Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? 3 1. Arvuti mõju tervisele 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi- liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad
19. Ärimudel. Erinevad ärimudelite näited („bite and hook“ ehk „ sööt ja konks“, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“, frantsiis, võrkturundus jt). Ärimudel kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtte „rahamasin“ töötab. 1. „Sööt ja konks“ – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt žiletihoidik ja žiletid, mobiiltelefonid ja kõned, printerid ja tindi/tahmakassetid, mängukonsoolid ja mängud. 2. „Bricks and clicks business model“– traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, nt tellimine internetis, kättesaamine kohapeal, ka muudkombinatsioonid. 3. “Freemium business model” – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab
Polarisaator on ette nähtud peegelduse ärahoidmiseks ja kujutise taravdamiseks. Parema kontrastsuse saavutamiseks kasutataskse nn. black matrix-tehnoloogiat- värvifiltri kolmikute (triipude) ümbrus kaetakse musta kilega. See vähendab veelgi heledust. TFT- kuvarid on oma parameetrite poolest peaaegu võrdsed tradidtsiooniliste CRT- kuvaritega- nad on kiired ja kontrastsed ning neil on kirkad värvid kogu ekraani ulatuses. Samas on nad passiivmaatrikskuvaritest kallimad. 17. Printerid ja Scannerid. Nende tööpõhimõte, tüübid, hooldus ja tarvikud. Printer Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1. paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, 2. trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3. juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1. löökprinterid
Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 kiirguse tase TCO95 visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 FPD, CRT värvidele on nõuded TCO 06 FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem 17. Erinevad korpuste tüübid Full Tower, Midi tower, Mini tower, Desktop, slim, Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on
Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga poolautomaatlaoga automaatlaoga manuaallao ja poolautomaatlao kombinatsiooniga Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 12 m, on tegemist madala laoga keskmise kõrgusega laoga kõrge laoga kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laos olev kaup, riiulid ja tõstukid Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos? 0,6 0,8 m 0,8 1,0 m 1,0 1,2 m 1,4 1,6 m Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel? 1,6 2,0 m 2,0 2,3 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
valimiseks; 3) Tekstiplokkide ja/või graafikaobjektide valimiseks; 4) Joonistamiseks ja paljudeks muudeks toiminguteks. Sülearvutitel on tavapärase hiire asendamiseks kasutusel enamasti puutetahvel (TouchPad). (Hiir, 2010) Printer on vajalik tööde väljatrükiks. Printeri valikul tuleks lähtuda kirjatööde mahust ja arvestada, kas on soov ka värviliselt printida. Tööpõhimõtte järgi jagunevad printerid järgmiselt: 1) Maatriksprinter: võimaldab odavaima printimise. Kasutatakse kohtades, kus on vaja printida isekopereeruvale paberile või kus on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb päris kõva lärmi. 2) Tindiprinter: kui on vajadus trükkida värviliselt, siis kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe on tinditehnoloogial. Ei ole 8
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides. Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmed võib liigitada kolmeks: 1. kuvarid 2. printerid, plotterid 3. audio- ja audiovisuaalsed seadmed Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Erinevus on televiisoriga võrreldes selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on teised. Arvutikuvari puhul on üheks põhinäitajaks punktisamm, mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele
Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. Sisend/väljundseadmed (välisseadmed) vastutavad arvuti ja välismaailma infovahetuse ja andmete sisestamise / väljastamise eest. Nad peavad ka teisendama informatsiooni sellistesse formaatidesse, mis oleks arusaadav nii protsessorile kui välismaailmale. Tüüpilisteks sisendseadmete näideteks onklaviatuurid ja hiired, väljundseadmeteks on aga monitorid, printerid javaljuhääldid. Lisaks on olemas ka seadmeid, mis võivad toimida nii sisend- kui väljundseadmena, näiteks modemid ja võrguliidesed. Et protsessor saaks vahetada andmeid välisseadmetega, vajame me: füüsilist meediumi ("siin") kohast "liidest, mis võimaldaks protsessoril vahetada signaale välisseadmetega signaalide jada ("protokoll") protsessori ja välisseadme vahelise suhtlemise haldamiseks. 1.1.1
Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Teine tüüp printereid on siis löögita printerid. Sinna kuulub näiteks termoprinter, mida kasutatakse pangaautomaatides. Selle printeri pluss on trükkimise kiirus, puudus aga see, et paber peab olema kvaliteetne ning aastate mõõdudes kipub prinditud tekst loetamatuks muutuma. Kasutatakse ka faksides. Tindiprits (juga printer): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga
Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti). Joonis 19 Pordid ATX emaplaadil Parallel port - paralleelport, rööpport. Välisseadme, näit. printeri ühendamiseks ette nähtud rööpliides. Enamasti on personaalarvutitel nii paralleelport kui vähemalt üks järjestikport (jadaport). PC paralleelport kasutab 25 jalaga pistikut DB-25 ja sellega ühendatakse printereid, teisi arvuteid ja muid seadmeid, mis vajavad suhteliselt suurt ribalaiust
operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...
