piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, impordiekspordi regulatsioonides ja maksuseadustes. OÜ Sõida Sisse majanduspoliitilised prioriteedid aastal 2013 on soodustada majanduskasvu, luues juurde mitukümmend kuni sada töökohta ning tegeledes majanduskriisi sotsiaalsete mõjudega. Jaanuaris 2013 oli töötuna arvel 42 776 inimest ehk 6,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust*. Meie ettevõttes saavad tööd nii 16aastased kui pensioniealised Eesti kodanikud. Meie ettevõttele on oluline kaasajastada Eesti avalikku sektorit, luues seda isikukeskseks, läbipaistvaks
Nap oli kurb lugu… Moskva said, aga venelased ei palunud rahu ja mindi tagasi. Tagasiteel surid paljud. Leipzigi lahingus sai ühendatud rahvastelt lüüa. Restaureeriti Bourbonide võim. Tuli 100 päevaks uuesti võimule, Waterloo ja siis oli baibai. VIINI KONGRESS - Legitiimsuse põhimõte, Julgeoleku põhimõte ja Tasakaalu põhimõte. 3.5 Euroopa 19. sajandil Kõik vana korra rüppe tagasi minemise üritused olid juba määratud luhta minema, kuna inimeste prioriteedid olid muutunud. Dekabristid korraldasid venemaal riigipöördekatse, läks pekki. Prantsusmaa kukutas 1830 kuninga ja pani asemele Louis- Philippe (kodanlasest kuningaks). Tsartistid ühendasid tööliskonda. Esitasid parlamendile palvekirju. Ei rahuldatud, puhkesid rahutused. Saksa filosoofia arenes - Immanuel Kant ja Georg Wilhelm Hegel. Dialektiseadused! Killustatud saksamaa rahvas tahtis ühineda, kuid valitsejad mitte. 1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg
eesmärki. Organisatsiooni tundmine Tunneb organisatsiooni poliitikat, protseduure ja tähtsamatel ametikohtadel olevaid inimesi. Prioriteetide määramine Tunnetab organisatsiooni kui tervikut. Säilitab igas olukorras eesmärkide hierarhia ja prioriteedid. Julgus riskida Julgeb vajaduse korral riskida. Seda ka juhul, Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 12/19 kui madalama taseme juhid võivad mitte nõustuda ja juht võib kaotada oma positiivse
efekte. *Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. *Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) *Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. *Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. *Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.
ettevõtte kliendile ja milles seisneb ettevõtte konkurentsieelis. Kui IT-partner teab täpselt ettevõtte ärimudelit, oskab ta ka välja pakkuda optimaalsed vahendid ettevõtte trumpide tugevdamiseks. Enamikku infotehnoloogia rakendamisega tegelevaid juhte hakkab varem või hiljem painama küsimus, kes juhib kas nemad IT-d või IT neid? Tihti võib skeptikutele tunduda, et IT arendussuunad ja ettevõtte äritegevuse prioriteedid pole omavahel kooskõlas. Tehnoloogia näib küll olevat võimas, aga selle kasutamise äriline efekt küsitav. Ja nõnda edasi. A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta . Compose a technology impact statement within a given situation A.2.3 T üü pi l i sed in f otehn ol oogi af un k tsi ooni d ja me etod i d . Typi cal IT f unct i ons A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires
pannes paika kohustusi ja norme ning tehes perioodiliselt ülevaateid nende mõjust. Budapesti tippkohtumine (1994) otsustas CSCE muutmise organisatsiooniks (OSCE). OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE tänased prioriteedid on: ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine; sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine; stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ja sõjategevusega haaratud aladel; julgeolekuvaakumi nagu ka uute eraldusjoonte vältimine; ühtse julgeolekusüsteemi arendamine. OSCE peakorter asub Viinis, kus töötab ka sekretariaat. Täidesaatva võimu esindaja on eesistuja, kelleks on liikmesriikide välisministrid järjekorras. Sekretariaadi tööd juhib
EL tööstuspoliitika arengud 2005. aastal algatati EL-is mitmeid horisontaalseid ja sektorikeskseid poliitilisi algatusi, millest enamiku puhul on juba saavutatud edu: Liideti kolm erinevat poliitikavaldkonda ( konkurents, energeetika ja keskkond) ning see andis märkimisväärse panuse nt komisjoni energia ja kliimamuutuste paketi väljatöötamisel ning säästva tööstuspoliitika kujundamisel; Tekstiilitööstus: määratleti poliitilised prioriteedid. Praktilisemal tasandil sätestati kogu tööstusharu hõlmav teadus- ja arendustegevuse platvorm. Arendati masinatööstust-info- ja sidetehnoloogia Intellektuaalomandi õigused: need valdkonnad moodustavad väga olulise osa tööstusalase konkurentsivõime strateegias. EL tööstuspoliitika peamised tulevikusuunad Tööstuse konkurentsivõimet edendavad algatused viiakse osaliselt ellu ühenduse ja osaliselt liikmesriikide tasandil.
ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks. Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja välispoliitilised prioriteedid jäävad paika. Enne uue valitsuse ametisse astumist läbi viidud küsitlus näitas, et valitsusvahetus jättis enamus Eesti kodanikke täiesti ükskõikseks. Samas on võimalik, et see viitas meie riigi stabiilsusele, mille kodanikud ei pea iga päev poliitikast mõtlema. Samas näitas sama küsitlus, et enamus vastanutest toetas Ansipi peaministriks saamist. 4. märtsil 2007, võitis Ansipi erakond Eesti parlamendi valimised, tõstes sellega oma kohti Riigikogus 19-lt 31-le
EI 4. Mis oli tõukejõuks innovatsiooni taga, hinnake olulisust skaalal: väga oluline, oluline, väheoluline ning ei olnud. Ei toimunud innovatsiooni a) Kõrgem juhtkond, omanikud b) Keskastme juhtkond c) Eelarve ettekirjutatud struktuurist lähtuv d) Seaduse muudatustest tulenev e) Partnerfirmade tegevusest tulenev f) Uued poliitilised prioriteedid g) Avalik õiguslike organisatsioonide mõju h) Tarnijate mõju i) Klientide mõju (ettevõtted) j) Klientide mõju (erakliendid) Edasised küsimused on perioodil 2010 kuni 2012 toimunud innovatsiooni kohta, välja arvatud juhul, kui antud perioodil innovatsiooni ei toimunud. IV. TOOTEUUENDUS 1. Kas ettevõte tõi turule uusi või oluliselt täiustatud kaupu/teenuseid? EI Kui jah, siis…
6. Org.-ni missiooni ja eesmarkide kohandamine vastavalt tingimustele (analuusi tulemustele) ja vajadusel strateegiate umbersonastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hasti elluviidavatel strateegiatel on motet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab maarata erinevate tegevusalade (allettevotete) prioriteedid Vastab kusimusele "Millises aris me oleme". 2. Aritasandi strateegia puuab maarata, kuidas saaks iga strateegiline alluksus (allettevote) olla omal alal konkurentsivoimeline. Vastab kusimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada aritaseme strateegiaid, tootades valja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab kusimusele " Kuidas me toetame aritasandi strateegiat" 29
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine.........................
2. Väliskeskkonna analüüs (missugused trended võivad mõjutada org.-ni. ning võimaluste ja ohtude väljaselgitamine) 3. Sisemine analüüs (tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine) 4. Strateegiate sõnastamine 5. Strateegiate rakendamine 6. Tulemuste hindamine 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni , püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”. 29
populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias 9.1 Parasitism üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. 9.2. Kisklus üks loom sööb teisi loomi. 9.3. Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavadd seetõttu üksteise elutingimusi. 10. Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis · Jahindust võib pidada üheks vanimaks rekreatiivseks harrastuseks. · Eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus ja liigne mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. · Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki. · Jahinduse põhihuvi on suunatud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid.
