Printsessi päevikud (1-9osa) Meg Cabot Tegevus toimub tänapäeva New Yorgis, mis asub Ameerikas. Seda, et see toimub tänapäeval järeldan sellest, et raamatus kasutatakse arvuteid, mobiile ja muud sellist. Raamatu peategelane on Mia Thermopolis, keda kutsutakse Mia' ks.Mia on 15. aastane. Ta on häbelik ning tal pole eriti palju sõpru. Siiski on tal parim sõber Lily. Ta elab koos oma kunstnikust ema ja kassi Paksu Louiega. Mia elab täiesti tavalist elu, kuni saab teada, et ta isa on Genovia vürst ning haiguse tõttu ta rohkem lapsi ei saa. Tuleb välja, et Mia on troonipärija ja Genovia printsess. Selgub, et Mial on ka vanaema kes tundub Miale väga kuri ja nõudlik. Vanaema hakkab talle ka printsessitunde andma, sest Mia ei tea kuninglikust etiketist midagi.. Mia'l on peale selle, et tal on kuri vanaema, kes talle kohe üldse ei meeldi, ka palj...
Printsessi Päevikud 8 Meg Cabot Lühike kokkuvõtte Printsessi Päevikud 8. osa nimega "Pärast Kaheksat" räägib rohkem kui enne Mia ja Michaeli suhtest. Mia on nüüd "juunjor", tähendab et Mia on saanud "Freshman" aegadest läbi aga probleemid ikka kippuva tulema kuna Michael läheb terveks aastaks Jaapanisse, mis toob väga palju kahju Mia ja tema vahelisele suhtele. Mia, aga ei taha et see juhtuks ning proovib mis iganes ta saab et Michael ei läheks Jaapanisse. Rääkimine ei aitanud nii et võttis Mia ette raskemad valikud... Mia tegi otsuse selleks et Michael ei läheks ära peab ta temaga magama. Kuid hiljem kirjutas Mia taksos istudes et sai midagi hullu teada... Michael oli maganud Judith Gershneriga. See murrab Mia südame. Kuid Michael ikka lendab Jaapanisse ning jätab Mia taha... Mulle meeldis see raamat kuna, see oli (lühidalt öeldes) huvita...
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa.
Ohvitser- Mässumeelne, vihane ja kärsitu Mesilane- Tark ja arutlev. Elasid kord printsess koos oma mesilasega. Printsess oli väga ilus ja rikas, kuid tal oli üks mure. Nimelt armastas see printsess sõdurit. Nende vahelist armastuse takistas aga ohvitser, kes oli ka sõduri isa. Printsess(kurvalt mesilasele): Miks ei võiks mina kunagi saada nii nagu on seda teised inimesed? Miks ei ela mina sellist elu, nagu tavalised inimesed? Miks pean mina olema just printsess? Mesilane(lendab printsessi õlale): Kallis printsess, sa tead, et ka sina saad kunagi õnnelikuks, sest sa oled seda ometigi väärt... sa oled ju hea inimene. Printsess(norutades oma ette): Mind see teadmine ei rahulda. Ma armastan just oma sõdurit ja ainult teda. Kuid ometigi miks ei ole meie armastus võimalik? Mesilane(lohutavalt): Kui teie armastus sõduriga tõesti nii tugev on, siis saate te koos üle kõikidest takistustest. Sõdur(tormab sisse printsessi tuppa ja sõnab):Mu kallis printsess ma olen järele
Neil elas seal ka nõid, kelle juures käis kuninganna nõud küsimas. Nõid ütles, et ta peab käima kõik toad läbi kell 00.00, kui kõik juba magavad ja vaatama kellel on käed risti rinna peal, just tema pärast ongi halb saatus. Siis hakkas kuninganna vaatama kõik toad läbi. Sel ajal, kui kuninganna jõudis vaadata aind paar tuba, jõudis nõid temast ette, Nõid ei tahtnud üldsegi printsessi sinna, ja tahtis et printsess kaoks sealt. Nõid läks printsessi tuppa ja pani printsessil käed risti rinna peale. Kui kuninganna jõudis printsessi tuppa, siis nägi, et printsessil on käed nii. Kuninganna läks kohe printsessi isa juurde, kuninga ja rääkis kuidas asjad on, et tema tütar ongi selles süüdi, just tema pärast läheb neil kõik koguaeg halvasti. Printsess aga kuulis pealt seda, et just tema pärast ongi just kõik see. Ta hakkas ise pakkima oma asju, mitte et keegi ütleks talle. Ta võttis kaasa oma vajalikud asjad ja läks
tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile tema usku järgnema, sest on selge, et jumal on temaga. Lugu õpetab, et õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega.
Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud. Samuti peeti ilusaimaks meheks härra de Nemoursi, kellesse printsess armus. Huvitav on see, et autor kujutab armunud peategelasi kõige ilusamatena. Pärast printsessi ja härra de Clèves'i abielu toimub ball, kus naine näeb esimest korda härra de Nemoursi. Madame de Lafayette'i ajastul oli tavaline, et ballil kohtutakse oma tulevase abikaasaga ning armutakse esimesest silmapilgust. Printsess de Clèves härra de Nemoursile oma armastust välja ei näita, sest tema oli härra de Clèves'iga abielus ning ta arvas, et ilmselt on härra de Nemoursil palju armukesi, sest ta oli nii kaunis mees
Tegevustik toimub 18.sajandil Prantsusmaal. Ta sündis Viinis Hofburgi lossis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena .Printsessi pere oli väga suur , tal oli kokku viisteist õde-venda. Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta abiellus Louis Augustega, kellest pidi saama tulevikus Prantsusmaa kuningas. Selle liidu taga peitus, aga noore tüdruku ema soov parandada Austria ja Prantsusmaa vahelisi suhteid ning panna Austria mõju maksma. Noort printsessi aga ei huvitanud poliitika ja tal polnud ka piisavaid teadmisi. Marie oli väga lõbujanuline ning elas pillavat elu. Suures vaimustuses oli neiu Pariisist. Varsti pärast abielu suri Louis XV rõugetesse ning troonile tuli Marie abikaasa . Marie Antoinette oli kõigest 19-aastane , kui temast sai Prantsusmaa kuninganna. Suurem rõhk oli nüüd abielul, millega oli üsna kehvad lood. Terve riik ootas järeltulijat , kuid Louis XVI oli füüsiliselt väga kohmakas, seega oli ta väga häbelik
Noor Kuningas Elas kord Vana Kuningas, kelle ainus tütar sünnitas poja. Külarahvas teadis selle kohta igasuguseid erinevaid jutte rääkida: Isaks oli keegi palju madalamast seisusest, kes võlujõuga Printsessi endasse armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks).
Tristan ja Isolde 12. sajand Põhineb keltide legendil, mis sai populaarseks keskajal prantsuse luule kaudu. Jutustab armastusest Cornwalli rüütli Tristani ja Iiri printsessi Isolde vahel. Põhineb tõenäoliselt romantilisel lool kuningas Arthurist, rüütel Lancelotist ja kaunist Guineverest. Võib pidada üheks romantilisemaks armastuslooks keskajal SISU Teos on olnud aluseks mitmetele muusikapaladele, filmidele ja maalidele. MUUSIKA Saksa helilooja Richard Wagner kirjutas 1859 valmis ooperi “Tristan ja Isolde” Loost on inspiratsiooni saanud ka mitmed 20.sajandi muusikud FILMID “L'Éternel Retour” 1943 “Tristana” 1970
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada
sõjavägede Insenerikorpuse peainspektoriks, kelle ülesandeks oli kogu Venemaal toimuvate kaitseehituste ning rajatise teostamine ja kontroll. Nikolai I oli abielus Preisi printsessi Charlottega (Aleksandra Fjodorovnaga) , neil oli 3 tütart ning 4 poega. Aleksander II 29. aprill 181813. märts 1881. Oli Vene tsaar 2. märtsist 1855 kuni oma mõrvamiseni. Aleksander oli heasüdamlik ja õrna hingega. 1841 abiellus ta Maria Aleksandrovnaga. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Tegeles Pärisorjuse kaotamise reformiga. Püüdis parandada inimeste eluolu.
