Mauritius on olnud paljude erinevate riikide võimu all. Esimesena läks saar hollandlaste kätte. Nad võtsid saare oma valdusesse 1598. aastal. Hollandlased asustasid riigi idaosas asuva linna, mis sai nimeks Warwyck Haven pärast kapten VanWarwyck vallutusi. Linn on praegu tuntud kui Grand Port. Mauritius sai ka oma nime selle aja jooksul; Hollandi printsi Holland Mauritz de Nassau järgi. Aastal 1710, Hollandlased hülgasid saare, jättes maha makaakid, Java hirved, suhkruroo, kohale veetud orjad, ja ka pöördumatu kahju seetõttu, et hävitasid saare taimestiku ja loomastiku. Ka sellise linnuliigi nagu Dodo välja suremises on nemad süüdi, sest käivitati ulatuslik küttimine, kuna tegemist oli äärmiselt kergesti kütitava linnuga. Lisaks raiuti maha üüratutes kogustes musta eebenipuud. Puu on peaaegu täielikult hävinenud.
1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste ehk Loodeväila otsimine. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Janeiro; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi, Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Walesi Printsi neem; Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; 7 Unalaska; Kalifornia rannik; Hawaii saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis
on erinev. 9 Olümplased ja Trooja sõda Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju
Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele. Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt. Maria õed abiellusid enne teda kuninglikust soost meestega: Maria Christina, vanim õdedest, abiellus Hollandi asevalitseja prints Albertiga, Maria Amalia Parma printsi Ferdinandiga, Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinand IV-ga. Maria Antonial oli 5-aastasena kass, kelle nimi oli Macaron. Marial oli vähe kooliharidust. Ta ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida ja eelistas seepärast rääkida saksa keeles. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi. 1748. aastal sõlmiti Aacheni vaherahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Rahu säilitamiseks
Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa
1612. aastal suri ta ootamatult ja see oli Charlesile ja ka tema isale suur löök. Charles kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal. Kuningal polnud varem selle tseremoonia jaoks piisavalt raha ning ta oli masenduses oma vanema poja Henry surmast. Pärast Henry surma võttis James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte ning ka Charlesist sai veendunud absolutismi pooldaja. 2 ASTUMINE POLIITIKASSE Pärast Walesi printsi staatuse saamist hakkas Charles aktiivselt osalema ka riigi poliitikas. Temast sai Buckinghami hertsogi George Villiersi hea sõber. 1617. aastal läks Charles oma esimesele missioonile, selleks oli lähetus Sotimaale, kus ta näitas kui hea on tema keeleoskus ja ka seda, et ta pooldab oma isa poliitikat. Siiski mõne aja pärast hakkas Charles isa poliitikale vastu seisma, sest tema arvates oli see liiga jõuetu, kõhklev ja utoopiline. Charlesi ema suri 1619. aastal
metallidega töötamisel''. ''Meil on sepp'', porises uksehoidja. Selles hheidutamata, teatas veel Lugh,, et ta on ka sõdalane, harfimängija, luuletaja, atleet, ajaloolane, füüsik ja maagia ja nõiakunsti meister. Kuna iga kord jäi valvur rahuldamata, lisas Lugh,, ''Küsi oma kuningalt, kas tal on igas kunstis oskuslikku oskuslikku inimest. Kui tal ta on, ma lahkun''. Nuadu, oli sõnumit saades vaimustuses ning võttis printsi vastu aukohale, kuna ta oli ''iga kunsti mõttetark''. Lughi tarkus ja vahvus saavutas talle ttiitli Samildanach,, meister õpetlane, sõdalane, kunstnik ja käsitööline. Müütilisest Faliasee linnast tõi Tuatha De prohvetliku Lia Fail Fail'i, "Teadmiste Kivi'', mis tõi kuuldavale inimeseliku
Üha selgemini andis endast märku Toulouse-Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires. Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal. Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud äärmiselt edukas, tähendas Walesi printsi külaskäik galeriisse Henri de Toulouse-Laureci kunsti ametliku tunnustamise algust. Järk-järgult hakkas kunstniku prassiv eluviis tema loovust kahjustama. Vastuolud sõprade ja sugulastega üha sagenesid, kuna 1898. Aasta sügisest kannatas Toulouse-Lautrec tagakiusamismaania all, mis teda lähedastest võõrandas. Ettearvamatu käitumine oli muutunud varem nii lõbusa seltskonnakaaslase probleemseks juhtumiks. Viimased aastad 1899-1901
Humanistid pakkusid kolm erinevat lahendust: 1. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus (tekitatakse visioon hoopis teistsugusest maailmast). Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) 17 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma)
välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Gertrudis Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas teda väärituks ning truudusetuks, kuid mina arvan, et ta oli pigem kergemeelne. Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Rosencrantzi ja Guildensterniga nendega oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda.