Antud näite juures on siis vaja 12 käsku. Samas on käsud lühikesed, sest seal ei ole pikki mälu aadresse. Käsu pikkus võib olla fikseeritud pikkusega (sageli RISC ideoloogia juures) ja langeda kokku mälu sõna järgulisusega. Samas kasutatakse ka käsusüsteeme, kus erinevad käsud on erineva pikkusega. Võimaldab paremini käske pakkida mällu, kuid aeglustub dekodeerimine ja käsu laadimine. 27. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Andmevahetus passiivsete I/O seadmetega süsteemis. Esimene võimalus on, et CPU-l pole sisend/väljund seadmeist (S/V seade) võimalik saada mingit infot tema valmisoleku kohta. Programmis tuleb käsk pöördumiseks I/O seadme poole (IOT) ja nüüd see ka realiseeritakse. Näiteks saadetakse kood printerisse, kuid CPU-l ei ole infot, kas printer on sisse lülitatud, kas paberit on või kas puhver on tühi. Seega võib info minna kaduma. Või loeb CPU klaviatuurilt koodi ilma, et ta teaks
funktsiooni kadu. (King jt 2009: 19) Seljaaju kahjustused jagatakse täielikuks ja osaliseks (Field-Fote 2009:7). Seljaaju kahjustuse järel tekkinud tetrapleegia mõjutab oluliselt inimese igapäevastes tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest. Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest. Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale
1. Euroopa Komisjoni ülesandeks on: Õigusaktide ettepanekute tegemine ja poliitikate elluviimine 2. Mida väärtustatakse 2007-2013 a regionaalpoliitikas? Solidaarsust ja ühtekuuluvust 3. Millal algas Euroopa Liidu regionaalpoliitka I faas? 1958 4. Millal luuakse Regionaalarengu Fond? 1974 5. Millised on 2007-2013 a regionaalpoliitika sihtalad? Konvergents, regionaalne konkurentsivõime, territoriaalne koostöö 6. Millised on INTERREG programmi prioriteedid? Innovatsioon, teadmistepõhine majandus, keskkonda ja riskide ennetamine 7. Millisest fondist rahastatakse infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid? Euroopa Regionaalarengufondist 8. Kuidas liigitatakse koostöö intensiivsuse järgi regionaalseid algatusi? Tavalised, keskmised, kõrged 9. Millisele sihtgrupile on suunatud URBACT programm? Linnadele 10. Millist valdkonda rahastatakse "7 Raamprogrammi" raames? Teadusuuringuid
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ...................................................................................................................
Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid. 17. Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused. 18. Korporatsioonitaseme strateegiad arvestab kogu organisatsiooniga ja püüab määrata erinevate tegevusalade ning alletevõtete prioriteedid. Stabiilsuse strateegia Kasvustrateegia Kärpimise strateegia Kombinatsioonistrateegia 19. Äritaseme strateegiad püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. "Kuidas me konkureerime" Kaitsjad Otsijad Analüüsijad Reageerijad 20. Organiseerimise mõiste, olemus ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine. 21
Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele. Strateegia põhielemendid: · Visioon- paneb paika, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas saavutada konkurentsieelis (eesmärkide määratlemine!) · Konkurentsivõimalused- tuleb võrrelda konkurentide tugevusi/nõrkusi ettevõtte omadega; · Toote- turu prioriteedid tooted ja turud, mis on aktuaalsed hetkel või tulevikud · Strateegilised võtmepositsioonid milliseid ettevõtte valdkondi peab eriti oluliselt edasi arendama. Ettevõtlus eeldab alati teatud määral riskeerimist. Edu saavutab see, kes oskab riski suurust ja mõju õigesti hinnata ning seeläbi riskivõimalust vähendada. Konkurentsistrateegiad: Ettevõte peab oma konkurentsieelist teadma ja viima info sellest ka tarbijani. Majandusarvestus:
