" LAHENDUS: Sarastro võtab armunud enda riiki au ja hiilgusega vastu MILLAL: Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatuse. Ooper kestab u.3 tundi SÜNDMUSTIK: Tamino põgeneb mao eest ja kohtub kolme daamiga(hiljem teadvusele tulles Papagenoga) Tamino armub Pamina pilti ja tõttab teda koos Papagenoga päästma Mõlemad jõuavad Sarasto lossi, kuhu Pamina on vangistatud Põgenemisest ei tule midagi välja, kuid prints ja printssess armuvad üksteise Saadakse teada, miks Pamina on röövitud Tamino ja Papageno peavad täitma eksamid, et oma armsamate juurde pääseda Öökuninganna käsib oma tütrel Sarastro tappa Kolm poissi ilmuvad kangelaste teele Tuleb uus katsumus, mille käigus Papageno leiab enda Papagena, kuid nad viiakse lahku Tamino ja Pamina kohtuvad, teevad viimase katse koos läbi tänu armastuse jõule
Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik.
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet" räägib samanimelisest Taani printsist, kes leinates oma surnud isa saab äkitselt teada, et lahkunud kuningas oli hoopis mõrvatud ja seda oma venna poolt. Hamlet asub isa eest võitlema, kuid kui ta on oma eesmärgi täitnud, siis hukkub ta ka ise. Juba teose algul saab lugeja aru prints Hamleti vimmast tema onu Claudiuse vastu, sest viimane on abiellunud printsi emaga ja sedagi ainult kuu aega pärast Hamleti isa surma. See otsus pahandab Hamletit, sest tema jaoks oli ema abiellumine oma kadunud abikaasa vennaga sobimatu ning liiga rutakas tegu. Hiljem kui Hamlet saab teada, et Claudius ka mõrvas tema isa, lisandub üheks põhjuseks ka täiesti loomulik kättemaksuiha. Claudius oli salakaval ja julm ning mürgitas Hamleti isa, kui ta oli rahulikult maganud
HAMLET William Shakespeare (1564-1616) W. Sheakespeare oli näitleja ja dramaturg. Kasvas heas perekonnas, sai keskmise hariduse. Raamat ilmus 1975 kirjastuse ``Eesti Raamat`` väljaandes. Tegelased: Claudius -Taani kuningas Gertrud Hamleti ema, kuninganna Hamlet Taanimaa prints Hamleti isa vaim ka nimi Hamlet Polonius kantsler Ophelia Poloniuse tütar, Hamleti kallim Laretes - Poloniuse poeg , Hamleti sõber Horatio Hamleti sõber 1.(lk.8-9) Lossivahid näevad surnud (mürgitatud?) Taani kuninga vaimu kella ühe ajal öösel (soomusrüüs). Kas raske katsumus riigile? Kas tuleb sõda Norraga? Kukk kireb ja vaim kaob. Horatio kavatseb sõber Hamletile rääkida vaimust. 2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend,
Raina Rahnel 10 e TÖÖLEHT nr 3 W. Shakespeare "Hamlet" Arutlus 1. Kirjutage 7 lausega sidusa tekstiga üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt
1775 Tartu hiidtulekahjus kukub torn lvide peale ja purustab vlvid. 1830. aastad kiriku rekonstrueerimine, arhitekt G. F. W. Geist. Aknad tehti mrksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad mriti kinni. 1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 19541965 vundamentide kaevamised ning mristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints. 1989 suuremate restaureerimistde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. 29. juuni 2005 Tartu Jaani kiriku taasphitsemine.
