Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad
koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa plaan: lootis teiste abile, toetas liitlasi rahaliselt, mehi sõtta taheti saata 70 000. TOIMUSID POSITSIOONISÕJAD. Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel, vastandiks on manööversõda. Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Belgiasse ja
oskusi ega tahet valitseda. Sophie Friederike Auguste Click to edit Master text styles Second level Katariina II, lisanimega Third level Suur .Sündis 2. mai 1729 Fourth level Fifth level aastal Preisimaal. Suri 17 nov. 1762 .a. Oli Peeter III abikaasa. Katariina II oli nimelt, nümfomaan, ning sellepärast oli tal palju armukesi. Oli väga pühendunud vene olemuse tundmaõppimisele.
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea 4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid. 3
Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused PÕHJUSED · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. ...
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Imma...
tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt.
Kokku leppida ei suudetud pikka aega ka vaherahu sõlmimise kohas, kuna mõlema uhkuse pihta käis vastase poolt pakutud kohaga nõustumine. Viimaks nõustusid mõlemad pooled siiski Narva-lähedases Vallisaare külas rahuläbirääkimisi pidama. Et püsivat rahu sõlmida ei õnnestunud, võeti suund vaherahule. Vallisaare vaherahuga jäid Eestis ja Lätis vallutatud alad kolmeks aastaks Venemaa kätte. 1660-Oliva rahu 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Danzigi (Gdańsk) lähedal Oliva kloostris sõlmitud rahuga lõppes Rootsi ja Poola vaheline vastasseis Balti provintsides. Rootsi kinnistas oma valdused ning sai neile juurde veel seni Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud rootslastega asustatud Ruhnu saare
aasta novembris-detsembris Cambria all. Inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi, suunates suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. 3.2. Sõjategevus idarindel 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria-Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria-Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede
Kurt Lewin Lewin sündis 9. septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi tundma grupi mõjust indiviidi käitumisele. Lewin uskus, et grupi identi...
(1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87) Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva
Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel
Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Samal ajal murendasid need sõjad enamikus Euroopa maades kehtivat seisulikku korda ja tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale. Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideedele levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides. Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlassuhete sõlmimiseni
Pr. Absolutism Louis XIV näitel: Louis saatis 1614. Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM -Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine, parandades seadusi ja teostades reforme. · Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele. · Preisimaal kuningas Friedrich II Suur 1780-1790 · Venemaal keisrinna Katariina II 1762-1796 Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia monarhiavorm, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse või/ja prlamendi tegevusega · Inglismaal 1689 a. Õiguste billiga. · Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92 · Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...
vajalikkust? Tähendab et, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire´i ja Rousseau põhiseisukohti ! Voltairei tähtsus: eitas, kritiseeris vana kora Prantsusmaal, aitas tuua murrangut inimeste mõtteviisi. Võtles katoliku kiriku vastu. Lähtus nn loodusõiguse teooriast.Rousseau idealiseeris loodulähedust. Pidas rahvast võimu allkaks. Poliitiline ideaal-vabariik. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II suure valitsemisaega Preisimaal ! W.I Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud merkantilismi esindajana. Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine
Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele. Vene tsarism oli sunnitud suurematele järeleandmistele Baltikumis. Eeskujuks võeti 1807.a agraarreform Preisimaal. 5. 1816/1819 talurahvaseaduste sisu Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, samas oli maa mõisniku ainuomand. Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma
Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleo...
ESIMENE MAAILMASÕDA Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal. Esimene maailmasõda on saanud oma nime sõdivate riikide rohkuse tõttu(sõjas osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust) .Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria Ungari, Türgi ja Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal. Antant oli liit mis sõlmiti Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Esimene maailmasõda (algselt maailmasõda) sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Seal kasutati esimest korda keemiarelvi ja toimus pidev pommitamine lennukitelt. Sõjas suri üle 9 miljoni inimese. Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Üheks põhjuseks oli veel koloniaalvaldu...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada
kaasnesid tingimata pidustused. uudissordi eest maksti suuri rahasid, üks sibul võis maksta tuhandeid kuldnaid. Kuulsad aiandusfirmad korraldasid igal aastal niinimetatud paraadnäitusi, kus hüatsinte võis imetleda massilistes kogustes, loomulikult sõlmiti sel ajal ka ärilisi kokkuleppeid. 10 Hollandist levis hüatsindikultuur Saksamaale, eelkõige Preisimaale, hiljem edasi Prantsusmaale. Preisimaal hakkas hüatsindikasvatus arenema eriti pärast seda, kui siia asus elama pelju Prantsusmaalt kirikukonflikti pärast pagendatud hugenotte. Hugenotid mõjutasid üldse soodsalt saksa aiakunsti arengut sel perioodil. 18. sajandi lõpul korraldas üks hugenottide järglasi, aednik David Buchez Berliinis esimese suurejoonelise hüatsindinäituse. Mõne aasta pärast avas tema sugulane hüatsindiaia kõrval kohviku. Sai
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Esimene Maailmasõda Referaat Pärnu, 2011 2 Sisukord Sõja põhjused.......................................................................4 Maailmasõja ajend............................................................... 5 Sõjaplaanid........................................................................... 6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel....