korpuse korral juhtmega emaplaadini) liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval on levinud järgmised pordid: a) jadaport (COM27 ) hiire või modemi ühendamiseks; b) paralleelport (LPT28 ) ehk rööpport printeri ühendamiseks; c) klaviatuuri- ja hiireport (PS/229 uuem, DIN30 vanem); mõnikord on klaviatuuri pistik üht, aga port teist tüüpi siis tuleb kasutada sobivat üleminekut; d) USB31 -port tänapäeval kasutab suurem osa seadmetest (sealhulgas hiired, printerid, skannerid, digitaalkaamerad jpm.) andmete ülekandmist USB-pordi kaudu; e) FireWire (IEEE 1394) on tarvitusel põhiliselt ühenduseks digitaal-videokaamerate ja lin- diseadmetega, võimaldades kiiremat ühendust (reaalselt kuni 50 MB/s) kui USB. Foto 30. Jadaport Foto 31. Paralleelport Foto 32. DIN-pistik Foto 33. PS/2 pistikupesa Foto 34. USB-pistik Joonis 35. FireWire pistikud 27 Communications (Port) 28
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine ainult puhast pinda õige aeg ja vee temperatuur maksimaalne aine doseering ainet tuleb vahetada resistentsus NB! Oht on hävitada ka kasulikud mikroobid! Ülemiste tasapindade tolmud tarpeenid lõhnaainetest pärinevad, reageerivad osooniga (n arvutid, printerid, lõhnat jne) ftalaadid plastmassidest eralduvad mürgised osakesed (n odavad jalanõud) hallitus toalilled magamistubadesse ei sobi TV, arvutid, lilled jms. 10 PUHASTUSVAHENDID Puhastusvahendite omadused: 1. Mitmekülgselt kasutatav (üks vars mitme erineva otsiku tarvis) 2. Kaalult kerge (tsingitud teras, klaaskiud, alumiinium) 3
Summaarne pöörlemine sõltub mootorile antud impulsside arvust. Puudub tagasiside. Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine. 3) Kiirus võrdeline juhtimpulsside sagedusega. 4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus. Eelised 1) Hea dünaamika. 2) Blokeerumine ei kahjusta mähiseid. 3) Pikk eluiga. Kasutusalad 1) Printerid. 2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla
operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine 10 Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt elektronlampidel, olid ebatöökindlad ja hiigelsuured. Programmid laeti käskhaaval
operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt elektronlampidel, olid ebatöökindlad ja hiigelsuured. Programmid laeti käskhaaval arvutisse kas perfokaarte või arvuti esiseinal asuvaid lüliteid kasutades. Seejärel seati paika
Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. · Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. 64 Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks. Täpsemad ja kallimad kasutavad spetsiaalset sulge ja lihtsamad ning odavamad võivad kasutada ka tavalist pastapliiatsit. Sulg kinnitatakse kelgule ja võib seal liikuda Y suunal
Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. 63 Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks. Täpsemad ja kallimad kasutavad spetsiaalset sulge ja lihtsamad ning odavamad võivad kasutada ka tavalist pastapliiatsit. Sulg kinnitatakse kelgule ja võib seal liikuda Y suunal
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku ...
