Näiteks ei saa üks inimene olla samal ajal riigikogu liige ja kohtunik(kohtus), sest ta saaks siduda oma töökohti omavahel ja sellest endale kasu lõigata ning see ei oleks õiglane. Nagu eespoolgi mainitud, ei ole seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldatud, vaid pigem on tegu võimu jagamise ja kontrollimisega. Organisatsioonid peavad olema oma vahel tasakaalus. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalust. Näiteks kuulub seadusandlik võim parlamendile, kuid president võib jätta parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Parlamentaarne demokraatia- rahvas valib valimistel parlamendi, need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti hääletatakse valitsusse, valitsus annab aru oma tegevusest parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament, valitakse ka uus valitsus nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis
a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum
a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti
Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid.
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks
Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati
NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte.
tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia Valitsus Presidentaalne demokraatia President Viktor Justsenko alates 2005. a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas Täidesaatev võim on presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil Kliima Parasvöötme merelises kliimas Iseloomustav üsna jahe suvi ja pehme talv Läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid Suvel toob kaasa jahedamat õhku ja talvel soojemat õhku Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa
THE USA INTRODUCTION • USA located almost entirely in North America, comprising also a state in Oceania. • The United States of America have 50 states and 14 islands. • The United States of America, the third largest country by size in the world. • The country bordered with Mexico on the South and Canada on the North PRESIDENT AND CURRENCY The president of the US is Barack Obama The currency is the dollar INTRESTING FACTS Population: 296, 483, 000 Capital: Washington D.C Language: English, Spanish Independence day: 4th July 1776 Over 312 million people live in the United States. The most populated state in USA is California, with over 37 million people. TRADITSIONS Thanksgiving Day Christmas Independence Day PLACES TO VISIT The largest mountain: Rocky Mountains The largest river: Mississippi River The ...
presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas Viimane sõjaväeline president João Figueiredo (1979-85) viis vabatahtlikult riigi lõplikult tagasi demokraatia juurde Fernando Collor de Mello oli esimene valitud president rahvahääletusel pärast sõjaväelist reziimi Sajandi lõpul olid peamisteks probleemideks inflatsioon, korduvad finantskriisid ja suur poliitiline vastaseis 21.saj Brasiiliat iseloomustab suur sisemajanuduse kogutoodang Riigis kehtivad ettevõtlusel suured piirangud ning sõjaväe mõju on väga suur
VABARIIGI VALITSUS KÕRGEIM TÄIDESAATEV VÕIM Valitsuse kestus oleneb valitsemiskorraldusest ja töö tulemustest. Eestis vahetub valistus: I. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus.
Miks oli Perestroika Nõukogude Liidus paratamatu? 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud. Defitsiit oli muutnud püsivaks ja majandus seisis. USA president arvas, et kommunismi aeg on läbi USA president Reagan tahtis kommunistlikku süsteemi hävitada ning selleks hakkas ta toetama teisi kommunismi vastu võitlejaid. Usa alustada uut võidurelvastumise lainet ning surus NSVL majanduslikult nurka. Oluliseks võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati.
2 2. Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Eesti Panga kõrgeim organ on Nõukogu ning selle igapäevast tööd juhib president, kelle ametiaeg on viis aastat. Oma tegevusest peab keskpanga president regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor. Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta.
Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev NL juht 19641982. Breznevi doktriin peale Praha Kevadet × Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein Saksa välisminister. Hallsteini doktriin: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Nikita Hrustsov NL juht 19531964. Osales Kuuba kriisis.
Washingtoni linn USA s Triin Kingu Linna areng 17 saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Pr päritolu arhitekt Pierre Charles L ´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad 2011 aasta seisuga elab osariigis 601 723 elanikku Washingtoni nimeline osariik Washington on iseseisev linn (sõltuvad alad : Ameerika Samoa , Guam , Põhja-Mariaanid , Puerto Rico ja USA Neitsisaared) Washingtonis asub : Rahvusvaheline rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon (OAS) , Ameerika Vaheline Arendus Pank , Ameerika Tervise
Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal
