Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid (universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas, energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-
seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
süstemaatiline tagasilükkamine. Selle asemel peaksime esimesed teened või järeleandmised heas usus vastu võtma, kuid olema valmis neid vajadusel pettuseks umber defineerima. Selliselt käituda ei tunne me enam vajadust omapoolse teene või järeleandmisega vastata. Sotsiaalne tõendus nõustumist soodustab pakutava käitumise kooskõla oluliste teiste hoiakute või käitumisega. Sotsiaalse nõustumine printsiipi saab kasutada selleks, et kedagi mingi palvega nõustuma panna, teatades talle, et paljud teised inimesed on sellega juba nõustunud. Sotsiaalne tõendus on kõige mõjusam kahel tingimusel. a. Määramatus kui inimesed pole kindlad, kui olukord on segane, siis on tõenäolisem, et nad järgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks b. Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju järgima.
korrutisega Näide N2+3H2ßà2NH3 Reaktsioonis on vajalik nelja molekuli(!) (reaktsioon toimub kõrge rõhu tingimustes), kolme vesiniku ja ühe lämmastiku molekuli, üheaegne kokkupõrkamine. 47. Le Chatelier' printsiip on põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes. Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Kokkuvõtlikult väljendatakse printsiipi järgnevalt: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. · Kui muuta ühte neist tingimustest, mis määravad antud süsteemi tasakaaluseisundi, siis nihkub tasakaal selle protsessi suunas, mis toimub vastu tekitatud muutustele, vähendades selle kvantitatiivset efekti. Järeldus:
Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär. Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireeglid: · Ära tapa süütuid inimesi · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust · Ära varasta ega valeta · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid · Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust
3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses Õiguspositivism kujutab endast ligi kaks sajandit õhtumaises õigusfilosoofias domineerinud mõttesuunda, mille järgi õigus on vaid inimeste poolt loodud ja kehtestatud seaduste kogum, ius positum (ld k verbist ponere asetama) [Jõgi 1997, lk 8]. Õiguspositivism piiritleb oleva ja olemapidava ning õiguse ja eetika, sest õiglase ideaalid on väga subjektiivsed ning mingit absoluutset kõrgemat printsiipi pole ilmselt olemas. Õigussüsteem aga on suletud loogiline süsteem, milles õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest. Juriidiliste mõistete analüüs on oluline õigusteade ülesanne ning on eristanud sotsioloogilistest, ajaloolistest ja kriitilis-hinnangulistest uurimustest [Jõgi 1997, lk 9]. Kõigest sellest ei järeldu aga, et õiguspositivism eitab eetika olulist mõju õigusele. Mitmed
Paraku otsustas Saksa ülemjuhatus väed Eesti piirest taandada ning taganemine hakkas 17. septembril 1944. Päev hiljem kuulutas ajaloos tuntud kui Otto Tiefi valitsus Eesti neutraliteeti Vene ja Saksamaa sõjategevuse suhtes, lootes lääneriikide toetusele, kuid need plaanid luhtusid. Valitsuse jätkamiseks loodi Vabariigi Valitsus eksiilis. Suuresti tänu Tiefi valitsuse olemasolule sai hiljem Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel rakendada õigusliku järjepidevuse printsiipi. 22. septembril hõivasid nõukogude väed Tallinna. Peale mandri-Eestist taganemist jätkus sõjategevus saartel. 15. detsembril 1944. oli Saksa okupatsioon Eestis lõpetatud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1944-1987) Stalinism (1944-1955) EKP-d juhtis sisuliselt 1941 (teg 1944) alates Nikolai Karotamm. 1944-1945 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Kõrgeim seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis aga Vene NFSV koosseisu tegelikku võimu ei omanud
Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta.) 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus KESKKONNAKAITSE Ökoloogia neli printsiipi: - kõik on omavahel seotud - kõik liigub kuhugi - loodus teab paremini - kõige eest on vaja maksta. LOODUSKAITSE Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): - Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust - Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine - Looduslike ökosüsteemide kaitse - Maastikukaitse ja hooldus - Loodusmälestiste kaitse - Haruldaste linnu- ja loomaliikide kaitse Looduskaitse pärast II maailmasõda:
· Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile. · kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga: · Esiteks: mis on põhjus, mis determineerib või koondab järjepideva ühisuse enda ehk siis kultuuri. · Teiseks, kas see põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur oma sisemiste seaduste abil. Juhuslikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 1 · Kolmandaks: kui suur peab olema ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad
Parendatud disaini näide: Ortogonaalse disaini printsiibi põhimõte: Andmebaasis ei tohiks olla kattuva tähendusega relvare. Andmebaasisüsteemi jaoks määravad relvari tähenduse selle relvariga seotud kitsendused. Lõpetuseks: Kui andmebaasi disain läheb ortogonaalse disaini printsiibiga vastuollu, siis see ei tähenda tingimata, et tegemist on andmete liiasusega. Normaliseerimist ja ortogonaalse disaini printsiipi rakendades ei ole võimalik andmete liiasust täielikult kaotada. On palju andmebaasi disaini probleeme, mida täiendav normaliseerimine ja ortogonaalse andmebaasi disaini printsiip ei aita lahendada. 25. Füüsiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 12) Eesmärk: Disainietapi ülesandeks on analüüsi etapis väljatoodud nõuetele vastavate tehniliste lahenduste väljatöötamine. Eristatakse loogilist ja füüsilist disaini.