Kaitsjad RichelleMead ,,Vampiiride Akadeemia" Tänapäev,2010 ,,Vampiirde Akadeemia" ei ole tavaline raamat,mis räägib verd imavatest ja valgust kartavetest vampiiridest.Selles raamatus on kolme sorti vampiire.Raamatu peategelane Rose Hahaway on dampiir,kes on moroi printsessi Lissa ihukaitsja.Rose õpib kaitsma Lissat kõige verejanulisemate ja ülimalt ohtlikke strigoide eest.Rose ja Lissa tõmmatakse keelatud armuloosse,Akadeemia halastamatusse seltsiellu ja kirjeltamatutesse öisetesse rituaalidesse. Teose autor Richelle Mead on sündinud 12.novembril aastal 1976.Praegu on ta 37 aastane ja tal on kaks poega.Ta on väga tuntud Ameerikas kui paljude suurepärastw fanaasia raamatute autor.Näiteks on ta kirjutanud veel Dark Swan raamatud
150 g jahu 1 spl õli 3 spl soola U 200ml keevat vett Võib lisada ka toiduvärvi kui on soov. KOGNITIIVSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Lossimäng, kus selleks et prints jõuaks printsessi juurde on vaja tee rajada klotsidest. Raamatus on antud pildid erinevate teede ja treppide ehitamiseks. PSÜHHOSOTSIAALSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Tunnetekaardid TUNNETE KAARDID on mänguline vahend õppimaks tunnetest rääkima, tundeid mõistma ja nendega toime tulema.
Klõpsake laadi muutmiseks 29.04.13 Diego Velázquez oli Hispaania barokiajastu kunstnik kes kuulus Klõpsake laadi muutmiseks kuningas Felipe IV õukonda. Ta maalis peamiselt portreid Hispaania kuningaperest. Ka tema kuulsaim maal ,,Las Meninas" kujutab Hispaania printsessi Margaritat. 29.04.13 ,,Las meninas" ,,Las meninas" ehk Klõpsa liigenduse ,,Õuedaamid" asub Prado tekstivormingu muuseumis Madriidis. Pilt redigeerimiseks annab vaatajatele võimaluse näha Teine vabamatel kuningaperet hetkedel. Maalil on näha
Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein- Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg (tulevane keiser PaulI) ja hiljem tütar Anna (17571759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle
Ramses II l RAMSES II FAKTID Seti poeg Tal ei olnud vendi ega õdesid Astus troonile 25 aastasena Teenis hüüdnime suur Esimesed naised: Nefertari ja Istnofret Sõdis ja sõlmis rahu hettidega Valitses 67 aastat Elas umbes 90 aastaseks Ramsese lapsed ja naised Ramsese tähtsamad naised: Nefertari: suri Ramsese 24. valitsemisaastal Istnofret: suri Ramsese 34. valitsemisaastal Istnofreti tütred: Merietamon, Bint-Anath ja Nebbettaui Henutmira: Vaarao õde Maathorneferura: heti printsess Lapsed Ramses II´l oli üle saja lapse. Kuulsamad neist olid: Nefertari poolt ilmale toodud: esimene poeg kroonprints Amenhirhoshefi, ning veel 3 poega ja 2 tütart Istnofreti poolt ilmale toodud: poeg Ramses, Haemuaseti ja Merneptahi kes oli vaarao järglane Sõjad hettidega Ramses II sõdis hettidega. Ramses moodustas oma 5. valitsemisaastal väe ja ründas Kadesi. Hettide vägi nende kuninga Muwa...
