aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt
Ta soovis pühenduda iseseisva arsti kutsele ning rändas ringi 2 aastat, mil sai tunda palju nälga ja vaesust. Kuuldused, aga imeheast arstist levisid lihtrahva seast ka aadlike kõrvu. Johannes Faber'it peeti oskuslikuks nõiajookide valmistajaks, kui ta aitas ühel jõukal pankuril järeltulija eostada. Imepärasena näiv tegu ajendas Hertsog Ernst'i Johannest enda teenistusse kutsuma, et too aitaks (hertsogi poega) prints Albrecht'it. Hertsogi arvates seisnes probleem printsi mehelikkuse puudulikkuses. Nii segaski Johannes ühel karnevalipidustusel kokku joogi, mis pidi tõstma huvi vastassoo järele. Seda jooki jõid prints ning lihtsa kirurgi tütar Agnes Bernauer. Prints Albrecht ja Agnes armusid, abiellusid salaja ning tüdruk jäi lapseootele. Hertsog ei leppinud Agnes Bernaueriga, ning isa ja poja vahel tekkis vaen, mis viis lausa sõjalise kokkupõrgeteni. Seepeale süüdistati Agnest printsi ära nõidumises, ning ta vangistati
ta õde evakueeriti Berkshire'i. Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid 4 printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi." Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks. Abielu ja perekond Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu. · Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10
Näitlejad tulevad lossi esinema. Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida ,,Gonzago mõrva". Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei. KOLMAS VAATUS Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit. KUNINGAS ... et nähtamatult nähes võiks nende olekust, kui kohtuvad, ja printsi käitumisest järeldada, kas armupiin see on või polegi, mis nii tal rusub meelt. Hullumeelsuse kõige kindlamaks märgiks peeti armutunnete soikumist. Kui Hamlet tunneb ikka veel huvi Ophelia vastu, tõestaks see Claudiuse meelest, et printsi hullumeelsus on teeseldud. Hamlet käsib Ophelial kloostrisse minna. Nunnery (nunnaklooster) oli ingl. rahvak. Muutunud lõbumaja sünon. Hamleti jõhkrust on näidatud sõltuvana kahest põhjusest:
mingist sisemisest vajadusest. Elu peab tundma õppima läbi oma südame! Aga kuidas? Varuge kannatust, ärge tehke otsuseid läbimõtlematult ja vastu oma tegelikke soove, arvestage teistega, otsige sõprust, mis tuleb südamest, mitte kasu saamise eesmärgil. Kui tähtis on, et meist igaühe elus oleks inimene, kes mõistaks meid ka ilma rääkimiseta ja oskaks kuulata kui selleks on vajadus. Meenutage väikese printsi ja rebase kohtumist raamtus ,,Väike prints". Kõigepealt palub ta end printsil taltsutada ja seejärel õpetab traditsioonidest kinni pidama. See on tema elufilosoofia. Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse: ,,Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Ka kõigil meil tuleks sellest raamatust palju õppida ja meelde jätta ja kui tunned, et elus ei lähe kõik nii nagu süda tahaks, siis võiks selle raamatu uuesti üle lugeda, usun see aitab.
luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega
See viiski Claudiuse nii kaugele, et ta oli valmis oma venna mürgitama. Tulemuseks oligi see, et Claudius sai endale vana Hamleti riigi ja ka tema naise. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamlet oli minu arvates väga tark ja kaval, sest näiteks peale oma isa vaimu nägemist ei olnud ta alguses väga kindel, kas see ikka oli tema isa vaim ning ta otsustas seda näidendiga kontrollida. Näidendi abil selguski lõplikult, et Claudius siiski tappiski tema isa. Printsi võis kindlasti pidada ka ausaks ja väärikaks. Samuti oli Hamlet sihikindel ja oskas sõna pidada. Seda on näha juba kasvõi sellest, et ta oma isa soovi Claudiusele kätte maksta ka tõepoolest täide viis. Teda võis pidada ka lojaalseks, sest ta oli ainuke, kes õukonnaliikmete seast leina märgiks musta kandis. Hamlet oli ka küllaltki julge, sest hoolimata ta sõbra hoiatusest järgnes ta oma isa vaimule. 4. Miks Hamlet mängib hullu?
