2.1 Paulig Cupsolo kapslite kvaliteet · kapslid on õhukindlad, nii on tagatud kohvi kvaliteet ja ehtne aroom · alati sobiv kogus värsket kohvi, tassitäis korraga · kiireim ja mugavaim viis valmistada kuumi jooke · erinevalt mitmetest teistest kohvikapslitest ei sisalda Cupsolo kapslid alumiiniumi, seega on jäätmed ohutud. 2.2 Cupsolo masinat ja kapsleid müüvad · Euronics · Selver · Stockmann · Tallinna ja Tartu Kaubamaja · Rocca al Mare Prisma 3. SOOVITUSED JA JUHISED MASINA KASUTAMISEKS Uue masina põhjalikuks loputuseks enne esimest kasutuskorda vajutage 5 korda järjest loputusnupule. 3.1 MASINA KASUTAMINE · Joogi valmistamiseks täida veeanum värske veega, sisesta kapsel masinasse, vajuta nuppu ja naudi kohvi, teed või kakaod. · Automaatne loputus: alati kui seadme käivitad, tee kõigepealt loputus. Jäta meelde, et loputusnupule tuleb vajutada enne joogikapsli sisestamist. 3
, nimetatakse hulknurga siseringjooneks. 45. Korraprase hulknurga mbermt. * Korraprase hulknurga mbermt vrdub klgede arvu r ja kljepikkuse a korrutisega 46. Korraprase hulknurga pindala. Korraprase kolmnurga pindala vrdub aluse ja krguse poole korrutisega. 47 . Pstprisma pindala. * Pstprisma pindala on vrdne klje pindala liita kahekordne phja pindala. Klgpindala vrdub tema phja mbermdu ja krguse (h) korrutisega. Phjapindala leitakse kui hulknurga pindala. 48. Pstprisma ruumala. * Prisma ruumala vrdub phjapindala ja krguse(h) korrutisega. 49. Pramiidi pindala. * Pramiidi pindala on vrdne klje ja pindala summaga. 50.Pramiidi ruumala. * Pramiidi ruumala vrdub hex kolmandiku phjapindala ja krguse korrutisest.
F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Optika põhiseadused Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades
4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. 8.Subata E. Evaluation of methadone maintenance theraphy program in Estonia. UNODC, 2007. 9.Psühhiaatrilise abi seadus. RT I 1997, 16, 260. Saadaval: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992425 10.Eesti Psühhiaatrite Selts. Narkomaania ravijuhis. Tallinn, 2001. 11.Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühhiaatrite Selts. Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tallinn, 2008. 7 12
Seda terminit aga ei kasutata eriti palju, kuid et eristada teda kuidagi liitläätsest ning mitte kasutada lihtsalt sõna lääts, siis ongi üksiku läätse puhul kasutusele võetud termin lihtlääts. Liitlääts tähendab, et ühel optilisel teljel asub mitu lihtläätse. Liitlääts võimaldab paremini parandada võimalikke optilisi moonutusi kujutisest, kui seda suudaks näiteks lihtlääts. 3. Optilise läätse valmistamine Nii optilise prisma kui ka läätse valmistamine käib enamvähem ühtemoodi, ainuke vahe on selles, et läätse pind ei ole lame, vaid kumer või siis nõgus. Materjal, millest lääts tavaliselt valmistatakse on kas spetsiaalne optiline klaas või läbipaistev plastik. Esimene etapp on see, et materjali (klaasi või plastik) tahvlist saetakse välja ümmargune toorik, kuid natuke suurem, et jätta varu. Seejärel kaetakse välja lõigatud tooriku ääred vahaga, et seda oleks lihtne tahvlist eraldada
Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3.seadus- Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid jõud. OPTIKA PÕHISEDUSED Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks. Nii ta mõtles välja ka välja neli optika põhisedused. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures
seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. (6) Newtoni panus optikasse Sama innukalt, kui kõigel muudel aladel, pööras Newton suurt tähelepanu ka optikale. 1666. aastal avastas ta valguse dispersiooni, lahutas prisma abil valge valguse spektriks, põhjendas pikksilma aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas valguse polarisatsiooni olemasolu, tehes seda kõige esimesena. 1675. aastal sõnastas valguse korpuskulaarteooria, pidades ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ning oletades, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Interferentsi nähtuse põhjal arvutatud perioodid on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Kasutades
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist.
Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades
negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotisionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotisoonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotisoonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalselt kogemuste põhjal. Emotisonaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Kui saavutatu vastab tema poolt väärtustatule, kujunevad positiivsed tunded. Väjendadatakse sõndega ,,meeldib" või ,, ei meeldi". Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuse kohta. Küsimuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakule. Tööga seotud hoiak on töörahulolu või rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne
Patricia Urquiola Fat-Fat Small Tables Patricia Urquiola Fat-Fat Bed Patricia Urquiola Hollow Armchair and Sofa Patricia Urquiola Tufty -Time Collection Patricia Urquiola and Eliana Gerotto Crochet Carpet Patricia Urquiola Lowseat Patricia Urquiola Usame Table Patricia Urquiola T-Table Patricia Urquiola and Eliana Gerotto Bague Lamp Patricia Urquiola and Eliana Gerotto Prisma Rug Patricia Urquiola Flo Collection Patricia Urquiola Pavo Real Armchair Patricia Urquiola Pavo Easy Chair Patricia Urquiola Glove Seats Patricia Urquiola Leaves Lounge Chair Patricia Urquiola Bloomy Seating Collection Patricia Urquiola Smock Seating Collection Patricia Urquiola Fjord Seating Collection Patricia Urquiola Antibodi Chaise Longue Patricia Urquiola Lens Bookcase Patricia Urquiola Lens Tables
objektidest koosnevas süsteemis. Näiteks gaasi molekulide puhul saab rääkida kiiruse spektrist, erineva massiga osakeste puhul massispektrist. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadid. Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. Need lubavad kindlaks teha valguse spektri. Selleks peavad nad selgelt eristama erineva lainepikkusega laineid. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Prismaspektariaalaparaadi ehituses suunatakse uuritav valgus aparaadi ossa, mida nimetatakse kollimaatoriks. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koonduv lääts. Kollimaator on vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks.Kui koonduvale läätsele langeb paralleelne valgusvihk, siis koondub see läätse fookuses. Kui aga valgusallikas
esemeid, kuid reaalsuses ei saanud see kunagi teoks. Tundub, et nende idee luua totaalne ja kõikehõlmav disain jäigi vaid ideede tasandile. Samas on nende vormikeel tänapäeval äratuntav ning paljud kunstnikud ja disainerid saavad De Stijl’ilikust värvikombinatsioonist ja geomeetriast siiani inspiratsiooni. Kasutatud allikad Paulus, K. (2011). Tootedisain. Asjad minu elus. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Kodres, K. (2001). Ilus maja, kaunis ruum. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Bhaskaran, L. (2005). Disain läbi aegade. Tallinn: Digipraktik. 5
1/*. Tuletada vdljaldikega kera pealt- ja kiilgvaade. f it' th' Viiq^fil,' h,,{.lgl,L t( fl,th. 17+ 19* / ti ,- --1 / lr -1 -f-+ .l ,l; -i; t7 1g+ 17,+ Ldpetada ldigetega kera eestvaafe joonesfanine, 18,* Tuletada viljal1ikega prisma pealtvaade. 19.* Tulefada anfud keha kujutis ristisoneetrias. 7 fi lt'tl' Y 4. HARJUTUSTUND KONTROLLULESANNE NR.1 /1 Z '7 't' tt 3 Tuletada kaldu ldigatud silindri kiilg- vaade ja kujufis risfisoneetrias, Tulefada kera ja fasapinna a ldike
Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvo Pärdi kõige varasemad, klaverile kirjutatud teosed kaks sonatiini (19581959), "Partiita" (1959) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas.