Kergetööstuse areng ilmutab ennast rohkete poodide avamisega. Kingsepad ei suuda enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga. Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan. Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori. Etiketi normide järgi, kus ka pruunid saapad leidsid taunimist, oli see lausa vulgaarne. 20ndate lõpuks olid need normid siiski lõtvunud nii, et pruuni-valgekirjud ja hiljem must-valgekirjud sportkingad ei pannud etiketijüngreid ahastama. 1929 kompasid suurilmad dändid maitsepiire lausa siniste kingadega. 20saj algus jalatsimaailmas Kahekümnenda sajandi algus ei toonud jalatsimoodi kuigi palju uut
oma väidetavaile sünnipärastele eesõigustele viidates vana põhikorra säilitamise eest, seisused aga rajasid mõlemas, nii lordide kui alamkojas teed moodsale parlamentalismile. See oli võitlus elu ja surma peale, mida saatis Inglismaa ainulaadne poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitselepuhkemine. 7 1689. aastal kindlustas Parlament kuulsas revolutsioonis (Glorius revolution) oma õigusi Stuartite vastu sellega, et kutsus troonile Oranje printsi William III (1650-1702). Selleks ajaks olid kohtunikud juba astunud esimesi samme aimatava konstitutsioonilise monarhia poole. Inglismaa juristid moodustasid keskajast saati ilmalikult koolitatud seisuse, kes käis õigusega ümber käsitöölise kombel. Tsumfti alus ei olnud mitte ,,Corpus iuris civilise" tekst, vaid ümberkäimine kohtuotsustes (precedents) ja seadustes (statutes) kehastunud õigusega. Keskaegne õpetus kinnitas veendumust, et kord juba kehtiv õigus ei saa oma jõudu kaotada
Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks sellele saab Hamlet teada, et isa mõrvariks oli ema uus abikaasa. See tekitab prints Hamletis pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on nii masenduses või koguni hull. 4. Kas Hamlet teeskles hullu või läkski hulluks? Põhjenda. Hamlet teeskles hullu, kuna nii oli tal lihtsam oma kättemaksuplaane teostada. Eelkõige oli Hamlet hull Claudiuse ja Gertrudise jaoks. Tänu Poloniusele, kes samuti printsi vaimselt ebastabiilseks pidas, arvasid nad kõik Hamleti hulluse põhjuseks olevat suurt armastust Ophelia vastu, kuid hiljem selgus, et siiski peitub selles midagi märksa sügavamat. (Näide lk 57- Hamlet: "Ma ei armastanud teid." Ophelia: "Seda suurem on mu pettumus" .......).Hamlet käitus väga targalt, kui lasi teistel end hulluks pidada, see andis talle aega Claudiuse süüs selgusele jõuda ning kättemaksu haududa. 5. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa on vangla? (II vaatuse 2. stseen)
More ,,Utoopia" 1516 esitada visioon täiesti radikaalsest ühiskonnakorraldusest. Muuta ühiskonda juurtest alatest. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (tõeline aadellikus seisneb voorustes), kõike tehakse ühiselt. Ühisomand hoiab ära varandusehimu, korruptsiooni. Arendada edasi veelgi antiikseid voorusi, valitsejatele selgeks teha. Isegi kui riigis on palju korruptsiooni, siis riigi eesotsas peaks olema isik, kes on kõigest sellest üle. Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 Alternatiivne vooruseõpetus Machiavelli ,,Valitseja"- kritiseeris humanistide arusaama valitsejate voorustest. Desiderius Erasmus (1466-1536) Euroopas äärmiselt tunnustatud humanist, õppis Pariisis ja Torinos, Cambridge'i ülikooli professor, oli kirjavahetsues mitmete euroopa õpetlastega. Erasmuse olulisemad tööd : ,,Panegüürika Philipp Ilusale" 1504 ; ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 põhiteos valitseja voorustest ; ,,Narruse kiitus" 1509 pilab