vaid ühes võimalikus lahendis. Vastasel juhul jääb konflikt tuha alla hõõguma, põhjustades edaspidi arvamuste erinevuse korral järel- konflikte, mida on veel raskem mõista ning käsitada. Samuti võib see viia konflikti ülekandmiseni, kus endiste konflikti osapoolte vahel saab konflikti objektiks uus asjaolu või põhjustab endine asjaolu konflikti uute osalejate vahel. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, on konfliktid normaalne nähtus; isegi paratamatus ja igaühel tuleb õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Konflikti lahendamine on kõige vaevanõudvam strateegia, mis kätkeb endas kõigi erinevuste ulatuslikku selgitamist ning kõiki osapooli veenva lahenduse ühist väljatöötamist. Konflikt on lahendatud, kui on kõrvaldatud kõik erimeelsused, ilma et kumbki osapooltest oleks sunnitud
rahuvalve Kambodžas 1992, välisabi Ida-Euroopale-Baltikum (90ndatel suurim investor). KANADA: Kanada ja USA- naabrid (majandus, poliitilised suhted, väga integreeritud) koos Korea sõjas. Kanada ja maailm:. Teises maailmasõjas. NATO ja ÜRO loomine, Rahuvalves väga aktiivne (Suessi kanal, erinevates paikades maailmas). Kanada erinevus USA poliitikast: 1. arengumaad 2. suhtumine kommunistlikesse riikidesse. IISRAEL: naabrid Süüria, Jordaania, Egiptus ja Liibanon. Iisraeli prioriteedid 1.ellujäämine 2.suhted USAga. 1987 Baseli kongress. 1917 Balfouri Deklaratsioon (UK osalus) 1922 Rahvaste Liidu mandaat (kontrollib, mis territooriumil toimub ja tal on ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid,
(registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine
viimase paarikümne aasta jooksul vaeva näinud reeglite laiendamise ja täiendamise läbi. Seksuaalse diskrimineerimisega võitlemiseks võeti 2004. aastal vastu seadus, mis on esimene selles vallas ja see seadus keelab seksuaalse diskrimineerimise väljaspool töökohta, aga ka meeste ja naiste diskrimineerimise kaupade ja/või teenuste hankimisel näiteks pangakonto avamisel. Sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks on Euroopa riigid kokku leppinud ühtse raamistiku. Peamised poliitilised prioriteedid antud vallas on: 1) tööturul osalejate hulga suurendamine; 2) sotsiaalkaitse süsteemide kaasajastamine; 3) hariduse ja koolitusega seotud nõrkade külgedega tegelemine; 7 4) vaesuse likvideerimine laste hulgas; 5) inimestele korralike eluasemete tagamine; 6) kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu parandamine; 7) diskrimineerimisega võitlemine.
juures abistavad. Samuti oli ta kaval, kuna ta naine jagas oma armastust mitme mehega võttis too nad kavalalt vahele. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Ateena käsitöölised olid temast sama palju vaimustuses kui Athenast ning pidasid ka teda oma kaitsejumalaks. Kokkuvõte Jumalaid on erinevaid ja iga ala jaoks on oma pühak, keda kummardada. Kui silmas pidada just neid kahteteist on näha, mis olid ja on meie prioriteedid läbi aegade. Neid jumalaid uurides sain enesele järelduse, et siiamaani on meile oluliseks samad asjad, mis olid sajandeid tagasi. Meie elus on siiani tähtsal kohal: jaht, käsitöö ja kui päris aus olla siis ka mingil määral ilu. Need samad 12 jumalat: Zeus, Poseidon, Hades, Hestia, Hera, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes Artemis ja Hephaistos said sellele määravaks ja arvan, et ei eksi kui ütlen, et olulised on nad siiani. Kasutatud kirjandus
Süsinikdioksiidi Vihmametsade reostumine emissiooni kasv pindala Maailma vähenemine toitlusprobleemid 9. Valitsemine Euroopa Liidus. Millega tegelevad järgmised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank. Euroopa Ülemkogu – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsuste vahelise koostöö raames. Euroopa Parlament – arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte; jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Euroopa Liidu Nõukogu – ELi õigusaktide menetlemine, liikmesriikide üldise
