Adorno seotud Nietzsche teooriatega. Üks teoreet. eelis on Adornol veel – Im. Kant – autonoomia mõiste inimese jaoks. Autonoomia idee Kanti järgi kombineeris kaks mõistet - .. ja mõistus. Adorno oli selle põhimõtte vastu – ei tahtnud mõistust nii esiplaanile seada. Autonoomne inimene on seatud mingisse süsteemi. Mõistusest on saanud uus orjastamise viis. Normide kohaselt, normide järgi – normid seotud autonoomia ideega, mis omakorda seotud mõistupärasega. Freudil oli 2 printsiipi – mõnu ja reaalsuse-. Reaalsus- rakendamine hoiab inimese eemale kannatustest. Ühiskond rajatud sellele, reaalsusprintsiip korraldab ühiskonda. repressioon Freudi kohaselt vajalik, inimene represseerib oma ihasid, ühiskond aitab seda teha. Adorno laenab Freudilt selle skeemi – me peame tegelema oma ihade represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine
Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 10
12 - 18 aastat - kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese sees toimuvad suured muudatused. 18 - 24 aastat - neljandat perioodi nimetab ta tasakaalustamise perioodiks, mil kinnistub eelmistel perioodidel rajatud aluspõhi. Montessori pedagoogika 8 printsiipi Kaheksa Montessori seisukohta, mis on tuletatud laste jälgimisest ning kõik printsiibid eksisteerivad Montessori süsteemis koos ja on sinna sügavalt juurdunud: 1. Liikumine ja teadmiste kogumine on tihedalt läbi põimunud ning liikumine võib soodustada mõtlemist ja õppimist; 2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu, vaba valik; 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud; 4
pere eest ja viimane võttis Dotja enesele naiseks. Raskolnikov jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes mailma ümber kujundavad ning ise tahtis ta olla just viimane, kes teeks ühe kuritöö, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja oli Dostojevski esimene tegelane, kes oli absoluutse headuse kandja. Dostojevski kasutas teoses teisiktegelasi, kes sarnased Raskolnikovile seesmiselt ja vastandasid inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud uskusid kõik, et maailma päästab ainult andestamine. Dostojevski pani vastanduma härrandlikkuse ja rahvalikkuse, kasutas palju sümbolismi unenägudest ja sees olid ka piiblimotiivid. A. Tsehhovi novellid lastest, "Magada tahaks" Tsehhovi üheks teemaks novellides on lapsed ja vaeslapsed. Tal endal neid küll ei olnud, kuid pidas neid erakordseks. Lapsed on kõige puhtamad olevused, kes näevad maailma teisiti ja võib-olla õigemini kui meie.
minimaalne inimväärne elustandart. Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi. § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus tõestada kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka tõendab. NB! Kui võlgnik saab pärandi, siis võlgnik otsustab kas võtab vastu või mitte, ent kui võtab vastu, siis kuulub pärand pankrotivara hulka. Vara valitsemine
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
otse kohalikku eelarvesse (11,4%). Maamaks 100% laekub aga KOV-sse, kuigi on riiklik maks. Küll aga on paljud maksud sihtotstarbelised ja suunatakse vastavalt eelarveseadusele peale laekumist ettenähtud sihitusse. 7. maksusoodustus on fakultatiivse iseloomuga, s.t., et ta võib seaduses olla, aga ei pea olema. Maksusoodustused tuleb ette näha väga konservatiivselt arvestades maksustamise ühetaolisuse printsiipi. Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksusoodustus on subjektiivne kui mingi subjektide ring vabastatakse osaliselt või täielikult maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata (pensionid, stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne. Nendesse tuleks suhtuda võimalikult konservatiivselt ja
2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega
· 5.saj -11.saj keskapigani · Vittorino da Feltre · 11.saj keskpaigast-15sajandini Jan Amos Komensky · 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17.John Locke(1632-1704) pooldas vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774):