Ei kirjuta teemast põhjalikult ,,Väike prints" Esimesel planeedil elas kuningas. Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne. Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma. Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma. Siirale, lapsemeelsele printsile võõras maailm. Kolmandal elas joodik. Kes jõi, sest ta tundis häbi enda joomise pärast. Ummikusse jooksnud saatus, Eu leia väljapääsu oma traagikale. Ela nii, et pole vaja millegi pärast häbi ega piinlikkust tunda. Neljandal planeedil elas ärimees, kes arvas, et omab kõiki tähti ja luges neid koguaeg kokku. Viies planeet oli kõige väiksem
2. Henry VIII noorus Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi külastas mitmel korral ka selle aja kuulsaim humanist Rotterdami Erasmus, kes oli vaimustatud Henry vaimuannetest ning rüütellikust kasvatusest ning pühendas talle isegi ühe oma Inglismaast jutustava teose. Suurt mõju avaldas Henryle mõistagi ka tema isa, kuid kes oma elu viimastel aastatel kannatas mitmete tervisehädade käes, mis paraku ka tema vaimujõudu pärssisid. 3. Troonile pääsemine Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg. 1494
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
sündmused, mis omakorda viivadki maailma lõppu. Titanicu ümber on ka palju salapära, mis laseb vabalt fantaseerida ja luua oma tähendusi. Titanic on ammu põhja läinud, samal ajal pole ta siiamaani uppunud. Sama on ka inimkonnaga. Shakespeare "Hamlet" "Hamleti" suur teema sarnaneb "Oidipusele". On toimunud kuritegu ja kurjategija peab saama karistada. Peategelane Taani prints Hamlet on muserdanud isa surmast. Troonile on tõusnud printsi onu Claudius, keda noormees kahtlustab endise kuninga mõrvast. Hamlet hakkab pidama plaani kätte maksta. Erinevalt "Oidipusest" läheb "Hamletis" plaani järgides kõik kehvasti. "Oidipuses" oleks päästnud ettekuulutusega leppimine, mitte selle eest põgenemine. "Hamletis" läheb vastupidi. Mitte üksnes kurjategija ei saa karistada, vaid kõik saavad surma. Teose üheks kandvaks motiiviks on elu, surma ja surelikkuse sümbioos. Suurt rolli
Elizabeth oli 13-aastane, kui puhkes Teine maailmasõda; tema ja ta õde evakueeriti Berkshire'i. Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi." Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks. Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu. · Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10
mõtteid. N: ,,Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida." olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. ,,Väike prints" 1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest
Ta pigem sureb kui abiellub. Baraki naine on Turandoti teenija ema ja lobises välja, et Barak teab kõike. Vahepeal ilmub Kalafi isa Timur ja kahtlustab, et ta poeg on ohus ning et Barak on teda reetnud. Turandot uurib Barakilt Kalafi päritolu kohta, kuid edutult. Turandoti isa juba teab nimesid ja hõõrub seda tütrele nina alla, sest tema veel ei tea. Turandot saadab Baraki naise ja ta tütre Kalafilt nime välja petma, aga ei õnnestu. Kalaf ei lange lõksu. Adelma läheb printsi juurde. Ta paljastab enda päritolu. Kalaf tunneb Adelmas ära kuningatütre, kes nüüdseks on orjatar. Adelma väidab, et Turandot plaanib teda tappa ja nad peaks koos põgenema. Kalaf ütleb hala käigus kogemata enda ja isa nime. Adelma veenab Kalafit põgenema, kuid Kalaf pigem sureb Turandoti käe läbi kui lahkub teisega. Hommikul peaks toimuma laulatus, aga Turandot ilmub oma kaaskonnaga üleni mustas nagu leinapidu
Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medici’le ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas 1531 “Discorsi e. arutlus Titus Liviuse Rooma ajaloost” – tõeline aadellikus seisneb voorustes) Vastandlikud hinnangud ajaloos: kurat või „kuradi advokaat“? Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus “Kristliku printsi Valitseja, 15. ptk. kasvatamine” 1516 Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli “Valitseja” 1513 (ilmus 1532) sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna
1. BUDISM Budism sai alguse Indiast 5. sajandil eKr ning selle religiooni asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja hakkas ringi rännates ja erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga otsima. Tõe ta ka leidis, aga mitte kuskilt kivi alt ega pilve pealt, vaid pärast 49 päeva väldanud meditatsiooni enese seest. Ajalugu tunneb nüüd seda printsi ka Buddha nime all. Kas siis jumal (e. tõde) oli tõesti end ainult tema sisse elama sättinud? Ei, mitte ainult tema, vaid vastavalt budistide õpetustele asub ta meie kõigi sees, kuid kõik meist ei näe ega tunneta teda. Et seda leida, on vaja inimesel vaadata enese sisse - viimast teostatakse meditatsiooni abil (2). Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine
Üha selgemini andis endast märku Toulouse- Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires20. Elu lõpp Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal. Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud äärmiselt edukas, tähendas Walesi printsi külaskäik galeriisse Henri de Toulouse-Laureci kunsti ametliku tunnustamise algust. Järk-järgult hakkas kunstniku prassiv eluviis tema loovust kahjustama. Vastuolud sõprade ja sugulastega üha sagenesid, kuna 1898. Aasta sügisest kannatas Toulouse-Lautrec tagakiusamismaania all, mis teda lähedastest võõrandas. Ettearvamatu käitumine oli muutunud varem nii lõbusa seltskonnakaaslase probleemseks juhtumiks. 21 Viimased aastad 1899-1901
ta maine matk. Siis laskis lahti mind. Pea pöörat üle õla tagasi, näis silmadeta kätte leidvat tee, sest väljus uksest nende abita, pilk piinamas mind lahkumiseni. POLONIUS: See on ju ehtsaim armuhullustus, mis ägeduses hukkab iseend ja meeletusi ajab tegema. Ehk oled printsi solvand hiljuti? OPHELIA: Hea isa, ei. POLONIUS: Ta sellest ongi hull. Ma kahetsen, et mõistmist mul ta jaoks liig vähe jagus. Kartsin, mängleb vaid ja hukutab sind, laps. Mu kiivust küll! Teab taevas, minu eale samavõrd on omane kõik üle soolata,
Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. 2)Pilet nr.2 a)Suured maadeavastused ja nende tagajärjed * Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt eksituste jada.Eurooplastele oli oluline leida alternatiive merete Indiasse ja Kagu-Aasiasse,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu,mida hakati nim. Hea lootuse neemeks.Lõpuks taheti jõuda Indiasse.Kolumbus asus 1492 aastal kolme karavelliga pikale mereteele.Jõuti välja Ameerikasse.Meretee Indiasse avastas hoopis Vasco de Gama. Esimest ümbermaailmareisi juhtis Magalhaes
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