Vaarao kuulutas juudid orjadeks Juutide arv ei vähenenud. Käsk uputada juutide lapsed Moosese emal õnnestus last kolm kuud peaita ema jättis Moosese niiluse kaldal olevatesse kõrkjatesse Vaarao tütar leidis Moosese. Mooses kasvas vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni
Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine. Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt. On öeldud, et tema inglise keel oli olnud nii hea, et teda oleks võinud vabalt pidada inglise härrasmeheks. Nikolai huvitus vene kirjandusest ja muusikast. 16-aastaselt kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga. Abielu, troonimine ja perekond Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud
Nikolai II läbisaamised isaga olid kehvemapoolsed. Tema isa kutsus teda halvustavate nimedega. Nikolai II oli ka väga lahke ning kohusetundlik. Nikolai II sai ka väga hea hariduse ning tal oli väga hea mälu. Nikolai II tundis väga hästi ajalugu. Ta rääkis lisaks vene keelele ka prantsuse, saksa ja inglise keelt. Inglise keelt ei osanud ta siiski nii hästi. NIKOLAI II PERE Kui Nikolai II oli 16-aastane, kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga. Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime 3 Aleksandra Fjodorovna. Aleksandra oli häbelik. Nad said Aleksandraga esialgu neli tütart
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg
mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab Prantsuse keeles surma ja see tuleneb ladinakeelsest sõnast "mortuus", tähendades surnut. Töö surve (ja armumine noorte printsessi, kes on määratud surema) sunnib Mort'i tegema mõnda viga, aga nagu kõik head kangelased, võttis ta julguse kokku ja esitas väljakutse Surmale ja kõndis lõpuks minema tüdrukuga. Mort abiellub Surma poolt adopteeritud tütre Ysabell'iga ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni Sto Helit'i hertsogi ja hertsoginnana, kuna päris hertsog sai kogemata surma Mort'i ja Surma vahelises võitluses. Pärast saavad nad tütre nimega Susan kes on ka
Meedia annab, meedia võtab Loomulikult on meedial palju anda. Meedia kaudu saavad inimesed juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskit...
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29
Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti rahvakalendris nuudipäeval Ta on Taanimaa kaitsepühak, Tallinnas ka käsitööliste patroon Knud IV ikonograafiline embleem on sama, mis Knud Lavardilgi ning kujutamine kujutavas kunstis samuti Knud IV lugu Elas u. aastatel 1043-1086 Taani kuningas aastast 1080 kuni aastani 1086
Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda:
Martsipan Mariliis Tisler KD-13 Kuressaare Ametikool Mis on ? · Martsipan on maiustus, mis koosneb peamiselt suhkrust/meest ja mandlijahust, mõnikord on lisatud ka mandliõli. · Selle kasutamine on eriti levinud Inglismaal, suurtes puuviljakookides. · Mõnedes riikides vormitakse traditsioonilistele loomadele uue aasta arve. · Traditsiooniliselt on Rootsi Printsessi tort kaetud helerohelisi martsipaniga. Ajalugu · Pärsia arst Rhazes, keda tuntakse kui martsipaniretsepti autorit ja kes elas aastail 850 kuni 923, kirjutas sellest maiusest kui toiduainest: ,,... kui mandlid koorida ning koos suhkruga nautida, suurendate seljaaju ja peaaju ning toidate oma keha." · Martsipan jõudis Idamaadest Euroopasse samuti 8. sajandil kahel põhjusel. Suure tähtsusega oli kaubandustee, mis ühendas Araabiamaid ja Veneetsiat.
(Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga
Millega mõõta edu ja õnne elus? Enamjaolt kõik meist teavad, et hea elus saladus peitub peamiselt vaid kahes asjas: õnnes ja edus. Paljud aga aravavad, et neil on märksa viletsam elu, kui mõnel nende kolleegil või tuttaval. Seega millega mõõta edu ja õnne elus? Õnnel ega edul pole mingit seost materiaalsete hüvedega, seega ei saa seda loendada, kaaluda ega ka osta. Oma õnne ja edu saladust teab igaüks ise. Edukaks peetakse inimest, keda teised kadestavad. Edu saavutamiseks tuleb üldjuhul kõvasti vaeva näha. Spordis on edukas sportlane võitja, kuid enamsustes eluvaldkondades ei pea olema parim, et olla edukas. Hea ärimees võib olla küll rikas ja edukas, aga selle eest ei pruugi ta olla sugugi õnnelik. Kui edu saab mingil määral mõõta töökoha ja rikkuse järgi, siis õnnega on hoopis teised lood. Õnne saab mitmeti lahti mõtestada, mõni arvab, et ta oleks õnnelik kui ta lotoga võidaks 10 m...
Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
Pähklipureja Käisin 29.12.12 Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja". Tsaikovski ,,Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seej...
Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
..............................................................8 Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.............................................................................................................................. 8 Underi ja Adsoni abielu on kirjeldatud, kui Printsessi ja Paazi suhteid. Adson oli pigem hoolitsev teener kui võrdne partner. Oma mälestustes on Underi vennatütar Dagmar Reiman rääkinud, et kuni Adsoni maolõikuseni 1930ndate algul oli Underi suhtumine mehesse võrdlemisi külm. Adsoni haiguse ajal tekkis tal ilmselt hirm, et ta võib hoolitseva abikaasa kaotada, seejärel muutunud ta märksa hoolivamaks. Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada. ..........................