Õpetaja võib siin anda ka järgmisi ülesandeid: „Pane lauale niisama palju pliiatseid, kui õpiku pildil on ... .” 5 GEOMEETRIA Kuup ja ruut Tööraamat lk 4 ja 5 Kuubi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raa- matu lisast. I klassi alguses tutvutakse mitmesuguste geomeetriliste kujundite- ga. Laps puutub erinevate ruumikujunditega kokku kõikjal. Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku.
Kiirguskaitse ülesandeks on 1. Vältida kliiniliselt olulisi kiirgusest tingitud deterministlikke tägajärgi, viies dooside piirangud allapoole deterministlike efektide tekkimise lävidoosi 2. Piirata stohhastiliste efektide tekke riski vastuvõetava tasemeni võrreldes sotsiaalsete vajaduste, väärtuste ja hüvede saavutamisega. Neid eesmärke on võimalik saavutada vähendades ekspositsiooni nii madalale kui see on mõistlikult ja vastuvõetavalt saavutatav, st järgides ALARA printsiipi (as low as reasonable achievable), kehtestades piirdoose ja jälgides kiirgustöötajate ja rahvastiku kiiritust. Kiirguskaitse seisukohalt eeldatakse, et stohhastiliste efektide tekke risk on proportsionaalne doosi suurusega, kusjuures lävidoosi ei eksisteeri. Lisaks eeldatakse, et toime akumuleerub lineaarselt doosiga. See ei kehti suuremate dooside puhul, kus doosi-riski vaheline sõltuvus on keerukam. Eelpoolöeldut arvestades, millist piirdoosi me ka ei kehtestaks, kaasneb sellega alati
alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde. Grotius tuletas oma loomuõigusest esimese süstemaatilise rahvusvahelise õiguse õpetuse. Ta leidis, et loomuõigus on kaudselt vaadeldav ka rahvaste konsensuses. Gr. näitas suurt hulka
(kliendisuhete juhtimine) Kliendi rahulolu on tähtis, et saavutada ettevõtte maksimaalne kasum ning püsida konkurentsis. Kliendisuhete juhtimine (CRM) on tähtis, et hoida kliente ning luua uute klientidega kontakti. Kliendilojaalsus saab alguse kliendi rahulolust, mis toob kaasa olukorra, kus klient hakkab samast müügikohast sooritama kordusoste ning soovitama seda ka tuttavatele. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib ettevõtte jaoks olla valus juhtum. Kliendi jaoks võivad olla lisandväärtusteks: kättetoimetamise aeg; tellimise kergus; pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus; kokkulepped kliendiga; dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus; pakkimisteenus, toote- ja
Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps umbkaudu 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi, et üks inimene ja üks keel (ema räägib lapsega alati oma emakeeles). Siis on lapsel võimalik neid keeli diferentseerida (Tiko 2006:17). Teisel poolaastal muutub eri keeli rääkima õppivate laste lalin erinevamaks, sest laps valib järk-järgult välja oma emakeeles olemasolevad häälikud (Tulviste 1996). Aastane laps kasutab 3-4 ja mõistab ca 10-20 sõna. Individuaalsed erinevused lapse arengus on üsna suured ja avalduvad ka arengutempodes. 1.4.4 Füüsiline areng
1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. 1662 Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. 1663 Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani. 1665 Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks. 1665 Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist. 1665 Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused.
Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus, ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine Rein Kull ja Tiiu Erelt: kellelgi pole õigust määrata teise inimese keelekasutust, asjatundjad võivad vaid soovitada, reklaamida, kaitsta, õpetada keelekorraldusse aspektist soovitatavat keelekasutust. 1970
Homogeense süsteemi vastand on heterogeenne süsteem. Nende kahe vahepealsed on kolloidsüsteemid (kolloidlahused). Reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonide kulgemisele. Le Chatelier printsiip ja massitoimeseadus. Le Chatelier' printsiip on põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes. Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Kokkuvõtlikult väljendatakse printsiipi järgnevalt: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus v = (C2C1)/t, kus C2 on kontsentratsioon ajahetkel t2 ja C1 on kontsentratsioon ajahetkel t1 ning t = t2t1 on
sajandist e.m.a. Varased atomistid olid Leukippos ja Demokritos). Epikuros võttis kasutusele clinameni mõiste. Klino = kallutan. Epikurose maailmamudeli järgi aatomite raskusjõul ülevalt alla liikumisel tekivad ennustamatutel ajamomentidel ja ennustamatutes kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
-kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses ,,õiget" propotsiooni. 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! 1)Igale inimesele vastavalt ... 2)Igale inimesele vastavalt... 3)Igale inimesele vastavalt... 6. Iseloomustage töö rolli Locke'i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma. Ükskõik millise asja ta siis eemaldab seisundist, millesse loodus selle on pannud ja sinna jätnud, ta on seganud oma töö selle asjaga ja
aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus - 1. Liinaretus e vereliinide aretus; 2. Perekondaretus; 3. Sugulasliinide aretus ja ühendamine. · Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide additiivsusel. · Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1) nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama tõu keskmist; 2) vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses · Parimate loomade leidmine tõu piires pole keeruline, sest hindamissüsteem ja info levik on ühine ning kiire. · Biotehnoloogia meetodite kasutamine võimaldab parimate tõuloomade geene levitada kiiresti. · Toimub tõuloomade aretusväärtuse stabiliseerumine, sest samast tõust vanemate
Kirjeldamine 3 tasandil: 1)Arhiiv; 2) Sari; 3) Arhivaal ( nimetus selline, ei kirjelda arhivaale vaid säilikuid ja toimikuid). Kirjeldamine jaotatakse kaheks: 1. Arhiiviainese (materjali) kirjeldus: · Arhiiv (6-7 elementi) 1) Pealkiri ( arhiivi pealkiri ja arh. moodustaja pealkiri ei pea ühtima) 2) Materjalide piirdaatumid 3) Kogus 4) Arhiivimoodustaja 5) Hoiustamise ajalugu 6) Sisu- ja teema ( arh. moodust funktsioonid, tegevus) 7) Korrastussüsteem ( millist printsiipi kasutades on arhiiv korrastatud. Kronoloogilises järjestuses, osakondade jne järgi. Kaasaegsed arhiivid on kõik funktsionaal-kronoloogilises järjestuses) · Sari 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Sisu ja teema · Toimiku e. arhivaali 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Viit e. viitekoodid, koosneb 4 osast. a) Arhiiviasutus EAA. ( Eesti ajalooarhiiv) b) Arhiivinumber (gener. Fondide raamatus) EAA.105. (Tallinna Ringkonnakohus)
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on „tähestik“ ehk märgid ja „grammatika“ ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. 7 Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. Sünkroonia on elementide kõrvussuhe, kirjeldatud ruumilise ja kombinatoorse suhtena. See lükkas kõrvale diakroonia - keele ja grammatikate uurimine ajalooliselt, muutused läbi ajaloo; arengu kirjeldamine ja analüüsimine.