Kohus jälgib, et kohtuvõimu kätega ei põhjustataks teisele isikule asjatut ja õigustatmatut kahju. Kohtul on õigus pooli distsiplineerida, kui kohtupidamist asjatult venitatkse või eksitatakse. SUULISUSE JA AVALIKKUSE PÕHIMÕTE Suulisus ja avalikkus on eelkõige õigus avalikule kohtupidamisele, mida tagab avalikkuse kontroll. Samuti kohtulahendite avalikkus. TsMS §- de 403-406 sätestatud lihtsustatud menetlused hülgavad suulise menetluse printsiipi, kuid kui pooled on nõus kirjaliku menetlusega, siis ei ole nende õiguseid rikutud. Põhiseadus annab ka loetelu, millal võib istungi kuulutada kinniseks. -11- TSIVIILKOHTUMENETLUS RIIKLIKU ÕIGUSMÕISTMISE MONOPOLI PÕHIMÕTE TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevatel pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendaks. Eristatakse alaliselt
Need meetodid põhinevad mikroorganismidele toksiliste ainete kasutamisel eesmärgiga tappa puidus esinevad mikroorganismid või luua ebasoodne keskkond nende eluks. (Kapsi materjalist http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Puidu_immutamine.pdf). Üheks põhiliseks ja kõige lihtsamaks puidukaitse meetodiks on puidu niiskuse alandamine tema kuivatamisega. Kuivatamine on väga kindel meetod pikaajaliseks puidu kaitseks tingimustes, mis välistavad niiskumise. Kõrgendatud niiskuse printsiipi kasutatakse lühiajaliseks puidu kaitseks. Näiteks materjali vihmutamine või säilitamine vees. (CCA , Pentakloorfenool , Kreosoot). 38. Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Mille poolest see erineb puidu immutamisest või katmisest pinnakatte materjalidega? Reaktsiooni-võimelise ainega, või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. 39
Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna. Pärast selgus, et panga seis oli kehv
regulatiivse raamistiku). Relativism seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte. Roll sotsiaalselt määratletud või professionaalse (ametialase) staatuse poolt defineeritud funktsioon, nagu näiteks näitleja rolli määrab ära näitekirjaniku käsikiri. Situatsioonieetika eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame
Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid
tasemel.1 1 Eesti avalik arvamus NATO- ga liitumisest.- http://www.mfa.ee/est/nato/kat_328_3050.html, 13.10.03 12 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides Osalus ja panus rahuoperatsioonidesse on aasta- aastalt kasvanud. Eesti toetab rahvusvahelise julgeoleku jagamatuse printsiipi, stabiilsust ja koostööd riikide vahel, mille väljundiks on aktiivne osalus rahvusvahelistes rahutagamis- ning kriisioperatsioonides.Mitmerahvuselised rahuoperatsioonid on osutunud tõhusaks vahendiks stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel piirkondades, mis vajavad rahvusvahelist abi. Koos teiste demokraatlike riikidega väärtustab Eesti avanenud võimalusi panustada rahu ja stabiilsuse tagamise. Asendamatuks ja vajalikuks on muutunud ka missioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused Eesti
Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. - See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. - Ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. 4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Meie Universumi praegune temperatuur on 2,7 miljonit K ning minevikus oli temperatuur . 5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Universum, milles me asume, kuulub praeguste teooriate kohaselt lahtiste, s.t. hüperboolse
M epüür, rad max Joonis 11.4 · kui pöördenurgad on väikesed, saab rakendada algmõõtmete printsiipi (algasendis lõigu AB pikkus on võrdne paindunud varda kaare AB' pikkusega); · ringjoone kaare puutuja nurk x-telje suhtes (vabalt valitud) punktis B on võrdne sama punkti raadiuse nurgaga y-telje suhtes (kaare raadiuse alguspunkt paikneb y- teljel); x
3) Liikumine - Tootega töötavate inimeste tarbetu liikumine 4) Ootamine - mittevajalik ootamine inimeste poolt, kes ootavad, et alustada uue toote või järgmise sammu tegemisega 5) Toote ületöötlemine üleliigsete vahendite ja sammudega 6) Ületootmine - toodete ületootmine, mida tegelikkuses pole vaja . 7) Defektid Tootel esinevad vead ja praaktooted Kulusäästlik mõtlemine on vastand kulutamisele . On olemas viis kulusäästlikku mõtlemise printsiipi : 1) Väärtuse täpsustamine : Väärtust saab määratleda ainult lõplik klient. Väärtus on moonutatud eelnevate organisatsioonide poolt, eriti kuuluvad nende alla insenerid ja eksperdid. Kui vaadata kogu toote väärtust, siis iga firma vaatleb seda erinevalt. Kui mõelda näiteks õhureisidele, erinevad firmad: agent, lennufirma, takso, valuutavahetus, toll ja immigratsioon kõik määratlevad
