Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada. ( Anti Selart. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250. ) Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus, mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike leedulaste vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Selline " ristisõjaturism " kestis kuni 15. sajandi alguseni. Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel Neumark
võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht. Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja. Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid. Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Tähtsamad ordukäsknikud moodustasid meistri nõukogu.
Herman on asjaga nõus, kuna soovib võita Amalia südant, seda Franz talle ka lubab Amalia hiilib Vana Moori tuppa, kus viimane magab Mõlemad on Karli tõttu murest murtud ning otsivad ka teineteisega lepitust. Peavad end Karliga juhtunus süüdlaseks, lepivad omavahel ära Tuppa siseneb maskeerunud Hermann, kes esitleb end sõdurina (algas Franzi plaan) Ta toob teateid Karli surma kohta. Valetab, et Karl suri Preisimaal lahinguväljal truu sõdalasena. Annab isale mõõga poja verega, Karli viimane õhkamine Amalia Teade Karli surmast viib isa endast tohutult välja ning Vana Moor sureb Mõõgale kirjutatud sõnad "Franz, ära jäta maha minu Amaliat. Amalia! Sinu vande murdis kõigevägevam surm!" Samal ajal Böömi metsades vestleb Razmann Spielbergiga. Spielberg räägib talle kuidas ta kord oma röövlisalgaga nunnakloostris käis endasõnul nalja tegemas
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade koh...
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Ve...
Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. 10. Mille poolest on sõjaajaloos erakordne Somme´i lahing? - Kasutati esmakordselt tanke. 11. Milline oli Venemaa eesmärk idarindel? Tähtsamad sündmused idarindel 1914 1917? - *Venemaa eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannembergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. *Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada
talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka Poolas ja Ukrainas toimuvast sõjast ja siis tõmbame otsad kokku Põhjasõja lõpuga. 1.Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi Suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Rootsi aeg kestis 1629-1699 (kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav, erinevad ajaloolased tähistasid erinevaid daatumeid.) Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu (Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad Liivimaa hertsogkonna alad Rootsile. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643–1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi Eesti elanikele kaasa palju tähtsaid muutusi. Tähtsamateks neist
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582.aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. ,,Kuldne" Rootsi aeg Eesti aladel. Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti koos Hiiumaaga neli maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sa...
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku ees...
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-1780. Seda iseloomustab usk mõistuse võimlaustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tuntumad prantsuse valgustajad on Voltaire, Rousseau [rus'so] ning Montesquieu [montes'kjö]. Valgustatud absolutism on monarhia ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamsieks ühiskonnas. Valgustatud absolutism esines Preisimaal, Austrias ja Venemaal 18. sajandil. Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj
Prantsusmaal veebruarirevolutsiooni käigus juulimonarhia kukutati ja moodustati Ajutine Valitsus. Novembris võeti vastu uus vabariiklik põhiseadus, mis nägi ette ühekojalise parlamendi, tugeva presidendivõimu ja otsesed valimised üldise valimisõiguse alusel (II vabariik). Detsembris valiti suure häälteenamusega presidendiks Louis Napoleon Bonaparte (N.I vennapoeg). Saksamaal märtsirevolutsioon (vt. õpik lk.220)- ülestõus algas Preisimaal Berliinis, kutsuti kokku Preisi Asutav Kogu, kuningas lubas anda põhiseaduse, mis tegelikkuses kujunes üsna konservatiivseks. Esimene katse Saksamaa ühendamiseks – valiti Üle-Saksamaline Frankfurdi parlament (Saksa Rahvusassamblee), mis lõpetas mõneks ajaks (kuni 1850) Saksa Liidu tegevuse. Austrias Keisririigis puhkes mäss nii Viinis kui riigi suurimas osas, Ungari kunigriigis. - Viinis Metternich lahkus ametist
Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871. Aastast kogu Saksa riigis hilisabsolutistliku riigikiriku tugi. 1817. Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19. Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist
I 1. sündmuste kronoloogia maailmasõja puhkemiseni: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Venemaa asus toetama Austria-ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena, esitades Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ultimaatumi, nõudes mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale. See sundis sõtta astuma ka Inglismaad. 2. sõja põhjused: 20. saj. Alguseks olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära...
I Maailmasõda Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel.Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ning selleks tuli kõigepealt purustada Prantsusmaa.Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa huvid. See poleks veel terve maailmasõda vallandanud, aga sellele aitasid kaasa järgmise asjaolud. Esiteks ei uskunud suurriigid maailmasõja võimalikkusesse ning nad ei pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks. Neile tundus, et võivad tekkida ainult Euroopas piirkondlikud sõjalised konfliktid. Samuti sõda romantiseeriti. Inimeste seas oli kujunenud unelm, et sõda on romantiline ning mingit ohtu ei oodatud. Pigem vastupidi, sõda sooviti ning paljud ootasid seda huviga. 1914ndaks aastaks ei olnud maailmas ka rahvusvahelisi institutsioone, mis oleksid kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Veel ei pannud riigid tähele sõjat...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. ...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisat...
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ul...
· 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. · 1533 - esimene teade mustlastest Eestis. · 1535 - Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. · 1549 - suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde.
Lembitu - Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra,levitas liivlaste seas ristiusku.1186-96 I Liivimaa piiskop. Modena Wilhelm- Paavsti saadik,moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi.Itaalia vaimulik ja diplomaat,tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-ja Preisimaal Martin Luther-1483-1546 saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon,oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp,populaarne jutlustaja.1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäe kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane.
kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti
talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja...
Diderot entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt. Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik. · Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias.
