maha suruda Tsetseenia iseseisvumispüüdlused. See tekitas Venemaa demokraatlikes ringkondades suurt pahameelt. Ohvriterikas sõda kestis kaks aastat, mille Venemaa sisuliselt kaotas. 1996. a. augustis kirjutasid vene kindral A. Lebed ja A. Mashadov Tsetseenia esindajana (hiljem Tsetseenia president) alla rahulepingule. Kuid Tsetseenia ja Venemaa vastuolud jäid sõjast hoolimata lõpuni lahendamata. 1996. a. juunikuus algasid presidendivalimised, kuid ei rahvas ega sõjavägi polnud enam Jeltsini poolt. Jeltsin sai südameataki. Ometi kinnitas presidendivalimiste teine voor juulis Jeltsini võitu. Mis siis tõi Jeltsinile võidu? Jeltsinit oli nüüd valmis toetama Venemaa finantsoligarhia, kel puudus selge esindatus Venemaa võimukoridorides. Kuna Jeltsisni kehv tervis oli juba ilmne, leidsid finantsmagnaadid ja suurtöösturid (Berezovski, Potanin jt
Brasiilia koosneb 26 osariigist, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik. Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust
Anglo-Ameerika: 1)Kohtunikud kodanike poolt ametisse määratud, ei pea olema juriidilist haridus. 2)Pole notareid ega kinnisturaamatuid. 3)Vandemehed (12), advokaat rõhub nende tunnetele. 4)Ühtne kohtusüsteem, tipuks ülemkohus. 9. Mis on omavalitsuse ülesanded? (3) Kuidas jaotuvad ülesanded volikogu ja vallavalitsuse vahel? 1)sotsiaalabi ja -teenuseid 2)vanurite hoolekannet, 3)noorsootööd, 10. Kuidas toimuvad presidendivalimised Eestis? Too välja kaks erinevat võimalust. 1)Riigikogu valib Eestis presidendi, milleks on vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, s.o 68 häält. 2)Kui riigikogul ei õnnestu valida Vabariigi President, siis läheb valimine valimiskogusse. (Valimiskogu ühe osa moodustavad parlamendi liikmed. Teise osa valivad kohalike omavalitsuste volikogud, lähtudes riiklikku registrisse kantud hääleõiguslike kodanike arvust oma haldusterritooriumil presidendi valimise aasta 1
kas juhuslik või eesmärgipärane 1937 Neyman: suund juhuslikule valikule 1946 Cochran: superpopulatsioon, lõplik üldkogum kui lõpmatu üldkogumi realisatsioon, mida kirjeldab mingi mudel 1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike (juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine Valikuuringute rakendamine: USA presidendivalimised Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega, keda valiksid. Edukas 1920-1932. Vale ennustus 1936 (vabariiklane Landon, tegelikult suure eduga presidendiks demokraat Roosevelt) 1) postkaardid (10 mln) saadeti laiali auto- ja telefoniomanike nimede järgi 2) tagasi laekus 2 mln. George Gallup: 1936-1944 edukas, kasutas populatsiooni proportsioone järgivat kvootvalimit Eksis 1948, (1940 rahvaloenduse proportsioonid ei sobinud enam)
jäänud poliitilise avalduse kohta 2. lõik Venemaa kohalikud Soome ... valimised parlamendivalimised 3. lõik Euroopa Liidu USA ... migratsioonipoliitika presidendivalimised PS, kõiki teemasid muidugi listi kirja panna ei saa. On teemasid, mis on kindlad (nt valimised), kuid on ka neid teemasid, mille juhtumist ja kulgu ette ei tea ning nii ei saa neid ka listi sisse kirjutada (nt terrorirünnakud, looduskatastroofid vms). Arvutati kokku mingi perioodi (kas kvartali, poolaasta vms) kõikvõimalikud tekkivad kulud. See on oluline protsess, et kogu perioodil oleks tiimil piisavalt rahalisi ja ajalisi ressursse, et kõik plaanitud
