Suursugususe märgiks kuhjas Jelizaveta ta kingitustega üle enne lahkumist. · Küll aga jõudis Johanna karistus talle hiljem järgi. Tema oli see, kes pidi kuningas Friedrich II- le andma üle kirja, milles preisi saadik soovitati tungivalt tagasi kutsuda. See haav jäi Friedrichile eluks ajaks hinge ning pärast Johanna abikaasa surma, kui Johanna sai oma alaealise poja regendiks, liitis kuningas Anhalt- Zerbsti Preisimaa valdustega. · Johanna pages elu lõpuni Pariisi. Teine Osa: Piinav abielu Zukova afäär · Enne laulatust oli Jelizaveta Katariina õukonda lisanud väikese seltskonna noori tüdrukuid. Nendest Katariina lemmikuks kujunes Maria Zukova, kes paistis silma oma elava loomu ja jutukuse poolest. · Kui Katariina oli naasnud Johannat saatmast, oli Maria kadunud. Jelizaveta väitis, et see olla Johanna sooviks enne lahkumist, milleleta lihtsalt vastu tuli
Hobusele nime panemine on lihtne, kui teada reegleid ja seaduspärasusi, mis seda reguleerivad, kirjutab Maaleht. Kõige lihtsam on seaduspärasus, mis reguleerib eesti, tori ja eesti raskeveohobuste nimesid. Nimelt on mitmeid aastakümneid tagasi kokku lepitud ja õigusaktidesse ka kirja pandud, et neis tõugudes sündivatele hobustele pannakse nimi, mis algab isa nime algustähega. Lisaks peab nimi olema eestipärane ning soovitavalt lõppema märadel täishäälikuga ja täkkudel kaashäälikuga.Teades seda reeglit ning täkuliine, on võimalik isegi ilma hobust nägemata, vaid nime alusel öelda, kas tegemist võib olla eesti tõugu hobusega või mitte. Eesti hobuse tõus on seitse täkuliini ning hobuste nimed saavad alata kas A, T, E, R, V või L tähega. Seega ei saa Miira nimeline suksu kunagi eesti tõugu hobune olla. Soojavereliste sporthobustega on asjad veidi teistsugused ning maailmas erinevates riikides on reeglid väga erineva.Eestis, Lätis, Leedus, V...
Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa. Domeen-talupoegade haritav maavaldus Lään- sõjateenistuse eest tasuks saadud maa, mille sai vasall /läänimees. Feodaalne hierarhia- eodaalide ametiredel, kus kõrgeim kuningas ja madalaim väikerüütel. Ülevalt alla vasallid- alamad ja üles senjöörid -ülemused. Feodaalne killustatus-Riik pole ühtne tervik, vaid on jag. paljudeks osadeks, puudub oma üht. sõjavägi ja ühtne riigi juht. Unioon-liit
ja kodanikud tunnistati juriidiliselt üheõiguslikeks. Tühistati sünnipärased eesõigused ja ka vaimulike eesõigused.Võrdsus jäi puuduma mehe ja naise ning isa ja laste suhetes. Naisel polnud õigust perekonna omandile, abielu sõlmimiseks vajas poeg kuni 26. ja tütar kuni 21. eluaastani vanemate luba. Prantsusmaa saavutas Euroopas ennenägematu ülemvõimu. 1812. aastal ebaõnnestus sõjakäik Venemaale. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisimaa, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ning loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal. Napooleon oli nii Prantsusmaa au kui ka häbi
Suurriikide sõjaplaanid: saksamaa- pr purustada ja paisata väed itta venemaa vastu; pr- lotringi ja elsassi hõivamine, sissetung saksamaale; ingl- iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis pr toetama; vene- plaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, ida-preisimaa ning austria-ungari vahel; austria-ungari- pidid võitlema mitmel rindel, lõunas serbia ning idas venemaa vastu Miks saksamaa sai lüüa- kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. I ms tulemused- rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Ungari lagunes, Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid E...