Prantsusmaa Tegi panuse tugevatele kindlustustele, prantsuse saksa piiril. Prantslased jätsid kindlustamata suure osa belgia piirist. Inglismaa Nemad kavatsesid oma eesmärgi saavutada teiste abiga, toetas rahaliselt liitlasid Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopad kavatseti sõdima hakta 70 000 mehelise armeega. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida preisimaal, et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme
Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. Pt. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias Preisimaa valgustatud valitsejad, miks peeti neid valgustatud valitsejateks ? Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi, tema õukonnas elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid, kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult.
Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud) Loodi vallakohtud Mõju Talupoeg jäi pärisorjaks Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus. Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud.
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekita...
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
lib. vastu ja saksa rahva ühendamise poolt (liberalism ei soosi konkreetse piirkonna/riigi huve, vaid muudab pinnase soodsaks muude jõudude võimulepääsemiseks). Liberalistlikud näited: 1815.a Saksa Üliõpilaste Liit Jenas; 1814-20 Lõuna-Saksa konstitutsioonilised monarhiad (Baden); Põhja-Saksamaal Saksimaal ja Hannoveris. Liberalism levis pigem katoliiklikes piirkondades ja Saksa väikeriikides. Konservatism: levik protestantlikul Preisimaal. Baieri dilemma: 1848.a revolutsioonide laine (mh Ungari iseseisvumine, Austria-Ungari teke) Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele.
september 1217. Vjatsko-1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal. Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister, kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad. Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344
valduste võimalikku laialijagamist. Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia. Teised riigid olid varem nõustunud pragmaatilist sanktsiooni tunnustama, aga kui Karl suri, püüdis enamik Austria naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist,
revolutsiooni. Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse kukutamiseks. Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere põgenemiskatse läbikukkumine kutsus esile monarhistide aktiivsuse Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal. Kuninganna pidas salajast kirjavahetust Austria imperaatori Leopold II ga. Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi. Äärmuslikku terrorit toetas Marat oma ajalehes ,,L Ami du Peuple". 1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi kehtima, kuna valimistsensuse tõttu jaotati kodanikud aktiivseteks ja passiivseteks kodanikeks. Rahva hulgas süvenesid vabariiklikud meeleolud.
valduste võimalikku laialijagamist. Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia. Teised riigid olid varem nõustunud pragmaatilist sanktsiooni tunnustama, aga kui Karl suri, püüdis enamik Austria naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist,
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. 15) Iseloomustage agraarreforme 18. sajandi teisel poolel. Eeldused agraarreformide läbiviimiseks lõi üleeuroopaline poliitiline ja ühiskondlik areng, eelkõige agraarreformid Preisimaal ja sealsete talupoegade vabastamine pärisorjusest 1807. aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid
õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule uus õpetus liivimaal (riias) 1521 pildirüüste mitmesajapealine saklastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks Saksa ordu Liivimaa haru positsioon muutub Preisimaal ordu sekulariseerub kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu Preisimaa haru laiali jutlustaja Melchior Hoffmann kõige värvikam kuju liivimaa usupuhastuse ajaloos kasuksepp olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju kui teda vahistada üritati, vallandus tartu pildirüüste linnad reformatsiooni tugipunktid kiriku positsioon nõrgeneb, raad juhib
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Ajaloo kontrolltöö Villu II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodus...
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siins...
Pullaad- seadused Võimusümbol- peakirik katedraal e. Toomkirik (nt Tallinna toomkirik, Tartus toomemäel) Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Riia kirikuprovints Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne, Riia Lundi kirikuprovints Tallinn Ainult vaimulik võim Saksa ordu Loodi 12. saj Palestiinas 14. saj. Keskus Preisimaal Kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Liivimaa keskus Riia, hiljem 15. saj Võnnu (viidi turvalisuse tõttu ära, sisemaale) Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks Käsknikud Ülesanne ellu viia meistri käsud Linnused Nt Viljandi lossimäed aka kontuurlinnus, Paides tornlinnus
võimlemisliikumine? Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene korporatsioon 1815. Aastal, nemad võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817. ja 1818. aastal tulid üliõpilased üle Saksamaa kokku, et arutada rahvaste tuleviku üle. Kes võimles, see tunnistas ennast saksa rahvuslaseks. Suurima kandepinna leidis võimlemisliikume Preisimaal. Seltsid ühendasid ennekõike poliitiliselt aktiivsemaid noori ja haritlasi, kellest suure osa moodustasid üliõpilased. 1819. aastal kehtestati võimlemise piirangud. 8) Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840. aastatel rahulolematu? 1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga
Läbikukkumise põhjus oli kohalike toetuse puudumine. Seetõttu tugines ta eestlastest ülikutele. 1234 sai uuesti Modena Wilhelm legaadiks, taastas Saare-Lääne piiskopkonna. Jällegi Riiat toetav leer. Balduini ebaõnn ja Wilhelmi naasemine oli Mõõgavendade jaoks võit, kuigi olukord oli üsna jama. Ordu vastu oli paavst. Taani kunn ei tahtnud ka pretensioonidest lahti öelda, ordu vajas liitlast. Liitlaseks sai Saksa ordu (12saj lõpp Pühal maal). Too hakkas 13saj algul Preisimaal tegutsema ning sattus Poola vürstidega vastuollu. Koostöö Saksa orduga ei olnud esialgu edukas. Saksa ordu jaoks tähendanuks ordude liitmine soovimatuid poliitilisi konflikte. Pealegi, mõõgavennad seadsid tingimusi, tahtes säilitada autonoomiat. 1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti tingimusteta Saksa orduga
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
pealinna - Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkastes oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelm, kes pidas 1237/1238
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