Newtoni seadus Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus:
14 2. SWOT Tugevused: Säilinud algupärane Annelinna majade ilme. Pakub huvi ajaloohuvilistele, hobifotograafidele, nostalgia otsijatele. Meie tuuri teemale aitab see väga palju kaasa, kuna toob selle ilme, mis kunagi oli ka tänapäeva! Teedevõrk ja asukoht on hea, mitmed sillad ja teed viivad Eedeni, kesklinna, Prisma ja teiste suuremate keskuste ja tõmbenumbrite juurde. Ja kuna Annelinn on nende läheduses ja osad keskused asuvad seal, siis see on lihtsasti kättesaadav ja leitav linnaosa. Nii oleme ka meie leitavamad. Annelinna seltsi soov Annelinna linnaosa nn nähtavale tuua ja kogukonnatunnet suurendada. Koos on kergem hakkama saada ja üritusi korraldada. Nii on ka meil lihtsam tuure korraldada, kuna oleme olnud osa sellest.
Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat ,,Da Pacemi" ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Kokkuvõte Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib viker- kaaretaoline muusikaline elamus Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 2. http://www.musicolog.com/part.asp 3. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu2.htm 4. http://www.emic.ee/helilooja.php?id=24# 6
tarkust. Kõige Eesti-kesksem ja kõige pärimuslikum osa "Luigeluulinnast" on teine neljandik. Kristiina räägib siin me unustatud uskumustest ("...kantslid ikka veel voolavad valatud verest/ verest mis/ puujumalatel puudus") ning murest ja igatsusest unustatud ja uneneva küla pärast: rehetoas kasvavad puud lehised ladvad rebivad eest katuselaudu juured on keerdunud läbi keldri /---/ Ja seda kõike ikka läbi naise ja tema ajas muutumise prisma: ja pääsukestest on saanud selle maja ainukesed noorikud Kristiina ütleb kurvalt, et sellest laulda tähendab tema jaoks kanda kive, "raskeid paekivipoolikuid" oma südamel. Ta nendib, et lihtne maalähedane kodu on muutunud maa ja ilma äärel kõikuvaks ja kõdunevaks majaks, ent kinnitab, et see on ometigi ainus, mis tema hingele võiks sobida (luuletuses "käia ja käia oma teed"). Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks? 3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see. Ülesanne nr 7 · Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks? · Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja d) vastavate mõõtarvudega. Ülesanne nr 8 Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik. Ülesanne nr 9 · Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised. Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.
– kalevi mesikäpp – karu tehti ümber – Coca-cola – nime disaini on koguaeg muudetud, Pepsi, – Apple – disani muutus, Microsoft logo muutus, HP – varem kandiline praegu ümmargune – Animal planet – disaini muutus – KFC – disaini muutus, Mcdonalds kaubamärgi muutus, – Nurme seep – Shell bensujaamad – Ford logo muutus Segmenteerimine Valemivihik: • Põhikooli – keskkooli õpilased • Laste vanemad • hypermarketid nt. Selver, prisma • Väikesed eraldiseisvad kantselei poed nt. Knopka • Koolid • sots.ametid, kes aitavad koolilapsi • Koolikonkursite läbiviijad nt. Matemaatika olümpiaadi läbiviiad • Koolimessid nt. Haridusmess Apple Iphone: • mobiilsidevõrgu poed • apple poede esindajad • firmad, kes tegelevad telefonidega • elektroonikapoed • inimesed, kes käivad moega kaasas Suusad: • Spordiüritused • spordivõistlused • spordipoed • sportlased
lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned
emotsionaalseid. Tabel 1. Toote võrdluskriteeriumid Võrdluskriteerium A ettevõtte toode B ettevõtte toode C ettevõtte toode Ratsionaalsed Theramed Colgate Blend-a-med võrdluskriteeriumid: hind Reklaami olemasolu Ei esine TV-s Palju TV-s TV-s olemas Kättesaadavus Maxima, Prisma?, Igast Igast Rimis vist ei ole? jaekaubandus- jaekaubandus- Uurida juurde ettevõttest ettevõttest Pakendi omapärad Pumbaga õige kogus Kork klõpsuga +, Keeratav kork pastat harjale, korki kork võib pealt ära Kui kork kaob, ei saa pealt ära ununeda. Kork siis pasta kuivab
(mõõdab tervist ja pikaealisust), haridus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemel) ja majanduslik heaolu (SKP elaniku kohta). IAI ei ole terviklik näitaja inimeste arengust. See ei hõlma olulisi näitajad, näiteks soolist võrdõiguslikkust või ebavõrdset sissetulekut ega raskesti mõõdetavaid mõisteid nagu inimõigused ja poliitiline vabadus. See tagab laiendatud prisma, et vaadelda inimarengut ja keerukaid seoseid sissetulekute ja heaolu vahel. IAI komponentidest, vaid sissetulek ja haridus on mõnevõrra tundlikumad lühiajaliste poliitiliste muudatuste suhtes. Seetõttu on oluline uurida muutusi inimarengu indeksi kohta üle aastate. Aastast 2000 kuni 2007 kasvas Nigeri IAI 3,92% (0,258lt 0,340ni). IAI näitajad on aastate jooksul kõigis riikides järk-järgult tõusnud (Joonis 1), kuigi igal aastal on olnud perioode aeglase kasvu või isegi langusega.
Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed Kirjalikult fikseeritud Normatiivsed-abistavad nt juhtimispoliitika Väärtustele tuginevad Sotsiaalselt kohustavad Abistavad Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul. Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära Arsti, juristi, inseneri, sekretäri jt eetika Professionaalse tegevuse eetislised aspektid. Konkreetsed, maised probleemid. On elukutseid,mis mõjutavad inimese arengut ja tervist. Elukutseid, kus eetikanõuete eirmaine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile Armastus laste ja elukutse vastu Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja-norme, vaid kohandab neid mingi
Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus. Neid nimetataks kuubilised tahkkeskendatud, ruumkeskendatud ja hekskonaalsed kristallivõred erineva serva pikkuse ja aatomite arvuga. c. Allotroopia- sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroobid erinevad
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? Pöördsõna paradigma võib olla täis- või põhiparadigma. Täisparadigmaks nimetatakse
teenimine andmete müügi pealt, süsteem andmebaasi kaitsmiseks · Probleemid seose töökoha organiseerimisega · Müüja-tarbija suhted lepingutingimuste mittetäitmine eksklusiivsed programmid · Arvutikuriteod Kutse-eetika · Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul · Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutse-eetika eripära · Arsti-, juristi-, inseneri-, sekretäri- jt. eetika · Professionaalse tegevuse eetilised aspektid · Konkreetsed, maised probleemid · Kas iga elukutse vajab kutse-eetikat? · On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu
On saanud tavaks eristada hoiaku emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotsioonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotsioonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalsete kogemuste põhjal. Emotsionaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuste kohta. Käitumuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse.
mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust
täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Valguse allikad. Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks.