Johann Carl Ludwig Engel (1778- 1840) Johan Erik Lindhi portree Johann Carl Ludwig Engelist Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Kasutatud allikad Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut ...
kubermangudesse politseiasutused; pandi alus linnade omavalitsustele. Joseph II Austria kuningas, kes viis läbi suure hulga valgustuslikke reforme. Kaotati inkvisitsioon, surmanuhtlus ja piinamine, rahvale anti usu-ja sõnavabadus. Kehtestati kohustuslik kooliharidus. Majanduspoliitikas valitses füsiokraatilike põhimõtete järgi, pidades oluliseks talupoegi ja toetades vabakaubandust ning selle läbi rahva võrdsustamist. Friedrich II Preisimaa kuningas, kes oli rahva teenimisele tõepoolest keskendunud, omamata nõunikke ning tehes ise pidevalt tööd. Ta lasi ehitata Sanssouci lossi, kuhu õukonda koondas valgustusmehi ning filosoofe, olulised olid mh vestlusõhtud. Oli kirjavahetuses ka Voltaire'ga. Selle kõige läbi muutus tavainimese elu tänu valgustatud absolutismile ning headele valitsejatele palju inimestele võimaldati elementaarseid õiguseid ja vabadusi, kõigil oli
Compiegnei vaherahu: 11. Novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla vaherahule, mis lõpetas kestnud sõja. 6. Uued riigid maailmakaardil Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, (jugoslaavia). Venemaast eraldusid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola 7. Pariisi rahukonverents:Wilsoni 14 punkti. Kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Eesmärgiks oli rahu säilitada ja kehtestada riigis kord. 8. Wilhelm II: viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. 9. Nikolai II : viimane Venemaa keiser, Poole kuningas ja Soome suurvürst. 10. Franz Ferdinand: 1914. Aastal korraldati atentaat troonipärijale Franzile Serbia terroriistide poolt. 11. Woodrow Wilson: Oli Ameerika Ühendriikide 28 president. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast Esimest maailmasõda. 12. Eesti Vabariigi välja kuulutamise eeldused, Päästekomitee, iseseisvusmanifest,
1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc² ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus vaakumis. Seda on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal. Ta on töötanud mitmetes haridusega seotud asustustes: Sveitsi patendiametis Bernis, Zürichi kõrgemas tehnikakoolis, Karli Ülikoolis Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemias, Keiser Wilhelmi Instituudis ning Leideni Ülikoolis. Einstein on elu jooksul kogunud mitmeid auhindu, nt 1921. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna, hiljem veel Copley medali, 1929. aastal Max Plancki medali ning lisaks oli ajakirja ,,Time" sajandi isik. Aastal 1930 valiti ta Ameerika filosoofiaseltsi liikmeks. Einstein suri 18.aprillil 1955 aastal veidi pärast kella ühte päeval Princetoni haiglas USAs. Põhjuseks oli kõhuaordi aneurüsm. Ta oli siis 76 aasta vanune.
kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa vabariik või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole
samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan - kokaks. Kuniks aga sultan pole Roomat vallutanud, peab kokk oma tööd tegema, et mitte kogu ühiskonnakorraldust pea peale pöörata." Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Genfis kellassepa pojana sündinud Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Ideaalset riigivormi Rousseau ei leidnudki. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga ri...
**Hispaania 1701-14 Prantsusmaa Suurriigide seast pärilussõda Inglismaa langeisd Rootsi ja Holland Tõusuteel olid Venemaa ja Pariis **Austria 1740-48 Austria Austria sai lüüa.Preisimaa pärilussõda Preisi sai Sileesia. **Seitsme- 1756-63 Suurbrit. Preisimaa peaaegu hävitati. aastane sõda Prantsusma Prantsusmaa kolooniaalad Austria kaotati. Enne olid seal indiaanlased.Haridus hakkas etendama suuremat osa.Euroopa valgustajad jõudsid oma ideedega USA-sse (Benjamin Franklik,Thomas Jefferson,Georges Washington) 1774.aastal septembris Ameerika asumaade I kontinetaal- kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga.