Claudius oli väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Gertrud- armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Laertes- Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Ophelia- armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm.
Tuhkatriinu kahtles küll selles, kuid lõpuks ta nõustus. Tuhkatriinu pidi ennast töölt vabaks saama nii, et kasuema sellest teada ei saaks. Seda aitasid teha ta töökaaslased, kes olid väga hoolivad Tuhkatriinu suhtes. Ta asus otsima endale riideid. Üks töökaaslane andis talle ilusa ja suure valge kleidi ning salapärase silmaraami. Tuhkatriinu jõudis ballile. Hetk, mil ta astus saali, sai ta kõige suurema tähelepanu ning valgustuse. Ta jäi oma printsi ootama. Mõne hetke pärast ilmub Tuhkatriinu juurde kooli populaarseim poiss Marek, kes ei tundund tänu silmaraamile päris Tuhkatriinut ära. Nad tantsisid, kuni jõudis kätte kesköö ja Tuhkatriinu pidi kiiremas korras tööle jooksma. Ta ei öelnudki Marekule, kes ta tegelikult oli, vaid ruttas minema. Joostes kukkus Tuhkatriinu näolt silmaraam, mille Marek endale jättis. Järgnevad päevad Marek tahtis üha enam teada, kes ta tegelikult on ja miks ta ennast varjab.
jutustuste ja mõtisklustega. Saint-Exupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88-aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. . Looming 5 Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944). Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus"
oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga . Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse
Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat . Ooperi vanus on umbes 4 sajandit. Opera seria- tõsise , heroilise süzeega toretsev ooperi Opera buffa- koomiline ooper Võluflööt esietendus toimus 1791.a. Viinis. Pimeduse ja valguse, ebausu ja mõistuse riigi vahel eksleb tõde otsiv inimene, eksootiline prints Tamino. Öökuninganna vannutab printsi oma tütart Paminat Sarastro võimusest päästma, andes talle saatjaks jutuka linnupüüdja Papageno ja võluflöödi ning võlukellad, mis peavad neid ohtlikul teekonnal aitama. Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning
terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust. Ta oli kahtlemata üks väga osav filosoof. Hamleti häid omadusi riigi valitsemisel oli Shakespeare'i näidendis näha mitmes olukorras. Tal oli piisavalt julgust, et korraldada tema isa surma peegeldav näitemäng ning et saata ta sõbrad Rosencrantz ja Guilderstern surma. Taani printsi filosoofiavõimed tulid välja tema vestlustest ning muljetavaldavad olid ka ta oskused mõõgavõitluse valdkonnas. Hamletis leidus kindlasti ühe eduka valitseja olulisimaid omadusi sügav pühendumine ja töökus. Kuid minu arvates, siiski, ei sarnanenud Hamleti mõtemallid ja väärtused ühe ideaalse valitseja omadega. Ta oli liiga mõtlik ja arutlev ning seetõttu ka liiga kahtlev. Lisaks oli Taani
vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555
Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse.
Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse.
ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints" Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama, jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks. MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid
· 19951999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees · 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001 · Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003 Kronoloogia · 14. august Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks
Tolle aja inimesed tähtsustasid vaid raha ja populaarsust, peaasi et toit oli laual ning katus peakohal. Võrreldes teiste inimestega oli Hamlet suur erand, ta oli ennekõike humanist, kellele ei mahtunud pähe miks inimesed sedasi käituma peavad. Ta vihkas nii oma isa mõrvarit, oma enda ema ning kogu elanikkonda. Reeturlikkus muutis trastiliselt mehe iseloomu, Hamletis oli saanud ülbe ja rahutu inimene. Iga uus pettumus muutis Hamletit tugevamaks ning viis noore printsi hullumise äärele. Getrud armastas ja hoolis oma pojast, kuid jäi siiski Claudiuse sabarakuks, isegi nuhkimine Hamleti plaanides oli tema arust mõistlik. Hamlet hoolis väga oma perekonnast, kuid isegi perekond vedas teda alt. Nagu alati on suure valitsejaga kaasas käinud perekond, kui kindel seljatagune. Hamleti mõtetes ei olnud perekonda ega ustavaid isikuid, mis muudab mõtte ideaalsest valitsejast olematuks. Hamletist oleks saanud suursugune väejuht või poliitik, kuid
muutunud. Ta isa oli tema äraolekul hinge heitnud ja ema on kohe peale matuseid uuesti abiellunud. Kuningapoeg pidas oma ema sellist kiiret teguviisi ebasündsaks. Natuke hiljem sai Hamlet oma isa vaimuga kokku ja tema käest teada, et ta surm ei olnud mitte õnnetus vaid mõrv ning mõrvar istub troonil. Hamlet oli aga oma isa vaimu nägemisest kohkunud ja kartis, et äkki kehastas isa hoopis mõni kuri vaim, kes proovis teda lihtsalt pahateole ässitada. Samas vaevas printsi võimalus, et vaim rääkis tõtt ning isa tõesti ei saa enne rahus puhata, kui õiglus on jalule seatud. Nii otsustas Hamlet hakkata otsima tõde ja kättemaksu isa ebaõiglase surma eest. Tõe jalule seadmine oli ohtlik , sest kuningavõim oli praktiliselt piiramatu, siiski pidi kuningas teesklema, et on hea ja jumalakartlik inimene. Hamlet lähenes situatsioonile väga kavalalt. Nimelt ta otsustas teeselda hullu, et keegi ei
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad
Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9.Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:,,Sina oled rohkema kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Kuningas Priamos oli õiglane ja hooliv ning talle ei olnud sõdimine tähtsaim,kui inimlikkus ja rahu. Achilleus nägi kuningas Priamose kurbust ja hävingut ning pidas vajalikuks täita kuninga viimane soov ja tagastada talle ta surnud poeg.
Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9.Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:,,Sina oled rohkema kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Kuningas Priamos oli õiglane ja hooliv ning talle ei olnud sõdimine tähtsaim,kui inimlikkus ja rahu. Achilleus nägi kuningas Priamose kurbust ja hävingut ning pidas vajalikuks täita kuninga viimane soov ja tagastada talle ta surnud poeg.
Prints oli tark ja kaval noormees, kellel tuli kord elus seista silmitsi sellise küsimusega. Ta kaalutles seda pikalt ja filosoofiliselt ning lõppude lõpuks vastas tema küsimusele hoopiski saatus. Hamlet otsustas küll olla ja minna võita lahing, kuid selle tõttu, et ta sai hoobi mürgitatud mõõgalt, ei olnud tal enam valikut elu ja surma vahel. Saatus oli valinud tema jaoks mitteolemise. Võib-olla on tõesti olemas saatus, nagu Hamletis, mis tegi otsuse juba ammu enne printsi kaalutlusi ja mõtisklusi. Siin kohal tekib küsimus, et kas inimene saab üldse otsustada ise, olla või mitte olla? Saatus on tegelikult uskumus, mis põhineb eeldusel, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära. Paljud arvavad, et just see kujundab nende tulevikku. Jeesus Kristus sõnas lause: "Mida keegi külvab, seda ta ka lõikab!" Mina arvan samuti, et inimene mõjutab enda tulevikku oma käitumise ning tegude järgi. Võib-olla on tõesti olemas
Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida", ''Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Laiemalt kuulajaskonnalt pälvist ta tähelepanu ka 1988. aastal, kui ta laulis koos kuulsa rock-muusiku Freddie Mercury'ga laulu ''Barcelona'', millst sai suur hitt. Hiljem oli sama laul Barcelona olümpiamängude hümniks. 1991. aastal pälvis ta Astuuria printsi auhinna. Montserrat Caballé järgi on ka tehtud rahvusvaheline lauljate konkurss ja meistrikursus. Meie arvame, et Montserrat Cabelle on väga andekas ooperilaulja ning on tunnustust väärt. Ta on väga väärikas naine ning tal on ilus ja uhke pere. Montserratil on erakordne ja puhas hääl, palju kuulsust ja kogemusi laululavadel. Samuti sai ta ka laval olla koos Freddie Mercury ja paljute teiste kuulsustega. Montserrat Caballés sai jagu ka vähist.