3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 4 Säästumarket 0 1 2 3 4 5 6 7 8 5 Maxima 0 1 2 3 4 5 6 7 8 6 OG Elektra Kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 7 Prisma kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 8 Rimi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Selveri kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 10 Comarket 0 1 2 3 4 5 6 7 8 11 Maksimarket 0 1 2 3 4 5 6 7 8
gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist
eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks. Newtoni oletuse kohaselt määrab eseme värvi see kiirtekimp, mis teistega võrreldes on kõige intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria
projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3. Hein, A. Eesti Arhitektuur IV. Tallinn: Valgus, 1999 4. Kalm, M. Eesti XX saj. arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. 5. Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. 1996 6. Mälestised · 15893 Palmse mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15893 22.11.2012 7. Mälestised · 7158 Alatskivi mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&mtab=main&id=7158 23.11.2012 8. Palmse mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is 23.11.2012 9. Praust, V. Alatskivi mõis
kvalitatiivseid osasid silma jaoks. Tema teos "Über das Sehen und die Farben" ("Nägemisest ja värvidest") ilmus esmakordselt 1816.a. ,kuid jäi tähelepanuta. (Ladinakeelne trükk 1830 a.) Schopenhaueri füsioloogilised uurimused võttis hiljem oma teooria lähtepunktiks Hering. Isaac Newton Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, elas aastatel 1643-1727. 1672.a. avaldas artikli "A new theory about light and colours" ("Uus teeoria valgusest ja värvidest") Newton lahutas valge valguse prisma abil spektriks ning järeldas sellest, et valge (värvitu) valgus koosneb paljudest spetsiaalse värvimõjuga valguste summast, mida võib läätse abil uuesti tagasi juhtida valgeks valguseks. Ta eristas seitset spektrivärvi vastavalt seitsmele hallile, seitsmele planeedile ja seitsmele vikerkaarevärvile. Tema optikaalne peateos "Optcks" ilmus 1704.a 4 Vassili Kandinsky
Tehakse situatsioonist krokii Tehakse arvutused Plaanile kantakse koordinaatristid Mõõdistaud punktid kantakse plaanile 5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter. Mis instrumendiga tegemist on ja kuidas temaga töötatakse. Elektrontahhümeeter koosneb: Elektroonilisest nurgamõõturist Kaugusmõõturist Arvutist Salvestist Veel koosneb mõõdistamiskomplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv, lisa aku. Erinevad programmid elektrontahhümeetritel: 1) Orienteerimisprogramm: Tuntud punktidega Vabajaam 2) Mõõdistamine: Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine Mõõtmine offsetiga 3) Projektpunkti väljamärkimine: 10 Nurga ja kaugusega Koordinaatidega Joonele (lõikudeks jagamine, kõrvale märkimine)
TTÜ Tartu Kolledz Säästva tehnoloogia õppetool Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. ...
F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. (Putilov 1964: 112-116) 3.5 Newtoni panus optikasse Sama innukalt, kui kõigel muudel aladel, pööras Newton suurt tähelepanu ka optikale. 1666. aastal avastas ta valguse dispersiooni, lahutas prisma abil valge valguse spektriks, põhjendas pikksilma aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas valguse polarisatsiooni olemasolu, tehes seda kõige esimesena. 1675. aastal sõnastas valguse korpuskulaarteooria, pidades ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ning oletades, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Interferentsi nähtuse põhjal arvutatud perioodid on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega
katse 3. 111 88 23 119 88 31 118 98 20 24,67 katse Kolme tulemuse keskmine: (19 + 21,33 + 24,67) / 3 = 21,67 Bituumeni margiks on järelikult B20/40 TÖÖ NR. 8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Tsemendi tugevusklassi määramine Tsemendi tugevuse määramiseks valmistatakse kolm prisma kujulist proovikeha 4x4x16cm. Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem- 250g
