välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna
hingeks on noor advokaat Artur Sirk. Sirgus oli energiat, visiooni ja karismat, ta oli õppursõdurina Vabadussõtta läinud, peagi lipnikuks kvalifitseerunud ja isiklikku vaprust üles näidanud. Ta võinuks olla Toomas Roo ja Indrek Kallaste klassivend. Tõnissoni lahkudes asus taas võimule Konstantin Päts, kes teatas esialgu, et tema ülesandeks on riik vaid tüürida uue põhiseaduse tiiva alla (see pidi jõustuma 24. jaanuaril 1934) ja viia läbi presidendivalimised. Mis tegelikult sai, selgub järgmises jaos. Sellest jaost libisevad läbi veel mitmed teemad ja isikud, kes on otseselt või enam-vähem ajaloolised. Lendur Lindberg, kes pidi Eestisse tulema, oli seesama Charles Lindbergh, kes 1927. aastal esimesena üle Atlandi lendas ja kellelt 1932. aastal tema 2-aastane poeg rööviti. Sellest roimast arendas Agatha Christie hiljem välja oma ühe kuulsama kriminaalromaani «Mõrv Idaekspressis».
1. I 1938 – põhiseaduse kehtestumine- muudeti riigivalitsemise mehhanismi. Presidendi institutsioon valitav kuueks aastaks. 6-aastaks valitav president 2-kojaline Riigikogu: 5-aastaks valitav Riigivolikogu + 40-liikmeline Riiginõukogu ei ole valitav valitsuse nimetab ametisse president rahvaalgatuse kaotamine kodanikuõiguste piiramine 24. II 1938 – Riigivolikogu valimised 24. IV 1938 – presidendivalimised Tasalülitamise jätkumine: kaitseseseisukord JÄI KEHTIMA pärast presidendi valimist, tsensuur, presidendi dekreediandlus noorsoo juht (kolonel Johannes Vellerind) kiriku allutamine riigi kontrollile Tartu Ülikooli piiramine – ametisse presidendi poolt majandus.direkt.; muudeti ülik.juhtkond- riigiametis(presid.kinnitab); läbi üliõpilaste organisatsioonide (korporat.likvid): loodi kontvent, aga juht valitsusepoolt määratud
minutiks. AOLi teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud. Ka Twitter ja Vikipeedia olid rivist väljas. Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii mitmeid kordi loetud. Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest. See teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5%-s säutsudest. MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi. Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti seebiooperi "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite
ei toetanud keskpanga ideed. Vaatamata sellele, et enamik Jeffersoni poolehoidjaid elas Atlandi ranniku keskosariikides, leiti eriti tugevat toetust ka lõunaosariikides nagu nt Virginia. Erakonna vaateid pooldasid nii väiketalunikud kui -kaupmehed ning käsitöölised. (Encyclopedia Britannica, 2014a; Gitelson jt, 1996, lk. 129) Jeffersoni pooldajad ja nende järeltulijad domineerisid USA poliitikas vahemikus 1800-1860, võites kõik presidendivalimised peale kahe (1840 ja 1848). Siiski polnud see aeg lihtne, kuna 1824. aasta valimistega toimus parteis otsustav lõhenemine, millega erakonnast eraldusid Viigid, kes olid vastu ulatuslikule detsentraliseerimisele. (Encyclopedia Britannica, 2014b; Gitelson jt, 1996, lk. 129). 1840-1850ndatel toimus demokraatide lõhenemine omakorda lõuna- ja põhjafraktsiooniks, kuna Lõuna demokraadid pooldasid orjanduse lubamist kõikidel
hüppam., roomamine, vigast. ja sellekohastel seadustel odav populaarsus-pildi tulistamine riikidevaheline vaen Lilip. ja Blefuscu, muna purust. môttetu vaen Venemaa v tühjad kônekoosolekud peeti kinni ettek. korrast presidendivalimised jt. reetlikkus, salasepitsused kuninga nôunik tuli öösel G. salakuulamine, salakokkulepped, laveeriv esinemine juurde salateadet tooma riigiasjade kulgemise kiirus aeglane aeglane, tagantjärgi jôust.antakse lubadusi
