Õigusnormi saab muuta. Printsiip- sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Rahvas riigivõimu kandja, kindlalt piiritletud. Territoorium on maa-ala, maapõu ning õhuruum maa kohal+ merepiir. Eksterritoriaalsed riigi osad- väljaspool riiki, esindused välisriikides. Riigikassa (fiskus) . Riigivõimu organid-seadusandlik, täidesaatev, kohus. Tunnustamine de facto. Riigivorm jaguneb monarhiaks ja vabariigiks Valitsemisvorm- parlamentaarne ja presidentaalne Korralduse vorm- demokraatlik, mittedemokraatlik Riikliku korralduse vorm- lihtriik, liitriik, riikide liit.
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
õhuruum ja maapõu. Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad territooriumid ehk enklaavid. Uued riigid Euroopas Kosovo (eraldus Serbiast 2008.a ), Abhaasia ja Osseetia. VABARIIK . Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Parlamendi võimu ülimuslikkus, Riigipeal Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse otse rahva poolt valitud. Parlament valitsust parlamendi poolt ning parlamendi ees ei moodusta ning parlamendi ees aru ei anna aruandekohustuslik Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa Venemaa, USA, Prantsusmaa MONARHIA
Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine) Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 15.Milliseid muudatusi toimus perestroika ajal NSVL ühiskonnaelus,sisepoliitikas,välispoliitikas,majanduses? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu Vähendati salastatust,sõnavabadus avardus,toimus avalikustamine e glasnost. Sisepoliitika Reformiti poliitilist süsteemi,kehtestati presidentaalne valitsemine(Gorbatsov) Välispoliitika Muutus paindlikumaks.Muutused rahvusvahelistes suhetes:vastasseis lääneriikidega kadus,lõpetati sõda Afganistanis,paranesid Nõukogude-Hiina suhted,tegevuse lõpetas Varssavi Lepingu Organisatsioon,Moskva kiitis heaks Saksamaa ühinemise. Desarmeerimine. Külma sõja lõpp!!! Majandus Rakendatud reformide tulemusena ei õnnestunud majanduse allakäiku peatada. 16
Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid o...
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile siduvad Kõige läbikukkunumad riigid 1. Somaalia 2. Kongo Demokraatilik Vabariik 3. Sudaan 4. Lõuna-Sudaan Riigivalitsemise vormid Vabariik – mittepärilik • Parlamentaarne – parlamentarism (NT: Eesti) • Presidentaalne – presidentalism (NT: USA, Venemaa) • Parlamentaarses vabariigis on seadusandlik võim on tugevam kui täidesaatev. • Tugev seadusandlik ja tugev täidesaatev võim. Monarhia – pärilik • Konstitutsiooniline – Võim pole täielikult ühe inimese kätte koondunud (NT: Inglismaa) • Absoluutne – Üks inimene omab seadusandlikku-, täidesaatvat- ja kohtuvõimu (NT: Araabia Ühendemiraadid, Saudi-Araabia) VATIKAN! Riigi haldusliku korralduse vormid
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu
Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki. Naabreid on tal
Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: · 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: o rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat o kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W
osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja.