Ärimudel kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtte „rahamasin“ töötab. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? • „Sööt ja konks“ („Bite and hook“ „razor and blade“ business model) – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt žiletihoidik ja žiletid, mobiiltelefonid ja kõned, printerid ja tindi/tahmakassetid, mängukonsoolid ja mängud. • „Bricks and clicks business model“ – traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, nt tellimine internetis, kättesaamine kohapeal, ka muud kombinatsioonid. •Frantsiis. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale
23. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste? kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega sügavriiulitega 16 topeltriiulitega siirderiiulitega 24. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory) 25. Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? laoriiulid ja tõstukid tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid 26. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust? 1850 mm
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
Tekib suurem peegelddus. Pindakustilised lained. Vähe levinud. Pindakustilised lained tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatorite abil. Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne. Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem on tekkiv laeng. Pilet 22 1. Aritmeettika-loogika seade (ALU). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 3. Printerid. Aritmeettika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsiooniskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Tabelis määrab M, ks tegemist on aritmeetika või loogikarežiimiga ning konkreetse operatsiooni määravad sisendite Sn- 1 kuni S0 väärtused. Iga operatsiooni jaoks on ALU-s oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem ja tal puudub mälu omadus. ALU on kahejärguline
Punktide vahel on seinad, et naabrid ei mõjutaks üksteist. On võimalik teha väga suuri ekraane, nii et ei kannata kujundi kvaliteet ja ekraan ei muutu suureks. Punktid võivad kinni põleda seisva kujutise korral, ehk pilt peab pidevalt liikuma. Kulub ka väga palju energiat. Puutetundlikud ekraanid. Takistuslik Mahtuvuslik Infrapune Akustilise laine impulsstuvastus Optiline puuteekraan Pindakustilised lained Jõutundlik puuteekraan Printerid, värviline trükk. Löökprinterid kasutavad vanemat tehnoloogiat, kus printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilint. Kasutatakse erinevaid printimispäid. Trükipea võib olla karikakra kujuline, golfipalli või trumli. Pead on võimalik liigutada, et positsioneerida kujund õigesse kohta. Väga levinud olid nõelmaatriksprinterid, kus trükipeas on nõelad mida saab elektromagnetiga liigutada
Mistahes positsioonis võib sisalduda mistahes mälusõna. Väga efektiivne kuna ei piira vahemällu salvestamise võimalusi, kuid pikkade aadresside ja kõrge hinna tõttu on utoopiline lahendus. Miinus ka oskamatus oma sisu asendada: selleks strateegiad LRU, LFU, FIFO jne. KOGUMASSOTSIATIIVNE kompromiss assotsiatiivse ja otsevastavusega peidikmälu vahel. Kasutatakse elemente mõlemas tehnoloogiast. Kõige rohkem kasutatav. 3. PRINTERID, VÄRVITRÜKK Laias laastus jaotatakse löögiga ja löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vähenõudlike ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. MAATRIKSPRINTER nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid mis siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem nõelu seda suurem printeri eraldusvõime
Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku (nt Ethernet) ja sellele omistatakse IP-aadress) (Storage Area Network – Kettavõrk, ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Kettavõrgud muudavad süsteemihalduse efektiivsemaks, hooldamise lihtsaks jne.) SCSI – Small Computer System interface – väikearvutisüsteemi liides. Kasutavad Apple, IBM ja paljud UNIX arvutid välisseadmete ühendamiseks arvutiga (kettaajamid, printerid, skännerid jne) Variant 4 1) Varundamine ja logide haldus Varundamine Eesmärk on kaitsta andmeid hävimise eest, teha võimalikuks andmete taastamine. Keskmiselt varundatakse vähemalt ööpäevas. Kriitiliste puhul võib varundada ka reaalajas või 15/30 min tsüklitega. Varundada võib erinevat moodi – lintidele, ketastele jne. Kuid sellisel juhul tuleb tagada nende turvalisus. Varundamine sisuliselt taandub sellele, millised on ärinõuded. Mida lühemad on RTO, RPO, seda kallim on
31 23. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste? kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega sügavriiulitega topeltriiulitega siirderiiulitega 24. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory) 25. Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? laoriiulid ja tõstukid tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid 26
23. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste? kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega sügavriiulitega topeltriiulitega siirderiiulitega 24. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 40 tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory) 25. Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? laoriiulid ja tõstukid tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid 26. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
vajaduse järgi lisada. Samuti on võimalik kustutada selle mälust mittevajalikku infot. Kiibi mällu on võimelised uut informatsiooni salvestama kodeerimisseadmed, millega on tavaliselt varustatud RFID etiketi printerid. Ainult loetavad taagid programmeerib tavaliselt tootja ning nendel sisalduvat infot pole võimalik muuta. Loetavate taagidega varustatakse tavaliselt tooted (jaepakendid) valmistaja- tehases. Liikudes läbi tarneahela puudub vajadus muuta teavet, mis on seotud konkreetse tootega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
