boamadu, kes on elevandi alla neelanud vaid nad arvasid, et see on kübar. Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612
Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!"
VÄIKE PRINTS Ühel imetillukesel planeedil elas kord üks Väike prints, kes ei mõistnud suuri inimesi, kes veel kunagi oma elus polnud loobunud küsimustest, mille ta kord oli esitanud ning kes armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju läbi oma südame ning ta teadis, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ta oli Väike prints. ''Väike prints" on lugu printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtab ta veidraid inimesi- kuningat, joodikut, uhkeldajat, ärimeest, laternasüütajat ja maadeuurijat. Lõpuks jõuab ta planeedile Maa, ku...
peitub raamatu põhiidee lapselikult avatud ellusuhtumine. "Väikese printsi" tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga, mil Saint-Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab.
Hamleti lühikokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud tagasi surnud. Kuninga surma järel on tema järel troonil Hamleti onu Claudius, keda Hamlet kahtlustab oma isa mõrvas. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, pettunud ja vihane prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb talle, et Claudius on ta mürgitanud, nõudes, et poeg Claudiusele kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatse...
Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Õnnelik Prints otsustas esimesena aidata õmblejanna poega, paludes Pääsukesel
Õnnelik Prints Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo
sünnipäeva järel neid ehtis ja esma-kordselt merepinnale lubas. Nende loss ja merepõhja elu oli väga ilus ja värviline, suursugune. Igal tütrel oma lilleaed. Väikese Merineitsi aias oli valgest marmorist poisi kuju, mis laevahuku järel merepõhja sattus. Oma viieteistkümnendal sünnipäeval, vanaema poolt kaunilt ehituna, esma- kordselt veepinnale ujudes, märkas toredat purjekat, seal peeti kauni printsi sünnipäeva. Öösel tugeva äikese tormil purjed purunesid, laev murdus pooleks. Väike Merineitsi nägi palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi
Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega? Väikese Printsi planeedil võis ahvileivapuu seemnega juhtuda nii, et kui liiga hilja selle
Loo alguses rgib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapseplves, mille tulemusena ta vrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid suured inimesed jtta kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate
Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja
raamatu põhiidee lapselikult avatud ellusuhtumine. "Väikese printsi" tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga, mil Saint- Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab.
postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest. SaintExupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. SaintExupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 SaintExupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu PetitPrince. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailm on ühteaegu lapsemeelne,kuid eetiliselt avar. Lendur saab sellest maailimast osa ,sest temas on säilinud siirus ja muinasjutulise maailma mõistmise oskus. Mitte kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Printsi elu saladus on roos, kelle eest ta hoolitseb.Prints on uhke oma roosi üle, mida miljonitel tähtedel ei ole olemas
Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda
Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem kui maja. Asteroidilt B 612 pärit.( jutt selle asteroidi avastamisest).Suured inimesed armastavad numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm. 6aastat möödas, kui prints lambaga minema läks. Väike prints ei andnud KUNAGI seletusi. 5. Iga päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist. 3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu 9
Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog Traagikud, Koomikud, Luurikud Kolupead vaidlevad selle ule, et millist etendust vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset. Esimene vaatus. Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer. Pantalone teeb ettepaneku kutsuda narr Truffaldino, et too korraldaks *haige* ravimiseks ja naerma ajamiseks suurejoonelisi vaatemange ning pidustusi. Kuninga soosija, maag Celio kaotab kaardimangus peaminister Leandro soosijale, kurjale noiale Fata Morganale ja seab kuningriigi, Kuninga ja Printsi saatuse suurde ohtu. Kuninga vennatutar printsess Clarice loodab Leandro abiga Printsi tappa ja tousta koos Leandroga troonile. Uudised peatselt toimuvatest pidustustest viivad
