Õigus elule, vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel üldomased ning keegi ei tohi neid meelevaldselt ära võtta või piirata. Piiranguid võib seada vaid mingitel olulistel põhjustel, kui selles lepitakse kokku rahvusvahelisi norme ja standardeid arvestades. Euroopas lõi inimõiguste kaitse süsteem Euroopa Nõukogu, iga selle liikmesriik peab järgima kokkulepitud printsiipe. 4.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, s.t inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist, näiteks selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikutele kui ka inimrühmadele
Kogukonna mudeli lihtsustamine ja selle parandamine. Antud mudelist lähtub EL ka praegu. Selle loogika seisneb pidevas laienemises ning selle kompetentsi süvendamises laiemadele aladele ning liikmesriikidele. Seda sümboliseerivad ka institutsionaalsete organite suurendamine, eelarve suurendamine, arvukad standardid, ümberjaotamise laiendamine ning regulatsioonide suurendamine. Suurim probleem seisnebki siinjuures regulatsioonidel ja direktiividel. Miks on vaja juba kehtivaid printsiipe vahetada uute vastu ning kus seisneb see kasutegur. Miks ei suudeta kohe reguleerida midagi nii, et seda ei peaks sageli täiendama või muutma. Iga- aastaselt lisandub umbes 2000 uut direktiivi, millega püütakse luua stabiilset heaolu keskkonda. Algselt oligi selle idee, lihtne, kuid pikas perspektiivis on see endaga kaasa toonud suurema tööpuuduse (eelkõige neis riikides, kus on käibel ühisraha euro), makseraskused ja paljud muud heaolu takistavad faktorid. Nende
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS................................................................................
privaatsete elamupiirkondade rajamiseks. PILET nr. 11 1. Tehnoökonoomika mõiste Tehnoökonoomika on majandusteaduse osa, mille eesmärk on reaalinvesteeringute tulukuse hindamine ja majanduslikult optimaalsete reaalsete objektide kavandamine. 2. Laevajäätmete käitlemise korraldus sadamates https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389?leiaKehtiv Läänemere ühtse kaitse tagamiseks ühines Eesti riik 1992. aastal Helsingi konventsiooniga. Konventsiooni üks peamisi printsiipe 8 on, et osapooled võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed vm reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogiline taastumine ja ökoloogiline tasakaal. Konventsiooni põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on moodustatud konventsiooni tööorgan Helsingi komisjon (HELCOM). Riigikogu poolt 1995. aastal ratifitseeritud Helsingi konventsiooni lisa 4 sisaldab viit reeglit, mis on
Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, nende liidud, koolid, haiglad, parlament, riigivalitsus, ministeeriumid jne. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit;
Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, nende liidud, koolid, haiglad, parlament, riigivalitsus, ministeeriumid jne. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit;
ulatusliku käsitlemise läbi. Sotsiaalhooldusõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhoolekande teostamisel ning isikute vastava abi andmisel. Sotsiaalhooldussüsteemi saab kirjeldada kui süsteemi funktsionaalsetest õigusnormidest. Eesmärgist lähtuvalt saab vastavaid õigusnorme liigitada: koosseisunormid, finantseerimisnormid ja organisatsiooni reguleerivad normid. Sotsiaalõiguses võib eristada mitmeid printsiipe, kuid kaks nendest on olulised: 1. Sotsiaalse kaitse printsiip, See põhimõte on sotsiaalhoolde rajamisest alates nimetatud valdkonnale määrav põhimõte. Algselt seisnes sotsiaalhoolduse peamine eesmärk selles, et kaitsta töötajat äärmise vajaduse korral. Ajapikku leiab aga aset kindlustusjuhtumite edasiareng e diferentseerumine. Toetusi on pidevalt arendatud ja täiendatud nii, et täna seisneb nende funktsioon mitte enam
A.-T. Kliimann jaotab veel järgmiselt: 1. Õigusinstituudid selle moodustavad normid, mis määratlevad tegevust, aktsioone, tegu või toimingut 2. Õigusinstitutsioonid siia kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu ning organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, ministeeriumid jne. Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka:
Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatuslikkust ja tähtsust inimkonnale on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks. Metsapoliitika, metsanduse arengukava ning jahindus- ja metsandusprogrammide väljatöötamist ja elluviimist, metsade säästliku ja efektiivse majandamise põhimõtete rakendamist, elustiku mitmekesisuse säilitamise põhimõtete rakendamist metsade
arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on formaalselt kehtiv, aga sisuliselt ebaõige. 2 Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid) Loogika peaks kasutajale andma printsiibid, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust. Neid printsiipe nimetatakse erinevates allikates erinevalt, kõige levinumad nimevariandid on loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Näiteks: kui linnaosa kaotab oma eksistentsi, siis ei saa PS tagatisena tugineda. PS tagatis koosneb 3 tagatisest. PS Harta kuulub ka siia. KOV garantii koosneb:1) institutsionaalne õigussubjektsuse garantiist; 2) õiguse institutsiooni garantiist; 3) subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. Garantii tuumaks on PS § 154 lg 1, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Selles lauses nähakse printsiipe, mis määravad KOV garantii ulatuse (universaalpädevuse, omavalitsusprintsiip ja selle tüüp, seaduse reservatsioon jt) 2. Institutsionaalne õigussubjektsuse garantii [PS §-d 154 lg 1; 155 puudutab KOV liike; 158 KOV õigust olla ärakuulatud, kui KOV piire muudetakse]. Eesmärk on: õiguslikult tagada KOV-i koht terviklikus halduse organisatsioonis, kus eri haldustasandid ja halduskandjad esinevad omavahel seotud ja tasakaalustatud süsteemina
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
ühiskondlikud kirjutamata/tud reeglid, ning reeglites sisalduvad käitumisnormid. Kõiki neid 5 lähenemisviisi ühendab see, et töötlemine toimub statistilis- matemaatilismeetoditega. Õigussotsioloogia ülesanne on tegelda õiguse olemisega, selgitada ja arendada indiviidi, ühiskonna ja õiguse seoseid. Nii õigusteadlased kui ka sotsioloogid töötavad välja printsiipe, mis aitaksid luua efektiivsemaid õigusnorme. Et seadused tõepoolest toimiksid, on vaja neid printsiipe rakendada. Ühiskonna mõõdetavusest - Ühiskond on mõõdetav. 19.saj tekkis arusaam, et ühiskonda on võimalik eraldada loodusteaduslikest uurimustest. Samas, et seda on võimalik uurida loodusteaduste kaudu. Ühiskond ei ole see sama mis loodus. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia uurib inimest. Sotsioloogia eripära: · Kriitilisus · Mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist
korda 9-aastasena, 2. korda 18-aastasena. Beatrice avaldab sügavat muljet. Ei saa otse armastust väljendada – suur tunnete mitmekesine kujutamine. Siis sureb Beatrice’i isa ja Beatrice ise. Dante leinab teda aastaid, lohutusnaine ei aita. See on Lääne- Euroopa esimene autobiograafiline jutustus. Traktaat „Pidusöök“ – käsitleb keskaja erinevaid teemasid, räägib moraali normidest. Dante seisukoht: „Inimmõistus on piiratud ja ainult usu abil on võimalik mõista ülimaid printsiipe.“ Kirjutatud itaalia keeles: saab rohkem inimesi sellest osa. „Rahvakeelest“ – arutleb, et Itaaliale on vaja ühte kehtset kirjakeelt. See teos on kirjutatud itaalia keele asemel ladina keeles, sest on teaduslik. „Monarhiast“ – traktaat riigi valitsemisest. Keiser peab Itaalia ühendama ja valitsema. „Jumalik komöödia“ – Dante peateos. Aines – unenäoline nägemus. „Komöödias“ on arvu- ja värvisümboolika.
(muud eraõiguse harud, avalik õigus) (vt Simovart) - võlaõiguse üldpõhimõtete omavaheline seos (vt Simovart/Värv) 1) Selgita järgmiste üldpõhimõtete sisu: hea usu põhimõte, mõistlikkuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte, lepinguvabaduse põhimõte, pacta sunt servanda. Hea usu põhimõte – Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Mõistlikkuse põhimõte - VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Dispositiivsuse põhimõte – Käesolevas seaduses sätestatust võib
mille raames külastas ehitusettevõtteid ja objekte nii Soomes, Eestis kui Inglismaal. 5.3.1 Crusell Silla juhtumiuuring Crusell Sild on vantsild, tellinud Helsinki linn ning mis hakkab ühendama Jätkasaari vasakut kallast Ruholahti saarega. Jätkasaaril oli varem Lääne-Sadama osa, mis muudetakse lähimate aastate jooksul mereäärseks luksuselamute rajooniks, kuhu ehitatakse kuni 9000 eramut. See on selle silla tekkimise eelduseks. Selle projekti raames rakendati LCi printsiipe ja tööriistu ning BIMi tehnoloogiaid. Juhtumiuuringus keskendutakse enamasti ehitusetapile. Virtuaalne mudel pakkus palju eeliseid, mis võimaldas paremat juhtimist ja organiseerimist läbi mille säästeti aega ja raha. Kõigi osapoolte valmisolek ja avatus olid selle projekti eduks BIMi ja LCi rakendamisel ning tänu millele astuti vastu ka kõige suurematele 89 raskustele ja probleemidele
Avaliku võimu käsud on ühepoolsed. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. Haldusõiguse süsteem: Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (määrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (nt. liiklusõigus, haridusõigus) Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb
igapäevase elu aspekte. Näiteks paljud emotsionaalsed reaktsioonid (hirm millegi ees) võivad olla õpitud klassikalise tingituse kaudu. Kustumine (extinction) toimub siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Kustumise tekkeks (kustutamiseks) esitatakse tingitud stiimulit korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Süstemaatiline desensibiliseerimine on käitumusliku psühhoteraapia vorm, mille abil ravitakse inimestel foobiaid klassikalise tingituse printsiipe rakendades. Spontaanne taastumine on varem kustutatud reaktsiooni uuesti ilmumine pärast teatud aja möödumist ilma tingitud stiimuli esitamiseta. Tavaliselt on taastunud reaktsioonid siiski algsetest nõrgemad. Stiimuli üldistamise (stimulus generalisation) korral reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele stiimulile. Üldistamine on seda tõenäolisem, mida suurem on stiimulite vaheline sarnasus. Näiteks õpib koer tingitult reageerima erineva heli kõrgusega heliharkide helinale.
