• algab USA Iseseisvussõda • Kutsutakse kokku II kontinentaalkongress, mis valis G.Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. • 1776 võeti vastu ISESEISVUSDEKLARATSIOON, põhiautor T. Jefferson Selle dokumendi järgi on kõigil rahvastel õigus enesemääramisele, õigus kukutada ebaõiglane valitseja. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena, igaühel on õigus elule, vabadusele ja õnne püüdlemisele USA I ja III president George Washington (1732- Thomas Jefferson (1743- 1799) 1826) Iseseisvussõda 1775-1783 • Ameerika vabatahtlikud sõdivad inglise palgasõduritega • 1777 Saratoga lahing – sõja pöördepunkt, ameeriklased hakkavad võitma • 1781 Yorktowni alistamine ameeriklaste ja prantslaste koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a
Poliitikas ja valitsemises arvestatakse ka vähemuste huve Diktaktuur(Venemaa, Itaalia, Türgi): Võimude lahususe põhimõte puudub Rahvas ei ole iseseisev Trüki- ja sõnavabadus puudub Võim ei ole avalik ega kontrollitav Ühe partei süsteem 3) Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne vabariik? PRESIDENTAALNE PARLAMENTAARNE Riigi juht president. Riigi juht peaminister. Presidenti valitakse otse. Presidendi valib riigikogu. President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel.
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. Poolpresidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid
poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostavad enamasti endale mõeldud kaupu aga naised ostavad rohkem oma perekonnale suunatud kaupu
Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 I poolaastal: keemiatooted 40,3%; masinad ja seadmed 17,7%; transpordivahendid 13,3% muud tööstuskaubad 10,6%. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2012 I poolaastal: masinad ja seadmed 36,8%; puit ja puittooted 25,2%; keemiatooted 17,9% transpordivahendid 6,4%. Viimased visiidid v Eestisse september 2012 spiiker Gregor Virant v Sloveeniasse september 2008 president Toomas Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus http://www.imagesoft.net/flags/search.html http:// europa.eu/abouteu/countries/membercountries/slovenia/index_et.htm http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskeuroopa.htm http://www.vm.ee/?q=node/190 http://lemill.net/content/presentations/sloveeniamajandus/view
Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik). Dem. Valitsemise põhimõtted on a) Valitsemine käib seaduste järgi b) Kõik inimesed k.a
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST
6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia võimukriisini,üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 10
12) Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis? Rahvale 13) Millist võimu esindab Riigikogu? V: Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll. 14) Millist võimu esindab valitsus? V: Eestis on täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitilisi otsuseid. 15)Milline roll on Eesti Vabariigi presidendil? V:a) (nn välissuhtluspädevus) Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad .
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas La...
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? Essee Tallinn 2014 18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku tagajärjel opositsioonilisele Damaskuse eeslinnale Ghoutale, kus täpsustatud andmetel sai surma 1429 inimest, sealhulgas 426 last. Süüria on oluline strateegiline sõlmpunkt, kus ristuvad mitme suurvõimu: USA, Euroopa
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust
oma maast, kuid säilitab iseseisvuse. 6. Nimetada Teise maailmasõja suuremad sõjalised operatsioonid ja lahingud. Stalingradi, Al-Almeini, Midway lahing, Normandia dessant 7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E. Rommel Saksa väejuht Paasikivi Moskva delegatsiooni juht H.Truman USA president C.K.E.Mannerheim Soome president C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8
parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel
Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei
Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932 Neville Chamberlain- inglismaa peaminister 1937-40 Winston churchill- inglismaa peaminister 1740- 45 Saksamaa Natsid sisepoliitika- Keelustati skp; kehtestati ühispartei diktatuur
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952)
murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks
Kontrolltöö 1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur
koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.
Andmed Pealinn Moskva Varem St. Peterburg ( 4 milj. inimest ). Elab 10 miljonit inimest Rahvaarv 142 008 800 inimest Tihedus 8,5 in/ km2 Demograafiline kriis Pindala 17 075 200 km2 Suurim maailmas Hõlmab 11 ajavööndit Keel Vene keel Vabariikides kohalikud keeled Riigikord Föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea president. Kahekojaline parlament: Riigituuma ja Föderatsiooninõukogu. Venemaa valimised pärinevad 20. sajan 90 datest ning on alles välja kujunemas. Venemaad peetakse mittevabaks riigiks. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Rahaühik Rahaühik on vene rubla ( RUB ). President Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008.aastal. Dmitri Anatoljevits Medvedev Vannutati ametisse 7. mail 2008.