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub p...
1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545. Tema teoseks on veel
o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks o Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid TAANI ALAD o Taani kuninga ISIKLIK valdus o Läänistamine o Tugeva vasallkorra kujunemine MAAHÄRRADE KONFLIKTID JA SÕJATEGEVUS 13.-15. SAJANDIL
vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes sõlmitud rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Altmargi vaherahu oli poola ja rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahumis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja. Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti, mille Venemaa oli Vallisaare vaherahuga 1658 endale saanud. Kärde
kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist
sõda. ülemvõimu Karlos II ilma tunnustamine tagasi vallutada. Võitlus Läänemerel järeltulijateta. Louis ülemvõimu pärast XIV tahab trooni Võitlus Euroopas Venemaa soovis ülemvõimupärast väljapääsu Preisimaal Läänemerele Sündmused 1618-23-Tsehhi 1700-Rootsi lööb 1704-Inglased 1740-1742 - Suur sõda sõda(ta kaotab Taani Ja vene vallutavad I Sileesia sõda kolooniates autonoomia) vägesid Gibraltari 1744- II Sileesia 1757-Preisimaa
Talupoegade õigused: "Iggaüks" kui talupoeg hoidis talu ja maad hästi, võis ta selle edasi pärandada kui talupoeg oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, siis ei tohtinud õigus oma vallasvarale millisel juhul ja milliseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? oli vaja vallakohtu nõusolekut inimesi ei tohtinud müügiga lahutada maast ei tohtinud eraldi müüa kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem olla, viletsamasse olukorda ei tohi müüa millised piirangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega? mõisnik ei tohi makse ja koormisi tõsta, kui peremees maksab ausalt kõik ära 19. sajandi alguse reformid Eeldused Valgustusideed valgustussajand seab esiplaanile peale mõistus pärasuse, teaduse ja hariudse vanade ja väljakujunenud sidemete ümbervaatamise (talupoja sõltuvu...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabii...
maini 1804 oli ta esimene konsul.18. maist 1804 kuni 11. Aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta tavalise prantsuse mehe pikkune -- umbes 168 cm. Sõjaväe komplekteerimine muutus enim Prantsusmaal ja Preisimaal. Olulisemad reformaatorid olid Carnot`, Scharnhorst ja Gneisenau. Venemaal said uuenduses sõjanudses teoks alles pärast pärisorjuse kaotamist, mis toimus 1861. aastal. Vene reformaator oli Miljutin. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri- Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika areng mõjutas sõnajdust mitmeti. Sõda muutus efektiivsemaks, enamjaolt tähendas see ohvriterohkemaks. Suur uuendus oli raudtee ehitamine.
sõpruse ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida ja Põhja-Euroopas vallutades 1809 Soome Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania
*REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid / Kaotati pärisorjus / Likvideeriti tsunftid / Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine *1849. AASTA KONSTITUTSIOON SAKSAMAAL / Ühtne Saksa keisririik
Määrimaal( kaks viimast Tsehhi alad) · Habsburgide valduste kõrval kujunesid tugevateks riikideks Saksamaal PREISIMAA ja AUSTRIA. Selle põhiosad olid : · Endine Saksa ordu ala Poola kirdeosas, · Praeguse Kaliningradi (Königsberg) oblast · Brandenburgi kuurvürst Berliini ümbruses · 17.saj ühendati need alad Hohenzollern IIite dünastia võimu all · Kulsaim valitseja Preisimaal oli Friedrich wilhelm I poeg Friedrich II Friedrich II (1740-1786) · Sündis 1712.a. · Hochenzollernite sünastia esindaja · Isa karm sõjaväelane ja ema Sophie Dorothea oli leebem ning püüdis poega kasvatada valgustatud kirjandusega. Perekond · Friedrich'i ei huvitanud naised ja olevat elanud terve elu tsölibaadis · Isa sundis abielluma Elisabeth Christine'ga kellega ei suhelnud peaaegu üldse (külastas kord aastas)
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ...