üks nimekamaid maastikuarhitekte André le Nôtre. Versailles’ loss ning selle park annab visuaalse, füüsilise kujutuse Päikesekuninga, Louis XIV piiramatust võimust. Looduse allutamine, selle üle domineerimine, väljendub kuninga käsus tuua tuhandeid juba täiskasvanud puid metsadest ja keerates neid ebaloomulikesse asendutesse; aeda toodi loomi üle maailma muutes pargi justkui kuninga enda Noalaevaks.2 Majanduslikud prioriteedid peegelduvad maakasutuses: uute maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst. Loodus, millesse senini suhtuti pigem aukartusega, oli täielikult allutatud inimese, siinkohal Päikesekuninga tahtele.3 Krahv de Saint-Simon on iseloomustanud seda kui looduse türanniseerimist.4 Alguses oli Versailles’ loss Louis XIII jahiloss, ka tema poeg Louis XIV kasutas lossi
võetama 2010. aastal ja olema aluseks globaalsele strateegiale (8). WHO Euroopa Regionaalbüroo koordineerib tervishoiualast tegevust Euroopas, sealhulgas kogudes informatsiooni ning hinnates alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides läbi Euroopa alkoholiinformatsiooni süsteemi (The European alcohol information system, EAIS) (9). Ka Euroopa Nõukogu on alkoholi liigtarbimisest tulenevate kahjude ning õnnetuste vähendamiseks koostanud strateegia, millega on kehtestatud prioriteedid: kaitsta noori ja lapsi, võidelda sõiduki juhtimise vastu joobeseisundis, vähendada alkoholist põhjustatud tervisekahjustusi täiskasvanute seas, tõsta teadlikkust alkoholi tarbimise valdkonnas ning koguda usaldusväärseid andmeid (6). 1990. aastal loodi Euroopa Alkoholipoliitika Liit (A European Alcohol Policy Alliance, EUROCARE), mis edendab alkoholist tuleneva kahju ennetamist ja piiramist teavitamise, võrkude rajamise ja koostöö abil kogu Euroopas (7).
enesekesksusest. 2.3 Tunnete väljendamises · Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest, tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid parandada. Mees võtab asju (sh tunded) nii, nagu need on. · Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik. 2.4 Erinevad ootused · Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Naisele on aga tähtis tema enda
Vajadusel saab siis järgmisesse etappi sisse viia muutused. 1.1.1 Projekti määratlemine Projekti määratlemine koosneb järgnevatest etappidest: · probleemide ja vajaduste analüüs; · esmaste eesmärkide määratlemine; · lahendusideede genereerimine ja analüüs; · eeluuring; · projekti lähteülesande ja eesmärkide määratlemine; · projekti lõplik valik. Määratakse kõrgeimal võimalikul tasemel kindlaks poliitilised suunad, prioriteedid ja üldised eesmärgid; arendatakse ideid, konsulteeritakse nii sihtgrupi (kasusaajate) kui teiste sidusgruppidega. Projekti meeskond viib läbi probleemi- , eesmärkide ja riskianalüüsi. Määratlemise etapp on projektieelne periood. 1.1.2 Projekti planeerimine (kavandamine) Projekti kavandamise etapid on järgmised: · tegevuste ehk tööülesannete planeerimine; · aja ja personali planeerimine; · vahendite planeerimine; · raha planeerimine (tulude ja kulude eelarve);
· Alandava kohtlemise ennetaja + TUTVUDA: Allar Jõks ,,Valimised kui hinnang võimu kvaliteedile." Riigikogu Toimetised 14/2006 (http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10956&op=archive2 ) Õiguskantsleri koduleht (http://www.oiguskantsler.ee). 8. EUROOPA LIIT Riigikantselei kodulehelt: Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis (http://www.riigikantselei.ee/euroopa) EL asjade siseriiklik koordineerimine Vabariigi Valitsus: Määratleb Eesti poliitilised prioriteedid (Valitsuse poliitika EL-is) ning lühemajalised eesmärgid nende elluviimiseks (tavaliselt igaks eesistumisperioodiks). Nendest lähtuvalt kiidetakse valitsuse istungitel heaks kõik Eesti seisukohad olulisemate Euroopa Komisjoni algatuste osas ning samuti Eesti positsioonid ELi nõukogudes. Ministeeriumid: Koostavad lähtuvalt oma valitsemisalast Eesti seisukohti ELi algatuste ja eelnõude kohta.