või osaliselt peatatud. Poliitika Suurem osa Haiti ajaloost on möödunud poliitilise vägivalla tingimustes ja korrumpeerunud diktaatorite võimu all. 1990 valiti pärast kolmkümmend aastat kestnud diktatuuri ja sõjaväe valitsemist presidendiks Jean-Bertrand Aristide. Suurema osa tema ametiajast valitses sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta, kuid 1994 õnnestus Aristide'il võimule naasta. 1996 valiti presidendiks Aristide'i lähedane abiline René Préval. 2000. aasta presidendivalimised, mida opositsioon boikoteeris, võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusevastased protestiavaldused vägivaldseiks. 11 RAHVASTIK Demograafilised näitajad Haiti on üks tihedamailt asustatud riike maailmas. 354,3 in/km´2. Rahvastiku aastane iive on 1.7% Tööhõive on madal. Linnad Umbes 80% elanikest elab maal. Pealinn Port-au-Pronce on kiiresti kasvanud. Seal
Rahareform toimus 20. Juunil 1992. aastal. Kell 4 hommikul sai Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu. Ehkki skeptikud ennustasid kroonile koheselt peatset kadu, osutus rahareform edukaks. Toimusid ka Riigikogu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Neil saatis suurim edu valimisliitu ,, Isamaa" . Valitsuse etteotsa sai ,, Isamaa" liider Mart Laar. Ühtlasi toimusid ka presidendivalimised. Avalikkusele vastu tulles tehti uue põhiseaduse järgi toimuvatele esimestele presidendivalimistele erandi ja sätestas, et valib rahvas. Kõige enam hääli said Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Kuid presidendiks pidi saama kandidaat, kes kogub üle 50% antud häältest. Kui kellegil see ei õnnestu, siis valib presidendi kahe enam hääli saanud kandidaadi hulgast siiski Riigikogu. Ehkki Rüütli häältepagas oli suurem, eelistas Riigikogu siiski tema konkurenti
ametikoha. 33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused, õigus parlament laiali saata, ise õigusseadusi välja kuulutada ja parlamendi seausi keelata. President valiti otsestel valimistel. Põhiseadus hakkas kehtima 1.jaan. 1934 Oli teine põhiseadus. Pidid toimuma kohalikud valimised kui presidendi valimised. Pidid toimuma presidendivalimised, 4 kandidaati: Päts-põllumeestekogude poolt, Laidoner-Asunike poolt, Rei-sotsiaaldem. Poolt, Larka- vapside poolt. Sisepoliitika Vaikival Ajastul: 12.märts 1934 toimus riigipööre. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra 6. Kuuks. Laidoneri sõjavägede ülemjuhatajaks ja vabadussõdalaste liit määrati likvideerimisele. Aktiivsed vapsid pandi vangi, rahvateadvusse ei jõudnud midagi. Vaikiv Ajastu: Võim koondus triumbiraadi kätte
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
annab meile julgeolekugarantiid", tsiteerib teda 29. IV 2004. a. Financial Times. Niisiis võib Saksamaa rolli Prantsusmaa välispoliitika osana pidada minevikku kuuluvaks. Kuigi tugev Prantsuse-Saksa koostöö jääb ka tulevikus ELi jaoks ülioluliseks, püüab Saksamaa end tasapisi ankurdada Euroopa keskpaika ning hakkab balansseerima Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. PRESIDENDIVALIMISED. 24. V 1999.a. valis Liidukogu Saksamaa presidendiks Johannes Rau SDP-st. 2004. a. presidendivalimised võitis kristlike demokraatide (CDU) kandidaat, senine IMFi juht Horst Köhler, kes asus oma ametipostile 1. juulil. Köhleri võidu arhitektina nähakse CDU juhti Angela Merkelit, kes avaldas lootust, et võimuvahetus presidendipostil annab kristlikele demokraatidele lootust ka kahe aasta pärast toimuvatel parlamendivalimistel võita sotsiaaldemokraate. Oma esimeses kõnes rõhutas Saksamaa äsjavalitud president, et riik vajab eduka tuleviku tarvis majandusreforme ja poliitilist erksust.
