käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...
· saada kujutist kasutades arvutit ja seadmed, kus soojuse mõjul toimub kujutise loomine või ülekanne trükitavale materjalile. 9. Kus kasutatakse jugatrüki trükkimise põhimõtet ? · Laiaformaadilistes trükimasinates, digiproofide valmistamisel · jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. · Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. · Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. · Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. 10.Millised on digitrüki arenemise kolm põhisuunda ? 1. Esimeseks teeks oli värviliste kopeeraparaatide areng värvilisteks digitaalseteks
1 x seeria (9 PIN D- 1 x USB (4 PIN USB Sub) Type A) Siinid 1 x SDHC Memory 1 x SDHC Memory USB Card card Kaal 5 lbs 8.1 lbs 3.7 lbs Parim valik oleks Panasonic DVD salvestaja DMR-EX79 EG-K must kuna see mängib mitmeid erivevaid meedia tüüpe ja sellel on ka palju ühenusi. Paremusjärjestused: · Printerid: 1. Brother HL-215N 2. HP LaserJet 4V 3. HP LaserJet 5M 4. Samsung ML1210 5. HP Laserjet 1020 6. HP Laserjet 1010 7. Canon LBP 2900 · Kõlarid: 1. Logitech X-540 2. Genius SW-J2,1 3. Speedlink Full Metal SL8236 4. Logitech S200 5. Logitech S120 · Dokumendikeskus: 1. Konica Minolta Bizhub C220 2. Xerox WorkCentre 7132 3. Brother MFC 8460N 4. Samsung MFP SCX-4521F 5. Sharp AR5316 · Monitor/televiisor:
U2-vastujärg.) 10. Harmoonikud Perioodiline pinge moonutus. 11. Harmoonmoonutustegur Kõrgemaid harmoonikuid võib selle järgi hinnata ehk THD=(Ruutj.(UH2-e summa 2st 40ni))/U1 Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid
seda, et Apple'il ongi kombeks süüa välja omaenda äri ja ennustas, et Apple jätkab seda. Ka see argument toetab teesi minu arvates, sest kui juba Apple´i enda töötaja nii väidab, et nende äristrateegia seda ette näeb, siis võib Apple´i lähi ajal millegagi revolutsioonilisega turule tulla mis võib Iphone tappa, antud juhul saab fakte kontrollida, sest Gebe Munster märkis ära mille suunas Apple´i liigub ning märkis ära järgmised asjad: kantavad arvutid, 3D printerid ja automatiseeritud tehnoloogia. Kas mõni nendest on ka nii revolutsioonile, et suudab Apple´i Iphone tappa on muidugi kaheldav. Oluliseks argumendiks antud artikli juures võib pidada ka väidet otse ajaloost, artikli autor selle välja toonud järgnevalt: Ajaloo jooksul on arvutid muutumas väiksemaks ja tulemas meie nägudele lähemale. Esmalt olid arvutid suurtes ruumides, seejärel laudadel. Siis jõudsid arvutid sülle ja nüüd on need meie pihkudes
· Kellaeg: saab muuta kuidas kellaaega esitatakse ja saab ka valida kellaaja eraldajat. · Lühike kuupäev: Saab valida lühikese kellaaja vormingut ja kuupäeva eraldajat. · Pikk kuupäev: Siin saab muuta pika kuupäeva vormingut · Keel:Siin saab muuta oma keelt · Keeleriba: · Klahvid:Saab klahve muuta, kui panna eesti keel siis saab tippida õüöä aga kui inglise keelele panna siis neid tippida ei saa. 5. Printerid · vaikeprinter: Siin saab määrata mis printeriga soovitakse printida kui teine printer ei tööta. · Kiirmenüü valikud: Kiirmenüü valikuid on 8 6. Helid ja heliseadmed · Helitugevus: Siin saab määrata seadme helitugevust ja kas helitugevuse ikoon on tegumiribal või ei ole. · Helid: Siin saab muuta windowsi helisid kui midagi windowsis toimub(nt kui errori lööv ette)
vad vabad aadressid varsti otsa.IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress, mis omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https