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks
Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ukraina ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. Ukrainas tootetakse ja kaevandatakse kivisüsi ja muid tahkeid kütuseid. Ukrainas on levinud suured teraviljapõllud, mille populaarsemad kultuurid on nisu, mais, suhkrupeet ja päevalill. Loomakasvatustest tegeldakse põhiliselt lihaveise ja seakasvatusega. Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Justsenko. Viktor Justsenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuzivka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president. 1970 asus ta õppima Ternopili rahanduse ja majanduse instituuti. 1976. aastast alates töötas ta panganduses. 1985 sai ta Nõukogude Liidu Riigipanga Ukraina osakonna juhiks. 1989-1992 töötas ta mitmes Ukraina pangas. Jaanuaris 1993 sai temast 4
DEMOKRAATIA ehk rahvavõim 1. Otsene demokraatia- kodanikud võtsid otsuseid vastu rahvakoosolekutel 2. Esindusdemokraatia- kodanik valib endale sobiva esindaja parlamenti DIKTATUUR ehk üheparteisüsteem 1. Autoritaarne diktatuur- nt Itaalia ja Eesti 20.sajandil 2. Totalitaarne diktatuur- nt Hitleri Saksamaa kunagi, praegu Põhja-Korea 4 VABARIIK ehk rahvas valib riigijuhi 1. Presidentaalne vabariik- kodanikud valivad riigipea otse hääletamise teel nt USA, Venemaa 2. Parlamentaarne vabariik- riigipea saab kodanikelt võimu kaudselt nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa MONARHIA ehk päritava võimuga riik 1. Piiratud/parlamentaarne/konstitutsiooniline monarhia- nt Suurbritannia 2. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub 100%'selt ühele isikule nt Saudi Araabia 13.EV president Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik Presidendid: 1
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Joonis 1 Venemaa Vabariigi kaart. Allikas: Countrywatch.(15.11.17) Venemaa ISO kood on 2 tähega RU ja 3 tähega RUS. Venemaal räägitakse vene keelt ja seal elab 144 544 993 inimest. Venemaa rahvaarv on ligikaudu 110 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 1,7 korda suurem kui Saksamaa rahvaarv. Venemaa pindala on 17 100 000 km². Ta on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pindala on Saksamaa pindalast 50 korda suurem ja Eesti pindalast 378 korda suurem. Seal valitseb presidentaalne riigikord ja praegune president on Vladimir Putin. Venemaal kasutatakse rublat ja üks euro on umbes 71 rubla. Venemaal on kokku 11 ajavööndit +2 kuni +12-ni Venemaa lipp ja vapp Venemaa lipp on valge-sinine-punane. Punane värv tähistab mehisust, võitlust usu eest, surmaheitlus, sinine usku, ustavust ja valge tähistab isamaad ja õilsust. 2 Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17)
lepinguid 3) Annab armu süüdistavale 4) Erakorralises situatsioonis võib tegutseda ainuisikuliselt ja juhtida riiki 5) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutset või suspensiivset vetoõigust 6) Õigus saata parlament laiali, kuulutada välja ennetähtaegsed valimised 19. Täidesaatev riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus): Valitsus ei allu parlamendile ega riigipeale, kuid tal peab olema parlamendi poliitiline usaldus. ERAND! Presidentaalne süsteem, kus riigipea on teatud juhtudel täidesaatva süsteemi otsene juht. Liigitus: valitsuse koosseisu iseloomu alusel: 1) Ametnike valitsus. Vastavad keskametnike juhid. Kindlaks tähtajaks parlamendi poolt nimetatud. 2) Spetsialistide valitsus. Nimetatakse parlamendi poolt. Vastava valdkonna üldtunnustatud spetsialist (poliitilise kriisi ajal). 3) Parlamentaarne e. poliitiline valitsus. Koosneb parlamendi liikmetest või
Kodaniku- valimis-õigus nii ka valimisõigus. eluaastast. õigused naistele kui ka meestele Eestis kujuneb ,,juhitav alates 20 eluaastast. demokraatia". Oma aja Muudeti vaid 30 sätet Autoritaarne demokraatlikemaid (Riigikogu, parlament), presidentaalne vabariik. Hinnang põhiseadusi. muus osas jäi I Eesti on parlamentaarne põhiseadusele samaks. vabariik. Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid sellest, et Eesti Vabariigis kehtib praegu neljas põhiseadus ja mis aastatel põhiseadused vastu võeti, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke. 12 KASUTATUD KIRJANDUS
Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu
mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas
Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ukraina ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. Ukrainas tootetakse ja kaevandatakse kivisüsi ja muid tahkeid kütuseid. Ukrainas on levinud suured teraviljapõllud, mille populaarsemad kultuurid on nisu, mais, suhkrupeet ja päevalill. Loomakasvatustest tegeldakse põhiliselt lihaveise ja seakasvatusega. Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Justsenko. Viktor Justsenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuzivka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president. 1970 asus ta õppima Ternopili rahanduse ja majanduse instituuti. 1976. aastast alates töötas ta panganduses. 1985 sai ta Nõukogude Liidu Riigipanga Ukraina osakonna juhiks. 1989-1992 töötas ta mitmes Ukraina pangas. Jaanuaris 1993 sai temast Ukraina rahvuspanga juht
Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi riigikantsleri ning valitsuse liikmed.