Radamest tervitab tema teener, nuubialasest nooruk Mereb. Radamese äraolekul oli ta müünud oma peremehe veini ja raha endale võtnud. Ta ütleb Radamesele, et vein läks halvaks, kuid peremees ei taha teda uskuda. Zoser ütleb Radamesele, et vaarao on suremas. Kui Radames on lahkunud, kutsub Zoser oma käsilased kokku, ning selgub, et Zoser on vaaraod mürgitanud. Radames otsustab kinkida Aida printsess Amnerisele toatüdrukuks, kuid mitte teda isiklikult külastada. Aidat printsessi juurde viies tunnistab Mereb, et tunneb Aidas ära Nuubia printsessi. Enne kui Mereb aastaid tagasi vangi võeti, oli tema isa kuninga nõuandja. Aida vannutab Merebit saladust hoidma ning varjama seda isegi teiste nuubialaste eest. Amneris on pettunud nii selle pärast, et kingituseks on veel üks toatüdruk, kui ka sellepärast, et Radames käib külas kõikide teiste, ainult mitte tema juures. Kuid Aida võidab moehullu Amnerise enda poole, väites, et teab salajast riiete värvimise viisi.
Inglismaa vapper rüütel Tristan, keda kuningas hoidis nagu oma poega, sai ühe lahingu käigus sügavalt haavata. Arvati, et ta on surnud ning ta saadeti kombe kohaselt paadiga merele. Paat aga jõudis Iirimaale, kus selle leidis Iiri printsess Isolde, kes hakkas koos oma hoidjaga Tristanit ravima. Selle käigus armusid noored piiritult. Kahjuks tuli Tristanil minna tagasi Inglismaale. Peagi aga toimus Iiri- ja Inglismaa lepituseks rüütlite võitlus, kus võitja sai endale Iiri printsessi. Kuna Tristan mõtles koguaeg Isoldest, teadmata, et ta on Iiri printsess, lubas ta võidu anda oma kuningale. Niisiis võitleski Tristan võidule ja Isoldest pidi saama Inglismaa kuninga naine. Algul üritasid noored oma kirge kontrolli all hoida, kuid mida aeg edasi, seda raskemaks see muutus. Nad kohtusid salaja igal ööl silla all, kuid peagi varises kõik kokku. Kuningas sai kõigest teada ja peale selle ründas neid ka Iirimaa. Kui
mõtlematult, sest ei näinud sellest suurt väärtust. Samuti teoses “Toomas Nipernaadi” elas nimitegelane terve suve rännates ilma rahata - elatus sellest, mis leidis ja millised olid võimalused. Ta suutis olla õnnelik ka vaesuses elades. Sageli peitub õnn armastuses. Igasugune armastus - olgu see siis armastus loomade, asjade, inimeste või kõige muu suhtes, teeb inimesi rõõmsaks. O.Wilde muinasjutus “Infanta sünnipäev” oli Kääbik erakordselt õnnelik, kui armus printsessi. Kuid kurvastuseks ei kestnud see kaua. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” oli Clerfayt Lillianisse armudes õnnelik ja oleks armastuse nimel valmis kõigeks. Õnnel puudub täpne tähendus, kuna kõik mõistavad ja kogevad seda erinevalt. Mõni ei vaja õnneks paljut, mõnele jääb sellest aga puudu ning vajab rohkemat, et õnnelik olla. Paljud leiavad õnne vabaduses, iseseisvuses, rahas, armastuses või kõiges muus, mis üldse eksisteerib
Koostas: Tatjana Kruglova 2010 Sisukord 1. Päritolu lk 4 2. Noorus ja sõjavägi lk 5 3. Venemaa keiser lk 6 4. Pilte lk 7 5. Kasutatud kirjandus lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjavägi
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis poeg, suurvürst Paul Petrovitš (tulevane keiser Paul I), ja hiljem tütar Anna, süvendas Katariina nümfoma...
