Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
dimensioonis. Selline seisukoht on igati loogiline ja põhjendatud. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti-suguse väikese rahvaarvuga riigi jaoks oleks presidentaalse riigivõimu süsteemi kehtestamine ohtlik. Eelkõige seetõttu, et inimesed on poliitilisel tasandil väheharitud ja nende valimiseelistusi on lihtne manipuleerida. Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg
rahvaga kohtumisi ja erakonnad hakkavad rahvale lubadusi andma, mida nad siis teevad kui nad valituks osutuvad. Kuid alati kerkivad siis esile erinevad probleemid ja ebameeldivused. Nagu näiteks püütakse üksteist üle trumbata ja mustata, mis ei ole minu arvates kõige õigem tegevus, kuid siiski seda tehakse. 2.Presidentaalne, pool-presidentaalne või parlamentaarne valitsemiskorraldus. Mis oleks iga korraldustüübi ,,head ja vead" Eesti kontekstis? Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle korraldustüübi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentaalse valitsemiskorralduse puhul on president valitsuse juhiks, kui ka riigipeaks, aga tal ei ole ainuvõimu, kuna ta peab jagama oma võimu parlamendiga. Eestis on presidendil riigipea ülesanne, parlamendil on seadusandlik võim. Minu meelest ei sobiks Eestile presidentalism, kuna riik on väike ja ma leian, et parlamentaarne süsteem toimib siin paremini. Mulle
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu.
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6
Ringkonnamandaadi alusel: Silvi Kuusk, Karl Kask, Peep Lepp, Maiki Mustsõstar 5% valimiskünnis on vajalik? - Ei, inimeste hääled lähevad kaotsi ja üksikkandidaatidel on raske pääseda riigikokku. Millised aspektid(2) mõjutavad valimisotsust ja millega seda mõju seletada. - Valimisreklaamid - püüavad inimest panna enda poolt hääletama. Eelmises riigikogus tegutsemine - kas tegutseti inimese arvates positiivselt või negatiivselt, vastavalt sellele hääletatakse. 4.8 Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemine Parlamentaalses riigis valib rahvas parlamenti ja presidentaalses riigis valib rahvas nii parlamenti kui presidenti. Presidentaalne: 1. Rahvas valib presidendi 2. President on valitsusjuht 3. Sõltub valitsuskoosseis presidendi valimistulemusest 4. Parlament saab umbusaldada valitsust *President nimetab ametisse peaministri Ühised: 1. Sagedased vabad valimised 2. Rahvas valib parlamendi 3
· Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Medvedev Riigi sümbolite pildid: -3- Huvitavaid fakte Venemaast : · Venemaa rannajoon on pikim maailmas vähemalt 32 180 kilomeetrit. · Pärast kommunistlikku riigipööret 1917. aastal oli Venemaa kuni aastani 1991 Nõukogude Liidu suurim liiduvabariik. · Venemaal on piir 14 riigiga rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas. · Venemaa on liitriik, mille koosseisu kuulub 32 rahvuspiirkonda 21
Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale. Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Millised on presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi plussid ja miinused? Presidentaalne: Plussid: *valitsused on pikaajalised, *rahvas tunnetab suuremat kaasatust. Miinused: *vastastikuse tegevuse pärssimine ja blokeerimine. *valitsuse või parlamendi poliitika vastuolulisus. Parlamentaarne: Plussid: *üksmeel kirjeldab protsessi, side aitab seadusi paremini ellu viia. Miinused: *konflikt võib viia võimukriisini, *valitsused lühiajalised. Sõnasta vähemalt 4 presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi erinevust.
· Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: Koalitsioonivalitsused Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b.
Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936)
kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne. parlamentaarne riigikord-valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka aru andma. presidentaalne riigikord- krgem vim on koondunud parlamendist sltumatu presidendi ktte, kellel on parlamendi krval seadusandev vim ja mnes riigis ka valitsuse juht.
B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt
01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast Riigikord - föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala - 329 750 km² Rahvaarv - 28 294 100 (2007) Riigikeel - malai Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi,Svaasimaa ja Le sothoga . Riigikord - presidentaalne vabariik Pindala - 1 219 090 km² Rahvaarv - 49 320 000 (2009) Rahaühik - rand (ZAR) Venezuela Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga. Riigikord - Presidentaalne vabariik Riigikeel - Hispaania keel Pindala - 912 050 km² Rahvaarv - 24 287 670 (2002) Rahaühik - bolivar (VEF) Kasutatud materjal http://et.wikipedia
millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded: kuidas toimub valitsuse moodustamise protsess Eestis, kas Eestis on ühepartei või koalitsioonivalitus? nimeta riike kus on üheparteivalitsus! millest see sõltub? kas Eestis on mõeldav moodustada üheparteilist enamusvalitsust? põhjenda vastust! millest sõltub valitsuse püsimine? mis on kompromiss? kas eesti poliitikud on kompromissivalmid
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära -
4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem (Konservatiivid ja Leiboristid) (vabariiklased ja demokraadid) MAJANDUS - väikeettevõtlus - põllumajanduriigist sai - kahekümnendatel
Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO.
Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused
Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist. Riigis on territoorium (territoriaalvesi, maapõu, õhuruum), rahvas ja iseseisev võim. Rahvas jaguneb veel kodanikeks, välismaalasteks, apatriidideks. Apatriidid on isikud, kellel pole ühegi riigi kodakondsust. 8. Selgita mõisted: monarhia, parlamentaarne monarhia, absoluutne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik. Too iga mõiste juurde mõni näide riikidest. Monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Parlamentaarne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on sümboolne. Absoluutne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on piirmatu.
Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv Vabariiklased Ei suutnud end ise Saksamaa abistamine Hea ühiskonna olemasolu Valitseb presidentaalne reguleerida võim Suurlinnade kasv Ameeriklased nõudsid Erinevad muusika stiilid, Riigipartei mittesekkumist vaba aja veetmine riigiasjadesse Tarbekaubad Neutraliteediseaduse Altkäemaksu võtmine Kongress vastuvõtmine
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik...
Riigivalitsemise vorm väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet. Peamised riigivalitsemise vormid on vabariik ja monarhia. Vabariik on juba antiikajal tekkinud mittepärilik võimukorraldus, vastandudes monarhiale. Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan, sahh) Vabariik: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi: · Parlamentaarne vabariik · Presidentaalne vabariik Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel. · Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id). · Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik: · Riigipea on ka valitsuskabineti juht. · Riigipea on tavaliselt rahva poolt otse valitud. · Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Valitsus pole aruandekohustuslik.
(majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmed tagandada. Parlamentaarne- (palju parteisid, nt Eesti), valitsus moodustatakse võimuliitu
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus:
Lõuna-Aafrika Vabariik Üldiselt Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011)
sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetulekut ja võrduse küsimusi (erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Erakond ehk Partei ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Totalitaarne riik Demokraatlik riik Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne. Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud
nõnda paljude talude vahel. 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused?
ia n e e K Info · Presidentaalne riik · Üle 44 miljoni inimese · Pindala 580 000 km2 · Pealinn Nairobi · Riighümn Ee Mungu Nguvu Yetu · Rahaühikuks on silingud Keenia lipp · Koosneb kolmest võrdsest horisontaal laiust (must, punane, roheline) · Must tähistab keenia rahvast · Punane vabadusvõitlust · Valge rahu ja ühtsust · Embleemiks on Masai sõdalase kilp Keenia mägi · 5199 meetri kõrgune · Keenia mäe järgi on ka tulnud Keenia nimi. ·
Lõuna-Ameerika idaosas Naaberriigid Laiuskraadidel 33° S - 7°N • Suriname • Boliivia Pikkuskraadidel 73° W - 45° • Guyano • Paraguay W • Venezuela • Uruguay Atlandi ookeani lääneosas • Colombia • Argentiina • Peruu Pealinn Brasília Rahvaarv 192 296 000 Riigikord presidentaalne vabariik Pindala 8 511 965 km² Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) sündimus on - 14,97 suuremus on - 6,51% Loomulik iive on – 8,46 %. Rahvaarv suureneb 0,83% aastas Linnastumine Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel 87% brasiilia elanikest elavad linnades 23,25 inimest ruutkilomeetril Suuremad linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikku) Rio de Janeiro (11,836 mln elanikku) Belo Horizonte (5,736 mln elanikku)
hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 vene keel ja Ametlik(ud) vabariikides keel(ed) kohalikud keeled Rahvaarv 141 904 000 (2009) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin NSV Liidust; deklaratsioon 12. Iseseisvus juunil1990, lõplik 26. detsember 1991 Rahaühik Vene rubla (RUB) maailmaaeg +2 kuni Ajavöönd +12 (dekreediaeg) Tippdomeen .ru Telefonikood 7 Venemaa lipp Venemaa vapp
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib
Saj ning seda iseloomustab ük sektorite eristatavus ja seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalus elukorralduses, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne? Riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Täielik sise-ja välispoliitiline sõltumatus; iseseisvus. 13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18
(ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis
Euroopa riigid ja pealinnad Riik Pealinn Lisa ...
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai).
riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia)
tootmise areng (tekivad maavarad. defitsiit saamine, energiakriis masinad) Näide tänapäevast Somaalia, Mosambiik Argentiina, Boliivia Eesti Jaapan, Holland ÜHISKONNA PÕHITUNNUSED: · RIIGIVÕIM: Diktatuur · Autoritaarne · Totalitaarne Demokraatia · Vabariik - Presidentaalne - Semipresidentaalne - Parlamentaalne · Monarhia - Absoluutne - Konstitutsiooniline e parlamentaalne e põhiseaduslik · RAHVASTIK: Üldarv;, iive; vanus; sugu; usk; perekonna seis; haridus · MAJANDUS: Turumajandus (eesti); Plaani e käsumajandus (P-Korea); Naturaalmajandus (somaalia); Segamajandus (egiptus) · SEADUS: Käskkiri; Direktiivid; põhiseadus (1938); Määrus
üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused. RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia Vabariik: Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Vabariik (Parlamentaarne): Parlamendi võimu ülimuslikkus. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik.
vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. The Star-Spangled Riigihümn Banner Pealinn Washington Pindala 9 826 630 km2 Ametlik(ud) Inglise keel(ed) Rahvaarv 310 053 000 (2010) Rahvastiku 32 in/km2 tihedus Riigikord Presidentaalne liitriik President Barack Obama Asepresident Joe Biden Iseseisvus 4. juuli 1776 14 256 SKT mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku 46 380 dollarit (2009) [1] kohta Rahaühik Dollar (USD) Ajavöönd Maailmaaeg -5 kuni -10 Tippdomeen .us, .edu, .gov, .mil Telefonikood 1 Lipp Vapp
*võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