· Mendel (1865): Pärilikud tunnused tulevad "tervikutes" geenides Järglane saab vanematelt kummaltki ühe taolise pärilikku tunnust kandva geeni Pärilik tunnus ei pea järglases väljenduma kuid ta annab selle omakorda edasi Tunnuste edastamine · Eksisteerivad dominantsed ja retsessiivsed tunnused e. üks alleel peidab teise · Edasi antakse mõlemad alleelid · Kaks printsiipi: Segregatsioon vanemate tunnuseid kandvad alleelid eralduvad sugurakkude küpsemise käigus ja edasi antakse kummaltki vaid üks juhusliku valiku alusel Sõltumatu valik edastatavate elleelide valik on teineteisest sõltumatu - võimalus lugematuteks kombinatsioonideks (n. juuste värv ei määra sõrmede arvu) Pärilikkus v. keskkond
Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine ● valimiskampaania ● valimine ● häälte lugemine Valimissüsteemid. Majoritaarsed
Pahauskne valdus - kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 2). Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne (AÕS 35 lg 3). Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. VALDUSE FUNKTSIOONID: 1) Avalikkuse funktsioon - Valduse kaudu realiseeritakse ennekõike vallasasjaõiguses avalikkuse printsiipi. Valdus täidab heauskse valduse funktsioone. Eeldatakse, et valdaja on ka asja omanik. 2) Säilitamis- ja kontinuiteedifunktsioon - kujutab endast olukorda, kus teatud juhtudel üritab seadus säilitada senist situatsiooni. Ennekõike vallasasja või kinnisasja omandamine igamise teel - valdajaks jääb see, kes on sinnani olnud valdaja, kui igamistähtaeg on möödunud. 3) Kaitsefunktsioon on orienteeritud omandi kaitsele, vaatamata sellele, missugune on asja
Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud. Pärast Jumala surma ei ütle keegi enam inimesele, mis on õige ja vale. Nietzsche otsib alternatiivi uuele teele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastul oli kõik usk ebausk ning sellest mõtteviisist tuli lahti saada
õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on liiga erinevad. Iga olukorra kohta ei saa ju 5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika, spordieetika, anda eraldi printsiipi. Vooruslikule inimesele on aga printsiibid üleliigsed. Ta tunnetab ära, mis on antud olukorras õige. teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika, spordieetika, teaduseetika, 20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks
Jaotava õigusluse kohaselt koheldakse reeglina lapsi, vanureid, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad, nt riigi poolt tasuta sotsiaalkorteri ja toimetulekutoetuse võimaldamine. Samas kui inimene on ise süüliselt põhjustanud oma olukorra, siis ei pruugi tema soodsam kohtlemine olla õiglane ka jaotava õigluse seisukohalt. 3. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Õiglane ei tähenda igaühele võrdselt, Aristotelese väljaöeldud jaotava õigluse printsiipi: õiglane ei ole mitte igaühele võrdselt, vaid igaühele vastavalt tema väärivusele ja panusele ühiskonnas. 4. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma. Ükskõik millise asja ta siis eemaldab seisundist, millesse loodus selle on pannud ja
Nii kujunebki struktuur. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on kantud 2-st võistlevast positsioonist. Millisel viisil on kõige õigem, võimalik ühel juhul seaduse abil sidudes end tugevalt seadusega ja teisel juhul ka seaduse abil, kuid mitte end tugevalt seadusega sidudes, jõuda õigusele vastava otsustuseni. Põhiprobleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Kus õ printsiibid ei ole normid, millest ratsionaalsete lõppjärelduste alusel saaks tuletada väärtuslauseid. Õ printsiipi saab leida konkreetses kaasuses. III. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Üksikjuhu õiglase lahenduse otsingu probleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla konkreetsed ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Selleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt Õe rakendaja poolsele normiloomele
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni...
hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra
entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk - seesama energiahulk vabaneb sideme moodustumisel(tähis H). Termodünaamika seadused: Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega. TD aluseks on 3 printsiipi: TD I printsiip - energia jäävuse seadus. II määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna - soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. (väljendeb protsesside suundi, tasakaaluolekuid) III määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses.Entroopia: - korrapäratuse mõõt. Entroopia S defineeritakse tõenäosuse W kaudu Boltzmanni võrrandiga: S=(R:Na)*ln W (universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe). Agregaatoleku piires kasvab
igaljuhul võib ennustada, et ta omab mingit intensiivset suurust. Kaks esimest põhiprintsiipi formuleerivad tingimused, mis teevad võimalikuks matemaatika rakendamise loodusnähtuste kirjeldamisele. Kõik, mis tahab kehtida enama kui subjektiivse ettekujutusena, peab olema esitatav suurusena nii oma kaemuslikus vormis, st ruumilis- ajalises ulatuses, kui ka aistingulises sisus. Matemaatika kujutab endast mitte üksnes igasuguse esemelisuse vormi, vaid ka sisu aprioorset printsiipi. Seetõttu peab igasugune loodusuurimus, mis pretendeerib üldkehtivusele ja paratamatusele, kätkema endas konstitutsiooni-elemendina matemaatikat. Kant nimetabki kahte esimest printsiipide rühma matemaatilisteks printsiipideks pidades silmas seda, et siin on tegemist suurustega, mis moodustuvad samalaadilise sünteesist. Relatsiooni kategooriatele vastavad: 3. Kogemusanaloogiad, mille printsiibiks on, et: “Kogemus on võimalik vaid tajude paratamatu seose kujutlemise teel” (B 218)
Negatiivne keskkonnamõju pole keelatud, ettevaatusprintsiip lubab tegevusi aga nõuab kohaste ettevaatustegevuste kasutuselevõttu. Wingspread´i avaldus 1998. aastast, milles öeldakse järgmist: "Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud." Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko).
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
Juhendeid karistuse määramiseks ei andnud. Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See
·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale : ·Eetikad ei anna vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ·Nad põhinevad teoloogilisel-juriidilisel mudelil, mis pole enam kehtiv, kuna pole kohustuslikkuse allikat Jumala näol ·Nad ignoreerivad moraali hingelist komponenti ·Nad ületähtsustavad autonoomia printsiipi ja alahindavad sotsiaalset konteksti. ·Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. ·Tähtis pole mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, peab oma lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid et ta nauding hea olemist, et tal pole kiusatust halba teha. Vooruseetika peab ütlema: ·Mis on voorus? ·Missugused karakteriomadused on voorused? ·Millest need voorused koosnevad?
Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip
Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust- kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti korral. Väljaosakeste (piirkiirusega liikuvate osakeste) jaoks pole neid olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele (p. 1.-5.), uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega.
Kaasumisteesi kriitika. Metafüüsiline seos, miks saab üldse rääkida F ja M omaduste vahelisest sõltuvusest – identsus; F omaduste kehastuse põhjuslik piisavus M omaduste kehastamiseks; F ja M omaduste kehastumine sõltub mõne kolmandat tüüpi N omaduste kehastumisest; omaduste parallelism. Kaasumisseos ei ole metafüüsiliselt fundamentaalne: peab olema mingi alus, tänu millele see kehtiks. Võib juhtuda, et kui see alus välja tuua, siis oleme tagasi reduktsionismis. Davidson. Kolm printsiipi: Põhjusliku vastastikmõju printsiip: „ vähemalt mõned vaimsed sündmused on põhjuslikus vastatikmõjus füüsiliste sündmustega“. Põhjuslikkuse nomoloogiline iseloom: „põhjuse ja tagajärjena seotud sündmused langevad rangete deterministlike seaduste alla“. Vaimse anomaalsus: „ei leidu rangeid deterministlikke seadusi, mille põhjal saaks vaimusündmusi ennustada ning seletada“. Vaimusündmused
keti lülid üksteisega jäigalt ühendatuks. Kuna paigalseisvale kehale mõjub enne ja pärast jäigastumist üks ja sama jõusüsteem, siis võib V aksioomi väljendada veel teisiti: Tasakaalu puhul rahuldavad mistahes deformeeruvale kehale mõjuvad jõud samu tingimusi mis absoluutselt jäiga keha puhul. Ainult: absoluutselt jäiga keha puhul on need võrrandid nii tarvilikud kui piisavad keha uurimiseks, deformeeruva keha puhul aga ainult tarvilikud kuid mitte piisavad. Jäigastumise printsiipi rakendatakse inseneriarvutustes tegelikult väga laialdaselt. See printsiip lubab tasakaaluvõrrandite koostamisel mistahes muutuvat keha või konstruktsiooni vaadelda kui absoluutselt jäika ning rakendada sellele jäiga keha staatika meetodeid. Kui seejärel osutub, et sel teel saadud võrranditest ei piisa ülesande lahendamiseks, siis koostatakse veel täiendavaid võrrandeid, mis arvestavad ka deformatsioone. 6. aksioom. Sidemete aksioom.
❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline Riigiteataja) - selle abil saame kontrollida lepingu kehtivust riikide suhtes - leia vastav ÜRO link Google’st) ❏ Normid ja printsiibid luuakse kas teadlikult regionaalsetena (rahvusvaheline regionaalne õigus - riigid on seda loonud mingisugusele konkreetsele kitsale riikide ringile,
Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2). Selles loetelus on viidatud põhiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava põhiprintsiibi peamine sätestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist sätestuskohta, sest teine neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, §
.. vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese
preestrite kaasabil. Abielu sõlmimine oli keerukas ja pidulik toiming. Oli vajalik kindlate sõnade lausumine.Abielu sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba. 2.Coemptio Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel 5 tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe osavõtul. Arvatakse, et tegemist on vanima abielu sõlmimise vormiga. 3.Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooskul. Siin on kasutatud igamise printsiipi, mis on omane asjaõigusele. Arvatakse, et usus vanimal ajal oli mõeldud vahendina, kuidas legaliseerida abielu, mis oli sõlmitud vormiveaga või hoopis vormivabalt. 20.Abikaasade varalised suhted Cum Manu puhul oli kõik, mis naisel oli enne abiellumist ja mis ta omandab abielu ajal kuulub mehele kui täielikule ja kontrollimatule omanikule. Selle varandusliku sõltuvuse eest vastutasuks on aga naisel võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe aga ka viimase sugulaste surma puhul
Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega eesmärk pühitseb abinõu. o deontoloogiline eetika deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele, et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine, valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus
" (Bataille 1995: 68). Teoreetiliselt on kasu eesmärgiks nauding (kui viimane omandab metsiku mõõtme, nimetatakse seda Bataille sõnutsi patoloogiliseks) ning ta piirdub ühelt poolt hüvede omandamise (s.t. tootmise) ja säilitamisega, teisalt inimelude taastootmise ja säilitamisega (Bataille ütleb seejuures, et siia lisandub võitlus valuga, mille tähtsusest piisavat näitamaks naudinguprintsiibi negatiivset iseloomu). "[I]ga sotsiaalse tegevuse kohta tehtav üldistus [kätkeb] printsiipi, et üksikpingutus on väärtuslik vaid siis, kui ta on taandatav tootmise ja säilitamise põhilistele vajadustele. Nauding ... vähendatakse käibivates intellektuaalsetes ettekujutustes ... abistava rolliga meelelahutuseks." (Bataille 1995: 68). Bataille toob näiteks noore inimese, kes on võimeline arutult raiskama ja hävitama ning kes seda hooti teebki: temal lükkab isiklik kogemus eelneva maailmavaate ümber
Ei meeldi pikad seletamised, abstraktsed mõtted ja teooriad. Suudab kõvasti tööd teha ja ennast pingutada, kuid ainult siis, kui peab seda oluliseks. Seda tüüpi inimesele sobivad niisugused töö ja tegevusalad, mis nõuavad reaalsustaju, tegutsemistahet ja kohanemisvõimet. SLE on arukas, tark, mõistev ja suhtlemisaldis. Kajab kergesti vastu, esmasel tutvumisel võib olla oivaline ja vaimustav. Väga realistlik ja mingil määral pealetükkiv. SLE kehastab filosoofilist printsiipi: "Teha kasvõi midagi on parem, kui mitte midagi teha". · EIE Eetilisintuitiivne ekstravert Eetilisintuitiivne ekstravert on hea suhtleja, mõistev, salliv, lugupidav. Tunneb huvi selle vastu, mida teised mõtlevad ja tahavad, püüdes asju käsitleda vastavalt nende tunnetele ja arvamustele. Võib raskusteta esitada ettepanekuid, juhtida koosolekuid ja arutelusid. Ta on tundlik nii kiituse kui ka kriitika suhtes