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet Kõik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest oli möödas vaid paar kuud, kui kuninganna juba Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamlet arvas, et see käitumine on kohatu, kuid ta ei oskanud midagi kahtlustada, kuna Hamlet ise oli korralik ja aus. Alles pärast oma isa vaimuga kohtumis hakkas Hamlet mõtlema, et tegu võis olla mõrvaga ning veendus selles pärast oma „teatrieksperimenti“ Kui Hamlet oli teada saanud kuriteost, asus ta õiglust jalule seadma. Hamleti võitlusel oli
lihtrahva seast ka aadlike kõrvu. Johannes Faber'it peeti oskuslikuks nõiajookide valmistajaks, kui ta aitas ühel jõukal pankuril järeltulija eostada. Imepärasena näiv tegu ajendas Hertsog Ernst'i Johannest enda teenistusse kutsuma, et too aitaks (hertsogi poega) prints Albrecht'it. Hertsogi arvates seisnes probleem printsi mehelikkuse puudulikkuses. Nii segaski Johannes ühel karnevalipidustusel kokku joogi, mis pidi tõstma huvi vastassoo järele. Seda jooki jõid prints ning lihtsa kirurgi tütar Agnes Bernauer. Prints Albrecht ja Agnes armusid, abiellusid salaja ning tüdruk jäi lapseootele. Hertsog ei leppinud Agnes Bernaueriga, ning isa ja poja vahel tekkis vaen, mis viis lausa sõjalise kokkupõrgeteni. Seepeale süüdistati Agnest printsi ära nõidumises, ning ta vangistati. Kohus langetas otsuse, et nõid Agnes Bernauer pidi läbi tegema veeproovi Doonaus, kus ta hukkus. Peagi alistus prints hertsogi tahtmisele ja pani mõõga maha
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused
.....................................................4 1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4 1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4 1.2 Karjääri algus, Weimar...............................................................................................................4 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond..............................................................................................4 1.4 Leipzig........................................................................................................................................4 1.5 Elu lõpuaastad............................................................................................................................5 1.6 Surm.............................................................................
isanda, von Rothbartiga, muutus muusika ärritavamaks ja äkilisemaks. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased.
Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel 19. sajandil romantilise ballett muutus Baleriini tõusmine varbaotstele ja varvaskingade kasutuselevõtt Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit Balleti algus Eestis Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses 1913. aastal asus elama Click to ...
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika...
Tema kahtlused, reetmises kuningale, olid haihtunud. Ta tundis end jõuetuna ,,Surra magada- muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meil liha pärib loodusest." Mis saab edasi? Peale kõiki neid läbielamisi, olukord võtab uue pöörde, Hamlet saadetakse taani riigist välja. Ta ei osanud arvatagi, et ta oli langenud järjekordsesse lõksu. Tema isa vaim oleks nagu kaitsnud teda halva eest. Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega
stiili heliloojad. Vähem kui aasta pärast Mühlhauseni sai Bachist õukondlik orelimängija ja kontsertmeister hertsogi õukonnas Weimaris. Weimaris oli Bachil võimalus mängida ja luua orelile ning esitada varjeeruva repertuaariga kontsertmuusikat hertsogi ansambliga. Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet, maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna prints oli aga kalvisnist, ei tohtinud Bach mängida ja luua orelimuusikat, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri ja klavessiinimuusikale. Enamus selle aja Bachi loominugust oli ilmalik. 1720. aastal, kui Johann Sebastian oli prints Leopoldiga välismaal, suri äkitselt Bachi naine.
Hamleti isa vaim teatas esimesele, et tema mõrva kordasaatjaks oli printsi lihane onu. See pani peategelase vere keema, tekkisid kahtlused, kas maksta lellele kätte või mitte. Ta kartis, et ei suuda ennast kontrollida ning teeb tegusid, mida ei pea õigeks. Paraku ei talunud kuningavõsu teadmist, et isa mõrtsukas istub troonil koos tema enese emaga. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et prints oleks olnud auahne, mis sageli on tegutsemismotiiviks poliitikas. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on aga sageli keerulisem, kui vallutada kuningriiki, sest tuleb vahendeid valida nii, et oma õigusi taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Algatuseks hakkas Hamlet võitlema onuga, aga ta ei proovinud osavust mitte mõõgavõitluses, vaid kasutas oma nutikust ja kavalust, kuid ka valetamist. Ka
tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks . Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Liivi kirjanikke Ptõr Knkamäg Ui Knkamäg J Prints vanem J Prints noorem Krli Stalte Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks (pikk Ä) ja (pikk Õ). a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z
perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see sobib talle. King aga ei klappinud Tuhkatriinu jalaga. See ei mõjutanud teda karvavõrdki ning oli ikka veel veendunud, et just temale kuulub see üksik king. Tuhkatriinu ei tundu olevat puutunud kokku paljude inimestega. Ta kutsub iga suvalise majja sisse ning ei arva neist midagi halvasti. Just nii juhtus ka, kui Prints majja tuli. Ta ei ole vastu
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile. Tulnud uued rabavad uudised. Nad on mind rabanud peast, kõhust ja kerest. Padakuningriigis välja kuulutatud lõbustused, pidustused, bakhanaalid.
Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude 3 tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi
aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1607. aastal abiellus Shakespeare'i tütar Susanna doktor John Halliga. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. HAMLET Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukalekätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet
Ampiirstiil Sandra Silver · Napoleon Bonapatre'i valitsusaeg · Vana-Rooma kultus · Arvas, et ta on R keisrite järeltulija · Propaganda läbi kunsti · Arhitektuur rõhutab keisri suursugusust · Paraadsus · Teatraalsus · Pompoossus · Sõjakus · Värvikirevus · Materjalirikkus · Skulptuur, reljeef olulisel kohal · Popid kuppelruumid · Sümboolsed motiivid · Antiikornament · Geomeetria · Rooma kotkad, lõvid · Mesilased (töökus) · Greifid, kimäärid, luiged · Antiiksed vaasid, urnid · Loorberid, liiliad, palmetid · Sõjariistad · Korintose order, lootoskapiteel · N-täht (nagu napooljon) · Egiptuse motiivid (piiramatu võim): · Nofretete siluett, sfinks, obelisk · Kuld, pronks · Intensiivsed värvid · Pompei punane · Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil anti...
"Hamlet" on William Shakespeare'i tragöödiast näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599 - 1601. Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi. Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna
Lilli Promet 1922-2007 Lilli Promet Click to edit Master text sty · Sündis 16.veebruar 1922. aastal Petseris. Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödun...
"Hamlet" on William Shakespeare'i tragöödiast näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599 - 1601. Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi. Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna
Hamlet ja Helsingöri õukond ''Hamlet'' on William Shakespeare tragöödia näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes leinab Helsingöri lossis oma isa, kes oli mõrvatud tema onu Claudiuse poolt. Peale Hamleti isa surma ja uue kuninga Claudiuse troonile tõusmist muutuvad Helsingöri lossis suhted keeruliseks Hamleti ja õukonna vahel. Helsingöri õukonda kuuluvad: Hamleti onu ja uueks kuningaks kroonitud Claudius, Ema Gertrud, Kantsler Polonius ja tema tütar Ophelia ja poeg Laertes Hamleti hea sõber Horatio. Halmet ei sallinud silmaotsaski prints Claudiust, sest Ta oli
Seetõttu lõid mahajaana pooldajad juurde järjest uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. 3.Siddhrtha Gautama Skjamuni Siddhrtha Gautama oli budismi rajaja. Siddhrtha Gautama sündis Põhja-Indias, tänapäeva lõuna Nepalis, saakjate hõimus, valitseja perekonnas (traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr). Gautama eluga on seotud palju legende. Ühe legendi kohaselt armastas Gautama, Siddhartha prints, juba lapsena filosoofiliselt ja abstraktselt mõelda. Gautama isa, Suddhodana, soovis, et ta pojast saaks kuulus sõjamees. Ta sundis poega varakult abielluma ja pani ta elama keskkonda, mis pidi tema meeled maailma viletsusest ja kannatustest eemale hoidma see oli ida-maa õukonna luksuslik ja meelas elu. Prints ei pidanud kunagi nägema haigusi ega õnnetusi ning tema juurde pääses vaid hiilgus ning rõõm. Lõpuks prints aga väsis kõigist neist meelelahutustest ja
William Shakespeare ,,Hamlet" 1.Hamleti päritolu Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. 2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte? Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid
Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Opheliat ja ema, ei leiagi lugeja vastust. Ometi on just sellised näiliselt ebaolulised olukorrad indikaatoriks tema käitumismudeli määramisel. Printsi monoloogid olid tõestuseks sellele, et ta tema ainsaks ,,kohtunikuks" oli ta ise. Ikka ja jälle laitis ta omaenda oskamatust mõtteid ellu viia, kui oleks pidanud vahest kahetsema
Ise ei soovi ma kumbki nendest olla ning loodan, et suudan neid rolle elu jookul vältida. See on raske, vahest võimatu, aga lootus sureb viimasena. Ühe suurepärase näide reetmise kohta võib tuua William Shakespeare näidendist ´´Hamlet``. Selles näitemängus võib lugeda, kuidas Taani kroonikandja tapab tema enda vend Claudius, et saada ise troonile. Hiljem saab tapetu kuninga poeg Hamlet teada, et praegune valitseja on suli ning ta tuleb oma kohalt kukutada. Prints peab elama koos valeliku kasuisaga, mis muidugi talle ei meeldi, kuid peagi saab ta petisest lahti, tappes kroonikandja. Tänapäeval üheks reetmiseks võib nimetada abielurikkumist. Üks osapool petab oma abikaasat teise inimesega. Seda üritatakse varjata, kuid see tuleb enamasti alati päevavalgele. Hamleti teoses võis välja lugeda midagi sarnast abielurikkumisega. Tapetud kuninga naine Getrude abiellus peagi pärast abikaasa surma kuningas Hamleti vennaga. Prints Hamletile ei
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre
Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad. Võlur Robert noiab neid nõiduse vangis ning ainult tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta. Prints jõuab järve äärde ning märgates valget lindu tõmbab vibu vinna. Lind muutub ootamatult tütarlapseks, kes on luikede kuninganna Odette. Prints armub temasse. Odette näeb Siegfried´is tema võimalikku päästjat ning too vannub talle igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi
Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, Dorian ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. Basil on sellest kuuldes armukade. Vahepeal on Dorian Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. Dorian kutsub Basil ja Henry teatrisse oma mõrsjat vaatama, kuid nad kõik pettuvad, nähes kui andetu on tüdruk laval. Dorian on väga vihane ja jätab põlglikult Sibyli maha, julmalt jättes kuulamata kõik ta palved. Ta armastas illusiooni, mitte naist. Dorian hulgub meeltesegaduses mööda tänavaid, terve öö. Hommikul koju jõudes märkab
«tegelikult kahetsoonilisele kõrgseinale on osatud anda kolmetsooniline prantsuspärane välimus. Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas. Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister. Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.»
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all
writing full-time. Louis, Missouri enne pöördunud kirjalikult täistööajaga Noorsooromaan , Romantiline kömöödia Tänapäeval, algul Ameerikas Viini linnas Virginias ja Schwerinborgis(pisike riik Alpides Saksamaa ja Sveitsi vahel) · Valerie Winslow Käis günaasiumis oli sarkastiline ja viskas palju nalja. Madal enesehinnang. · Georg Jacques von Ederhollern Schwerinborgi prints. Talle ei meeldinud võltsid sõbralikud inimesed. Ta armus Valerie kuna tüdruk võtis teda sellisena nagu ta on. · Martin Winslow Töödas alguses presitendi juures Valges Majas ja pärast hakkas tööle Schwerinborgis kuningliku perekonna protokolliülemana. Peenete kommetega ja vaos hoitud. Hoolis ja armastas oma tüdrest väga. Valerie ema teadab, et on lesbi ja tüdruk peab otsustama kas kolida ema ja tema uuest
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane
oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas.