hukka. 1946ndal aasta kongressi valimistel esinesid vabariiklased loosungi all ,,kas pole küllalt?" Selle küsimusega mõtlesid nad uue kursi poliitikat. Vabariiklased võitsid valimised. Presidendi valimistel kandis Trumani programm nimetust õiglane kurss ehk Fair Deal. Õiglane kurss tõotati reformide jätkamist uue kursi vaimus. Edaspidi süvenes kriitika Trumani välispoliitika aadressil. 1952 aastal loobus Truman uuesti kandideerimast. 1952 aasta presidendivalimised võitis vabariikliku partei kandidaat kindral Dwight Eisenhower. Asepresidendiks sai Richard Nixon. Eisenhower lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata tugevat kätt ja lõpetada Korea sõda. Vabariiklased ütlesid, et nad asendavad pidurdamisdoktriini tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Riigisekretär Dulles kinnitas 1954 aastal kommunistlikku agressiooni peatamiseks on USA valmis kasutama ka tuumarelva
Vene vägede väljaviimine- Lõplikult kindlustas Leedu iseseisvuse kommunistlik riigipöördekatse läbikukkumine 18.-22. augustil 1991. aastal. OMON-i üksused tõmmati Baltikumist tagasi ja Leedu politsei võttis üle KGB peakorteri Vilniuses. Üksteise järel Läänemaailm hakkas tunnustama Leedu, Eesti ja Läti valitsust. 10. Leedu Vabariik: Riigi ülesehitamine ja poliitiline areng viimase 20 aasta jooksul- Parlamendivalimised ja viimasel ajal ka presidendivalimised on Leedus valmistanud välisvaatlejate jaoks suuri üllatusi. Võrreldes Eesti ja Lätiga on Leedu valitsused olnud mõnevõrra lühemaealised ja poliitilised pöörded dramaatilisemad.1991-1992 - Võitlus Ülemnõukogu esimehe V. Landsbergise ja opositsiooni vahel ehk Sotsiaaldemokraadid. Sajudise liikumine läks paremale, kaotades suure osa haritlaskonnast. 1993. aastal Sajudis lagunes - Parempoolne enamus moodustas konservatiivide partei ehk Isamaaliit eesotsas V. Landsbergisega
Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika
klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises. Õige on teine variant, et Euroopas mängivad klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises. Tooge välja vähemalt 3 mõjurit, mis võivad mõjutada valimisaktiivsust! Valimisaktiivsust mõjutab: a) Valimiste olulisus riigile (nt Eesti 1992 ja 2007) b) Valimisvõitluse pingelisus (nt USA presidendivalimised 1960 63%, 2000 51%, 2004 60%) c) Lähedaste mõju kas valimas käimine on ,,in" noorte seas? d) Eelregistreerimise nõude olemasolu (USA ja Ladina-Ameerika) e) Toimumise sagedus valijad väsivad (USA, Sveits) f) Valimissüsteem (proportsionaalsetes 68%, majoritaarsetes 59%) g) Vasakparteide tugevus riigis (Skandinaavia) Tooge välja vähemalt kaks riiki Euroopas, kus on referendumite korraldamine väga sage ja kaks riiki, kus pole peale
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Vene kohus mõistis Hodorkovski 2005. aasta mais ja 2010. aasta detsembris maksupettuse, riisumise ja rahapesu eest 14 aastaks vangi. Ta vabanes 2013. aasta 20. detsembril, kui Putin rahuldas tema armuandmispalve, ja asus elama Šveitsi. Teatas Jukos, et kavatseb ehitada torujuhtme nafta ja maagaasi eksportimiseks Hiinasse. See olnuks esimene eratorujuhe Venemaal. See aga tähendanuks uue sõltumatu võimukeskuse, nimelt majandusliku võimukeskuse teket. 2004. aastal pidid Venemaal toimuma presidendivalimised. Kremlis said kõik ühemõtteliselt aru, et Hodorkovski valmistub võimule tulema. See otsustas tema saatuse.
presidendivalimiste lõppmängu. Chavez toetas avalikult valimistel kaotajaks jäänud vasakkandidaati Ollanta Humalat, lubades Garcia võidu korral katkestada suhted Peruuga. Chavez ütles eile, et Venetsueela tunnistab Garcia võitu, kuid ei rõõmusta selle üle. Venetsueela presidendi kinnitusel on suhted Peruuga jäised. Peruu presidendiks sai kunagine riigipea Alan Garcia 05.06.2006 11:15 Peruu eilsed presidendivalimised võitis ka varem sama riiki juhtinud 57-aastane Alan Garcia, vahendas AFP. Pärast 84 protsendi hääletussedelite üle lugemist oli Garcia saanud 55 protsenti häältest. Valimiste esimeses voorus võitnud vasaknatsionalist Ollanta Humala sai 45 protsendi valijate toetuse ja tunnistas oma lüüasaamist. Vasaktsentristlik Alan Garcia oli Peruu president ka aastatel 1985-1990. Tema ametiajal tabas riigi majandust katastroof.