2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. 35. Mis on kosmoloogiline mudel? Võrdle statsionaarset ja mittestatsionaarset mudelit. Kosmoloogiline mudel on Universumi arengut kirjeldav teooria, mis jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks. Statsionaarne mudel nõuab paisuva ruumi korral aine ja energia teket (juurdevoolu). Mittestatsionaarne mudel rikub kosmoloogilist printsiipi: Universumil on algmoment ja ta ei tarvitse olla lõpmatu ulatusega. 36. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip on inimese ja Universumi kokkuvõte.
avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 3 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 T. Kolk, PõhiSK §20/1, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm vlj. 2. Vlj. Tallinn. Juura 2012 legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
puhul peavad erinevate süsteemide teatavad muutujad olema samad või siis moodustub uus muutuja, mis on nende muutujate summa. agasisideühendusel on võime tekitada kogusüsteemile teistsuguseid omaväärtusi, omab see põhimõttelist tähtsust. Kui näiteks osasüsteemi dünaamilised omadused meid ei rahulda, siis ühendades külge täiendava osasüsteemi võime saavutada kogusüsteemile sobivad omadused. See on süsteemiteooria ja -tehnika olulisematest tulemustest. See kinnitab ka printsiipi: keerukas süsteemis on võimalikud omadused, mida lihtsamates ei õnnestu realiseerida. Kui väljendada tagasisideühenduse eripära olekugraafidele omase tehnoloogia kaudu võime öelda, et tagasisideühendus loob süsteemis täiendavaid suletud tuure, mis aga muudavad süsteemi determinanti ja sellega ka omaväärtusi. 7.1Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi sisend-väljund mudelid (ehk ülekandemudelid). Ülekandefunktsioon on lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik
mõtleme päikesele, mis on võrreldes universumiga nii tühine. Asjade olematuseni jõuame, kui mõtleme kasvõi pisilestale, mis on meie jaoks peaaegu olematu, ometi asub selle pisilesta sees suur maailm, mis koosneb aatomitest ning nende aatomite sees on omakorda täiesti omaette maailm, mis meie jaoks on olematu. Nii on ka näiteks teadmistega iga teadmine lähtub mingisugusest printsiibist ja see omakorda printsiibist jne mingit lõplikku printsiipi ei saagi olla. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. · Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me olene harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi
osakaalu, siis on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. Websteri kokkuvõtteks Kuigi Webster ise kipub taandama oma probleemid peamiselt mõõtmise küsimustele ning kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele probleemidele, annab ta siiski väärtusliku ülevaate erinevatest infoühiskonnaga seotud teooriatest ja nende käsitlustest. Ühes hilisemas artiklis (toim Lievrouw ja Livingstone, 2001) eristab Webster ka kuuendat infoühiskonna eristamise printsiipi, mille puhul ei räägita mitte sellest, et on järjest rohkem informatsiooni, vaid kuidas informatsiooni rohkus on mõjutanud seda, kuidas inimesed oma igapäevaelu korraldavad. Selle mõttesuuna põhiliseks argumendiks on, et teoreetiline informatsioon ja teadmine on muutunud ühiskonna toimimise põhialuseks. Selline mõttesuund on teadmusühiskonna teoreetilise käsitluse aluseks. Infoühiskonna diskursused Eestis Järgnevalt anname lühiülevaate infoühiskonna arengust Eestis. Teeme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