aasta oktoobris Haapsalus. 1995. aastal loodi Maksiköök. 1.1 Firma struktuur Siin joonisel on välja toodud Konsumi firma struktuur, kes kellele allub. Joonis Konsumi firma struktuur 1.2 Kivilinna Konsum Olin praktikal Kivilinna Konsumis, Kivilinna Konsum on küllaltki väike kauplus, töötajaid on seal ligikaudu 30. Inimese ringis. Kaupluse asukoht on küllalti hea kohapeal, kuna see asub Tartu linna alguses. Kivilinna Konsumi lähiümbrusesse jääb Jaama Selver ja Nõlvaku Prisma. Kuna Konsumi lähiümbruses on pikad 9.korruselised majad, siis on see soodne koht poele. Kauplus paikneb sõidutee ääres, mis jääb inimestele kohe silma. Kaupluse kõrval on ka kohe bussipeatus, mis soodustab poe käivet. Poel on kaks suurt parklat, mis mahutavad ilusti poe külastajad ära. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment on mitmekesine. Kuna tegemist ei ole just kõige suurema poega, siis võin tõdeda, et saan sealt poest kõik vajaliku ostetud. Kuna
lekkimiskindlalt suletud ja purunemiskindlalt pakendatud; raha, münte, väärtpabereid, obligatsioone, väärismetalle ja -kive; elustaimi; -loomi; -linde; -kalu; vastava pakenduseta teravaid esemeid; narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; laskemoona ja relvi (2). 1.4 Pakiautomaatide asukohad · Tallinn/Harjumaa-Keila Selver, Laagri Maksimarket, Maardu Centrum,Tallinna Lasnamäe Prisma, Tallinna Nõmme Keskus, Tallinna Pirita Selver, Tallinna Tondi Selver, Tallinna Mustika Keskus, Tallinna Rotermanni Kvartali AatriumTallinna Merimetsa Selver, Tallinna Järve Keskus, Tallinna Haabersti Rimi, Tallinna Torupilli Selver, Tallinna Lasnamäe Centrum (RIMI), Tallinna Kristiine Keskus, Tallinna Sikupilli OnOff, Tallinna Solaris Keskus, Tallinna Rocca Al Mare
Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse muster Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett
enamjaolt välja ja kaare tekitamiseks ei jätku valgust. Seda järku kaar tekib päikesega samas suunas, olles päikese keskpunktist umbes 42,5 kraadi kaugusel 4. järku vikerkaar moodustab 3. paari, olles selle lähedal, umbes nagu 1. ja 2. järku vikerkaared on paaris, samuti on värvijärjestus vastupidine. 10.Spektriks nimetame diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkuses 11.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 12.Kiirgusspektreid liigitatakse pidevspektrid ja joonspektrid. 13.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal teha kindlaks: Ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem. koostist ·On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne. 14.Aatom saab olla kindla energiaga olekutes, mida kirjeldavad
tihedused, mille piirpinnal valgus levib. Veest ei lähe valgus õhku siis, kui langemisnurk on vähemalt 49° (ümardatud tulemus). Öeldakse, et veest õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 49°. Aga klaas on optiliselt veelgi tihedam kui vesi. Klaasist õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 42°. Praktikas on oluline, et see on väiksem kui 45°. Miks? Vaatleme klaasist püstprismat, mille põhjaks on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk. Langegu valgus risti prisma väiksemale külgtahule. Joonis 3.22. Valguse levimine klaasprismas Selle valguskiire edasise käigu konstrueerimisel tuleb olla väga tähelepane- lik. 1. Prismasse siseneb valgus suunda muutmata, sest langemisnurk on 0° (joonis 3.22 b). 2. Valgus jõuab klaasis levides klaasi ja õhu eralduspinnale. Nüüd tuleb tõmmata langemispunktist ristsirge (joonis 3.22 c). Jooniselt nähtub, et langemisnurk on 45°. See aga tähendab, et selles punk-
Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu, kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel klaasist õhku murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Kas selline joonisel kujutatud valguskiirte liikumine on võimalik? On küll! Siin kehtib valguse levimise pööratavuse seaduspärasus. Valguse levimine prismas Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguskiir - valgusenergia levimist näitav joon. Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saks...
,,loomulikes värvides" - ja ei ole muide ka praegu. Ükskõik kui kaasaegset pildistamistehnoloogiat me ka ei kasutaks, moonutab see loomulike värve ikkagi. ( Kaljund 2010) Üks varasemaid ja lihtsamaid meetodeid värvipildi saamiseks oli mustvalge foto käsitsi värvimine ehk koloreerimine. Sellist maalikunsti piiril balansseerivat meetodit ei peeta aga sageli päris fotograafiaks. ( Kaljund 2010) Kuidas värve ,,tehakse"? Koolifüüsikast on teada, et valge valguse saab prisma abil jagada spektriks, milles eristatakse seitset põhivärvust. Kehtib ka vastupidine: kui kõik spektri värvused omavahel kokku segada, in tulemuseks valge. Värvisünteesiks on kaks võimalust. Aditiivse süsteemi puhul võetakse kolm põhivärvi (punane. Roheline, sinine), ning kõik ülejäänud toonid saadakse nende segamise teel. Kõiki kolme võrdsetes osades segades on tulemuseks valge. Subtraktiivse süsteemi puhul on aluseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
