Järgmine Eesti sissetung oli sakslaste poolt, kes tahtsid Saksa protektoraati saksa keisrile, ja jällegi sattus Päts vangi, seekord Poola vangikongi. Lõpuks ta sai tulla tagasi, ja peale Iseseisvussõda võideti aastal 1920, valiti ta noore riigi esimeseks tegevjuhiks. Eesti Iseseisvus Eestlastel polnud ühtegi kogemust isevalitsemises. Nad vaidlesid ja kaklesid omavahel, otsides midagi milles nad kõik saavad nõus olla. Puudus selline põhiseadus ja seal ei olnud sellist asja nagu president. ,,Riigivanem" oli kõige ligedam asi, milles nad kõik nõus olid. Riigivanem oli selle isiku tiitel, kes oli riigi ,,kaitseingel" ja valitseja. Nad olid surmkardsid tugevat valitsemist, nagu ameeriklaste esivanemad kartsid kuninga saamist. Varastel 30ndatel, siis kui oli tormiline poliitika ja paljusi mõjutas globaalne depressioon, paljud inimesed pöördusid Saksamaa poole Poliitilist juhendamist paluma. Fassistide liikumine Eestis läks
Presidendi kõne Presidendi kõne oli tõeliselt riigimehelik. Toomas Hendrik Ilves ei hurjutanud kedagi, vaid osutas lahendusvõimalustele, kuidas saaks nii riik olla oma elanikele kodusem kui meie kõik inimestena suuremad ja suuremeelsemad. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust. Tänavune presidendi kõne ei olnud just kõige õnnestunum. Kui tegeliku võimuta president on formaalselt siiski riigijuht, siis oleks oodanud, et ta pöördub oma kõnes riigikogu ja valitsuse poole, et need astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks, Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks.
Homework William Jefferson "Bill" Clinton was born on August 19, 1946. He is an American politician who served as 42nd President of the United States from 1993 to 2001. Inagurated at age 46, Bill was the third-youngstes president. Born and raised in Arkansas, Bill became both a student leader and a skilled musician. He met and later married Hillary Rodham Clinton, who has served as the United States Secretary of State since 2009 and was a Senetor of New York from 2001 to 2009. They both recived a law degree from Yale Law School. As a Governor of Arkansas, Bill overhauled the state's education system. Clinton was elected president in 1992, defeating president George H. W. Bush
oma valimiseelset programmi ellu viia, sest tuleb teha järeleandmisi koalitsiooniparteidele. Valitsusjuhuks saab enamasti riigikogus enim kohti saanud erakonna liider. Riigikogu ja valitsus on väga tihedalt seotud, sealjuures Riigikogu on kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes, teostades riigikogujärelvalvet. Presidentalism Riigipea on keskne poliitiline figuur ehk poliitiline liider, kuna ta on ühteaegu nii president kui valitsusjuht. Valitsusjuhina on seega president otseselt seotud täidesaatva võimuga. President valitakse ametisse sõltumatult Riigikogust otse hääleõiguslike kodanike poolt. Valitsus moodustatakse sõltumatult parlamendist, arvestamata parlamendi erakondlikku koosseisu riigipea soovi kohaselt, see tähendab presidentaalsel teel. Uus valitsus moodustatakse pärast presidendi valimisi. Valitsus on presindendi ees vastutav ja viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Parlamendil pole õigust avaldada valitsusele umbusaldust
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium LennartGeorg Meri Referaat Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk sissejuhatus · 4. 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli
jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hendrik Ilves Ta sündis 26. detsembril 1953 Stockholmis . Ta pere kolis U.S.A sse aastal 1957 . Ta presidendi aeg algas aastast 2006 . Teatmeteosed Wikipeedia.org
demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud tegema lõpparvet nõukogude võimu perioodiga. President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse
· Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Medvedev Riigi sümbolite pildid: -3- Huvitavaid fakte Venemaast : · Venemaa rannajoon on pikim maailmas vähemalt 32 180 kilomeetrit. · Pärast kommunistlikku riigipööret 1917. aastal oli Venemaa kuni aastani 1991 Nõukogude Liidu suurim liiduvabariik. · Venemaal on piir 14 riigiga rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas. · Venemaa on liitriik, mille koosseisu kuulub 32 rahvuspiirkonda 21
......7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu.......................................................................10 2 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on luua kujutus lugejale Konstatin Pätsi eluloost ja tegudest. Töö annab infot kuidas esimene Eesti president tuli toime ja kuidas ta elas oma noorusaastail ja milliseid ameteid ta pidas enne presideniks saamist. 3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874, kes ristimisel sai endale sellise nime. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll
Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina.
· Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Lapsepõlv.....................................................................................................................3 Raadio ja filmid...............................................................................3-4 Sõjaväeteenistus.................................................................................4 Screen Actorsi ametiühingu president ja televisioon...................................................5 Poliitikas osalemise algusaastad..............................................................5 Abielud ja lapsed...............................................................................6 California kuberner.............................................................................6 1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania.............................................6-7 1980-nda aasta Presidendi valimis kampaania.
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K
Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele. Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959
1. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet?
2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse.
Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president
Lennart Meri ELULUGU Lennart Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik ja Eesti president 19922001. Lennarti isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level , . 1 340 194 69% 25% 45 226 ² : · · · · . . . . ( ) ( ) - ( ) - ( ) - ( ) ( , ). ( , ). ( , , ). ( . ). ( , , ). : 1150 . - 7000 . - 1520 . - - - - - - - - - - : , : PÖFF : - : Tooc, . - . . , , , . . , . !!!
Autor : Anastassia Nerobova Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast
United States of America Alejandro Perez Toribios Tarvo Mäesepp SiimKristjan Lange USA · USA consist of: · 50 states · 16 territories · and a federal district USA flag USA flag · The USA flag have 50 stars and 13 stripes · 50 stars represent the states of the United States of America and the 13 stripes represent the thirteen British colonies. The location President · USA president is Barack Obama, he is also head of state and head of government of the United States. · He was born in 4th august in1961 in Hawaii · He is 44th president of the USA · He is graduated Columbia University and Harvard Law School Barack Obama is president since 2009 Facts · English 82.1%, Spanish 10.7%, other Indo European 3.8%, Asian and Pacific island 2.7%, other 0.7% . · USA Independence Day is at July 4, 1776. · The National flower is the rose. Celebrities
Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri Jevgeni Ossinovski suunas. Tema suust on ka varem „kuldseid sõnu“ välja tulnud. On kahju ning haletsusväärne, et isegi minister ei suuda vahel keelt hammaste taga hoida. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles Noorteparlamendi istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks. Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid.
Head mõtted vabariigi presidendi kõnest 24.02.2017 Aastakümneid kehtinud enesestmõistetavused ei pruugi olla absoluutsed. Otto von Bismarck : ,,Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule." Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi. 25 aastaga oleme loonud oma unistuste Eesti. Nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eesti. Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Keelt ei kaitse käskude ja keeldudega. Keel on kaitstud vaid siis, kui seda edukalt õpetatakse siinviibivatele keelt mitte oskavatele inimestele. ...
Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu Riigi se u gi Rakend valmist koost kooskõlast Teataj
Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865.Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse deklaratiivset kaotamist Ameerika Ühendriikidega sõdivas Ameerika Riikide Konföderatsioonis (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865)
USA presidendid John Fitzgerald Kennedy Sünniaeg 29. mai 1917 Sünnikoht Brookline, Massachusetts Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22
Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Toetati ka vaesemaid peresid.
b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine. Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder).
demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON RIIGIKOGU I lugemine Lükatakse tagasi II lugemine Muudatus ettepanekud III lugemine LÕPPHÄÄLETUS Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata Vabariigi President Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas Saadab Riigikogusse tagasi 2. Kohalikud omavalitsused KOV on valla või linna võimuorgan, mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine;
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
Ülevaade Ameerika ühendriikide presidentidest aastatel 1945-1989 Harry S. Truman USA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus.