Napoleon I, Prantsusmaa au ja häbi Oma arutluses annan ülevaate Prantsuse väejuhi ja riigitegelase Napoleon Bonaparte elust ja tegudest. lõikudes käsitlen järgmisi teemasid: lapsepõlv, kiire läbilöök sõjaväelasena, keisriks kroonimine, ,,Tsiviilkoodeks", saatmine Elba saarele, troonile naasmine ning St. Helena saarele saatmineNapoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel. Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem ka Pariisi kõrgemas sõjakoolis. 1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse.Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigip...
See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 4 IDARINNE (1914- 1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, 2) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt v...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...
Katariina II valitsemisajal asutati 1763. aastal vaeslaste varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768– 1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta merepõhjaranniku Lõuna-Ukrainas. Katariina suri, saades vannitoas rabanduse. Valisin selle teema kuna tundus antud teemadest kõige põnevam. Kindlasti tulevikus vaatan veel mõnda filmi
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abi...
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 aug...
Viini kongress oli väga esinduslik (riigipead, õukondlased, diplomaadid), toimus arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Eriti oluline oli kongressil Austria välisministri Metternichi roll. 14 Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Saksa Rahva Püha Rooma keisririiki endisel kujul ei taastatud. Võitjariigid siiski üksmeelt ei saavutanud. Jagatud Poola ühtsust ei taastatud.
Kindel võit tuli suurest arvulisest vähemusest. Selle lahingu tulemusena lakkas olemast SRPR ehk Saksarahvusepüharooma. Võimsusetipp Napoleon I saavutas oma võimsuse tipu 1810.aastal. Nendel aastatel valitses ta otseselt Belgiat, Hollandit, Põhja-Itaaliat, Loode-Saksamaad ja sisuliselt ka Vatikani. Napoleonil oli ka väga palju vasalle ehk läänimaid. Nendeks olid Hispaania, endine SRPR, Itaalia, Sveits jt. Prantsusmaal oli sel ajal ka palju liitlasi, näiteks Venemaa, Austria, Preisimaa ning Taani. Sõjakäik Venemaale Napoleon I-le ei meeldinud ültse, et ka Venemaal on valitsejaks keiser. Napoleoni eesmärgiks oli saada ainukeseks keisriks Euroopas ja seetõttu alustas ta sõjakäiku Venemaale 1812.aastal. Napoleon alustas retke suurima armeega, mida nähtud. Selleks arvuks oli ligilähedale 700 000 meest, mis sai endale nimeks Grand Armee. Venelased hoidusid otsesest lahingust Napoleoni vägedega ning taganesid
vastu kontinentaalkongress. Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga
29 detsember toimus Erastvere lahing. Juuli 1702 toimus Hummuli lahing. Mai 1704 toimus Kastre lahing. 9 juuli- 13 juuli 1704 toimus Tartu piiramine ja kapituleerumine. 9 august 1704 vallutasid venelased Narva. 1705-1707 olid mõjusfäärid välja kujunenud ning suuremat sõjategevust ei toimunud, kuid 29 september 1710 toimus Tallinna kapituleerumine. 1710- 1721 aastatel ei toimunud Eestis midagi. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein- Gottorpi kui liitlase. Hiljem (Kübarate sõda, Gustav III sõda, Soome sõda) püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes
rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suu...
Rootsi on neile liiga teinud ja et temalt tuleb tagasi võtta teatavaid maa-alasid. Põhiline oli ülemvõim Läänemeres. Rootsi kaotas põhjasõja sest ta ruttas oma paremate võeosadega riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saardi endale tartu, narva ja 1710 langes ka tallinn. Põhjasõda kestis 1700-1721. Tulemused: Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Tulemus: Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku
VANA HEA ROOTSI AEG? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllal...