katoliiklik liikumine) vahel. Sotsiaalne ja poliitiline madalseis pärast USA-Hispaania sõda(1898.a.), separistlikud liikumised. Sisepoliitika oli anarhistide, karlistide ja separatistide suhtes väga vägivaldne võrreldes Itaaliaga. Parteipoliitiline maastik : mitu parteid,vasakul pool sotsialistid keskel monarhistid ja paremal koservatistid. Majandus : hakkas tõusma pärast Esimest Maailmasõda Välispoliitika : suht neutraalne ja kolooniatest jäi ka ilma ! USA : · Presidentaalne vabariik, peaministri koht puudus, Presidendil oma valitsusadministratsioon · Konkureerivad 2 parteid : Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. · Vabariiklased pooldavad Ameerika individualismi kõikide võimaluste maa, vabaturumajandus, palju raha, välispoliitiliselt mitte sekkumine teiste riikide asjadesse, kuigi välispoliitika on suunatud Ladina-Ameerikale
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon....................................................................................................... 1.3Riigikeel............................................................................................................................. 1.4Raha......................................................................................................................................
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia
rahvusteta riik) Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA KOHTUVÕIM põhiül: vaidluste lahendamine, tõlgendamine. Põhiseaduslikkuse järelvalve! Konstitutsioonikohtus- Saksamaa. Üldkohtud- Eesti, USA. Poliitiline kogu- Prantsusmaa Valitsemissüsteemid: parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne Ametikkonna kujunemine 5 Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu.
kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga
Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. b) Presidentaalne demokraatia, poolpresidentaalne demokraatia Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. Donald Trump President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk
Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks, töölistele kehtestati teatud soodustused kindel tasuline puhkus ja abirahad töötuse korral. Kahjuks arenes aga Itaalia majandus teistest suurriikidest, ka totalitaarsetest aeglasemalt. Kolm tugevamat demokraatlikku riiki kahe ilmasõja vahel olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid ehk põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ja Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias oli kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Aastatel 1919- 1939 oli sisepoliitiline elu neis riikides suhteliselt stabiilne. Väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l
Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936)
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet.
vabariik (võim kuulus rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud), sotsialistlik vabariik (nõukogude vabariik seadusandlikuks organiks ja parlamendi ülesannetes oli otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon), nõukogude vabariik (1917. Venemaal nõukogude süsteem riigi igal tasandil) ja rahvademokraatlik vabariik. - Presidentaalne vabariik võimu koondumine parlamenist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juht(USA), tal on võim valitsuse koostamisel. Saab kaasa rääkida seadusandluses, andes dekreete või tal on väga suur mõju parlamendi õigusloomes. - Parlamentaalne vabariik parlamendi võimu ülimuslikkus, presidendil peamiselt esindusfunktsioon
kohtakoostavad ministeeriumid *siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister *nõustab Riigikantselei EL sekretariaat *koostöö tagab koordinatsioonikoku (KOK) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitline ühendus,millel on 27 liikmesriiki. Parlament,valitsus ja president Demokraatiad: Parlamentaarne (rahvas valib parlamendi,parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse) Presidentaalne (rahvas valib presidendi ja parlamendi,president nimetab valitsuse) Peamised valmissüsteemid 1.Mojaritaarsed a)lihthäälteenamus-võidab enim hääli saanud kandidaat b)absoluuthäälteenamus-valituks osutub kandidaat,kes saab 50% plus 1 häältest 2.Proportsionaalsed a)nimekirjasüsteemid-kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas b)süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c)mitmetasandilised valimisreligioonid 3
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