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
Kirjeldatud küsimusele otsime vastust näites 2.6.7. Raha parimal viisil kasutamise ja paigutamisega seotud küsimusi hakkamegi järgnevalt põhjalikumalt vaatlema. Selleks on aga vaja vähemalt elementaarsel tasemel tunda raha toimemehhanisme, mida uurib finantsmatemaatika, mille põhimõisteid ja omadusi me järgnevalt püüame selgitada. 2.1. Olulisimad printsiibid finantsmatemaatikas Alustuseks kirjeldame kahte kõige olulisemat printsiipi finantsmatemaatikas. Sama nominaal- ehk nimiväärtusega raha reaalne väärtus ehk ostujõud erinevatel ajamomentidel on erinev. Kõik on ilmselt kuulnud väljendit „aeg on raha“. Nimetatud printsiibi esitas väidetavalt esmakordselt hispaanlane Martin de Azpilcueta (1491-1586), tuntud ka kui Doktor Navarrus. Tuleb nõustuda, et see väljend esitab rahvakeeles tõepoolest raha ühte väga olulist omadust. Kõikides finantstehingutes sõltub raha väärtus ajast. Võib
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt rahvusliku enesemääramise printsiipi, kuid samas leiti aastatel 1918–1920, et pärast Poola ja Soome eraldumist peaks Venemaa Asutav Kogu otsustama, millised riigi piirkonnad võiksid iseseisvuda. Vene impeeriumi lagunemine ei olnud paljude riikide huvides. Esiteks võitles Venemaa kuni 1918. a kevadeni Entente'i poolel Saksamaa juhitud koalitsiooni vastu ning teiseks tunnustati endiselt enamlaste kukutatud valitsust ning Venemaa terviklikkust.
Kohaletoimetamine Õigeaegsete kohaletoimetuste arv, vastamisaeg Moraal/ Töötajate rahulolu, koolitatud töötajate arv, inimressursid koolituse maht Tootearendus Uute toodete või teenuste arv, tootearenduskulud Strateegiad Kontori asukoht, peakorteri asukoht, äritegevuse laienemine TQM juurutamine Lahendatud probleemide arv, saavutatud eesmärkide arv 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi (ISO 9000:2001) · Kliendikesksus · Eestvedamine · Inimeste kaasamine · Protsessikeskne lähenemisviis · Süsteemne lähenemisviis juhtimisele · Pidev parendamine · Faktidel põhinev otsustusviis · Vastastikku kasulikud suhted tarnijaga 1. Kliendikesksus Customer-focus · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi
Aleksandri-ajastu vene klassitsismist. Varaklassitsismi repertuaarist pärinevad akantusväänistega ristkülikulised süvendid teise ja kolmanda korruse akende vahel on Tartu 19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Hoone fassaadi kaunistab kuue sambaga portikus, mida kroonib kolmnurkne ehisviil. Sambad tuginevad kõrgetele pjedestaalidele. Sarnaselt on komponeeritud ka tagafassaad, kus portikuse asemel on pilastrid. Need seletavad klassitsismile omast ruumilist printsiipi, kus eenduvale portikusele keskrisaliidi ees on vastandatud siledad seinad, mis on elavdatud nappide dekoratiivsete detailidega, bareljeefidega aknaridade vahel, üldiselt aga vabanenud üleliigsest reljeefist ja dekoorplastikast. Algselt hoone külgedel asunud kõrvalsissepääsud müüriti hiljem kinni. 1616 Maiste, J., Polli, K., Raisma, M. (2003) Alma Mater Tartuensis Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause, Tartu; Pakett 22 Raam, V
keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. Keskkondlikud tegurid: 1) assotsiatoonid. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. 2) kordamine. Palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumuseni. 3) jäljendamine. Laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. 4) õppimine tasu ja karistuse kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellesse tegevusse, mis toob kasu. Uskus, et need neli printsiipi töötavad koos. Locke rõhutas: *) enesekontrolli *) enesedistsipliin, eelduseks on see, et organism on terve. Muidu ei saa sellest rääkida. *) reeglid, nendega peab olema ettevaatlik. Lapsele ei tohiks reegleid seada. Laste õpetamiseks on tal kaks soovitust: 1) vaja kasutada mudeleid ja eeskuju, 2) suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Ehk siis tegevus + teadmine. *) laste kognitiivne võimekus piiratud. Pmst, et nende mõtlemine ja taju on teistsugune kui