strateegia ja tegevuskava, mis valmis aastal 1999 ja oli koostatud elluviimiseks aastatel 1999-2005. Kahjuks ei ole see veel valitsuses arutlusel olnud ning seetõttu ei ole selles kavandatud tegevused kellelegi kohustuslikud. Paljud kavas ettenähtud tegevused siiski toimuvad, sest selle alusel koostati Eesti keskkonnastrateegia ja tegevuskava dokument, millest juhindub oma töös Keskkonnaministeerium. Riikliku keskkonnapoliitika üldsuunad ja prioriteedid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed tegevused koos eelarve ja tegevuste täitjate ja indikaatoritega. Pikka aega on olnud ette valmistamisel ka kolmas oluline ja laiapõhjaline suunisdokument
Siis tuleks välja selgitada konflikti põhjus, seejuures tuleks kõiki osapooli ära kuulata ning kõige lõpuks tuleks lahendada probleem. Tihti on raske jääda objektiivseks, ikka kaldutakse ühe või teise konflikti osapoole poole. Üsna sageli on konfliktil pikaajalised tagamaad. Parim viis ennetada vääritimõistmisi, on suhtlemine. Tuleks õppida kõigepealt inimest tundma, temaga suhelda ja olla sõbralik. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, tuleks siiski ka teise inimese huvisid lähemalt tundma õppida. Ehk see ei olegi nii ebahuvitav kui esmapilgul tundus, võib- olla leiame uue ühise huvi, mis meid seob. Kui inimene on ise üks konflikti osapool, siis sageli ei suudeta jääda objektiivseks. Kui inimene on vihane või solvunud, siis ta võtab seda väga isiklikult ning ei suuda konflikti lahendada. Kõige aluseks on suhtlemine. Ilma suhtlemiseta ei saa ka lahendada konflikti.
klientide lojaalsuse suurendamiseks, nende hoidmiseks ning turuosa optimeerimiseks.11 1.3.5 Võrdlusanalüüs Võrdanalüüs ehk benchmarking on üks tervikliku kvaliteedijuhtimise meetodi aspekte, mis kõige enam sobib ülevõtmiseks teiste ettevõtete poolt, mõõdab ettevõtte tööoperatsioone, tooteid ja teenuseid ning võrdleb neid ettevõtte konkurentide vastavate andmetega. Võrdanalüüs on vahendiks, mille abil saab kehtestada sihtväärtused, prioriteedid ning operatsioonid, mis viivad konkurentsieeliste saavutamisele. Võrdanalüüsi välised tegurid: 1. Kliendid nõuavad pidevalt paremat kvaliteeti, madalamaid hindu, lühemat aega uute toodete kasutuselevõtmiseks 2. Konkurendid püüavad pidevalt ette jõuda ning turgusid enda poole võita 3. Seadusandlus muudatused seadustes esitavad parendamisele üha kõrgemaid nõudmisi. Võrdlusanalüüsi sisemised tegurid: 1
käekäigule. Kõigile on tähtis, et ta suudaks palgaga pere ära toita. Aastate hinnang näitas, et majandus on tõusulainel. Palgad on tõusmas, kuid arvan, et ainult rikkamal rahval. Tavarahvas on tagaplaanile jäänud. Kümne aasta jooksul on riigi tulud suurenenud ja maksumaksja rahakott selle kõrval õhenenud. Üha rohkem on kallinenud toidukorvi hind ja süvenenud elanikkonna ostujõu langus. Eelarve peab tasakaalu saavutamiseks leidma raha sisemiste säästude arvelt ja paika panema prioriteedid. Avaliku sektori suutlikkust ei mõjuta mitte ainult inimeste õigeaegne maksmine, vaid ka tulemuslik kasutamine. Kulutatud raha peab kaasa tooma saavutada eesmärkide täitmise ja inimeste paremuse. 13 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 KOKKUVÕTE
"Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /.../ noorsootööd /.../" Kohaliku omavalitsuse tasandil on noorsootöö korraldamise ülesanded delegeeritud vähemalt ühele kohaliku omavalitsuse ametnikule, noorsootöö vahetuks korraldamiseks on asutatud huvikoole, avatud noortekeskusi; on olemas noorsootööalase teenuse pakkumise lepingud. KOV ülesanded: · määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas; · kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