tarbed, dokumentide süstematiseerimine, bürootööga kaasnev. Büroosisustus jaotub järgnevalt: büroomööbel, bürootoolid, rippkaante ja dokumentide hoidjad, registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika jaotub järgnevalt: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnika jaotub järgnevalt: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud,
kettadefragmentor käivitub ning millisel kellajal. Tema ülesanne on failide kohandamine. 9. Component Services, Arvutihaldus, Andmeallikad (ODBC), Event Viewer, iSCSI käiviti 10. Saab muuta koduvõrguks, töökohavõrguks, ja avalikuksvõrguks, häälestada teisi võrke, radiovõrke jne, saab luua kodurühma ja sätestada vastavalt. 11. Saab määrata kodulehe browseris, saab privaatsust ja turvalisust kontrollida, seal on ka ühendused, programmid, sisu ja täpsemalt. 12. Seadmed ja printerid, automaatesitus, heli, toitesuvandid, kuva jne. 13. Saab talveunereziimi panna, saab unereziimi panna, saab sulgeda arvutit (võimalik seadistada Valige, mida toitenupud teevad´´), võimalik paigutada ekraani heledust, saab seadistada, millal ekraan tumedamaks läheb, millal kuvar end välja lülitab, millal arvuti unereziimi läheb mingi aja tagant, kui arvutit ei kasutata. 14. Lähed programmi kausta, mida tahad deinstallida arvutist, ja sealt avad faili uninstall või
MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid visuaalsed elemendid. Selleks et neid elemente kuvada, oli vaja videokaarti. Esimene IBM PC videokaart toodeti koos esimese IBM PC-ga, see toodeti IBM poolt aastal 1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...
Kontoritarbed: kirjutusvahendid, büroo põhitöövahendid, töökeskkonna tarbed, dokumentide süstematiseerimine, bürootööga kaasnev. Büroosisustus: büroomööbel, bürootoolid, rippkaante ja dokumentide hoidjad, registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnik: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud, kassasüsteemid,
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
Rahvusvahelise ettevõtte iseloomustus: Fujifilm Firma ajalugu. Tegevusvaldkond. Firma asutati 1934. aastal Jaapanis. Fujifilm oli Jaapani esimene fotofilmide tootja. Esialgselt riigi siseturule orienteeritult tootis Fujifilm kino- ja fotograafiafilmi, 1940ndatest alates kaameraid ja optilisi seadmeid, peale II maailmasõda aga ka röntgenplaate ja ilmutusseadmeid. Alates 1950. Aastast laienes firma rahvusvahelisele turule, saavutades suure müügiedu Ameerika ühendriikides. Eelise konkurentide, näiteks Kodaki, ees oli soodsam hind ja parem kvaliteet. 1980ndatel nägi Fuji ette fotograafiamaailma digitaliseerumist tulevikus. Selleks, et vältida kahjusid, töötati välja järkjärguline üleminekuprogramm: vaja oli kätte saada võimalikult palju tulu filmi müügist, seejärel investeerida see digitaaltehnoloogiat ...
Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev
Arvuti ühendamine otse printeriga Ühendage printeri kaabel oma arvuti sobivasse porti vastavalt printeri tootja juhistele. Ühendage printeri toitejuhe vooluvõrku ja lülitage printer sisse. Kui kuvatakse uue riistvara võlur, märkige ruut Installi tarkvara automaatselt (soovitatav), klõpsake nuppu Edasi ja järgige juhiseid. Kui võlurit ei kuvata, klõpsake nuppu Start, käsku Juhtpaneel, seejärel käsku Printerid ja muu riistvara ning käsku Printerid ja faksid. Printerilisamisvõluri avamiseks klõpsake jaotises Printeritoimingud linki Lisa printer ja seejärel nuppu Edasi. Klõpsake raadionuppu Selle arvutiga ühendatud kohalik printer, tühjendage ruut Tuvasta automaatselt ja installi minu isehäälestuv printer ning klõpsake nuppu Edasi. Loendis Kasuta järgmist porti valige LPT1: (Soovitatav printeriport) ning klõpsake nuppu Edasi. Järgige kuvatavaid juhiseid. Kui olete lõpetanud, ilmub printer aknas Printerid ja faksid
ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6 Arvutivõrgud Lokaalvõrk ehk kohtvõrk (LAN- Local Area Network) kujutab endast kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab üheskoos kasutada võrku ühendatud seadmeid, nagu printerid, kõvakettad, modemid, CD-ROM seadmed ja teised. Lokaalvõrgu eelis on see, et info levib kiiremini, näiteks failide saatmine msni kaudu. Lokaalvõrk on tavaliselt piiratud ühe või mitme kõrvuti oleva hoonega. Iga võrgus olev arvuti peab sisaldama alljärgnevaid komponente. · võrguadapter · ühenduskaabel · võrguoperatsioonisüsteem (ja/või võrgutarkvara) Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk (inglise keeles Wireless Local Area Network ehk
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi
is koos Martin Newell'ga. Disainimissüsteem nimega JaM Arendati edasi - InterPress · Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'ga ja rajas Adobe System'i aastal 1982. · InterPressi põhjal lihtsam keel - PostScript, mis tuli turule 1984. · 1985 tuli turule esimene laserprinter (Apple LaserWriter) PostScripti toetusega. See oli revolutsiooniline. · Sellest peale muutus PostScripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. · 2001 ei olnud väga paljud printerid enam PostScripti toetusega, sest selle lisamine printerisse tuli oluliselt kallim kui et teostada lehe renderdamine juba arvutis. · PostScript-i keel on saanud 2 suurt uuendust, mida eristatakse levelite abil. · 1984 - algne PostScript ehk PostScript Level 1 · 1991 - PostScript Level 2 Parandatud oli kiirust, JPEG lisamist otse PostScript-i, dokumendi osade kordamist. · 1997 - PostScript Level 3 Parandatud oli värvide käsitlust, vea käsitlust, programmi sisu filtreid
Üldandmed: · Infokampaania ,,Ei Narkole" · 05.09.11-12.12.11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha. Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on sagenenud hingamisteede ja verevarustuse probleemid ning nendest tingitud tüsistused, mis on põhjustatud just narkootiliste ainete pruukimise tõttu. Meie projekt on vajalik selleks, et vähendada ja ennetada 13-18a noorte huvi proovida mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noo...
eksportimisel saadud PDF-id peavad olema tehtud õigete seadetega, Lõikevaru (bleed) peab ulatuma 3-5 mm üle lõike serva, lisaks peab kontrollima veel maksimaalset värvikogust, lehekülgede arvu, mõõtu, lõikevaru (bleedi) ja ületrüki (overprint) õigsust. On loodud failide kontrollimise failihaldustarkvarad kuhu failide preflight on sisse ehitatud. Lisaks kasutatakse veel proovitrükiseadmeid mis on jugatrüki põhimõtel töötavad printerid. Muidugi on kasutusel trükimasinad, mis on ettenähtud tõmmiste mitmekordseks saamiseks trükitavale materjalile kasutades selleks trükivormi. Vastavalt vajdusele kasutatakse ka laminaatoreid, giljotiini, voltimismasinaid (õhksöötur, väikevirna söötur, rullilt pidevrežiimiga söötur). Kokkuvõtmismasinad ehk kollaatorid ja komplekteerimis masinad on samuti kasutusel kõikides suuremates trükikodades.
Arvutiterminid: 1) Andmed- Kõige üldisemas mõttes mõistetakse infotehnoloogias andmete all informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse: E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet. E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud...
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida.