ja millega tegeleme. ● Inimese mina-käsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“ (Rosenberg, 1979). ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt; objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne. Minu mina-pilt Kes olen: tütar, sõber, õpilane Kuidas ennast kirjeldan: sõbralik, avatud, aus, lojaalne, seltskondlik Mis asjad/tegevused mind kirjeldavad: Minapildi areng – neli printsiipi. 1. Peegeldatud hinnang – minapilt tuleneb teiste inimeste reaktsioonidest ja hoiakutest meie suhtes. 2. Sotsiaalne võrdlus – inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (kas on sarnased-erinevad, paremad-halvemad). 3. Enese-omistamine „self-attribution“ – me järeldame midagi enda kohta jälgides kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi. 4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese
rahvusvahelistest printsiipidest. Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip- lähtutakse eeldusest et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui arvestust ei peeta jätkuvuse printsiibist lähtudes tuleb fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse. Arusaadavuse printsiip-avalikustatud infomatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik üheselt mõistetav aruande kasutajale, kes omab piisavalt finantsalaseid teadmisi. Olulisuse printsiip- aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline info on selline, mille avaldamata jätmine võib mõjutada majandusotsuste tegijaid
See on osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda. 2) ruumilis-ajaline naabrus ja kokkupuutuvus, mis seisneb selles, et põhjuseid arvatakse asuvat tagajärgede füüsilises või ajalises läheduses
kaks korda arvestada. Teisene menetlus saab alati olla vaid likvideeriv. (vs põhimenetlus saab olla ka mittelikvideeriv ). Võib ka juhtuda, et algatatakse teisene enne esimest (vt art 3(4)) või üleüldse ilma esmaseta (sellisel juhul nimetatakse lihtsalt piirkondlikuks menetluseks.. oma olemuselt siiski teisene). 42 Üldjuhul rakendatakse universaalsuse printsiipi, kuid sellest on mitmeid erandeid kus rakendatakse terri- toriaalsuse printsiipi: vt art 5-15. Kui ei ole teada kas on esmane või teisene menetlus, siis tuleb eeldada et on esmane menetlus. Probleem näiteks siis, kui ei ole selge, kus tegelikult asub põhihuvide kese. Nt registreeritud Eestis, aga kogu tegevus juba ära kolitud Soome. Oletame, et pankrot kuulutatakse välja Eestis, aga soome
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaas...
Raudsepp: juriidilise näidispoomise nurkasurutud ohver" (Laupäevaleht 07. 05. 2016). Intervjuu näitab, kuidas politseiuurimine võtab tunnistusi arvesse valikuliselt, tõlgendades lõpliku tõena kasvõi retsidivistist kurjategija tunnistusi ja jättes kõrvale teistsugused tunnistused, kui niimoodi sobib kavandatud kohtustsenaariumiks (või juurdluse lõpetamiseks). See tähendab, et riik oma õiguskaitseorganite kehastuses võib ettekavatsetult rikkuda printsiipi, mis nõuab kõigi kodanike võrdset kohtlemist. Alla Raudsepp räägib, mida tähendab õiguskaitseorganite ringkaitse: kui vaja, siis korraldatakse jõuga, kasvõi justiitsministri (Urmas Reinsalu) surve abil, süsteemi korruptiivsust, erapoolikust ja mõjutatavust paljastava advokaadi n-ö näidispoomine. Alla Raudsepp visati advokatuurist välja, et kellelgi ei tuleks enam pähe mõtet süsteemi ebakohtade vastu välja astuda. Õnneks vilksatab intervjuus ka juristide
Sama keerukaks kujuneb ka juhitavuse ja jälgitavuse analüüs. Kuna tagasisideühendusel on võime tekitada kogusüsteemile teistsuguseid omaväärtusi, omab see põhimõttelist tähtsust. Kui näiteks osasüsteemi dünaamilised omadused meid ei rahulda, siis ühendades külge täiendava osasüsteemi võime saavutada kogusüsteemile sobivad omadused. See on süsteemiteooria ja -tehnika olulisematest tulemustest. See kinnitab ka printsiipi: keerukas süsteemis on võimalikud omadused, mida lihtsamates ei õnnestu realiseerida. Kui väljendada tagasisideühenduse eripära olekugraafidele omase tehnoloogia kaudu võime öelda, et tagasisideühendus loob süsteemis täiendavaid suletud tuure, mis aga muudavad süsteemi determinanti ja sellega ka omaväärtusi. 7. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi sisend-väljund mudelid (ehk ülekandemudelid). Diskreetne ülekandefunktsioon