inglise rahvluslikus kirjanduses. Õukonnas töötas Hans Holbein noorem, kes tegi palju portremaale. Henri 8 aja Inglismaal on tuntuim humanist Thomas More (1478-1535). Kirjutas teose "Utoopia", milles kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele (kreeka keeles "eikuskile"). Seda suunda hakati nimetama hiljem utoopiliseks sotsialismiks. Konflikt paavstivõimuga Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henri 8 soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Abiellus Hispaania printsessi Katariinaga, et parandada suhteid, kes oli 6 aastat vanem. Reformatsioon supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras Henri 5 Thomas Cranmeri. Rekatoliseerimise katse Henri 8 suri 1547. aastal, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward 6, kes oli alles laps
Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub. Ärgates leiab ta end oma voodist, mille ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad
Tarvastu Gümnaasium Dionysos Referaat Merike Rakki Dionysos Dionysos ehk Bakchos oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.Ta oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Teistest lastest, kelle üks vanematest oli jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil
KOLMAS PRINTSESS 1. ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu
memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste
või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III. Suguvõsa liikmed Carlo Maria Buonaparte (1746-1785) Napoléon Bonapart ehk keiser Napoleon I, (1769-1815) Prantsusmaa valitseja aastail 1799-1814 ja 1815, Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte, Charles Louis Napoléon Bonaparte, ehk Prantsuse keiser Napoleon III. Jérôme Bonaparte, Vestfaali kuningriigi kuningas, abielus Vestfaali printsessi Catherinaga, Württembergi printsessi Auguste Karoline tütrega; Napoléon Joseph Charles Paul Bonaparte (1822-1891) Louise-Eugénie Bonaparte (1873-1923) Louis Bonaparte (1914-1997) Perekonna vapp. Varajased aastad Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel, linnas nimega Ajaccio. Sünnituse juures polnud sellel hetkel kedagi ja laps kukkus põrandale. Napoleoni
inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei saa minuomaks, ei saa ka kellegi teise omaks!" Lucifer tõstis mantli alt võlukepi ja suunas selle printsessi poole sooviga ta tappa. Kuid sellsamal hetkel hüppas kuninganna printsessi ette. Kuninganna langes otse kuninga käte vahele "Eiii, sa ei tohi mind jätta!", karjus kuningas endal pisarad voolamas, kuid asjata. Kuninganna oli juba surnud. "Vahistage ta!", karjus kuningas ja näitas Luciferi poole. Kuid Lucifer oli nii kiire, et ta jõudis võlukepiga teha üheainsa zesti, lausida : "Saatanast rasedaks jääb ta ikkagi!" ja seejärel kaduda. Laps kasvas ja oli kuninga pideva kontrolli all
julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Athena, tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas. Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg.
"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009) Kaur Kender Ebanormaalne" (2000) "Läbi rahulike silmade" (2001) "Check Out" (2001) "Pangapettus" (2002) "Kuidas saada isaks" (2003) "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) "Comeback" (2010) Kerttu Rakke "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) "Seitse päeva" (2000) "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) "Kolmas printsess" (2001) "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) "Susanna ja mina" (2002) "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat 20032006, pluss 456 seeriat 20072010, seriaal jätkub teiste stsenaristidega) "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Rahatuulutaja" (2009) "Seitse aastat seebiselt" (2010)
Väikese Merineitsi tungival palvel andis nõid talle võlujoogi, vastutasuks lõikas tema keele ja võttis ka kauni hääle. Jõudes lossi lähedusse, jõi võlujoogi tugeva valuga, sai ta saba asemel kaks jalga. Prints leidis ta sealt paljalt, viis lossi, riietati ja jäeti lossi kui leidlaps. Ta püüdis seal palju tantsida, kuid iga jalaga maapuudutus tekitas tulist valu. Ühel päeval võttis prints Väikese Merineitsi kaasa, läksid meretagusesse kuningriiki, printsessi endale naiseks vaatama. Printsi pulmas oli ka Väike Merineitsi siidis ja kullas, kandis pruudi kleidisaba. See oli tema saatuslik surmapäev, sest prints polnud temasse armunud. Veepinnale ilmusid tema õed, kes olid oma pikad juuksed andnud nõiale noa eest, mille Väike Merineitsi pidi torkama printsi südamesse, et sealt tulev veri ta jalad jälle kokku sabaks kasvataks. Väike Merineitsi vaatas õnnelikku pruutpaari magamas suudles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