Järgmisena oli Lennart Merit näha tegutsemas loomeliitude pleenumil, mis toimus 1.2. aprillil 1988. aastal Toompeal Peale seda loob Meri Eesti Intsituudi, läbi selle hakkab suunama noori välismaale õppima. Lennart oli 1990-1992 aastani välisminister. Lühikest aega oli Lennart Eesti Vabariigi suursaadik Soomes, samal aastal kandideerib Meri Eesti presidendiks. Hoolimata sellest, et põhiseadus oli välja antud, mis sätestas kindla presidendi valimise korra toimusid presidendivalimised siiski rakendusseaduse järgi. Meri ei võitnud presidendivalimisi esimesel korral, teine voor toimus valitsuse hääletusel, kus sai Meri valitsuse enamuse ja sellega ta oli valitud Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Georg Meri, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 19922001, võib lugeda üheks tõsiseltvõetavamaks presidendiks. Tema jaoks oli oluline, et ka välismaailm teaks Eesti olemasolust ja nägi seetõttu suurt vaeva. President Merit võib nimetada eestlaseks suure
a. Etioopia kriis ja 1939.a. Talvesõda. Sellest tulenevalt toimus lõplik lagunemine enne II Maailmasõda. Nii realistidel kui liberalistidel tekkisid uued voolud, vastavalt neorealism ja neoliberalism. 1980- ndatel tekkis neo-neo debatt, kus mõlema koolkonna pooldajad vaidlesid peamiste probleemide üle rahvusvahelistes suhetes (nt rahvusvaheline koostöö, anarhia olemus ja tagajärjed, absoluutsed ja suhtelised kasud). Pilet 13. Teised presidendivalimised 1996 Teised presidendivalimised toimusid 1996.a. augustis-septembris ja nende puhul juhinduti juba täies ulatuses põhiseadusest. Põhiseaduse järgi presidendi valimist alustab Riigikogu, kellel on õigus üles seada ka kandidaate. 1/5 ehk siis 21 Riigikogu liiget kinnitavad oma allkirjaga vastava kandidaadi ülesseadmise. Riigikogus võib toimuda kuni kolm valimistevooru:
Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt varem 20 aastaselt.VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel. Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi määratutest või vastavalt ametikohale. 1938. aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, siis Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K. Päts. Vaikiva ajastu e. esimese Eesti Vabariigi lõpp 28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine
hävingu algust. 8. detsembril 1863 andis president välja dokumendi, millega lubati amnestia kõigile Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grant'ile. Sama aasta juunis nimetati Lincoln uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks ja võitis 8. novembril toimunud presidendivalimised, saades 212 valijamehe hääled 233-st. 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks; asepresidendiks sai senaator Andrew Johnson. 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed Virginia osariigis Appomattoxis kindral Granti juhitud Ühendriikide vägedele - seda loetakse tänaseni Ameerika kodusõja lõpuks. Juba 10. aprillil algasid Washingtonis pidustused võidu tähistamiseks. Lincolni juhtimisel oli kodusõda
Konföderatsiooni hävingu algust. 8. detsembril 1863 andis president välja dokumendi, millega lubati amnestia kõigile Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grant'ile. Sama aasta juunis nimetati Lincoln uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks ja võitis 8. novembril toimunud presidendivalimised, saades 212 valijamehe hääled 233-st. 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks; asepresidendiks sai senaator Andrew Johnson. 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed Virginia osariigis Appomattoxis kindral Granti juhitud Ühendriikide vägedele - seda loetakse tänaseni Ameerika kodusõja lõpuks. Juba 10. aprillil algasid Washingtonis pidustused võidu tähistamiseks.