determining the income and the expenses of the state. The Parliament of Estonia’s duties are as follows: approve legislations; appoint high officials, including the Prime Minister and Chief Justice of the Supreme Court; elect the President; ratify significiant foreign treaties that impose military and properietary obligations; bring about changes in law; approve the budget presented by the government a law; monitor the executive power. The President of the Republic of Estonia is the Head of State of Estonia. The President has limited political power, but a representational function and the balancer of powers. The President is a ceremonial figureheas with no executive power. The Head of State of Estonia must be independent both professionally and also politically from political parties. The current Estonian President is Toomas Hendrik Ilves. Technological factors Estonia has a highly developed telecommunications and IT infrastructure
väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. 7. Konverentsid: Teheran, Jalta, Potsdam (millal, kes osalesid, mida otsustati/arutati, kellele kasulik) Sündmus Dateering Osalejad /otsus/kasulikkus Teherani 1943.aastal NSV Liidu esindaja-Stalin konverents USA president-Roosevelt Suurbritannia peaminister-Churchill Lepiti kokku teine rinne ja Roosevelt teatas, et
organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant riigiametnikke riigikogusse. 3.Osaldus demokraatia-toimib pikaaegse demokraatia kogemusega riikides.Lisaks esindajate valimisel parlamenti on valiatel pidev kontakt aselle inimesega keda ta valis. St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest. II MONARHIA-riigi valitsemise võim. Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president, kes valitakse tabaliselt 4-5a. Vabariik võib olla 2te tüüpi: 1.Parlamentaalne Vabariik- sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted. Partei kes saavad parlamendis rohkem kohti moodustavad valitsuse. Valitsusele annab volituse parlament. Valitsuses peab oma tegevusest aru andma. Presidendil on sellises riigis täit esindus funktsioon. Parlamentaalsse riigikogusse puhul valitakse president mõnes riigis rahva
määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm § 104 lg 2 loetletud seadused. 3. Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes
lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Olukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised,
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
kõrval Artur Sirk) PÕHISEADUSE KRIIS________________________________________________________ Riigikogul liiga suur võim Vajatakse presidenti Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 kolmandal rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ülisuur võit ÜLEMINEKUAEG___________________________________________________________ Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostab president (rahva poolt valitud) Tühistati kaitseseisukord, taastati vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all)
Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996
1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 S T A G N A T S I O O N I P E R I O O D Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 11. Rootsi keemik, tööstur ja dünamiidi leiutaja (perekonnanimi). 12. Õpetuste levitajat. 13
Põhiandmed Pindala: 603 700 km2 Rahvaarv: 45 831 400 inimest Pealinn: Kiiev Keeled: ukraina (riigikeel), vene, poola, ungari, rumeenia Rahaühik: grivna Usk: õigeusk Impordib · Kangad · Keemiatooted · Toiduained · Metallid Ekspordib · Nisu · Kartul · Toiduained · Tarbeesemed · Põllumajandus- ja tööstusmasinad · Mustad metallid · Keemiatooted · Rõivad ja jalatsid Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Justsenko. Viktor Justsenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuzivka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus
Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui · Kolm järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada · Riigieelarve jääb vastu võtmata · Rahvahääletusele pandud eelnõu ei kiideta heaks AVALIK · Kogu Riigikogu tegevus on avalik · Igaühel on õigus istungeid jälgida kas kohale minnes või veebi vahendusel
Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi taäga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.
Sierra Leone Kasper Keps Generally l Costitutionalrepublic l President is Ernest Bai Koroma l Population 6.5 million l Currency is the leone l Joined with Commonwelth in 27 april in 1961 l Republic declared in 19 april 1971 Location lA country in West of Africa l Bordered by Guinea, Liberia and Atlantic Ocean l The capital is Freetown which is also the biggest city Flag and Coat of arms l The coat of arms symbolises "Unity, Freedom, Justice" and it's also their motto. l The stripes of the flag are symbolic
• Peale seda sia ta endale juba rolli mitmes filmis • Edasi sai ta filmidesse, mis olid väga edukad • Ta võitis kuldgloobuse Tuntumad filmid • Some Like It Hot/Džässis ainult tüdrukud • How To Marry a Millionaire/Kuidas abielluda miljonäriga • Gentlemen Prefer Blondes/Härrasmehed eelistavad blondiine Suhted • Abielu James Doughertyga • abielu pesapallitähe DiMaggioga • Abielu Artur Milleriga • Võimalik armusuhe president Kennedyga • Armukesi oli Marilyn Monroel palju ja ta oli armukeste hulga tõttu kuulus Hilisem elu • Monroe tervis halvenes ning ta hakkas käima psühhiaatri juures • Teda vaevas unetus ning ta käis arstide vahelt • Ta hakkas kasutama narkootikume • Tema alkoholi sõltuvus ja narkootikumide kasutamine mõjus juba väga halvasti Monroe tervisele • Monroe hakkas nägema luupainajaid ning ta viidi kiiresti kolmeks nädalaks psühhiaatrilisse kliinikusse
tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust?
