kuni tuleb inspiratsion. Ühel päeval mööda
Nüüd on kõik külarahvas jaol, kes võtab viina, kes võtab süüa, kangaid, rätte. Ühel hetkel mõtleb Vanjka vargapoiss, et kui nüüd politsei tuleks, siis jääks ju tema süüdi ja teeb nii, et kaupluses tekiks tulekahju. Inimesed tormavad nüüd viimaste asjade järele. Ekke mõtleb ja lihtsalt seisab, tal pole plaaniski midagi teha, v.a see, et nüüd oleks aeg politsei kutsuda. Rahvas tuleb kohale ämbrite täie veega, tuletõrjedepoost tiritakse prits välja, kuid see on vaid teesklus mitte vahele jäämiseks. Antakse häirekell ja inimesed põgenevad igas suunas. Osad lähevad paadiga merele, kuid need aetakse piirivalve poolt kokku, targemad aga lähevad Jevdokia hoonesse ja istuvad maha lauldes püha laulu. Viimaks tuleb konstaabel tuppa, külainimesed viiakse kõik hoonest välja. Jevdokia juurde jäävad ainult tema inimesed. Ekke lahkub külast, ta sammub mööda maanteed, ta ei peatu enne kuni tuleb inspiratsion.
kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks- Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime- Kaarli, Piibu-Leenu, Julk- Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja- Prits, Karja-Eedi, Kupu- Kai, Sauna-Madis, Torupilli- Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised
18. Uduste, K. Mis on piraatlus?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/MisOnPiraatlusVoldik.pdf Muud allikad 19. Autoriõiguse seadus RT 1992, 49, 615. 20. Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364. 21. Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 22. Kriminaalkoodeks RT I 2002, 84, 492 SUMMARY Piracy and protection of copyright in the Republic of Estonia. Present course work is prepared independently by Janek Prits. Course work is written in Estonian. 34 All other authors' works, principal views, also data from literature and other sources, which were used in preparing present course work, have been referred. The course work consists of three chapters. The first chapter speaks about the development of copyright in Estonia, about author's personal and proprietary rights. The author of the course work expatiates on protection of copyright
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
· kerge käsitseda. Pahtlipritsiga HEMO 10 pihustatakse pahtlit, viskoosseid värve, liimi ja teisi täitematerjale, mille terasuurus ei ole üle 0,7 mm. Värvi või liimi saab samaaegselt pihustada kuni kolme püstoliga. Püstolist väljub selgepiiriline materjalijuga, mida saab täpselt suunata. Pahtlipritsi HEMO 10 on kergesti hooldatav kolbpumba tüüpi pump, võimsusega 10 - 12 l/min. Pahtlipritsi rõhuregulaator hoiab automaatselt pritsimiseks vajalikku materjali rõhku. Prits on varustatud kotitühjendajaga, mis võimaldab tühjendada valmis segatud pahtliga kotte. TEHNILISED ANDMED Mootori võimsus 3 kW Mootor 380 V 3 faasi 1 5 A (võidakse kasutada ka 220 V 1 faas) Pump: 3 karastatud terasest kolbi Pikkus 1300 mm Kõrgus 900 mm ilma kotitühjendajata (1030 mm kotitühjendajaga) Laius 550 mm Kaal 130 kg Anuma mahutavus 75 liitrit Materjali voolik on standard variandil 1/2", võib kasutada ka 5/8 "; Vooliku
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
690 658 Pere Aivo Hiiumaa 03:40:40 M40 609 354 Perm Ivar Tartu 03:36:23 M40 1811 1433 Pettai Madis Tallinn 04:38:25 M40 1923 2742 Piirmets Enno Pärnu 04:47:30 M40 209 166 Pilv Ivar Järvamaa 03:11:50 M40 1095 879 Pindma Vahur Tallinn 04:01:08 M40 1484 1266 Pintson Tarmo Tallinn 04:19:34 M40 1527 1638 Prits Ahti Harju 04:21:55 M40 1037 707 Pruuel Ando Lääne-Viru 03:57:37 M40 1546 2525 Pruus Kuldar Tallinn 04:22:51 M40 1310 935 Prükkel Jaanus Tallinn 04:11:06 M40 234 205 Puhke Raivo Tartu 03:12:49 M40 728 642 Pullerits Priit Tartu 03:42:29 M40 1950 1579 Pulles Jaanus Tartu 04:49:53 M40 2285 1982 Pullonen Kalev Tartu 05:27:21 M40
Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