Plaadid liigitatakse konstruktsiooni ja füüsikalis- mehaaniliste omaduste järgi: ühekihiline, kolmekihiline, mitmekihiline jne. Puitkiudplaadid valmistatakse puitkiududest, mis on segatud vastavate lisanditega ja kuumpressitud. Vastavalt otstarbele valmistatakse ülikõvasid, poolkõvasid, isolatsioonviimistlus- ja isolatsioonplaate. 3.2.6. Vahetatavus Vahetatavuseks nimetatakse konstrueerimise, valmistamise ja ekspluateerimise printsiipi, mis võimaldab monteerimisel sobitamiseta kasutada (remontimisel vahetada) üksikult eraldi valmistatud detaile, millede valmistamisel on arvestatud neile esitatavaid tehnilisi nõudeid. Vahetatavus saavutatakse detailide valmistamisel ja sõlmede koostamisel vajaliku arvestusliku täpsuse kindlustamisega geomeetriliste, mehaaniliste, füüsiliste ja teiste parameetrite osas. Detailide ja sõlmede geomeetriliste jt. parameetrite tegelik väärtus võib arvestuslikust suurusest erineda
on õige üksiku (indiviidi, osa) suhtes, õigeks ka grupi (või terviku) suhtes või vastupidi, seda mis on õige terviku suhtes arvatakse ekslikult olevat kehtiv ka selle terviku kõigi osade suhtes. Ceteris paribus viga tekib siis, kui muutuste efekt ühes muutujate kogumis omistatakse ebakorrektselt ka teisele uuritavale muutujate kogumile, see tähendab kui rikutakse ceteris paribus printsiipi. Positivistlik analüüs on analüüs, mille tulemused sisaldavad majanduslike institutsioonide ning protsesside mudeleid ja vaadeldavate nähtuste kohta käivaid kirjeldusi ja hüpoteese, mida põhimõtteliselt on võimalik kontrollida vaatluse teel. 4 Positiivne majandusteadus e positivistlik majandusteadus vaatleb majanduselu
üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). FOTOREALISM Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi
on universaalne tagasipöördumise põhimõte (Lotman - luule lähteparadoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda) näeme positsioonilist kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eeldub mittenarratiivsus, mittenarratiivsetes vormides on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal soosib metafoorsust soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid: Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
(2) on universaalne tagasipöördumise põhimõte (Lotman - luule lähteparadoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda.) (3) näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" (4) soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eelub mittenarratiivsus, mittenarratiivseis vormeis on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal) (5) soosib metafoorsust (6) soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
On ju ilmne, et üha muutuv ühiskonnaelu vajab varem või hiljem uusi regulatsioone ja vanade regulatsioonide korrigeerimist. Selle tarvis on ette nähtud üks eriskummaline institutsioon, nn öine nõukogu. Viimane peab olema moodustatud inimestest, kes 10 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. omavad teadmist vooruslikkusest. Küsimuseks aga jääb, kas sellega ei rikuta seaduste absoluutse ülemvalitsuse printsiipi. Öise nõukogu sissetoomisega paistab “Seaduste” riigiprojekt taas lähenevat “Politeia” mudelile. Õiglus ja õnnelikkus. Täiuslik riik pidanuks Platoni määratluse kohaselt olema ka õnnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu võivad eudaimonia saavutada ka need, kes selleks sünnipäraseid eeldusi pole kaasa saanud, oli Platonil antud ühiskonnakorralduse õigustamise aluseks. Kui aga Platoni õpetusel selline
Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos oli selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid. Varem mindi teadlaste - kui oraaklite juurde - kes teavad lõplikku tõde. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka teaduslikku (SIC!) kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele. Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas, kuna nende printsiipide rakendamisel kasutatakse erinevaid põhimõtteid. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