lõppjärelduste tegemiseks nii astronoomias kui ka füüsikas. Aristoteles oli öelnud, et ei saa oodata matemaatilist täpsust seal, kus kaasatakse mateeria, ja vähemalt kuni 1602. aastani oli Galileo sellega nõustunud. Hiljem tõestati ,,Dialoogides" see küsimus uuesti Aristotelese eeskõneleja poolt ja Galileo vastas: "Õige, kui see on kord leitud, miks siis mitte seda kasutada?" 1605. aasta suve veetis Galileo Firenzes noore printsi Cosimo de' Medici eraõpetajana. Kui ta oli juba võitnud selle valitseva perekonna lugupidamise, palus ta Medicitelt toetust oma professoritooli säilitamiseks Padovas. Esimest korda tundis ta, et see on tõeliselt ohus konflikti tõttu, mis tal uue tähe ilmumise aegu oli filosoofidega tekkinud. Ta vihjas samuti, et õukonnamatemaatiku koht (see oli pärast Pstilio Ricci surma 1603. aastal vabaks jäänud) meeldiks talle väga
linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas. REFORMATSIOONI ALGUS Enne Martin Lutherit valjendas samasugeseid mötteid prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples. Ta tölkis Piibli prantsuse keelde (1523-1528). Kuigi esimene osa oli määratud avalikule pöletamisele, ei jätnud ta tööd pooleli, ta leidis palju toetajaid humanistide ja teoloogide hulgast. Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale
Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada. Abu-Ali-ibn-Hussein-ibn-Abdullah-ibn-Sina e. Avicenna. Sündis 980 aastal Huharas, taidsik. Elu seiklusrikas, õuearst, vesiir, vang. Oli imelaps: 5 aastaselt omandas teadmisi, 10 aastaselt vuristas Koraani peast. Õppis rehkendamist, Aristotelese metafüüsikat. 16 aastaselt arstiteadus. 18 aastaselt tunnustatud arst. Ravis õnnestunult rikast printsi. 1037aastal suri 57 aastaselt. Surmaga seotud legend, et segas kokku 40 eri rohtu 40 erinevas nõus. Õpetas ma lemmikõpilast kuidas manustada. Õpilane nägi vanamehe nahal elastsust ja noorust, ehmatas, pillas nõu maha ning põgenes. Viimane ravim jäi manustamata ning Avicenna suri. Esimesed teosed ,,Terveks saamise raamat", ,,Pääsemise raamat," ,,Meditsiini kaanon." Kuulutati kirikuvastaseks, 1160 aastal põletati raamat. Välja töötanud
maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole, otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal esmakordselt üle ekvaatori jõudnud portugali meresõitjad jõudsid 1488 Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neemeni) Bartolomeu Diaz`i juhtimisel. Ennetamaks Portugali meresõitjaid, proovis Itaalias pärinev Christoph
Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast
Konstrueerige näide! Kaks tingimust on mingi asja juures eraldiseisvatena tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad, et ,,see" oleks ,,see". Nt. miski on ,,printsess", kui ta on a. naine ja b. kuninglikku päritolu. ,,Naissus" ja kuninglik päritolu on eraldiseisvate tingimustena tarvilikud, aga ainult koos piisavad. See meetod ei ole aga lollikindel - kuninglik päritolu ei ole tänapäevases maailmas tingimus, tegu võib olla printsi abikaasaga. 11. Selgitage (oma näidetega) filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised probleemid tegelevad põhimõtteliste küsimustega, millel puudub ortdoksne arusaam, ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi?
raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas. Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga. Aastal 1949 kirjutas Norra Põhja-Atlandi lepingule alla ja võttis osa ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest.
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastas...