Ma ei saa balli niiviisi ära jätta. Ma saatsin juba eile kõikidele printsidele meie võluriigis kutsekirjad.", lausus kuingas. "Olgu isa.", lausus Selena. Algas ballipidu. Tänu sellele, et Selenal olid pikad, mustad, lokkis juuksed, nägi punane ballikleit tema seljas võrratu välja. Ballipeole tulid kokku kõik kuningad ja kuningannad, printsid ja printsessid kogu võluriigist. Neid oli üle 200. Aga printsess Selena märkas kohe nende hulgast üht erilist printsi. Ta oli ilus, mustade juustega, kena välimusega ja must- punases ülikonnas. Selena mõistis, et tema ongi see õige. Printsess armus temasse kohe esimesest silmapilgust. Ja sama oli ka printsiga. Neil tekkis silmside, nad tulid üksteisele lähemale. Prints kummardus ja küsis: "Kas te tantsiksite minuga prinsess Selena?" "Meeleldi.", vastas printsess seejärel küsides, mis printsi nimi on. "Aidan.", vastas prints. Nii nad tantsisid ja tutvusid üksteisega lähemalt kogu õhtu
Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena ja Ismael jäid kahekesi siis nad rääkisid oma tunnetest teineteise vastu. Ismaeli armastus Fenena vastu algas siis, kui Fenena oli päästnud Ismaeli Babüloonia vanglast. Lavale ilmus ka oletatav Nabucco esiktütar, kes oli orjatar Abigaille (Sigute Stonyte, Leedu), ta oli samuti Ismaelise armunud. Abigaille saabus koos heebrealasteks riietatud sõdalastega ja ta lubas rahva päästa, kui ta eelistab teda Fenenale. Ismael
abikaasat teise inimesega. Seda üritatakse varjata, kuid see tuleb enamasti alati päevavalgele. Hamleti teoses võis välja lugeda midagi sarnast abielurikkumisega. Tapetud kuninga naine Getrude abiellus peagi pärast abikaasa surma kuningas Hamleti vennaga. Prints Hamletile ei meeldinud oma ema tegu, kuna arvas, et naine oleks pidanud veel oma meest leinama. Hamletil oli raske olukord. Teda ümbritsesid valed. Need tekitasid peategelases viha, vastikust ning kättemaksu iha. Printsi vaevasid tugevad emotsioonid, millest oli raske võitu saada, ning seepärast ta kavatses tappa reeturi. Seda ta ka tegi, kuid kahjuks pidi seejärel ka ise hukkuma. Võiks veel mainida ka näiteks poliitikute lubadusi. Andes sõna teha midagi peaks selle ka teostama, kuid sagali seda ei juhtu. Ei ole meeldiv olla reedetu. Need, kes lubavad aga töötavad edasi ega hooli meist põrmugi. Arvan, et nende eesmärk on omale võimalkult hea elu kindlustada aga seda mitte kõige puhtamal moel.
hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis Alcauskis (Prints), Aare Saal(Toapoiss), Jouni Kokora (parun), Valentina Tatuma (Don Magnifico tütar), Riina Airenne (Don Magnifico tütar), Priit Vomer (õpetaja) ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes, oli aplausist aru saada, et etendus meeldis inimestele väga, inimesi oli vähe, kuna sinna saali poleks rohkem inimesi mahtunud. Täismaja oli välja müüdud, ja oli selleest aplaus tõesti vägev.
Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova
Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad. Võlur Robert noiab neid nõiduse vangis ning ainult tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta. Prints jõuab järve äärde ning märgates valget lindu tõmbab vibu vinna. Lind muutub ootamatult tütarlapseks, kes on luikede kuninganna Odette.
moodsamalt soomustatud sõjalaevu – drednoote. See eelarve tekitas aga konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued valimised, kus Lloyd George’il õnnestus võimule püsima jääda üksnes leiboristide toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine tööpäev mäenduses ja võeti vastu miinimumpalga seadus. Dünastia nimi muutus seoses Victoria abiellumisega Saksi-Coburgi- Gotha printsi Albertiga. Victoria (1837– 1901) oli George III lapselaps. Edward VII (1901–1910) oli Victoria poeg. George V (1910–1936)oli Edward VII poeg. Hoolimata oma juhipositsiooni kaotusest majanduses, oli London siiski veel ka 1914. aastal maailma finantstsentrumiks, olles suureks võlausaldajaks teistele riikidele. Paljud riigid olid talle võlgu. Inglise naelsterling oli rahvusvaheliste
Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele
Pärast kaheaastast viibimist Roomas pöördus Lasso vanemate tõsise haigestumise tõttu tagasi Belgiasse, kuid kahjuks leidis vanemad juba surnuna. Sünnilinnas Monsis ei leidnud Lasso võimetekohast rakendust, nii veetis ta mõned aastad rännates Prantsusmaal ja Inglismaal. Hiljem töötas ta paar aastat Antverpenis, kuni sai kutse Baierimaa hertsog Albert V-lt mitte ainult juhatama Müncheni õukonna orkestrit, vaid ka sinna Madalmaadest uusi võimekaid liikmeid värbama. Muusikalembese printsi alluvuses töötades oli Lasso fenomenaalselt produktiivne. Kolmkümmend neli aastat töötas ta Albert V ja tolle poja William V õukonnas, nautides mitte ainult oma tööandjate, vaid ka paavst Gregory XIII, prantsuse kuninga Charles IX ja Imperaator Maximilliani poolehoidu. Viimane tõstis 7. detsembril 1570 Lasso aadliseisusse, see oli tähelepanuväärne austusavaldus. Orlando di Lasso suur ja pikaajaline töö mõjus lõpuks tema vaimule, see põhjustas
tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast. Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles. On levinud laialdane arvamus printsi hullusest. Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted. Peategelase iseloom oli vaikne ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev.
Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatuga, kuid kes tegelikult on von Rothbarti kuninganna mehe tütar. Noormees annab talle isegi kihalsesõrmuse, kuid asjast ei tule midagi välja, sest südames armastas ta ikkagi Odette'i ning iha üksteise järele hoidis neid igasti koos. Nende armastus hävitas ka kurjuse. Aga et sisust üleüldse aru saada, oli vaja läbi lugeda kava. Eks
usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta
Esimesena oli ta kihlatud Leopold Clement Lorrainega , kes pidi külastama viini ja kohtuma peahertsoginnaga 1723 aastal. Kuid lõpuks jõudis viini uudis et ta oli surnud rõugetesse. Leopold Clementi noorem vend, Francis Stephen kutsuti viini. Kuigi Francis Stephen oli Maria Theresa isa lemmik kanditaad oma tütre abikaasaks kaalus ta siiski ka teisi võimalusi. Usulised erinevused takistasid teda korraldamast pulmi oma tütre ja kalvinistist Preisimaa printsi Fredericku vahel. 1725 aastal kihlus Maria Theresia Hispaania Charlesiga ja ta õde Maria Anna kihlus Hispaaniast pärit Philipiga. Kuid teised euroopa suurriigid sundisid teda loobuma lepingust mille ta sõlmis Dowager Hispaania kuninganna Elisabeth Farnesega, kuna abielu Hispaania ja Austria trooni pärijate vahel oleks rikkunud euroopa võimu tasakaalu. Maria Theresa kes oli saanud lähedaseks Francis Stepheniga tundis kergendust. Francis