Venemaa Lühikokkuvõte aastast 2010 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaaviKaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina jaMongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 ...
Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism
ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5
6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabariigi
James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
...............................................20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia)
Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi. SKEEM: Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 2.)Presidentaalne valitsemine Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid
Nagu näiteks püütakse üksteist üle trumbata ja mustata, mis ei ole minu arvates kõige õigem tegevus, kuid siiski seda tehakse. 2.Presidentaalne, pool-presidentaalne või parlamentaarne valitsemiskorraldus. Mis oleks iga korraldustüübi ,,head ja vead" Eesti kontekstis? Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle korraldustüübi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentaalse valitsemiskorralduse puhul on president valitsuse juhiks, kui ka riigipeaks, aga tal ei ole ainuvõimu, kuna ta peab jagama oma võimu parlamendiga. Eestis on presidendil riigipea ülesanne, parlamendil on seadusandlik võim. Minu meelest ei sobiks Eestile presidentalism, kuna riik on väike ja ma leian, et parlamentaarne süsteem toimib siin paremini. Mulle meeldib kui president on riigipea ja rahva esindaja ning võimu teostatakse parlamendis tehtavate otsustega
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis
Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega,
Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha SRÜ -Sõltumatute Riikide Ühendus "Partnelus rahu.." -NATO koostööprogramm, et kaasata oma tegevusse Ida-Euroopa ja Venemaa Nimed J.Clinton -USA president B.Jeltsin -Venemaa president J.Tsernomõrdin -Venemaa peaminister G.Ulmanis -Läti president 90 A.Brazauskas -Leedu president 90 Margareth II -Taani kuninganna Karl XVI Gustav -Rootsi kuningas S.Spielberg -USA lavastaja K.Annan -ÜRO peasekretär M.Laar -Eesti peaminister oli G.Bush -USA president V.Putin -Venemaa president J.Gaider -Venemaa peaminister V
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 –
Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad Külm sõda -Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947-... NATO -Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 SLV -Saksamaa Liit Vabariik 1949 ÜRO -Ühendatud rahvaste org. 1945 SDV -Saksa Dem. Vabariik 1949 Nimed M.L.King -Neegrite usu eest võitleja USA J.F.Kennedy -USA president 60 D.Eisenhower -USA president 50 M.Thacher -Suurbritannia peaminister 70-80 K.Adenauer -SLV kantsler 40-50 U.K.Kekkonen -Soome president 60-70 F.D.Roosevelt -USA president 30-40 H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W.Brandt -SLV kantsler 60-70 J.K.Paasikivi -Soome president 50 Aastaarvud
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.
1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 3. veebruar 1924) oli Ameerika Ühendriikide President aastail 1913 1921. 8. jaanuar 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest Maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Warren Gamaliel Harding (2
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud
Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega,
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie riigi poliitilisest
1955 CENTO 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja 1955 Bangduni koostöönõup. I etapp konverents sep.1973 - 1975 Eur. julg.- ja koostöönõup. II etapp 31.juuli - Eur. julg.- ja 1.aug.1975 koostöönõup. III etapp Clement 1883- Briti peaminister Attelee 1967 Harry 1984- USA president Truman 1972 Jossif 1879- Stalin 1953 Churchill Briti peaminister Truman USA president G.Marsha USA ll riigisekretär Kim Il Korea kom. Sung liider Dwight USA president Eisenhowe r Nikalia NL esindaja Genfis Bulganin Nikita NSVL juht Hrustsov Gamal Eg.juht Abdel Nasser W.Hallste SDV riigisek. in Fidel Kuuba Castro partisanisõja juht
3 Eesti Pank Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti Panga presidendid läbi aegade: · märts 1919 august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel · 1944 1949 oli panga president Martin Köstner · 21. jaanuar 1968 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson · 28. detsember 1989 23
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leedu peaminister Andrius Kubilius Muutke teksti laade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