Sealt sai alguse tema suur huvi lennuasjanduse vastu. Ta sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Saint-Exupery 1928. aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post". Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur", "Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943. aastal. Teose pealkiri: "Väike prints". Väikese printsi järgi on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis ka teos oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi
Autor Antoine de Saint Exupery oli kukkunud Sahaara kõrbesse, kus ta kohtus väikese printsiga. Print tahtis, et talle joonistatakse lammas. Aga talle ei meeldinud ükski, kes paistis liiga haige või vana või oli sokk. Lõppuks joonistas Antoine talle lamba kastis. "Mul on tõsine põhjus arvata, et väike prints tuli asteroidilt B 612. Keegi türgi täheteadlane on seda ainult üks kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud." Antoine sai printsi planeedist igapäev midagi teada. Seal kasvasid ahvileivapuud, mida ei tohtunud suureks lasta kasvada, sest planeet oli puu jaoks liiga väike. Printsi kodus kasvas lill, kellel olid okkad, et ennast kaitsta loomade eest. Väike prints oli ta eest hoolitsenud. Printsile meeldisid päikeseloojangud, ükskord oli ta näinud neljakümmend kolme päikese loojangut. Prints oli oma planeedilt põgenemiseks kasutanud rändlinde, ta külastas 325, 326, 327, 328, 329, 330 asteroidide piirkonda
Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge. Roos on edev ja üldse mitte tagasihoidlik, samas õrn. Oma kodumaalt ära olles mõistab, et lille eest hoolitsemine, teeb selle roosi tema jaoks asendamatuks Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Väike Prints külastas 6 asteroidi , kus elasid omamoodi täiskasvanud ( kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, maadeurrija) ja planeeti Maad, kus toimus ka põhitegevus teise
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis
Miks aga üldse nii tehakse ja mis reetja elu raskeks ajab? Seda, et noa selga löömine on väga jube ja vahel suisa andestamatu tegu, teab ilmselt igaüks. Kuid kõigil ei teki süümepiinu ja kõigil pole soovi või tahtmistki andeks paluda. Endale tuleb tuhka pea peale raputada, sest puhtalt vabandamine ei aita, neid sõnu tuleb mõelda siiralt, öelda südamest, mitte niisama lausuda. Loetud raamatus lõi Hamletile noa selga Laertes, olles esialgu tema sõber ning hiljem soovides printsi surma, et Hamlet ta isa tappis ja kuninga käsul tegi ta seda samuti. Ka prints Hamleti ema reetis teda mingil määral, abielludes paar kuud hiljem pärast endise kuninga surma printsi onuga. See on küll rohkem kuninga reetmine kui printsi, aga siiski, ta reetis. See on reetmine, mida ei kingita, kui nö pisireetmised on andestavad. Vabandustpalumine on aga omaette raskus. Tihtipeale pole julgust minna ja paluda andeks
Lugemiskontroll "Õnnelik Prints" Carlos Blackerile 1. Kus asus Õnneliku Printsi kuju? Õnneliku Printsi kuju asus üleval linna kohal, kõrge samba otsas. 2. Miks imetleti seda kuju? Kuju oli väga ilus ning kallist materjalist tehtud. See oli üleni kaetud õhukese puhta lehtkullaga, silmadeks oli tal kaks säravat safiiri ja tema mõõgapidemel ergas suur punane rubiin. 3. Milline oli Pääsukese ja Pilliroo suhe? Pääsukese ja Pilliroo suhe sündis pilgust, kasvas armastuseks ja lõppes pettumusega. Minu arvates ilus lugu, kuid kohati kõik ilus nende vahel lõppes kiiresti
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet" räägib samanimelisest Taani printsist, kes leinates oma surnud isa saab äkitselt teada, et lahkunud kuningas oli hoopis mõrvatud ja seda oma venna poolt. Hamlet asub isa eest võitlema, kuid kui ta on oma eesmärgi täitnud, siis hukkub ta ka ise. Juba teose algul saab lugeja aru prints Hamleti vimmast tema onu Claudiuse vastu, sest viimane on abiellunud printsi emaga ja sedagi ainult kuu aega pärast Hamleti isa surma. See otsus pahandab Hamletit, sest tema jaoks oli ema abiellumine oma kadunud abikaasa vennaga sobimatu ning liiga rutakas tegu. Hiljem kui Hamlet saab teada, et Claudius ka mõrvas tema isa, lisandub üheks põhjuseks ka täiesti loomulik kättemaksuiha. Claudius oli salakaval ja julm ning mürgitas Hamleti isa, kui ta oli rahulikult maganud. Hamlet oli seetõttu raevunud ning pulbitses vihast oma onu vastu.