1980.-90. aastad.Alfonsin rakendas hulga meetmeid ,mille eesmärk oli tervendada majandust,tasakaalustada läbirääkimisi Argentina võlgade maksetähtaegade pikendamist üle,meelitada riiki investeeringuid,lõpetada inimõiguste rikkumine ja tuua armee tsiviilvõimu kontrolli alla.Ent majandus oli jätkuvalt madalseisus,tuli ette sõjaväe mässe ning rahva toetus valitsusele hakkas vähenema. 1989. a mais võitis presidendivalimised Õigluspartei liige Carlos Menem.Peaaegu kohe pärast võimulesaamist üritas ta majandust virgutada ning kaotas mitu seni kehtinud piirangut. Püüdes aeglustada inflatsiooni, sidus valitsus 1991 peeso kursi USA dollari omaga. Ehkki Menem suutis inflatsiooni vähendada, meelitada uuesti riiki väliskapitali ja edendada majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid.Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks
1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine Saksamaa president Paul von Hindenburg, NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana Theodor Duesterberg (Deutschnationale Volkspartei, DNVP). Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest. Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu. 9. Saksamaa sammud sõja suunas Nii NSV Liidus kui ka Saksamaal kaotati tööpuudus. Nüüd, mil streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, võis ühe ja sama piiratud koguse ainelisi hüvesid jaotada suurema arvu töötajate vahel. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored: osa võeti sõjaväkke (pärast üleüldise sõjaväekohustuse taastamist 1935
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha, vanuritele pension, vasetele peredele toetused), põllumajanduse reguleerimine (tootmispiirangud), riigi kontroll panganduse üle. 7. 1933 hakati kriisist üle saama, 1936 võitis Roosevelt presidendivalimised ülivõimsalt 8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda
aastal järglaseks määratud Viktor Janukovõtsi veskile. Kurb reaalsus jõudis Ukrainasse ametlikult 2010. aasta alguses toimunud presidendivalimistel, mil hädise mõne protsendise enamusega (48,95% Janukovõtsi poolt, 45,47% Tõmosenko poolt) otsustati Ukraina saatus. ,,Ukrainas öeldakse, et kui tahad saada võimule, peab sul olema Ida-Ukraina oligarhide toetus. Kui tahad võimule jääda, peab sul olema ka Lääne-Ukraina rahva toetus. Tõmosenkol olid, nagu presidendivalimised näitasid, Lääne-Ukraina inimeste hääled, aga idapoole miljardäride toetust enam mitte. See talle saatuslikuks saigi." (Ranne) Ja nagu SRÜ riikides ka varem toimunud, siis poliitiline konkurent osutus opositsiooni jätmiseks liiga ohtlikuks ning ta tuli kõrvaldada. Seekord siis läbi järjekordse kohtuotsuse ning seitsmeks aastaks vangi saatmise. Huvitav on nüüd jälgida, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu õigeksmõistev otsus suudab midagi muuta. Ise ma seda kahjuks ei usu.
3.James Madison Astus ametisse 1809, lahkus ametist 1817. 18011809 oli Madison USA riigisekretär. Madisoni ajal sai presidendi residentsiks Valge Maja, kuid see põletati USA-Suurbritannia sõja ajal 1812 sisuliselt maha. Hiljem see taastati. Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 4.James Monroe Astus ametisse 1817, lahkus ametist 1825. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid. 1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased, mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Monroe ajal tõusis USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika
3. Banner- lipp, võitluslipp, plakat 4. Redecorate- 5. Identify-samastama, identifitseerima 6. Acorns- tammetõru 7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6. Diversity- mitmesugusus, mitmekesisus 7. Assume- enesele võtma, omandama, omastama 8. Presidental- presidendivalimised 9. Election- valimine, äravalimine 10. Dozen- tosinakaupa, tosin 11. Among- hulgas, seas 12. Entrenced- 13. Statement- nentmine, sedastamine, teadanne, avaldus Lk 35 1. Reasoning- arutamine, arutlemine, arutlus, mõtlemine 2. Cost- effectively- efektiivne maksumus 3. Wholesale- hulgikaubandus, hulgihinnaga 4. Fortunate- õnnelik, õnneks olev, õnnekombel juhtunud 5. Skillful- osav, kogenud 6. Chunk- kamakas, käntsakas, suhisema, mürtsuma 7. Hesitate- kõhkema, kõhelma, ebalema, kokutama 8
sissetulekud hakkasid taas kasvama · Kehtestas kontrolli panganduse üle => lubas tegutseda vaid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati 1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Franklin Delano Roosevelt · Ameerika Ühendriikide 32. president. · On 4. korda järjest Ühendriikide presidendiks valitud. · Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis
Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer · Lepingu rikkumine: Kohustuslik sõjaväeteenistus, Austria liitmine 8