See sai ka kahekojaliseks, kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem kuulusid osad sinna ameti põhjal (näiteks Tartu Ülikooli rektor), 10 sai nimetada president, 24 liiget valiti omavalitsuste ja organisatsioonide poolt. Kodanikud said valida alamkoda ehk 80-liikmelist Riigivolikogu. Nähti ette kodanike poolt valitav president, ametiajaga 6 aastat. President valis valitsuse, seega oli presidentaalne vabariik. Valimisõigus tuli 22. eluaastast. Rahval puudus ka rahvaalgatusõigus ehk seaduste algatamise õigus, mis oli eelmistes olemas. Eestis eksisteeris „juhitav demokraatia“, kuid see kattis ära autoritaarse diktatuuri. Ei ole määratletud, kas vaikiv ajastu lõppes või mitte – Riigikogu tuli kokku, kuid kehtis tsensuur, üheparteisüsteem ja kaitsekord. Kuna nähti ette presidendivalimisi, viidi 1938 valimine läbi. Olid ette nähtud kitsendused – kui on
Venemaa Föderatsioon asub Euraasia mandri põhjaosas. Piir Põhja-Korea, Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani, Gruusia, Ukraina, Valgevene, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Pindala 17 075 400 km2. Rahvaarv 143 406 000 (2007.a.). Pealinn on 10,6 miljoni elanikuga Moskva. Venemaa on jaotatud 7 föderaalringkonnaks, mis omakorda on jaotatud 86 osaks (oblastid, kraid, vabariigid). Riigikeeleks on vene keel ja rahaühikuks on rubla. Venemaa on föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipeaks on president, kelle valib 4 aastaks rahvas ja kes on relvajõudude ülemjuhataja ja Riikliku Julgeolekunõukogu esimees. President määrab riigi välis- ja sisepoliitika põhisuunad, ta võib saata laiali nii parlamendi kui ka valitsuse. Seadusandlik organ on kahekojaline Föderaalkogu. Riigiduuma 450 liiget valitakse 4 aastaks, valida võivad vähemalt 18 aastased. Peaministri nimetab president ja kinnitab Riigiduuma
e) Koloniaalimpeeriumi kriis: · sõda Indo-Hiinas (1946-54) · sõda Alzeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alzeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle'i 2. V vabariik (1958 - .........) a) C. de Gaulle ja gollistid: · de Gaulle nõustus võimule tulema juhul, kui koostab uue põhiseaduse · presidentaalne vabariik suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) võitsid 1958.a.
intsitutsioon, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Mittepärilik võimukorraldus Päriliku võimuga riigikord Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonili Absoluutne ne Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on
Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda
Neid arutatakse Ülemkogul. Volitused annab aga Euroopa Parlament, kes võib ka umbusaldust avaldada. Seega vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees. Vt ka http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/european-commission/index_et.htm. Eksamipilet nr 3 1. Mille poolest erineb valitsuse moodustamine ja ametis püsimine parlamentaarses vabariigis ja presidentaalses vabariigis? Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne vabariik ja milliste põhiseaduse sätete alusel võib seda väita? Presidentaalne riik (ka presidentaalsüsteem) Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal- presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta
Väike Küprose saar on täidetud märkimisväärse hulga vaatamis-ja huviväärsustega. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal, kui vabaneti Suurbritannia võimu alt. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale seda tõi Türgi oma väed Küprosele ja vallutati Küprose põhjaosa. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on presidentaalne vabariik, kus president on nii riigi pea kui ka valitsusjuht, kelle valib 5 aastaks rahvas. Küprose pindala on 9300 km 2. Elanikke on seal umbes 961 000. Tänapäeval moodustavad Küprose elanikkonnast Kreeka päritolu inimesed 77%, peaaegu kogu ülejäänud rahvastik on Türgi päritolu. Saar on 230 kilomeetrit pikk ( idast läände) ja umbes 80 kilomeetrit lai (põhjast lõunasse). Küprose maastik on vaheldusrikas. 2.2. Sümboolika
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
...............................................................12 Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse......................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Üldinfo Brasiilia (joonis 1) on Lõuna-Ameerika presidentaalne vabariik, pindalaga 8 515 767 ruutkilomeetrit. Koosneb 26-st osariigist. Maailmas on Brasiilia pindala ja rahvaarvu suuruselt (190 732 694) viiendal kohal. Lõuna-Ameerikas on ta suurim riik, hõlmates 47% kogupindalast. Arvatavasti saabusid sinna esimesed inimasukad vähemalt 32 000 aastat tagasi Vaikse ookeani saartelt. Saavutas oma iseseisvuse aastal 1822. Varasemalt kuulus Brasiilia Portugalile, kuna avastamisau kuulub Portugali meresõitjale Pedro Alvares Cabralile, kes maabus sinna 1500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