seis. Ma teen Teile ülesandeks, härra minister, astuda vajalikke samme rahaasjade korrastamiseks, härra minister ja toetada nõnda Minu ettevõtmisi." Ludwigil tuli oma losside ehitamine ja kujundamine vähemalt nii kauaks peatada, kui ta senised võlad on tagasi makstud. Ta üritas siiski igalt poolt laenu saada, aga talle ei antud. Kuningas oli juba meeleheites, milles hakati süüdistama väljakujunenud vaimuhaiguse ilminguid. Gudden, kes ravis vaimuhaiget printsi Ottot, pidi nüüd ka hakkama tegelema ka tema venna, kuningaga. Kuningas kannatas paranoia all, ta tuli kuulutada parandamatuks ja arvestada tema vaimsete võimete edasise kahanemisega, ta vaba taha oli täielikult välistatud ning tema võimed riiki juhtida olid pärsitud ja see pärsitus kestis terve eluaja. See tulenes pärilikust 10 soodumusest, seda turgutas ta kasvatus, selle arengut kiirendasid ta eluviis ja elukogemused,
silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria
TEKKE AEG JA KOHT Rajaja eluloolised andmed Eluloolised andmed läbipõimunud legendide ja ajalooliste faktidega Budismi rajaja on ajalooline isik: SIDDHARTHA GAUTAMA ŠAKJAMUNI Isa: -radža Ema: saatus oli kurb, suri 7 päeva pärast sünnitust Poissi kasvatas ema õde Sünniaeg 6/5 saj eKr Sünnikoht: väikeses külas Lumbinis, praeguse Nepaali territooriumil Poiss sündis puu all väikeses metsasalus, ema ei jõudnud KAPILAVASSE Elukäik: Pärast printsi sündi tuli paleesse tark mees Asita. Ta ennustas: Kui poiss ei saa teada kolmest asjast maailmas- vanadusest, surmast, haigustest. Saab poisist suur valitseja. Kui teada saab, saab poisist munk (askeet) ning temast saab maailmavalgustaja. Prints elas luksuslikus vangistuses. Kord palee territooriumilt välja minnes kohtas prints kolme inimest: rauka, haiget, surnut. Prints mõistis, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda, saatus. Talle tundus elu mõttetu
„Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti;
teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
10. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Sally Gardner "Klaassüda", 2001. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kas just lugema, aga uudistama ja pilte vaatama kindlasti. 3. Millest raamat räägib? Kolmest printsessist, kellel olid klaasist südamed. Ühe tüdruku süda purunes, teise oma mõranes ja kolmanda oma jäi terveks. Kolmanda printsessi süda jäi terveks, sest ta leidis printsi, kes teda väga armastas ja seda klaasist süda väga põhjalikult tundma õppis. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Lugu on õpetlik ning arusaadav. Õpetab lastele seda, et inimeste südamed võivad olla väga õrnad ning nendega tuleb ettevaatlikult ümber käia, et kellelegi liiga ei teeks. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Armastuse. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud pigem vanematele lastele
kurikuulsust veelgi, muutes mehe halastamatuks ja ohtlikuks vaenlaseks. Praegune Brani loss sarnaneb paljuski lossiga, mis aastasadade eest krahv Draculale peavarju pakkus. Aja jooksul on tehtud vähe muudatusi arhitektuuris ja sisekujunduses, mistõttu see Transilvaania piiril kõrguv ehitis on ehtsaks mälestusmärgiks Rumeenia hiilgeaegadele. Transilvaaniast Bukarestini jääb teele veel palju losse. Neist vahest tähtsaim on unises Sinai mägikülas asuv Pelesi loss, mis ehitatud saksa printsi Carol I de Hohenzollerni poolt. Kuningas Hohenzollern kes kutsuti riiki valitsema väljastpoolt, toomaks lõppu kogu riiki laastanud intriigitsemisele ja poliitilisele võistlusele armastas puidunikerdamist ning seda märkab kõikjal lossis. Keerulised puidust tahutud skulptuurid kaunistavad seinu ning mööblit ja eest leiab ka aukartustäratava relvakollektsiooni, kus muu hulgas on esindatud ka Austraalia aborigeenide ning Aasia rahvuste tapariistad.