AOLi teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.[157] Ka Twitter ja Vikipeedia olid rivist väljas.[158] Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii mitmeid kordi loetud. [159] Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest. See teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5%-s säutsudest.[154][160] MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi. [161] Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti seebiooperi "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast. [162] Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated ABC World
Tööpuuduse vähenemine Elujärje paranemine Kõigele sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks Falklandi sõda 1982 Falklandi saared olid vaidlusobjekt Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982 aasta kevadel hõivasid Argentiina väed Falklandi saared Suurbritannia sõjalaevastik vallutas saared tagasi Võit tõstis Suurbritannia rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust USA 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks Ronald Reagan 1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan „Reaganoomika“ Reagani majanduspoliitika: Sotsiaalprogrammide kärpimine Maksude vähendamine Eraalgatuse soodustamine Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel algas USA majandustõus Reagani välispoliitika NSVL- kurjuse impeerium Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983 Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata
enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe. Enne 16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala inkade j aaraucanini indiaanlaste käes. Kuigi Tsiili kuulutasend juba 1810. aastal iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle tegelikku võitu enne 1818. aastat . Marksistlik valitsus kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse reziimi juhi Pinochetti poolt. Tema valitses 1990. aastani , kui toimusid sõltumatud presidendivalimised Pärast 17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal on Tsiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud. Valitsuse majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate eksportijate hulka. 2002. aastal sõlmis Tsiili Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu, et tihendada omavahelisi majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid. Esime Esimese
13 Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Praegune Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestab presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 7. maist 1995.a. on presidendiks Jacques Chirac. President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi (2001.a. vastuvõetud seadusemuudatus) 5 aastaks. Viimased presidendivalimised toimusid 2002.a. mais, mille tulemusel sai Jacques Chirac uuesti presidendiks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid: · Kommunistlik Partei (Parti Communiste) · Rohelised (Les Verts) · Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens)
miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. 8. F. D. Roosvelt ja tema ,,Uus kurss" · 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. · USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. · Ergutati tööstust looma uusi töökohti · Pllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hüvitusraha toodangu vähenemise eest · Tööpuuduse leevendamiseks korraldati riiklikult hädaabitöid, näiteks metsa istutamine, mis andis tööd miljonitele inimestele.
Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle rakendada kontrolli. Näiteks likvideeriti Rockefelleri trust, kuid kõik ta üksteist kompaniid jäid endiselt selle perekonna juhtida. Iseloomult oli Roosevelt küllaltki isekas ja auahne mees. 1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika
Enesekaitsevõime. Fair play. Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Valimised. Võimude lahusus Valimised Valimisteks nimetatakse tavaliselt rahvahääletust, mille tulemusena jagatakse ametikohti või positsioone. Iga demokraatliku korra üheks olulisemaks tingimuseks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised. Periood võib riigiti erineda. Nt presidendivalimised: Iirimaal valitakse 7.a-ks., Soomes 6.a.-ks, Prantsusmaal ja Eestis 5.a.-ks, USA-s ja Venemaal 4.a-ks. Valimistel on võimalik eristada ühelt poolt aktiivset valimisõigust ehk igaühel peab olema õigus valida kui teiselt poolt passiivset valimisõigust ehk igal ühel on võimalik saada valitud. Valimised toimuvad üldjuhul ühe päeva jooksul. Üldmõisted (Eestis põhiseaduse paragrahv 60)
asuti välja töötama põhiseadust. · 1789 a. Kehtima hakkab põhiseadus. Ameerika oli tugeva keskvõimuga riik, mida nimetati föderaalvõimuks. George Washington valitakse esimeseks USA presidendiks. Rajati uus pealinn Washington. 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on! · 1860 a. Presidendivalimised võitis Abraham Lincoln, kelle puhul kardeti et ta kaotab orjanduse ja muudab Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerikast majanduslikult sõltuvaks, mistõttu löödi Unioonist lahku ja moodustati uus Ameerika Osariikide Konföderatsioon. · 14. aprill 1861 sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. · 21. Juuli 1861 esimene lahing (Bull run'i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed
järjest hoogu. Selle tulemusel hakkas levima inimeste seas umbusaldus. USA-s elanud mustanahalised ning ka mõned valge nahaga inimesed pöörasid kommunistide poole ning 10 protestisid(joonis 9) sõja vastu. Märtsis 1968 toimus My Lai veresaun, kus tapeti ligi 100 meest, naist ja last. Joonis 9. USA-s toimunud protest sõja jätkumise vastu USA-s võitis presidendivalimised Richard Nixon(joonis 10), kes võttis enda peale vastutuse edaspidises sõjas. R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27
kohalike omavalitsuste esindajate kogu. Jaan Tõnisson oli ainus opositsioonikandidaat alamkoja Riigivolikogus. 80-st liikmest 65 hääletas Päts ja 14 Tõnisson. Riigikohus ei olnud opositsioonikandidaate ega kohalike omavalitsuste esindajate assamblee. Sealt sai Päts 36 häält kokku 36-st ja 113-st kokku 120 häält. Põhiseaduse kohaselt, kuna nii Riigikogu kaks koda kui ka kohalike omavalitsuste esindajad olid nimetanud sama kandidaadi, tühistati presidendivalimised. 24. aprillil 1938 kokku kutsutud kollektiivne valimiskogu hääletas 219-ga kandidaadi kasuks ja 19 hääletamissedelit jäeti tühjaks. Kokku oli 240 häält 219 enam kui vajalik 3/5 enamus või 144 häält. Samal õhtul andis Päts Riigikogu ees presidendi ametivande ja sai seega esimese Eesti presidendiks . Päts märkis: "Ja kui täna oleme jõudnud aja ja kohani, kus oleme üles ehitanud ja organiseerinud oma riikliku institutsiooni, siis see on minu elu kõige õnnelikum päev
1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigid olema peab. Koostati uus põhiseaduse eelnõu, mis 1936. aasta veebruaris läks rahvahääletusele ja mida saatis ka edu. See põhiseadus kehtestas samuti Eestis autoritaarse korra. 1938. aastal toimusid presidendivalimised, kus 9. mail nimetati K. Päts presidendiks. 3 Välispoliitika Eesti vabariigi välispoliitika põhisuunad ja meetodid olenesid objektiivsusest: Eesti geopoliitilisest seisundist, Eesti ajaloost, reaalsest rahvusvahelisest olukorrast jne. Eesti, Läti ja Leedu olid Euroopa uusriikideks. Kuid nad olid vaid keskmise arengutasemega väikeriigid, kes algusest peale pidid muretsema oma tuleviku, oma püsimajäämise pärast
üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hiljem 11. Septembril 2001 ründasid al-Queda terroristid Maailma kaubanduskeskust ja Pentagoni, tappes ligi 3000 inimest
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler.
NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2...............................................................................................................................Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10............
Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA.Vabariiklased eemaldusid Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
mis neid iseloomustab? Bürokraatia on viis, kuidas kehtestatakse seadusi ja kuidas neid ellu viiakse. Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 14. Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Presidendivalimised 15. Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust. Too elulisi näiteid. Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi
● tööpuuduse vähenemine ● elujärje paranemine kõigele sellele aitas kaasa SBR muutumine naftariigiks Falklandi sõda 1982 Falklandi saared olid vaidlusobjekt Sbr ja Argentiina vahel. 1982aasta kevadel hõivasid Argentiina väed falklandi saared. Sbr sõjalaevastik vallutas saared tagasi. Võit tõstis Sbr rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust. USA 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks. Ronald Reagan 1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan Reaganoomika Reagani majanduspoliitika: ● sotsiaalprogrammide kärpimine ● maksude vähenemine ● eraalgatuse soodustamine Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus. Reagani välispoliitika NSVL-kurjuse impeerium Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983. Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata.
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d’Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse, mis ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. Tema ajal algas ka Prantsusmaa taaslähenemine NATO-le ja USA-le. Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht ja väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Esimese suure lääneriigi juhina külastas F. Mitterand pärast taasiseseisvumist ka Eestit 1992
kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna
parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP · SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised · majanduses suurenes riigi sekkumine natsionaliseerimised jms · välispoliitikas lähenemine USA-le ja NATO-le, suhete halvenemine N. Liiduga d) Gollistid taas võimul · presidendiks Jacques Chirac (1995 - 2007), endine Pariisi linnapea ja peaminister · alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy, kes jätkab Chiraci poliitikat Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