tekitas SKP ja elatustaseme üldise languse, tohutu ebavõrdsuse · 1991 sai Venemaa vaatleja staatuse kapitalistlike suurriikide organisatsiooni G7 juures (1997. aastal sai Venemaa täisliikmeks (G 8). · 1998. tabasVenemaad ränk majanduskriis , mille tagajärjel Venemaa rubla devalveeris. · 1990. aastate alguses tugevnesid ka Venemaa provintside kubernerid, 1990. aastate teisel poolel kehtestub kõikjal presidendivõim. · Juulis 1996 võitis Jeltsin presidendivalimised · Võim tugevneb nn. oligarhide toetusel. "Uus maailmasüsteem" · "Külma sõja" lõpp ja sotsialismileeri kokkuvarisemine muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas. · USA roll Lääne-Euroopa riikide julgeolekugarandina oli vähenenud. USA tähtsus maailma ainsa superriigina saanud kinnituse. · Euroopa Liidu suurriigid (Prantsusmaa, Saksmaa, UK) said keskenduda oma eripärase rolli väljakujundamisele. See on andnud alust kõnelda ka multipolaarsest
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
?)a, mis hakkas rääkima orjusevastasusest ja uunedusmeelsusest ja al 1860ndatest sai partei etteotsa keegi muu. Demokraatlik partei tekkis 1830ndatel ning on kõige vanem partei, mis siiamaani käib vm. Kõik polnud orjusepooldajad. Abraham Lincoln vist polnudki nii tgev porjusevastane, vaid pigem poliitiline küsimus kui printsipiaalne. Oleks teinud palju kompromisse. Teiseks valimislubedauseks oli maade lubamine uusasunikele. Kui Lincoln võitis presidendivalimised, siis kuulutas selle peale Lõuna Carolina end USAst eraldatus. Eraldumine ehk setsessioon. Peatselt liitusid sellega veel 6 osariiki, kes võtsid vastu oma konföderatsiooni põhiseaduse ja kuulutasid end eraldatuks USAst. USA kodusõda (1861 1865) Aprill 1861 Lõuna Carolinas avas Georgetownis tule põhja vastu, millega algas USA kodusõda. Setsessiooniga eraldunud riige hakati nimetama konföderatsiooniks. USA oli unioon. Unioon vc konföderatsaiion
Oli ette nähtud ka võimalus juhuks, kui keegi sellist häälteenamust ei kogu. Sel juhul tuli kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel korraldada teine hääletusvoor samal päeval. Võrdse häältearvu juures teises voorus tulnuks valituks tunnistada ealt vanim kand. Tegelikkuses piisas L.Meri presidendiks valimiseks ühest hääletusvoorust. 56 Korralised presidendivalimised peavad PSe kohaselt toimuma varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametisoleva presidendi ametiaja lõppu. See tähendab, et valimised tuleks kavandada nii, et nende tähtaegade sisse mahuks nii valimine Rkogus kui ka vajaduse korral valimiskogus. Seejuures peab valimisseaduse kohaselt presidendi valimine valimiskogus toimuma 1 kuu jooksul, arvates Rkogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast. (Siin on valimisseadusega tõlgendatud PSst). PS sätestab, et
Selle pidi edaspidi otsustama kaks järjestikust parlamendikoosseisu. Jäeti välja säte, mis tagas kõigile streigiõiguse ja lubati riikliku vajaduse puhul kitsendada kõiki riiklikke põhiõigusi. Kaotajad väidavad, et tegemist oli autoritaarse korra seadustamisega. Võitjad väidavad, et tegemist oli demokraatliku EW põhiseadusega, mis pidi tagama selle, et saaks tagasi pöörduda demokraatliku valitsemisviisi juurde. Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; Valimistel taas 80 valimisringkonda. Rr seadis igas ringkonnas üles 1 oma kandidaadi. Samaaegselt võimas propagandakampaania nende 80 toetuseks. Veelgi olulisemad olid need sammud, mida riiklikud org-d astusid opositsiooni tegevuse vaigistamiseks. Opositsiooni teele veeretati kõikvõimalikke takistusi. Kõik koosolekud tuli eelnevalt registreerida politseis, koosolekud suruti võimalikult väikestesse nurgatagustesse ruumidesse, võimalikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