· riigikohus · Riigikohus · Tartu linnavalitsus · Tartu Linnavalitsus · Eesti sotsiaal- · Eesti Sotsiaal-demokraatlik demokraatlik partei Partei · Magdaleena Haigla · Magdaleena haigla · Eesti Pank · Eesti pank · Tallinna Tehnikaülikool · Vabariigi Valitsus · ! Tallinna tehnikaülikool · Vabariigi President (vale: EV · vabariigi valitsus president) · president · Tallinna Sadama nõukogu · Tallinna sadama nõukogu · Mõned Euroopa Liidu liikmesmaad ei poolda liidu laienemist. Allüksus: · (S)sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond · Tallinna (T)tehnikaülikooli keeltekeskus, (R)riigikogu majanduskomisjon Perioodika · ajaleht Eesti Ekspress ~ "Eesti Ekspress" aga pealkiri "Suured ninad murdsid päid"
aasta detsembris ning esimene kogus toiduaineid jõudis rahvani alles 1997. aasta märtsis. 1996. aastal ründasid Iraagi väed kurdidele kuuluvat Arbili linna riigi põhjaosas. Iraak viis läbi väikese rakettide katsetuse, keeldudes sealjuures riiki lubamast ÜRO relvastuskontrolli inspektoreid ja ka kõiki teisi sõltumatuid vaatlejaid. 1998. aastal teatasidki ÜRO inspektorid, et Iraak teeb neile kõikvõimalikke takistusi kontrollreidideks. President Clinton ähvardas Iraagi suhtes sõjalist jõudu kasutada. Sellele vaatamata keeldus Iraak täielikult koostööst ÜRO-ga ning süüdistas inspektoreid salakuulamises. Kõik relvastuskontrolli inspektorid olid sunnitud riigist lahkuma. 1998. aastal kirjutas Clinton alla ka Iraagi vabaduse aktile, mis nägi ette USA toetust Husseini režiimi vastuseisjatele. 1999. aastal tulistas Iraagi õhutõrje USA ja Suurbritannia lennukeid. Vastukaaluks
Enamus saarest kuulub Iiri Vabariigile. Põhjaosa saarest kuulub Suurbritanniale. Asub 53 kraadi N ja 8 kraadi E. Suurbritanniast eraldab Iirimeri. Üldine info Pindala: 70 280 km²(saar: 84 423) Pealinn: Dublin Riiklikud keeled: Iiri keel ehk gaeli keel ja inglise keel Populatsioon: 4 130 000 (2002. aasta seisuga) President: Mary Patricia McAleese Religioon: Katoliiklus Rahaühik: Euro Reljeef Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
USA pärast II maailmasõda II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem
1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor. 1866 Vanemuise seltsi auliige. 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Eestimeelse suuna eestvedaja. Eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu Lootusi ei tasu asetada ei sakslastele ega venelastele. 1869-laulupeo kõne "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Laulatatud(22. juunil 1868) Eugenie Oetteliga · 6 last Mathilde, Max, Rudolf, Hildegard, Linda, Helmi
Väidetavalt Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks. - Ray Kurzweil kirjutas oma esimese arvutiprogrammi olles kõigest 15 aastane. - 1965. Aastal võitis rahvusvahelisel teaduslaadal auhinna oma leiutise eest (Arvuti mis analüüsis ja tegi klassikalist muusikat) Hiljem samal aastal võitis ta Westinghouse noore talendi otsingu, kus teda õnnitles president Lyndon B. Johnson isiklikult Valge maja tseremoonia käigus. - Oma esimesel ülikooliaastal alustas ta oma firmaga mis võrdles keskkooli õpilasi üliõpilastega. Olles 20 aastane müüs ta oma firma maha 100 000$ eest.(tänapäeva mõistes ~500 000$) - Omandas 1970a. Bakalaurusekraadi arvutiteaduses. - Aastatel 1974-1990 tegeles Kurzweil mitme omaloodud toote arendusega. - Aastal 1987 alustas Kurzweil omanimelise hääletuvastus süsteemi loomisega.
Sõjaväeline riigipööre. Kuulutati välja kaitseolukord, riikikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, lükati edasi valimised, kehtestati mitmes valdkonnas range kontroll jne... 7. Mis on vaikiv ajastu ? Riigipöörde järgset aega, kus demokraatia asendati autoritaarse riikikorraga, nim vaikivaks ajastuks. 8. Miks oli oluline 1937 a. põhiseadusega ette nähtud presidendi ametikoht? Kes oli Eesti vabariigi esimene president ? President sai takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Konstantin Päts. 9. Olulisemad muutused majanduses (5) 1) Maareform 2) Tekkisid väikemajapidamised 3) Põllumajanduses kerkis esile loomakasvatus 4) Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete & tööstusharudega 5) Väliskaubanduspartneriks kujunesid Inglismaa ja Saksamaa 10. Too 3 näidet selle kohta , et Eesti oli 1918-34 demokraatlik riik
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah
1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Demokraatliku riigikorralduse vastu riigikorralduse vastu • mitmeparteilise • mitmeparteilise poliitilise süsteemi poliitilise süsteemi vastu vastu 1920. a põhiseadus vs 1938. a põhiseadus Riigipea 1938. a 1920. a põhiseadus põhiseadus • Riigivanem • Eesti president (peaminister) Parlament 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Riigikogu muudeti kahekojaliseks : Riigivolikogu (alamkoda, 80 • Ühekojaline saadikut, valitud parlament - rahva poolt), Riigikogu (100 Riiginõukogu liiget) (ülemkoda, 40 saadikut, osaliselt valiti, osaliselt määrati)
Too oma näide programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuste kohta: Koolis- Võetakse iga aasta võetakse uusi õpilasi kooli .See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim
o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline o 1872-1874 Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja o 1873 Pärnu Eesti Põllumeetse Seltsi president o 1875 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president o 1878-1882 ,,Sakala" toimetaja o 1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president 8. Ühiskondlik tegevus o 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" probleemidest mis vajasid koolides hädasti lahendamist (artiklid "Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna"; arvustus "Koli-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