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada
Paremameelega ei ava ma ennast. Teen seda juhul, kui tunnen ennast selle inimesega tõeliselt kodus. Mida mõtlen armastuse all? On isegi nii, et sellistel paaridel, kes enda arvates armastavad üksteist, tegelikult polegi armastust. Sest minu meelest on armastus midagi väga püha, ilusat ja süütut. See on kirglik ja joovastav. Nii, et jood kuid janu ei kustu. Inimesed ajavad sassi armastuse ja armumise. Armastus on õnne tipp. Kuid, olgu ma siis vanamoodne, armastuse all ootasin ma printsi valgel hobusel. Ja ta tuligi mu juurde! Vahel kardan, et võin ta kaotada, kuna olen üleliia armukade ja kontrolliv. Ma ei suuda sinna midagi parata. See olen mina ja nende pikkade aastate jooksul mil oleme olnud koos, julgen ma seda tõesõna olla. Tegelikult ma aga vahetevahel kardan, sest tean, et tegelikult pole see hea. Ma küll ei tea, kuidas muuta seda, et inimesed ei oleks nii õrnahingelised, sest vahel tuleb oskus olla 'südametu' kasuks. Kuid arvan, et kõik inimesed peaksid
. Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794
latetraalile Põhja - Prantsusmaal, mis jutustab lugu `` Norman Conquestof England´´ . See tehti Canterbury Inglise kuntsnikude poolt kümme aastat pärast Williamsi võitu Hastsangsis. Kogu Inglismaale ehitasid Normannid suured lossid, kloostrid ja katetraalid. Kolme järgmise saja aasta jooksul Inglise mõjul levis Iirimaal ja Walesis Williamsi järeltulitajate tungid. Wales oli kombineeritud Kuningriik Inglisamaal1303kui Edward 1. tegi oma pojast Walesi printsi. Sellest ajast alates on see muutunud traditsiooniks kui vanim poeg Briti monarh on saanud Walesi printsiks. Tänapäeva Walesi prints on prints Charles. Wales on vürtsiriik, sellepärast ei ole ta eraldi kuningriik. Prints on poeg kuningas või kuninganna ,nii et see osa nendest on kuningriik- kuningriik Inglismaal ja Walsis. Iirimaale jäid Briti reeglid kuni 20sajandiks ,kuni1921 Lõuna-Iirimaa sai iseseisvaks riigiks. Põhja- Iirimaa osa jäi Ühendriigiks
leiame jõudu edasiminekuks. Võtame näite päriselust: tänapäeva noored inimesed küll unistavad romantika olemasolust, kuid reaalselt nähakse seda vaid harva. Minul oli sellist õnne- olen tuttav tütarlapsega, kes sai oma salajaselt austajalt puhtal kujul kõige õigemas vormis armastuskirja. Seda lugedes tekkis mul esimese reaktsioonina pähe mõte:"See ei ole võimalik, selliseid asju päriselus ei juhtu!" See oli niivõrd ilus Zest, et võttis pisara silma ning pani mindki oma printsi ootama. Lootmine, et keegi ka mulle kunagi midagi nii hingesoojendavat ja südamelähedast kinkida võiks, paneb mind siiamaani iga kord sellele mõeldes õnnelikult muigama. Me tunnetame muinasjuttude olemasolu ka kasvõi näiteks raadiot kuulates. Iga laulu sisus peitub killuke mingist loost, mida meile jutustada üritatakse ning mis päris sageli ka meile kohale jõuab. Hommikul kooli sõites, trenni tehes kõrvaklappidest lemmikut muusikat kuulates või kasvõi
piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga
kütmata riidessepaneku ruumis külmetada ja jäi kopsupõletikku haigeks.”. Teiseks naispeaosaks oli Erna/Ophelia, keda kehastas Helen Lokuta, metsosopranist. Helen Lokuta on mänginud ka teistes Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“, ning on nende eest saanud ka auhindu. Mees peaosa täitjaks oli August, ehk tenor Andres Köster. Andres Köster on mänginud mitmes väga tuntud ooperis, näiteks on tal olnud rolle ooperites nagu: Bizet´ „Carmen“, Printsi roll Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius Caesar“´, ja mulle äratundmisrõõmuks on ta olnud Lenski Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“. Ooperi süzee ning tegelaskujud olid keerukad. Näiteks ei saanud ma kuni ooperi lõpuni aru, kas peategelane Erika on lind või liblikas. Seda ooperit oli juba sellepärast raske jälgida,et läksin antud ooperit suure hurraaga vaatama ning polnud selle sisuga tutvunud. Maja kunagisele
mürgitatud jooki joomast hetk enne seda, kui Theseuse huuled mürki puudutasid Medeia põgenes silmapilk peale plaani ebaõnnestumist http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Medea-Sandys.jpg/220px-Medea-Sandys Minose saabumine Theseus oli nüüd troonipärija. Iga 9 aasta järel saabus Kreeta saare kuningas Minos. Tema poeg suri ateenlaste kaitsmisel. Ateenlased pidi ohverdama 7 neidu ja noormeest Minos pani ilusat ja noort printsi tähele ja valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks. Minotaurus Minotaurus oli Minose abikaasa Pasiphae järglane Minos palus jumalate käest võimalust tõestada ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast. Poseidon tegi karistuseks nii, et Minose abikaasa armus sellesse pulli ja sünnitaski pulli pea ja inimese kehaga järglase.
16. Arvud, arvud ja veelkord arvud. 17. Kui tahetakse olla teravmeelne, siis tavaliselt natuke valetatakse. Väike asi võib olla mõnikord väga võimas. 18. Kodu on koht kuhu on praktiliselt igal inimesel tahtmine minna. 19. Igal inimesel peab olema teatud asjast oma arvamus ja kui sul see on ,siis tuleks seda ka kindlasti avaldada. 20. Igal asjal on oma tähtsus. Oska erineda teistest. 21. Rebane oli kaval ning ta kasutas seda VÄIKSE PRINTSI peal ära. Ainult südamega näed õigeid asju. Keel on arusaamatuste allikas. 22. Iialgi ei olda rahul seal kus oldaks. Igaüks teab mis on talle kallis. 23. Naudi tõelisust. Aseaine ei asenda päris seda mis on ikkagi päris. 24. Kõige tähtsam on alati peidus. 25. Kui oled taltsutanud, siis saad alati natuke petta. 26. Fakt on valus. 27. Hüvastijätt toob tagasi mälestused. Mulle isiklikult meeldis see raamat väga. Ma soovitaksin seda raamatut lugeda
süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. 18. Mida ja kellelt palub Hamlet surres? Ta palub Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. 19. Mida tead Shakespeare`i elust? William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on
Pygmalion, skulptor, kes voolis oma kätega naise kuju ning hiljem selle ellu äratas ja ära armus, on peegelduseni sarnane Higginsiga, kes voolis Elizast tõelise naise ning hiljem temasse armus. Pygmailon oli ise väga kritiseeriv naiste suhtes, nagu oli ka Higgins. Eliza oli nagu Tuhkatriinu, saabudes kuningaballile vankri ning kristallkingadega aga lahkudes sealt ainult kõrvitsa ja ühe kingaga. Temale järgnesid mitu printsi valgel hobusel. Näidendi sõnum: ,,Töö tegi ahvist inimese" või ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Haridusel on heaolu seisukohalt suur tähtsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