1) riigivalitsemise vorm; 2) riikliku korralduse vorm; 3) poliitiline reziim. 2 Õiguse alused 1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata
jali jäikust iseloomustavat tegurit -ga. Sel juhul väidab Hooke’i seadus, et vedru algkujusse kiskuvat elastsusjõudu võib igal ajahetkel kirjeldada valemiga Samaaegselt oli Hooke’i kaasaegne ja rahvuskaaslane Newton leidnud veelgi üldi- semaid printsiipe meid ümbritseva maailma kirjeldamiseks. Ta märkas, et kui kehale mõjub mingi jõud, siis keha kiirendus – see, kuidas keha liikumiskiirus muutuma hakkab, – sõltub täpselt võrdeliselt mõjuvast jõust. Veelgi enam, ta avastas, et mõõtes ka keha massi, võib ta täpselt kirjeldada, kui-
Eesmärkide liigendamise tulemusena saadakse hierarhiline struktuur, mida nimetataksegi eesmärkide puuks (vt. joonist 6.1). Eesmärkide puu abil saab kindlaks määrata keeruliste probleemide lahendamise etappe ja püstitada vastavaid ülesandeid. Seetõttu on eesmärkide puud seni kasutatud peamiselt laiaulatuslike arenguprojektide koordineerimiseks. Eesmärkide puu kujundamiseks tuleb lahendada mitmesuguseid puhttehnilise iseloomuga probleeme ja teada eesmärkide puu ülesehituse printsiipe. Esmaseks nõudeks on eesmärkide puu pidevus. See tähendab, et eesmärkide kogumit tuleb liigendada nii, et eesmärkide järkjärgulise detailiseerimise abil jõutaks puu ülemistel tasemetel paiknevatest üldistest ja abstraktsetest eesmärkidest konkreetsete, ajas ja ruumis piiritletud eesmärkideni puu alumistel tasemetel. Ahel, mis kulgeb peaeesmärgist kuni kõige madalamate alleesmärkideni, peab olema pidev.
gus toodud ülesandeid kui töö iseloomust tulenevaid kohustusi) (§ 17 lõige 1); • arvestavad mõistlikult töötaja huve (näiteks töö- ja pereelu ühitamise soov, sh osaaja- ga töötamine, kaugtöö) ja õigusi (õigus tööpäevasisesele puhkeajale) (§ 17 lõige 2). Tööandja kohustus arvestada korralduste andmisel töötaja huvide ja õigustega on tihe- dalt seotud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tööandja peab viidatud printsiipe arves- tama ka töökohustuste määramisel. Näiteks on hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus tööandja teavitab töötajat töö valmimise tähtpäevadest piisavalt varakult ette, et töötaja saaks oma tööd planeerida. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa tööandja anda tööta- jale töö tegemiseks liiga lühikest tähtaega. 2. Kui tööandja antud korraldus ei arvesta kas või ühe TLS § 17 lõigetes 1–3 toodud tingi- musega, siis on see tühine
tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on formaalselt kehtiv, aga sisuliselt ebaõige. 2 Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid) Loogika peaks kasutajale andma printsiibid, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust. Neid printsiipe nimetatakse erinevates allikates erinevalt, kõige levinumad nimevariandid on loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda.
Näiteks kavandati igasse korterisse duširuum. Ülesehituselt on tegemist Tallinna maja hoonetüübi jätkuga, kuid kivitrepikoda kaeti nüüd laudisega üle, et eristada neid elamuid, mis pidid sümboliseerima uut epohhi eestiaegsetest eramutest. Ka hoonete paigutus ridadena üksteise taha, otsaga tänava poole pidi eristama RaKo kvartaleid tsaari- ja eestiaegsest linnaosadest ning kajastama uue egalitaarsusele rajatud klassideta ühiskonna printsiipe. 33 Kui RaKo majad olid Eestis kohalike olude jaoks välja töötatud ja nende põhiautoriks oli tuntud eestiaegne arhitekt Alar Kotli, siis järgmised, 1940. aastate lõpul kuni 1950. aastate alguses levinud puitelamute tüübid olid juba valdavalt Venemaalt üle võetud üleliiduliste tüüpprojektide mugandused. Hoonete proportsiooni- ja detailikäsitluses avaldub selgelt venepärane maitsekool
ajal hoogsalt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kait- setööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logis- tika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal-tehnilise varustamise üles- annete lahendamisel. Oli vaja tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