Hinnapoliitikal on seejuures kaks olulist eelist teiste komponentide ees: · hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või näiteks reklaamibrosüüre; · hinnaalased otsustused omavad äritegevusele kohest mõju. Hinnapoliitika alased eesmärgid peavad olema kooskõlas üldiste turundusalaste eesmärkidega. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ja ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: · jooksva kasumi maksimeerimine; · turuliidriks pürgimine - turuosa suurendamiseks kasutatakse madalamaid hindu; · kvaliteediliidriks pürgimine - sellega kaasneb tavaliselt kõrge hind, et katta arenduskulud;
· Soodusta positiivsust. · Ole rõõmus. · Võta vastutust. · Õhuta tervislikku töökeskkonda. · Õpi kuidas suurendada alluva eneseusku. Kompetentse ja inimese psühholoogiat arvestava juhtimise abil oleks lihtne tööstressorite mõju minimaliseerida. Euroopa Komisjon määratleb tüüpilised juhtimisvead (European Commission 1997, cit Teichmann 2002: 6): töötajatele ebaselged firma (allüksuse) eesmärgid ja väärtused, ebaselged tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, ebastabiilne ja mittepiisavalt turvaline töökeskkond. Tööinspektsiooni hinnangul (Tööinspektsioon 22.04.2011) on tööandjal kaks varianti olukorra lahendamiseks, kui tööstress kipub liiga tegema: vähendada töötajate töökoormust (tööülesandeid) või võtta töötajaid juurde. Parema töökorraldusega saavad tööandjad mõjutada alluvate tervist ning
lahendamiseks. Vastasel juhul jääb konflikt tuha alla hõõguma, põhjustades edaspidi arvamuste erinevuse korral järel- konflikte, mida on veel raskem mõista ning käsitada. Samuti võib see viia konflikti ülekandmiseni, kus endiste konflikti osapoolte vahel saab konflikti objektiks uus asjaolu või põhjustab endine asjaolu konflikti uute osalejate vahel. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, on konfliktid normaalne nähtus; isegi paratamatus ja igaühel tuleb õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised strateegiad on meil konfliktidega toime tulemiseks ? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised võimalused selleks on? 1. Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele
arvestades arengut, kuid siiski on see tuleviku ala. Ja just seda tahaksin ma veelkord rõhutada, et see on ala mida sa teed nii-öelda siis kätega, võtad, vahetad, uurid ja vaatad. Alati ei ole elu kerge, ning sul tuleb teha hulganisti valikud ja otsuseid. Väikestest asjadest sünnivad suured ning oma unistustele tuleb kindlaks jääda. Inimesed peaks tegelema asjadega mis neile meeldivad ning vahel ei ole tähtsust väikestel asjadel. Oma elus tuleb panna prioriteedid paika ning raskuste puhul neid jagada teistega, mitte põgeneda nende eest. Juba väikese inimese elu võib määrata kogu tema edasise elu käigu, ning seda huvi mis tärkab väikeses inimeses millegi vastu ei ole õigus kellelgi lämmatada, vaid sellele peab kaasa aitama, et see jääks ja püsiks. Vahel ei ole vaja mitmeid keerulisi otsuseid, vaid tuleb kuulata oma südant, sest just südamehääl on elus see, mis sind edasi viib
See siiski ei tähenda seda, et Rootsi ei osale üldse välismissioonidel ega saada sinna oma sõdureid või tehnikat. Rootsi on saatnud sõjaväelasi Afganistani ja Kosovosse ning osalenud õhuoperatsioonides Liibüa vastu ja mereväeoperatsioonidel piraatide vastu Aafrika rannikul. (Diplomaatia). Siiski ei saa seda võrrelda Taani osalusega erinevates operatsioonides. Rootsi on selgelt passiivsem osapool ning nende prioriteedid on teised. Nad üritavad probleeme lahendada teist moodi ja pigem läbirääkimiste laua taga. Näiteks on erinevus sõjaväelaste saatmisel teistesse riikidesse. Taanis on kohustus sõita välismissioonidele, kui selleks käsk anatakse, Rootsis seevastu on meeste enda valik, kas minna või mitte(Wilson&Forest, lk242). See näitab seda, et Taani üritab olla ja on ka palju aktiivsem sõjalises tegevuses. Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga
6. Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid. Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad.