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades
the most democratic for that time. The Parliament elected a Riigivanem (president) who acted as the leader of the government and head of state. In 1991 the Republic of Estonia was restored on the basis of continuity with the constitution prior to 1938. The contemporary Estonian government follows the principles of separation of power and its people elect a 101-member parliament every four years. Only Estonian citizens may participate in parliamentary elections. The Parliament chooses a president, who can be in office for a five year period for a maximum of two terms. The President is the Supreme Commander of the National Defense of Estonia. A party must gather 5% of the votes in order to become part of the Parliament. As a rule, the President asks the party leader who has collected the most votes to form the new government. 6
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president loodava koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab
sõjaväebaasides. Trumanist asepresident Tänu Trumani komiteele hoidis USA kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Lahkus ise komiteest 1944. aastal. Roosevelt tahtis vahetada välja Henry Wallace, kes oli asepresident, Harry Trumani vastu. 20. jaanuaril 1945 sai Trumanist USA asepresident. Truman sai olla 82 päeva asepresident, sest Franklin D. Roosevelt suri 12. aprilil 1945. Trumanist saab president 12. aprilil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. 25. aprillil teatati Trumanile, et USA-l on tuumarelv. Truman andis loa kasutada tuumapommi Jaapani vastu. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem Nagasakisse. Teise maailmasõja lõpp 13. augustil andis Truman käsu pommitada Tokyot ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda(ametlikult 2. septembril).
miks ja kuidas kujunes sõjajärgses Euroopas integratsioon. Sellega tegid algust Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Selle alusel hakkas välja kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 3. Ameerika Ühendriigid : kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes kahest kojast- Esindajate Kojast ja Senatist. Vabariiklik partei ja demokraatlik partei. millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid Hirm kommunismi ees viis selleni, et kiusati teisitimõtlejaid taga, peagi see lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. Piirati neegrite valimisõigusi, mustad ei
normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on
· 19631968 Tallinnfilmi stsenarist · 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent · 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · 19861988 · 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor · 19901992 Eesti Vabariigi välisminister · 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes · 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti teistkordselt ametisse 1996.aastal · Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud: · 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) · 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) · 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) · 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) · 1976 "Hõbevalge"
teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. · Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Maarjamaa Rist · On asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. · Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele. Vabadusrist · On asutatud 1919. aastal Vabadussõjaaegsete teenete tunnustamiseks. · Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Ilusat iseseisvuspäeva! Minge paraadile
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Poliitikas ja valitsemises arvestatakse ka vähemuste huve Diktaktuur(Venemaa, Itaalia, Türgi): Võimude lahususe põhimõte puudub Rahvas ei ole iseseisev Trüki- ja sõnavabadus puudub Võim ei ole avalik ega kontrollitav Ühe partei süsteem 3) Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne vabariik? PRESIDENTAALNE PARLAMENTAARNE Riigi juht president. Riigi juht peaminister. Presidenti valitakse otse. Presidendi valib riigikogu. President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel.
• MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON LBJ – JOHNSON(DP) 1963-1969 • OLI ASEPRESIDENT, VANDE LENNUKIS • SUUR ÜHISKOND • SUURED RASSIRAHUTUSED • NEEGRILIIKUMINE, JUHT MARTIN LUTHER KING –
Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. Poolpresidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid
• algab USA Iseseisvussõda • Kutsutakse kokku II kontinentaalkongress, mis valis G.Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. • 1776 võeti vastu ISESEISVUSDEKLARATSIOON, põhiautor T. Jefferson Selle dokumendi järgi on kõigil rahvastel õigus enesemääramisele, õigus kukutada ebaõiglane valitseja. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena, igaühel on õigus elule, vabadusele ja õnne püüdlemisele USA I ja III president George Washington (1732- Thomas Jefferson (1743- 1799) 1826) Iseseisvussõda 1775-1783 • Ameerika vabatahtlikud sõdivad inglise palgasõduritega • 1777 Saratoga lahing – sõja pöördepunkt, ameeriklased hakkavad võitma • 1781 Yorktowni alistamine ameeriklaste ja prantslaste koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a
12) Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis? Rahvale 13) Millist võimu esindab Riigikogu? V: Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll. 14) Millist võimu esindab valitsus? V: Eestis on täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitilisi otsuseid. 15)Milline roll on Eesti Vabariigi presidendil? V:a) (nn välissuhtluspädevus) Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad .
Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suundutakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletusel hääletavad riigikogu liikmed seaduse poolt või vastu • Kolmandal lugemisel saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. • Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus, siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile. • President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