sisutu, toimetu, pleekinud. Algeline ülivõrdelisus taasergastatakse ,,Parim mootorile, parem loodusele" ; oma absoluutsuses võib peita valetki ,,... saksa veinimeistrid pakuvad alati parimat" 2. Kvaliteet! Ähmaselt kõikelubav üldsõna, kvaliteet (ladina k ´omadus, mingisugusus`) Firmade loomine kiiresti ja kvaliteetselt! ,,Kvaliteetne, mugav, vastupidav! (Opel). Epiteedi sisutust ei kõrvalda ka täpsustus: ,,Kõrgkvaliteetsed printerid ..." 3. Hõlmavuse kiitus populaarseim, suurim , nt ,,Lai sortiment nõudlikule ehitajale", ,,Suur valik kevade- ja suvereise ..." 4. Ajaline hõlmavus , nt alati, vastupidavus, töökindlad, ,,Mynthon aitab alati" 5. Kõikehõlmavus, nt ,,Eesti Päevaleht teab kõike!" 6. Uudsus ,,Uus looduslik Shimosa kreem ...", ,,Kevadüllatus Standardist", ,,Camay" seebi reklaam mitu kuud kui uus toode. Uudsuse variandid on moodne, ajakohane, kaasaegne, stiilne, kõige arenenum 7
Kui mõni programm salvestatud mälulehekülge vajab, kopeerib operatsioonisüsteem selle kettalt põhimällu ja tõlgib virtuaalsed aadressid füüsilise mälu aadressideks. Virtuaalsete aadresside füüsilisteks aadressideks tõlkimist nimetatakse vastendamiseks (mapping). Lehekülgede kettalt põhimällu kopeerimist nimetatakse lehekülgede saalimiseks. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. PILET 4. Printerid ja värviline trükk. Printerid liigitatakse löögita ja löögiga printeriteks. Löögiga printerite hulka liigitatakse näiteks õisprinter ja maatriksprinter. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.). Mikroprotsessoriks valiti tollal uus 16 bitine Intel-i firma toode Intel-8080, mille kasutuselevõtt võimaldas oluliselt suurendada arvuti potentsiaalseid võimalusi, nagu näiteks töötamine kuni 1Mb põhimäluga. See arvuti lasti turule 1981.a. augustis ning sai nimeks IBM PC. Tema populaarsus kasvas väga kiiresti, ning seda tüüpi arvutid moodustavad tänapäeval ~90% kõikidest kasutatavatest arvutitest. IBM PC populaarsus on seletatav ka sellega, et tema loomisel kasutati nn
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, pri...
OCR OCR (Optical character recognition) on tehnoloogia, kus analüüsitakse digitaalset pilti ja püütakse leida sealt teksti. Lihtsalt öeldes muudetakse OCR tehnoloogia abil pildi kujul olev tekst töödeldavaks (teksti kujul olevaks tekstiks). OCR on vajalik eelkõige arvutisse skänneritud teksti töödeldavaks muutmisel. Lisalugemist: Väljundseadmed Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne Kineskoopmonitor (CRT) CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada. Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on: · Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17", 19", 21",). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga
kolmest põhivärvist. · Printer Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1. paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, 2. trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3. juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1. löökprinterid 2. löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve
Etikettidele on võimalik trükkida nii inimesele loetavat infot kui ka vöötkoode. Kombineerides inimsilmale loetavat teksti vöötkoodide ja elektrooniliste andmetega võib üks meetoditest mitte töötada, vajalikud andmed saadakse kätte igal juhul. Etikett pakub tagile täiendavat kaitset tolmu, temperatuuri ja niiskuse eest. Printimiseks kasutatakse termosiirdeprintereid, mis on varustatud raadiomärgi kodeerimiseks antenniga. Printerid trükivad etiketi ja samaaegselt kodeerivad vastava kiibi. Nii on võimalik kombineerida kaks erinevat tuvastamistehnoloogiat. Logistikas ja kaubanduses on võimalik kasutada kõrgsageduslikku (13,56 MHz) ja ultrakõrgsageduslikku (850-950 MHz) raadiotuvastamistehnikat, mis võimaldab lugeda distantsilt ja kindlustab piisava hulga andmete salvestamise ning edastamise. Mälukiibi andmemaht on kuni 256 kB. RFID-st on saanud hindamatu tehnoloogia logistikarakendustes
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond SR SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja: Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Dokumendihalduse praktika sooritasin firmas (firma nimi)I, kus olin praktikant sekretär- juhiabi ametikohal. Kuna tegemist on väikefirmaga, siis on sekretär-juhiabil tööülesandeid päris palju. Peamiseks tegevuseks oli klientidega suhtlemine - pakkumiste vastuvõtmine ning nende vormistamine ehk siis suhtlemine klientidega nii telefonitsi kui ka e-kirja teel, harvemal juhul ka tavaposti teel. Järgmine juhiabi vastutusvaldkond oli dokumendihaldus ning arhiiv. Kuna tegemist on projekteerimisfirmaga, siis oli vaja tegeleda päris paljud paberkandjal dokumentide, plaanide ja joonistega. Lisaks eelenevale tuli tegeleda päris paljude jooksvate ülesannetega, mida firma tegevjuht juhiabile usaldas. Minu praktika analüüsi eesmärk on tuua välja erinevad t...
kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1 Milleks GIS hea on ? · Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel
Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on arvutil sisendseadmed. Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja käsluste sisestamiseks Ja hiir millelegi osutamiseks ja korralduste andmiseks (klõps, või topeltklõps) Tänapäeval kasutatakse peamiselt optilisi hiiri , kus liikumise tuvastamiseks kasutatakse kas laseri kiirt või valguskiirt Printer Info trükkimiseks paberile kasutatakse printereid Printerid sõltuvalt pildi tegemise meetodist jagunevad: Maatriks ehk löökpriteriks kasutatakse kaubanduses ja laomajanduses Tindiprinter , kasutatakse kodudes ja kontorites Laserprinter , kasutatakse samuti kodudes ja kontorites Tindiprinter Tindiprinteris pihustatakse imepeened tindipiisad paberile punktidena Värvilise pildi saamiseks kasutatakse mitevärvilisi tinte. Trükib kvaliteetse värvipildi sest punkti mõõtmed saab teha väga väiksed.
protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub mugavad meetodid seadmete kasutamisel 2.1. Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile
Muutmälus toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine Toimub andmevahetus välisseadmetega (igasugu salvestusseadmed, printerid, kuvarid). Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. 2.4 Arvutivõrkude tugi Arvutivõrk on süsteem mis koosneb mitmest arvutist, milles on arvutisd telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil. 2.5 Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine
vastavate kannete sisestamist programmi. Müügiarve sain isegi küllaltki lihtsalt sisestatud, salvestatud ning ka kinnitatud. Standardseadistustes on õnneks ka käputäis naturaalnäitajaid juba olemas, sh tunnid(h). Seekord päevaraamatuid sirvides on minu suureks kergenduseks vastavad tehtud kanded täpselt kajastatud. Nii, printerite soetamine lattu tehtud, tegin veel täpsemaks arvestuseks kauba grupi "printerid" ning võtsin lattu muidugi eraldi arvele erinevad soetatud printerid edasimüügiks kontole ostetud kaubad müügiks. Olen rahul, hakkan järjest enam aimu saama raamatupidamise programmi tööpõhimõttest, Eevaga ma oleksin seniajani ühe jalaga sohus. Rmp.ee foorumist leian küll positiivset tagasisidet Eevale, kuid minule kui nn alustavale ettevõtjale/raamatupidajale on Eeva siiski liialt kontimurdev. Kuid ei kahtle hetkekski Eeva töökindluses ja pädevuses, lihtsalt liialt keeruline iseseisvalt harjutamiseks
............................................................................................ 33 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU).....................................................................................33 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne............................................................................................................ 34 3. Printerid, värvitrükk......................................................................................................... 35 XXIII........................................................................................................................................ 36 1. Trigerid. VT I piletit.......................................................................................................... 36 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. VT XVII piletit.................
Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? Käesoleva referaadi koostamisel on aluseks võetud Tartu Ülikoolis, Tervishoiu Instituudis koostatud e-raamat, Tallinna Tehnikaülikooli tudengite tehtud referaat [3] ja Eesti Füsioterapeutide Liidu poolt valmistatud õpetlik internetileht. 3 2.Arvuti mõju tervisele 2.1. Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid
..........................................................................................................15 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU) ...........................................................................................15 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. ......................................................................................................................................................15 3. Printerid....................................................................................................................................16 11. PILET.........................................................................................................................................17 1. Trigerid.....................................................................................................................................17 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. ......
muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduvvoolu. Kui erinevate ekraani punktide puudutuse mõju on teada (kalibreeritud), saab määrata ka puutepunkti koordinaaadid. Pilet 20 1. Multipleksor, demultipleksor. Vaata Pilet6 2. Virtuaalmälu. - Vaata pilet 20 3. Puutetundlikud ekraanid. Vaata Pilet19 Pilet 22 1. Aritmeettika-loogika seade (ALU). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 3. Printerid. Aritmeettika-loogika seade (ALU). Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt aritmeetika-loogikaseade ehk ALU (Arithmetical and Logical Unit). Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab see aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. 92. võrguadapter- riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga. 93. väljundseade- igasugune seade, mis esitab arvutist saabuvat informatsiooni. Väljundseadmed on kuvarid, printerid, plotterid jms. 94. world wide web- veeb, kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. 95. ämblik- uusi veebidokumente otsiv ja nende andmeid otsinguandmebaasi lisav robotprogramm. Ämblikud otsivad veebis URL'e, mis vastavad etteantud päringustringile.