poliitilist võimu, seega revolutsiooni üks põhjusi oli riikide põhiseadusliku korra kehtestamine o 1846-1847 oli ikaldus, millega kaasnes ka langus tööstuses, need sündmused tõid endaga kaasa töölisklassi sotsiaalse rahulolematuse. o Rahvusliku liikumise tõus, mis lõppkokkuvõttes taotles rahvusriikide rajamist · Maad, kus toimusid revolutsioonid o Prantsusmaa o Saksa Liidu riikides o Preisimaal o Austria o Ungari · Prantsusmaal kuulutati välja nn teine vabariik. Esimene vabariik aastatel 1792 1804, teine vabariik 1848 1852. Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem. Revolutsiooni saavutused · 1848. Aasta revolutsioonid lõppesid paljudes kohtades Euroopas verevalamisega ning endise võimu kindlustumisega. V.a Prantsusmaa. Võimu säilitamiseks oli vaja teatud
kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist
Pariisi kommuun- 1871. aastal Victoria valitsusaeg- 1836-1901. aasta Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal Napoleon III keisririik- 1851. aasta SELGITA , MIS ON ,,RAUA JA VERE" POLIITIKA. Poliitika, milles ei arvestata maapäeva otsust ehk tegutsetakse iseseisvalt valimata vahendeid. Valitsus viis, mis ei sõltunud eriti teistest ametnikest. Vere ja raua poliitika iseloomustab Otto von Bismarcki tegevust. MILLISEID ABINÕUSID KASUTADES ÕNNESTUS PREISIMAAL SAKSAMAA ÜHENDADA? Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Saksamaa ühendamist. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Selle liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik
Lisaks olid talupoja otsesel isandal tema ees ka kohustused – kaitsta talupoja mis tahes vägivallatsejate ja röövlite eest ja aidata teda ka muude hädade korral - Tõsi, varakeskajal talupoegade õigused mitme sajandi jooksul vähenesid (kuni suur osa oli muutunud pärisorjadeks), kuid juba 11.-12. saj hakkas pärisorjus Lääne-Euroopas taanduma ja valitsevaks sai raharendil põhinev suhe . - Venemaal kaotati pärisorjus alles 19. saj (püsis kaua ka Preisimaal ja Taanis) - Kuid feodaalaegne talupoeg ei olnud nagu antiikaja ori vaid „kõnelev riist“. - Õiguslik seisud oli erinev – talupoeg võis õigust nõuda, ja oli ka ristiinimene nagu tema härragi Rüütlikultuur • Aadliku põhiline tegevusala ja kohustus oli sõdimne • - Eluga riskimine ja suurte otsuste langetamises osalemine, suurem liikuvus ja elustandard viisid järk-järgult erilise rüütlikultuuri väljakujunemiseni •
põletamisele Charles Louis De Montesquieu-esikraamat ,,pärsia kirjad", ,,seaduste vaimust" selles arvutas ta erinevaid riigivorme, pidades parimaks parlamentaarset monarhiat, Võimude lahutuse põhimõtte autor Jean Jacques Rousseauo-hüüdlause ,,tagasi loodusesse"arvas tollal levivale arvamusele, ''Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga
1846. aastal kihlus Bismarck Johanna von Puttkameriga, aasta hiljem abiellus. Aasta pärast kihlumist kutsus Wilhelm IV kokku nn. Ühendatud Maapäeva, kuhu sai asendusliikmeks ka Bismarck ühe Magdeburgi rüütelkonna esindaja raske haigestumise tõttu. Seal kuulus ta äärmiste parempoolsete hulka. 1848. aastal toimusid Veebruarirevolutsioon Prantsusmaal ja Märtsirevolutsioon Saksamaal. Samuti määrati ametisse liberaalsed valitsesed Saksa osariikides. Preisimaal toimus see 29. märtsil. 18. mail avati Frankfurdis ning 22. mail Berliinis rahvuskogud. Aastal 1849 valiti Bismarck Preisi Maapäeva teisi kotta. Samuti kuulutati välja Saksa riigi põhiseadus ja Preisi kuningas lükkas tagasi kesisritiitli. 1850. aastal sai Otto von Bismarck Erfurdi parlamendi saadikuks. Samuti avati Frankfurdi Liidupäev, mille juurde saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon Bonaparte riigipööre.
VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVK...
põhiseadust ning tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist), selle tagajärjel võisid puhkeda ka revolutsioonid. uusaja erinevus keskajast: väärtustatakse inimest (humanism, renessanss), mitte Jumalat nagu keskajal. Usuline ideoloogia vajub tahaplaanile, teadus ja kultuur teevad läbi suure arengu. 2. Valgustus Preisimaal Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks
I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pär...
mõju all 23.Tilsiti rahu-1807 juunis Napoleoni ja Venemaa valitseja Aleksander I vahel. Napoleon võitis Venemaad suure võiduga ning too pidi alitsuma. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegevusvabadust L-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai tegevusvabaduse Ida-ja Põhja-Euroopas 24.Reformid Saksamaal: feodaalkord lagunes, kodanliku ühiskonna ülesehitamine; pärisorjuse kaotamine, kaotati aadli eesõigused, Preisimaal sõjaväereform, linnades omavalitsused 26.Prantsuse-Vene sõjad puhkesid 1812 24.juuni. Mõlemad osapooled eirasid Tilsiti rahulepingu tingimusi ning see viis paratamatult sõjani. Napoleno armee häving, kaotus 28.Rojalistid-kuningriigi pooldajad Prantsusmaal, astusid vastu 1795.a vastuvõetud põhiseadusele Napoleon 1769-1821 noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi
koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid vabaneda austerlaste võimu alt. Tagajärjed: üldiselt suruti revolutsioonid maha, suurem osa nõudmistest jäi täitmata, kuid üht-teist siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