Kuulsaim on ,,Pancatantra", mis koosneb lugudest, mis peaksid õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks. Pooled neist on loomamuinasjutud, pooled räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed. Dandin kirjutas midagi romaanitaolist. See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis
Kiri levis kulutulena Euroopa kuningakodades, valmistades suurt peavalu Augustile. Ka Augustile saatis Patkul vähemalt kaks kirja, kuid neile loomulikult ei vastatudki. Siis alustas Karl XII rünnakut Saksimaa vastu. Ja kuna Saksimaa oli sõjaliselt väga nõrk, siis Saksimaa andis kohe alla. Karl XII jäi peatuma Altranstädtis ja esitas rahutingimused: Augusti loobumine Poola troonist, lahtiütlemine lepingust Venemaaga, Rootsi väe talvitumise tagamine, Poola printsi Sobieski ja teiste Rootsi toetajate vabastamine vangist, kõikide Rootsi alamatest ülejooksikute väljaandmine Rootsile, ennekõike aga kindralleitnant J.R. Patkuli väljaandmine. Pfingsten koos teiste õukondlastega arutab asja ja arvavad lahenduse olevat leidnud Patkulil tuleb lasta põgeneda. Seda plaani toetab ka kuningas, kes vahepeal on kohtunud Karl XII-ga, et leebemaid rahutingimusi välja kaubelda - asjata. Põgenemise juures
Trooja sõda · kõik sai alguse Thetis'e(merenümf) ja kuningas Peleus'e pulmapeost · pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde · Paris oli Trooja lähedal loomi karjatamas(saadeti kuningakojast kaugemale, sest kun. Priamosele oli ennustatud, et Parise pärast saab Trooja linn otsa) · Paris elas koos nümf Oinone'ga · 3 jumalat ilmusid Parise ette, Paris pidi otsustama õuna üle · algas võidupakkumine(?) Parisele, et õun enesele saada: o Hera pakkus võimu, Euroopa ja Aasia isanda kohta
nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas tõeline aadellikus seisneb voorustes, õilsuses). Ei ole kindel, kas More ise uskus sellise ühiskonna saavutamisse. · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. Idee oli kirjutada veelgi parem valitsemisõpetus, mis tooks välja valitsemise pahupooled, puudused. · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Machiavelli esitas mõlemast erineva alternatiivse voorusõpetuse. Desiderius Erasmus (14661536) Euroopa tuntuim humanist, õppis Pariisis ja Torinos, elas Burgundias (kroonprints Karl V
Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza). Kõik mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik
jogurtist. Samuti juuakse palju musta teed. Kuigi kiirtoit kasvatab populaarsust ning McDonald'sid ning teised sarnased toiduketid on avatud kõikjal üle Türgi, süüakse kodudes põhiliselt ikkagi rikkalikke ning maitsvaid riigi rahvusroogi. Türgi ,,pöörlevad dervisid" Türgi keel ja selle kujunemine Esimesed kirjapanekud türgi keeles on pärit 732. ning 735. aasta vahel pKr, kui püstitati kaks türgi kirjaga monument-plaati Orgoni orgu Goktürki printsi Kul Tigini ja tema venna imperaator Bilge Khani auks. Peale monumendi põhjalikku uurimist jõuti järeldusele, et kiri tahvlitel on vana türgi keel, täpsemalt öeldes Orkhoni kiri. Türklaste rändamisega Varakeskajal (6.-11. saj) levis ka nende keel üle Kesk-Aasia, kattes tohutu geograafilise ala Siberist Euroopasse ning Vahemere äärde. Seljukid, türklaste esirahvas, tõid oma keele, Oghuzi türgi keele, mis on otseselt tänapäevase türgi keele eellane, Anatooliasse 11.sajandil
''Ma ei saa magada,'' pomiseb Henry hajameelselt. '' Ma ei jää magama. Kardan, et tänasest ööst peale ei saa ma enam kunagi rahulikult magada.'' .......Sul peavad teised mõtted tulema. Üles, mu sõber! Mul on magamistoas suurepärast jooki. Ja siis... see öö on sobivam kui ükski teine. Ma tunnen seda. Kui sa ainult tahad, kui sa ainult tõesti tahad, siis võtan tänasel erakordsel ööl tõesti sinult vastu lapse, keda sa igatsed: terve poja, tulevase Walesi printsi!'' ''Ööl pärast seda, kui langes More'i pea?'' küsib Henry täis salajast kahtlust. ''Just sellepärast! Just täna öösel! Sest et ta ei saa enam nõiduda, sest et oled nüüd täiesti vaba... minu jaoks ja ainult minu jaoks!'' Siis haarab Henry Anne'i embusesse ja sammub temaga koos Anne'i magamistuppa. Henry arvab... ''Kas te ei ole siis märganud, et niinimetatud Inglismaa kuninganna on...'' Henry hääl on muutunud peaaegu sosinaks ''....et ta on nõid ?'' ''Tal on kuri pilk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