asutuse juht kehtestanud oma käskkirja või korraldusega arvestuseks madalama piiri, võttes arvesse tegevuse spetsiifikat, varade olulisust, kasutusiga jms või on linnapea käskkirjaga kehtestatud ülelinnaliselt madalam piirmäär üksikutele vara liikidele sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast, nt Tallinna linnapea 26.08.2011 käskkirja nr PO-1/212 kohaselt võetakse arvele IT väheväärtuslik riistvara (monitorid, printerid, skännerid) olenemata soetusmaksumusest, et oleks võimalik kavandada tsentraliseeritud hankeid IT vara uuendamiseks; - FISi varakaardil kajastuvad andmed on õiged ja täielikud (nõutud andmeväljad täidetud), sh on vara eest vastutava isiku või kasutaja vahetumise, varade liikumise ja muude andmete täpsustumise korral muudatused viidud jooksvalt ka FISi, see tähendab, et on uuendatud nt järgmisi andmeid: o vara eest vastutav isik;
Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. Võrreldes gloobusega on kaarte lihtsam kasutada ja nad on täpsemad. Tänapäeval on peamiselt kasutusel digitaalsed kaardid. Digitaalsed andmed koondatakse geoinfosüsteemi ja mitmed programmid nende andmete töötlemiseks annavad eeldused kvaliteetse kaardi koostamiseks. Kvaliteetsed printerid ja trükimasinad võimaldavad korralikud kaardid ka paberkandjana vormistada. Käesolev referaat annab ülevaate kaardi kujundusest ja seda mõjutavatest teguritest. Samuti on ära toodud kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Käsitletud on kaardi esteetilisust, sisu korrektsust ning kasutusmugavust. 1. Kaardi kujundus ja elemendid Kaart on universaalne infokandja, mis on lihtsalt ja üheselt mõistatav olenemata
Eriti oluline on see kaasaegsete arvutimängude puhul, kus kolmemõõtmelised objektid ekraanil kiiresti liiguvad. 20. Nimeta kolme erinevat liiki printereid. Maatriksprinter Maatriks ehk nõelprinterid on oma tööpõhimõttelt sarnased kirjutusmasinatega -- need trükivad läbi trükilindi paberile lüües. Lööjateks on nõelprinteris aga väikesed nõelad. Trüki kvaliteet oleneb nõelte arvust. Levinud on 9, 18 ja 24nõelased printerid. Mida vähem on nõelu, seda paremini on näha, et trükitud tähed koosnevad väikestest punktidest. Maatriksprinterite trükk on odav, kuid nende töötamine tekitab tugevat müra. Maatriksprinterid on asendamatud isekopeeruvatele blankettidele trükkimisel. Tindiprinter Tindiprintereid iseloomustab hea trükikvaliteet ja vaevumärgatav töömüra. Trükitav kujutis kantakse paberile imepisikeste tindipiisakeste abil.
Pigmentidel on parem valguskindlus. Värvid võivad kuivada UV kiirguse abil või keemilise reaktsiooni tulemusel, kus eraldub mõni ühend (näiteks vesi või orgaaniline lahusti). Printeritüübid: Löökprinterid - Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Maatriksprinter e. nõelprinter - Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga)
järjestikulisest ladustamisest, kuna ta võimaldab mälust lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. Odavamates süsteemides pole alati vaheldamist kasutatud - see tuleneb tõenäoliselt hinnast. *Selleks et vaheldamist rakendada, peavad mälumoodulid olema identsed. Vaheldamine muudab tunduvalt efektiivsemaks ka DRAM-tüüpi mälude kasutamise, kuna ta aitab kompenseerida viimase pisut aglasemat sisenemisaega. 36. Printerid[1] Laias laastus jaoatakse printerid löögiga ning löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vaid vähenõudlikute ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. *Nõelmaatriksprinter- Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem on nõelu, seda parem on printeri eraldusvõime(nt. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi jne)
19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................. 40 25. Spetsiaalse riistvara realiseerimine (tehnoloogiad, võrdlus) (338-357) ............................... 42