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta
Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on tegemist reidse või roosi iduga, siis võib lasta tal kasvada nii nagu ta ise tahab. Kui tegemist on umbrohuga, siis tuleb taim otsekohe välja kitkuda. Väikese Printsi elu saladus: ta armastab lille, mis kasvas ta planeedil, tema jaoks oli see lill elu. Väike Prints kartis, et lammas sööb tema roosi ära. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavada. Väikese Printsi meelest oli ,,tõsine asi" lammaste ja lillede sõda. Lilli ei tohi kunag kuulata, sest nad räägivad õnnetukstegevaid asju. Tekitavad meis kahetsust
Sel ajal lendas laevale valge lind, kelle käest keeletark koheselt uuris, et ega tema polnud kuskil teenijat näinud. ,,Te võite edasi sõita, tema enam tagasi ei tule. Teenija on teisel pool saart koos kaunite näkineidudega ning elab seal ilusti kuni oma elu lõpuni," ütles lind keeletargale. ,,Laev" purjetas edasi. Olles juba mitu päeva teel olnud jõudsid nad jällegi võõrale saarele. Seekord läksid saarele keeletark ning printsi sõbrad Kalev ja Malev. Nad kõndisid saarel tundide kaupa ringi, kuid ei leidnud midagi huvitavat. Lõpuks otsustasid nad magama heita. Hommikul äratas neid aga hiiglase tütar. Ta pani mehed oma põlle sisse ning viis koju isale näidata. Neiu isa tahtis kindlaks teha, et mehed on ikka targad ning hea peal väljas. Ta esitas neile mitmeid mõistatusi, millele kõigile oskas keeletark ka vastata. Nähes, et mehed on targad ning ei taha midagi halba,
Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süü kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast
See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele. Prints Siegfried ja nõiutud printsess Odett head ja nõid Rothbart ning tema tütar Ottilie halvad karakterid. Koreograaf-lavastaja Tiit Härm loob oma "Luikede järve" versioonis uue dimensiooni: luikede järv see on printsi kujutluste maailm, kuhu on kerge põgeneda reaalsest elust otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente
jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, sest ta oli uhke ja pirtsakas. Prints lahkus planeedilt, et leida midagi paremat. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi
Fourth level Fifth level Kokkuvõte Algus Jill Pole ja Eustace Scrubb said võimla taga kokku. Nad rääkisid üksteisega ja jõudsid oma jutuga nii kaugele, kuni sattusid Narniasse. Teemaareng Jill sai lõvilt ülesanded, et leida kadunud prints. Satuti erinevatesse kohtadesse - ,,Harfangisse" ja ,,Allmaailma". Kulminatsioon peategelased leidsid Printsi. Üheskoos tapeti nõid. Kõik vabanesid nõidusest. Üritati leida tee ,,Pealmaailma". Pööre jõuti Narniasse, pidutseti printsi auks. Järgmisel päeval leinati kuningat. Lõpplahendus lõvi saatis Pole'i ja Scrubb'i tagasi kohta, kus nad olid olnud enne lõviga kohtumist. Kuninga vaim ärkas. Edasipidi läks Pole'l ja Scrubb'l Pärismaailmas kõik ainult paremuse poole.
inimesest. Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama kuningaks ja kui siis tema asemel hõivab trooni keegi teine, saab ta kohe aru, et asi on mäda. Hamletil õnnestus lõpuks isa eest kätte maksta. Kahjuks aga nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema.
Kuid hertsog Ernst ei lubanud Johannesel tagasi Augsburgi pöörduda, vaid pidi jääma tema poja arstiks, kuni tema seda ütleb ja vabaks laseb. Johannes oli jälle aheldatud, seda oli ta kartnud. XVI Johannes arvas, et prints ei ole lihtsalt endale sobivat naist leidnud. Kuigi Elisabeth oli väga ilus , naiselik ja lopsakas, ei äratanud ta printsis väga suurt tõmmet. Printsile meeldis naisi jahtida, oli ju tema hobikski loomade jahtimine. Üks printsi alamatest, rüütel von Schmerzburg, arvas et Johannes viib printsi valele teele, et tema elu eesmärgiks on pühendada jõud vaimuliku riigi teenimiseks- peaaegu sama ülesanne mis on paavstil, kes koondab kogu kristiliku maailma ühe ilmaliku valitseja alla. Ühel päeval kutsuti aga prints karnevalipidustustele, kuhu pidi minema ka kaunis Agnes. Johannes mõtles hea plaani välja. Kuna prints ja tema saatjaskond tahtsid minna sauna , siis kindlasti peale seda on nad janused.