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Eksamieeldustöö Helen Kahur Juhendaja lektor Varro Vooglaid Tallinn 2014 1 I. Maailmas on tohutu hulk erinevaid süsteeme, mille käsitlusviisid võivad üksteisest erineda ning tihtipeale osutuvad nad keerukamateks ja mitte nii iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmei...
· arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte; · jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet. · arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Komisjon määrab Euroopa Liidu tegevuseesmärgid ja prioriteedid, esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule õigusaktide ettepanekuid, haldab Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ja eelarvet, esindab Euroopa Liitu rahvusvahelisel tasandil ja rakendab Euroopa Liidu õigust. Komisjon tegutseb valitsuskabinetina, kuhu kuulub 28 liiget ehk volinikku. Igast liikmesriigist on üks volinik, kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama Euroopa Liidu kui terviku, mitte oma kodumaa huve. Üks 28 volinikust on Euroopa Komisjoni president, kelle
hallatavate riigiasutuste (edaspidi valitsemisala riigiasutused) siseauditialast tegevust, sealhulgas korraldab nimetatud asutustes tööplaanide koostamist ja aruandlust; 3) koostöös erinevate juhtimistasanditega tuvastab ja hindab riske, mis võivad mõjutada ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste tegevuse ja sisekontrolli süsteemi efektiivsust ning riskide hindamise alusel määratleb oma tegevuse prioriteedid ja koostab tööplaanid; 4) hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmeid, nende tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust ning avaldab arvamust nende meetmete piisavuse, töökindluse ja vajalikkuse kohta; 5) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste töökorraldust ja tegevuse
siis jääb just see nõutud asi unarusse. Inimene ei jõua kõike ei peagi jõudma, aga peab milleski loobuma vähema tähtsatest asjadest aga see on raske see on juba inimloomuses. Ent enamuse millegi saavutamisest moodustab teadmine, mida sa tegelikult tahad saavutada. Liiga palju prioriteete halvab meie meeled ja meid üldiselt. Sest muidu võib tekkida olukord kus samm edasi ja kaks tagasi. Kui ma olen ülekoormatud juht oma töödest siis tuleb kirjutada ikkagi paberile prioriteedid ning tuleb järele mõelda, mis on siis kõige olulisem. Ja visuaalsemalt on see ka lihtsam. Hetkel koolis käies teen ma endale tihti nimekirja mis on tehtud mis tegemata. Kõik asjad on ühes nimekirjas tähtsamad asjad eespool ja vähemtähtsamad all pool. Kui saan tehtud asja tõmban maha, siis hakkab kergem ja tuju ka parem, et näe jälle üks asi tehtud kaks asja veel. Kindlasti tuleb teha järjest mitte iga asjaga
· suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9. Nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned; nende avaldumine ENSV-s. TV lk. 48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947
selle tegevust Minister- teatud valdkonna juht valitsuses Portfelliga minister- minister, kes juhib mingit valdkonda ja ministeeriumi Portfellita minister- minister, kes juhib mingit valdkonda aga ei juhi ühtegi ministeeriumi. kantsler- juhib ministeeriumi igapäevatööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. (Tõnis Saar) Riigikantsler ehk riigisekretär- Juhib riigikantselei tööd, ning kindlustab asjaajamise valitsuses. Prioriteedid: 1.) sotsiaalne kaitse 2.) sisejulgeolek 3.) töövõimereform 4.) julgeolek Valitsuse iga sõltub ...seadusega kehtestatud valitsemiskorraldusest ...valitsuse töö tulemuslikkusest Üheparteiline või mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus Kohtuvõim Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum
tootmine ja definitsioonikonfliktid- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt kliimamuutus, keskkonnakaitse) Millised prioriteedid, vajadused uute tegevusmudelite järele? Uus individualism - pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Riskide individualiseerimine – „Do-it-yourself“-eluteed - ksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