„Noored hinged“, „Pikad sammud“, „Üle piiri“. „Poiss ja liblik“- 1915, sisaldab kunstmuinasjutte ja eepika lühivorme, mõte tuleb leida ise. Kunstmuinasjutud: „Kaaren ja pojad“- Kaaren viib üle jõe oma kolme poega, tahab teada, mida lapsed ema heaks teeksid, kaks esimest kukutab vette, sest pole nende vastustega rahul. Kolmas aga lubab hoolitseda oma poegade eest ja ema viib ta üle. „Armastus“- prints kosib printsessi, printsess keeldub, sest prints pole kunagi õieti armastusest rääkinud. Seda aga sellepärast, et prints ei teagi mis see on ning läheb armastust otsima. Seda jutustavad talle 4 aastaaega. „Kuningas ja ööbik“- kuningas tahab, et ööbik talle laulaks, paneb puuri kinni aga siis enam ööbik ei laula.(VABADUS) Novell „Varjundid“- 1917- üks puhtamaid impressionistlikke teoseid. Päevikuvormis armastuslugu
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
Ettekanne Oscar Wilde Oscar Fingall O'Flahertie Wills Wilde Elulugu · Oscar Wilde sündis 16. oktoober 1854 ja suri 30. november 1900 Oscar Wilde sünnikoht on Dublin, Iirimaa. · Tema isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Tema ema on teda tüdrukurõivastesse riietanud , sest ta igatses varalahkunud tütre järele. · 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884. aastal Wilde abiellus Constance Lloydiga, kes oli Dublini ühe edukaima advokaadi tütar. Järgmisel aastal sündis nendel poega K...
näitamata seda isegi kunstnikust loojale. Basil ja Dorian kaugenevad erinevate sündmuste käigus üksteisest, samal ajal kui lord Henryst saab poisi elav pühak ja eeskuju. Loomulikult raamatu lõpus Dorian saab aru, et Henry on valel teel, nagu ta isegi, kuid taganeda ta ei julge selleks lasub ta õlul liiga palju kuritegusid. Dorian petab paljusid, nähes välja nagu kakskümmend, olles ise juba kolmekümne piiri ületanud. Ta kasutab ka varjunime: Unistuste Prints. Nii oli teda kutsunud ja Sibyl Vane, kui ta temast oma lähedastele rääkis. Päris nime polnud ta kellelegile maininud. Sibyllil oli ka vend, James. Ta oli meremees, kes oli veel Sibylli elu ajal Austraaliasse purjetanud. Ent ta tuleb tagasi, et otsida üles Unistuste Prints ja ta tappa, kättemaksuks. Ta leiab Doriani ja hakkab teda jahtima, ent noormees suudab iga kord põgeneda. Lõpuks James kogemata tapetakse Henry ja Doriani jahikäigul ning vananematu
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti".
Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, Dorian ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. Basil on sellest kuuldes armukade, Henry väga huvitatud. Vahepeal on Dorian Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. Sibyl on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. Dorian kutsub Basil ja Henry teatrisse oma mõrsjat vaatama, kuid nad kõik pettuvad, nähes kui andetu on tüdruk laval. Dorian on väga vihane ja jätab põlglikult Sibyli maha, julmalt jättes kuulamata kõik ta palved
Selle 30 aasta jooksul, mil Hayden oli töötanud Esterhazy õukonnas, lõi ta palju heliteoseid ja ta muusikastiil jätkas arenemist. Tema populaarsus kasvas ja välismaailmas. Haydn pidi kirjutama sama palju väljaandeid kui enda tööandjale ja mitu tähtsat tööd sellest ajas nagu Pariisi Sümfooniad olid tellitud välismaalt. Hayden tundis ennast järjest rohkem üksikuna. Ta tihti soovis sõita Viini et kohtuda oma sõpradega. Nendest üks tähtsamaid oli Maria Anna con Genzinger, prints Nikolause personaalse raviarsti naine, kellega tal tekkis lähedale ja platooniline suhe 1789. aastal. Hayden kirjutas talle tihti, väljendades on üksindust ja enda õnne nende mõndade kordade üles, mil tal oli võimalik külastada teda Viinis, hiljem kirjutas talle korduvalt Londinist. Maria surm 1793. aastal Haydenile oli tugev löök ja ta F minoor variatsioon klaverile võis olla kirjutatud tema surma puhul. Tema teine sõber Viinis oli Wolfgang Amadeus Mozart, kellega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