protestiaktsiooni. Lebedeva kinnitas Vene meediaväljaannetele antud intervjuudes, et ta tegutses üksi ning keegi ei ässitanud ega sundinud teda Charlesi ründama. Lebedeva sõnul püüdis Läti kaitsepolitsei saada temalt ülestunnistust selle kohta, et toimunu taga seisab natsionaal-bolsevike organisatsiooni Pobeda liider Vladimirs Lindermans, kirjutab LETA ETA vahendusel. Lebedeva kaitseks astus välja ka prints Charles isiklikult, kirjutas ajaleht Daily Express. Lehe väitel sokeeris printsi uudis, et 16-aastast Alina Lebedevat võib oodata kuni 15-aastane vanglakaristus. «Me ei taha provotseerida diplomaatilist vahejuhtumit, aga me ei saa leppida sellise karistusega,» ütles printsi pressiesindaja Daily Expressile. Ta lisas, et Charles ei pelga seda ka avalikult ütlemast. Koolitüdruku isa, muusik Nikolai palus samuti prints Charlesil sekkuda, et vältida oma tütre vanglassesattumist.
Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama kuningaks ja kui siis tema asemel hõivab trooni keegi teine, saab ta kohe aru, et asi on mäda. Hamletil õnnestus lõpuks isa eest kätte maksta. Kahjuks aga nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema.
jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklustest teistel planeetidel. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes
Pr: Woah. Emand Clarice. Isand Leandro. Koos: Kill-koll, kohalolekukontroll. Pss pss, hh Pr: Kõik kohal. L: Võtab sõna minu teener Prigella. Pr: Tulin äsja väliskomandeeringust nõid Fatamorgana juurest. L: Lumesadu??????????? Pr: teed ei leidnud kusagilt ja toon halbu uudiseid. Truffaldino on saadetud siia kellegi salapärase võluri Celio poolt. L: Celio? 1 Pr: Kohalolekukontroll Koos: Pss, pss, hh L: Celio? Pr: Just nii. Celio. Truffaldino on saadetud siia selleks, et päästa printsi, kuningat ja kõiki linnakodanikke nakkuslikust haigusest, mis praegu levib ja mille levitajateks oleme meie ja mille nimeks on hüpohondria ehk raskemeelsus, kurvameelsus. Võib juhtuda, et homsetel pidustustel hakkab prints Tartalia Truffaldinot nähes naerma, saab terveks ja te olete troonist ilma. L&C: Aiaiaiaiaiaiaiaiai. C: Truffaldino peab surema! Pr: Truffaldino peab surema. L: Truffaldino peab surema? C: Kus su stopptuled on? L: Oman mõtet Pr: Nimelt?
,,Prints ja kerjus" Tom Canty sündis samal päeval kui Inglismaa prints Edward, ainult et kerjuste perre Prahihoovis, kus ta veetis ome elu esimesed aastad. Ta oli tahtnud kogu oma elu kohtuda mõne printsiga ja ühel päeval lossi juurde minnes nägigi ta inglise printsi. Prints kutsus ta sisse ja nad vahetasid huvi pärast riided ning kuna nad olid nii sarnased, siis aeti hoopis prints minema ja Tom jäi täitma tema valitsejakohustusi. Vaene prints pidi üle elama kerjuste jubeda elu ja kuigi ta kogu aeg kuulutas, et on Inglismaa prints, ei uskunud teda keegi, ainult Miles Hendon käitus nii nagu see oleks tõsi. Miles päästis kuninga elu mitmeid kordi, samuti võttis ta omaks kanda häbi, mis pidi osaks
hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik – talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest
kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri
Tema igapäeva elu oli päris igav võrreldes sellega, mis oleks võinud olla. Hommikul tõusis ta oma sulgpehmest voodist ning iga õhtu vaatas ta enda rõdult taevasse, kus ta märkas säravaid ja värvirikkaid tulekesi. Aga ta ei teadnud, mis need kül olla võivad. Elisabethi ema oli väga kuri ning ei lubanud teda õhtuti välja ballile minna, mis toimusid kuningalossis kuningapojaga. Kuningas kuulutas välja võistluse, kes tantsib minu pojaga kõige paremini saab printsi endale. Merineitsi mattis selle mõtte otsejoones maha, sest esiteks tema emale ei meeldiks see ja teiseks ta ei oskaks üldse tantsidagi. Elisabethi teenianna aga innustas teda nii palju, et printsess oli nõus osalema ja igapäev uimerdamise asemel tegi ta tantsutunde lossi saalis. Mõõdus ühel emal seitse last. Lõpuks jõudis kätte kaua oodatud nädalavahetus. Kuninga lossi oli kutsutud kõik naised kes vähegi oskasid tantsida
Estonias toob fantaasiaküllase kogupereetenduse lavale Dmitri Bertman, kelle ülimenukas Wallenbergi lavastus pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Tegemist on igihalja ooperiga, kuid ,,Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. 28. jaanuaril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas maailmakuulsat ooperilavastust ,,Armastus kolme apelsini vastu". Absurdne lugu räägib noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle
äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda.
ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde’i Õnnelik prints ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i “Õnnelik Prints” Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi
Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles ta ,, Vaim, keda nägin, võis saatan olla; saatanal on võime ka meeldiv kuju võtta." Tahtis ta ikkagi vaimu juttu uskuda. Inimese hing on kord selline kui ta ei ole rahu leidnud teis poolsuses, tahab ta end taas ilmutada maises maailmas, et rahu leida. Siit tulid ka noore printsi kahtlustused. Ta teadis, et ta peab midagi ette võtma kuid mida? Shakespear on tulnud kavala idee peale, hulluse. "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Pöörased inimesed teevad enese teadmata ebainimlikke tegusid ning nad ei vastuta nende eest. Neil on just kui teine maailm, heal juhul tulevad nad meie maailma tagasi kuid halval juhul ei. See oligi Hamleti väljapääs, oma kahtlustele kinnitust saada
,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see sobib talle. King aga ei klappinud Tuhkatriinu jalaga. See
lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees. Prints, kes näeb lammast kasti sees (ja sama hästi nägi elevanti boa mao sees), ütles "Just nii ma tahtsingi!" Printsi kodu asteroidi või "planeeti" seejärel tutvustatakse. Tema asteroid (planeet) on sama suur kui maja ja on nimetatud B612, millel on kolm vulkaani (kaks aktiivsed, üks kustunud), roos ja muid erinevaid asju. Prints veedab oma päevi planeedil selle eest hoolt kandes, tõmmates välja ahvileivapuude juuri mis koguaeg üritavad seal kasvada. Need puud muudavad tema väikese planeedi tolmuks kui neid ei eemaldata. Raamatu vältel õpib ta
mõrvata lasta. Ta plaan nurjus, sest Claudius oli andnud kaasa Hamletile kirja, milles seisis, et prints tuleb tappa kohe Inglismaale jõudes. Hamlet aga luges seda kirja, hävitas selle ja kirjutas uue, milles seisis, et tuleb tappa hoopis tema koolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet soovis, et neid tapetakse, kuna nad olid reeturid. Nad kandsid kõik Hamleti poolt neile räägitud jutud edasi kuningale. Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir,
oma muinasjutust.Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Konserti kanti ette väga kenasti ja koik oli ilusti paika pandud.Sammuti oli ilusti paika pandud lavaline seisukoht ja etendusi kanti ilusti ette. Konserdil oli koik hästi korraltatud ja halbu külge selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata.Kahjuks veidi halvasti oli õnnestunud printsi hääl.Printsi hääl jäi veidike nõrgaks. Üldilselt õnnestus konsert väga hästi,ning konserti oli hea kuulata,ning olen rahul,et käisin seda vaatamas. Publiku suhtumine oli konsertisse väga hea ja kogu saal plaksutas,kui laval mingi hea laul voi sündmus lõppes.Kõik inimesed jälgisid konserdi ja olid kindlasti koik rahul. Oma poolseid soovitsui mul polegi,kunagi konsert oli väga hea ja seal pole enam midagi paremks muuta.Ainuke halb külg oli printsi nõrk hääl,aga ma
Olen kindel et ,peale selle et teos tuletaks täiskasvanuile meelde kuidas olla laps, muudaks see raamat ka nende mõttemaailma. Loodetavasti paneb just väike prints neid nägema asju mis on silmale nähtamatud. Samuti räägib teos,vähemalt minu arvates, osaliselt armastusest. Kui väike prints nii väga hoolis oma lillest ning teised samasugused roosid panid ta vahepeal kahtlema enda planeedi ainsa lille erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku ta kiinduski oma lille nii väga ning tänu selle võiski ta ütelda et armastas seda lille. Armastusele viitas ka omajagu väikese printsi jutt rebasega. Kui rebane rääkis printsile sidemete loomisest, sai ka väike prints targemaks armastuse koha pealt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
