Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid varem salastatud, nagu kuritegevuse tegelikust ulatusest ja juhtunud õnnetustest Sisepoliitika- kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised, lubati vabalt tegutseda poliitilistel liikumistel Välispoliitika- saavutati kokkulepe USA-ga relvastuse vähendamises, lõpetati sõda Afganistaanis, Ida Euroopast toodi väed välja 3. Mis roll oli Eesti taasiseseisvumisprotsessis järgmistel organisatsioonidel: MRP-AEG - mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
· Vabariik (riigipea kindlaksmääratud tähtajaks valitav valimistega valitud rahvaesindus president) · Nõukogude vabariik tekkis pärast 1917a. Revolutsiooni Venemaal - riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev Presidentaalne vabariik (prem.-ministrit pole; ministrid on nõukogude süsteem presidenti juures USA; president on valitsuse juht - nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised Venemaa, Prantsusmaa) - riigipea puudus - riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan
Nõukogude Liidu ummikseisust välja toomiseks alustas ta nn perestroikat st sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamist: majanduses hakati rakendama turumajanduse põhimõtteid muudatused poliitilises elus: a) vahetati välja partei juhtkond ja valitsus b) alustati avalikustamise ehk glasnostiga c) kehtestati presidentaalne valitsemiskord d) 1989 toimusid esimesed mitme kandidaadiga parlamendi val. e) hakkasid väljakujunema teised poliitilised parteid muudatused välispoliitikas: a) suhete parenemine Lääneriikidega b) relvastuse vähendamise kokkulepe USAs 1987
valitsevate suhete reguleerimiseks, et vormida rahva tahtest riigi tahet. Demokraatliku korra tunnuseks on täpsemalt: kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ning vabaduste formaalne tunnistamine, riigi-korralduse ülesehitamine "võimude lahususe " printsiibil seadusandlikuks, täitev-ja kohtuvõimuks. Sõnavabadus ja trükivabadus. Kaasajal on kõige levinum vabariiklik valitsusvorm. On kaks põhilist vabariikliku juhtimise vormi presidentaalne ja parlamentaarne. Presidentaalsele vabariigile on iseloomulik presidendi oluline roll riigiorganite süsteemis: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministri ametipost sellistes vabariikides puudub. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti. Parlamentaarsele vabariigile on iseloomulikud rida tunnuseid, millest peamiseks on valitsuse formeerimine parlamendi alusel ja selle formaalne vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on aga parlamendi enamus ja valitsus on samade ministrite ametissevõtmisel vabad käed.
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...
parteisüsteeme. Maurice Duverger on öelnud, et lihthäälteenamuse ja ühemandaadiliste ringkondadega valimis- süsteem soosib kaheparteisüsteemi teket, sest tekib n-ö mehhaaniline efekt, et kolmas ja neljas jne parteid saavad valimistel vähem kohti kui hääli; ning sest tekib psühholoogiline efekt, kus valijad ei taha oma häält raisata ning hääletavad pigem tugevamate parteide kandidaatide poolt, et olla hiljem võitjad. Institutsionaalse lähenemise puhul on teguriteks näiteks presidentaalne riigikord, kus valitakse üks isik, mistõttu peavad parteid tegema omavahel koostööd ja seda eelkõige suurtes riikides. Tihti on üheks teguriks ka valimiskünnis, mille peab ületama, et üldse parlamenti pääseda. Riigipoolsed toetused põhjustavad kartellistumise, kus võistuslikkus parteide vahel väheneb, ent suureneb parteisiseselt. See aga omakorda soodustab äärmusparteide teket. Tihipeale võib juhtuda, et parteisid ja parteisüsteeme ootab häving, kui ei arvestata teistega,
1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei ole hea, sest mida rohkem inimesi otsustab ja arutab, seda paremini kõik välja tuleb. 3
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
· 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid. Massiteabevahendid. Liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Oli vaja parandada suhteid lääneriikidega. Relvastumise vähendamine. Paranesid suhted USA ja ka Hiinaga. · 1989-90 kommunismi kokkuvarisemine idabloki maades. Tegevuse lõpetas VLO ja Saksamaa ühinemine. · Vähenes KP juhtroll, presidentaalne valitsemisvorm. · Tekkis tüli uuendusmeelste ja vanameelsete jõudude vahel, Gorbatovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid. Tekkis kriis. · Vene Föderatsioon Boriss Jeltsin. Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. · Gorbatov kukutati, riigipöördekatse augustiput likvideeriti. · Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga. · Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatov lahkus, NSVL saadeti laiali
1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida. Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti. Prantsusmaal toimus aga nihe vasakule. Majanduskriisi algusaastatel oli võimul paremtsentristide Tardieu valitsus, kuid pärast 1932.a. valimisi järgnes radikaalist sotsialisti Herriot valitsus. Aastail 1919-39 oli Prantsusmaal ühtekokku 41 valitsust. Ülemaailmne majanduskriis jõudis 1930. aastate alguses ka Prantsusmaale
- Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle. 6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi TÖÖLEHT!! Seaduseelnõu menetlemine Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik. Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7. Kas Eestis on parlamentaarne või presidentaalne demokraatia? Parlamentaarne demokraatia 8. Selgita: Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Hääletamine- poolt või vastu Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks Juhtivkomisjon- menetleb seaduseelnõu potsessi 3.2 Täidesaatev võim. Valitsus 1
Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1999 a põhiseadus. Korruptsiooniindeksi järgi
a, kui riigipöördega tulid võimule kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. 1918. a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924. a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Demokraatia aga suutis säilida nt USA-s (demokraatlik presidentaalne liitriik), kus võimul olid vaheldumisi kaks parteid. Kuni 1930-ndateni oli suur õitseng ning siis algas ülemaailme majanduskriis. President Hooverarvas, et riik ei saa majandust juhtida ja presidendiks valiti Roosvelt. Alustati uut majanduspoliitikat Uus Kurss ehk New Deal. Sellega alustas majanduse reformimist. Viis USA kriisist välja ja USA-s säilis demokraatia ning ka tänu sellele, et ei sidunud end EL-ga
Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi parlamendi parlament valib president presidendi ja nimetab valitsuse
aastat 4 aastat Riiginõukogu 20inim 5 aastat Täidesaatev võim valitus+riigivanem valitsus+peamin. valitsus+peamin. Riigipea - Riigivanem President Riigikord Parlamentaarne Vabariik Presidentaalne Vabariik Presidentaalne Vabariik Pilet 21 Majandus Eesti Vabariigis Maareform 1919.a Asutav Kogu sisu: mõisnike maavaldused riigistati jagati soovijatele, eelistati vabadussõjas osalejaid; koolidele; rahvamajadele; Tekkis palju uusi asundustalusid. *majanduslik buum *võetakse palju laene *rajatakse ettevõtteid 1923 saabus kriis Venemaa turg kadus, laenude tagasimaksmine
- Vormid: Monarhia – Vorm, kus riigipeaks on monarh – veresuguluse kaudu. - Piiramatu – ühe isiku käes on kogu võimutäius. Seadusandja, täitev + õigusmõistmine (Saudi-Araabia, Guveit). Piiratud – Pole kogu võimutäius. 1. Seisuslik/Esindsluk – monarhi kõrval nt parlament. 2. Konstitutsiooniline – monarhi võimutäius oluliselt piiratud: Rootsi, Norra, Holland, Belgia, UK. Vabariik: presidentaalne ja parlamentaarne. Presidentaalne vabariik: president valitud otse rahva poolt. Osades küsimustes võimutäius oluliselt vabam. USA – puudub peaministri amet. Prantsusmaal ei puudu, aga ometi presdentaalne. Parlamentaarne – võim parlamendi käes, presidendil palju esindamist: Eesti, Soome, Saksamaa, Itaalia, Kreeka. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Funktsioonid: sisefunktsioon – riik peab tagama majandsliku toimimise, sots + kultuurne, haridus, riigi kaitse
Vapside vastasteks kujunevad sotsialistid, kes pole rahva seas niivõrd populaarsed kui on vabadussõjalased. See tekitab neis meelehärmi, ning nad süüdistavad vapse vägivaldses riigipöördes, kuigi kohus selle vastu tõendeid ei leia. Nii oli sotsialistide ainsaks võimaluseks võimule tulla läbi 1934. aasta riigipöörde. Seepärast saab öelda, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. Samuti on sotsialistide eesmärgiks luua piiramatu võimuga presidentaalne riigikorraldus, mis annab aimata, et nende sooviks oligi luua autonoomsus. Vaikival ajastul surutaksegi maha poliitiline opositsioon, Riigikogu saadetakse sundpuhkusele ning kehtestatakse riiklik kontroll kõikvõimalike eluvaldkondade üle. Kokkuvõtvalt kõik hakkab olenema Pätsi suvast ja tahtest. Veel üheks suureks asbektiks on see, et sotsialistid haaravad võimu, ning keelustavad vapside tegevuse. Mistõttu on ilmselge, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides.
Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt väed 1989. a välja. 1989- 1990 idabloki maades varises kokku kommunistlik reziim. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ja paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988 Gorbatsov riigipeaks. 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. Loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanikkonna elatustase. Mitu liiduvabariiki (ka eesti) võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSVL suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Hakkas kujunema uus
Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise
1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Valitsus: Küpros on presidentaalne vabariik, esimeseks presidendiks valiti peapiiskop Makarios III, kelle valitsemise ajal sai noor vabariik ka ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Samal aastal kinnitati ka Küprose
OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii Riigipeal on vaid enamasti kodanike poolt pigem esindusfunktsioon. seadusandlik, täidesaatev esindusfunktsioon. otse valitud
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll..
Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks
Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks
saanud partei valitsuse moodustamisega, siis teeb ta ettepaneku teisele kohale jäänud parteile moodustada valitsus. Kui väheste häältega partei valib valitsusse kohtade täissaamiseks teisi ebapopulaarseid või väheste häältega parteisid, moodustatakse vähemusvalitsus, kuid see ei kesta kaua. Riigikogu võib sel juhul korraldada umbusaldushääletuse ja president teeb ettepaneku moodustada uus valitsus. • Presidentaalne riik – president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Valitsus moodustatakse väljaspool riigikogu ehk president nimetab valitsuse liikmed riigikogust sõltumata. Ministrid on vastutavad presidendi, mitte riigikogu ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust • Parlamentaarne riik - valitsus moodustatakse parlamendi alusel, vormiline vastutus on parlamendi ees, riigipeal on tagasihoidlik roll. President ei nimeta
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
) Nüüd oli Gorbatov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. Toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Ühiskonnaelu 1. Perestroika läbiviimine. 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine.
Inim- ja kõikide eluvaldkondade toimib seadustest kodanikuõiguste üle. Ühe ideoloogia lähtuvalt ning austades piirangud lähtuvad keskne ning äärmiselt inim- ja kodanikuõigusi diktatuuri püsimise agressiivne võimalike vajadusest vaenlaste suhtes Nt: Eesti, Slovakkia, Nt: Venemaa Nt: Põhja-Korea Iirimaa Parlamentaalne ja presidentaalne demokraatia Riigivalitsemise vormid Vabariik- mittepärilik võimukorraldus Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Rajaneb Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on parlamendi võimu valitsuskabineti piiratud ainuvalitseja, ülimuslikkusel
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine...................................
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine 1)Nimeta 3 riigi tunnust! rahvas territoorium riigiorganid suveräänsus 2) Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi? Kuidas need omakorda jagunevad? a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik?
Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlikpoliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik. Küsimusi arutlemiseks: 1. Mis iseloomustas 1934. 12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2. Milline oli opositsiooni roll nn. vaikival ajastul? 3. Kas 1938. aasta põhiseadusega taastati Eestis demokraatia? Põhjendage oma arvamust. 4. Kas võib väita, et 1938.aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise
või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt autoritaarsed olid Hispaania, Portugal ja totalitaarsed natsionaalsotsialistilk Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. 6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta
aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik. Preisimaa omas juhtpositsiooni.
põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II
põllumajanuds ehk primaarsektor. Toon välja põhlised põllukultuurid, populaarseimad liigid ja teised iseärasused. Kuna Venemaa on ka meie läänenaaber siis paljus võib leida Eestiga sarnasusi. Venemaa primaarsektor moodustab kahekümnendiku kogu SKP-st. 1. Üldinfo Venemaa kohta Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, mis asub Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias. Pealinnaks on Moskva. Venemaa hõivab endagasse korraga 11 ajavööndit. Riigikorraks on Venemaal Presidentaalne vabariik. Kasutatavad keeled: vene, ukraina, tatari jm. Usud: õigeusklikud ja muslimid Rahaühikuks on Vene rubla (RUB) Venemaal on pikim maismaapiir ja kõige rohkem naaberriike (14). Nendeks on loodes Norra ja Soome, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega piirneb Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukraina, edelas Gruusia ja Aserbaidzaan, lõunas Kasahstan, Hiina ja Mongoolia, kagus Põhja-Korea ja Jaapan ning idas USA (viimase kahega
Katastroofiline lõpptulemus. b) Legaliseeriti ettevõtlus 30 tootmis- ja teenindusalal. 2) Välispoliitika. a) Parandati suhteid Läänega. b) Ulatuslik relvastuse vähendamine. c) Washingtoni kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimiseks. d) Sõja lõpetamine Afganistanis. e) Lõpetati kodusõda Nicaraguas. 3) Sisepoliitika. a) Presidentaalne valitsemissüsteem. b) Uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. c) Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. 5. Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida?
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
tavalised seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. 7. Milline tähtsus on 1215. aastal Inglismaal vastu võetud „Magna Charta Libertatumil“? – Esimene dokument, mis reguleeris kuningavõimu suhteid kiriku ja aadlike vahel, hiljem tavaelanike vahel. Esimene dokument, mis piiras kuningavõimu. 8. Millal jõustusid Eesti põhiseadused (4), anna neile oma hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne, vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938 kahekohaline parlament diktatuuri põhimõttel, 1992. 9. Millised on põhiseaduse muutmise viisid? – Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või
IV sajandil eKr oli Tuneesia suure kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26 kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad valdadeks. Araabia keel on riigikeel, kuid räägitakse ka palju prantsuse keelt. Riigilipp ja vapp : alumine on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune lipp ning nende kõrval asub Tuneesia riigi vapp. nafta fosforiit, rauamaak plii-, tsingi-, hõbeda-, elavhõbedamaak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