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed)
Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga. 1625. aastal langes Tartu rootslaste kätte Tartu ning 1629.aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sellest järeldub, et Rootsi tõusis sellega Läänemere piirkonna võimsamaks riigiks. Lõplikult läks Eesti ala Vene võimu alla Põhjasõjas, see toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sellega läks lõplikult Eesti ala Vene võimu alla. Kokkuvõtteks võib öelda, et võitlus eesti ala pärast oli pidev ning kestis sajandeid. Mitmed riigid tahtsid saada geograafiliselt heas asukohas olevat Eesti ala oma valdusesse ning võim nii Eesti alal kui väljaspool seda käis käest kätte
Tasakaalu põhimõte- ükski riik ei tohi teistest tugevam olla Legitiimsuse põhimõte- Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate ennistamist Julgeoleku põhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 3. Selgita mõisted 1. Püha Liit- sellega ühinesid kõik euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Eesmärk oli ristiusu toetamine. Vene keisri loodud. 2. Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa omavahel sõlmitud liit. Lubades vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uu poliitilist korraldust. 3. Saksa Liit- loodi Viini kongressi otsusega. Sinna kuulus 1815. aastal 41 Saksa riiki. 4. Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korf. 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine Miks algasid vabadusliikumised Saksamaal ja Kreekasolulisemad sündmused ja tulemused. Saksamaal 1818
(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria). • Venemaal kujunes absolutism, mis püsis 20. sajandi alguseni. • Peeter I (1682-1725), kes nooruses külastas Inglismaad pidas pärast parlamendi istungi jälgimist seda ülimalt veidraks valitsemise viisiks. • Rootsis seevastu võeti suund parlamentarismile- rahvaesinduse traditsioonid seal olid vanad ja tugevad.
Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism. 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" J...
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform
Szczecini rahvusmuuseum. Näitusel ,,Metafoor ja müüt" on palju selliseid teoseid, mis on seotud müütilise või tegeliku Poola ajalooga. Kas poola kunstnikud on oma ajaloo suhtes iseäranis tundlikud? Mõistmaks paremini XIX ja XX sajandi kunstnike ja nende loomingu suhestumist kodumaa ajalooga, peaks meenutama Poola dramaatilist olukorda XVIII sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni, mil riik oli jagamiste tulemusel sattunud enam kui sajaks aastaks kolme okupandi, Venemaa, Preisimaa ja Austria võimu alla. Enamik selle pöördelise ajastu kunstnikest nägi okupatsioonivõimude terrorit oma silmaga või koges kaudselt, mis selgitab toonaste traumaatiliste läbielamiste sagedast üleskerkimist nende loomingus. Poola kunst on alati olnud tulvil sümboleid ja tähendusi. Mis võiks olla selle sümbolite keele eelistamise põhjus? Ühelt poolt võiks vastus olla lihtne: okupeeritud riigis ei ole võimalik väljendada avalikult oma
Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui Hollandi provintside haldur, soovis säilitada Põhja- Euroopas rahu ning asus Rootsi poolele, kuna Taani oli ründaja. Rootsi laevastikul õnnestus läbi sõita Sundi väiksema faarvaatrist, jäädes Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei
mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne. tagajärjed: Liivi ordu jääb üksi ja hakkab iseseisvaks, katoliiklus hakkab võimu kaotama, linnade ja vasallide võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele. 8. Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus. 9. hariduselus enne reformatsiooni oli tähtsal kohal vaimulike haridus ja kloostrid, õpiti ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi. 10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega
TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 1. Täida tabel: TEHERANI JALTA konverents POTSDAMi konverents konverents Toimumise aeg 1943 aasta lõul 1945. veebruar 17juuli-2.august 1945 Osavõtjad Lääneriigid Stalin Churchill jaVõitjariigid ja venemaa Roosevelt Otsused Balti riigid läksidEt 1945 keskelIda.preisimaa venemaa alla ehkluuakse ÜRO japõhjaosa lääneriigid liitlased lubasidloovutamine NSV tunnustasid venamaakesk- ja ida-euroopaliidule ning saksa uusi piire maad moskvaelanike meelevalla jätta ningsundevakueerimine ...
5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige aktiivsem Saksa ordu. Püha sõda Adratalupojad - Pidid maksma maaisandale või Talurahva õiguslik seisund halvenes. Sunnismaisus, paganatega. tema läänimeestele andameid ja kandma vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...
I MAAILMASÕDA (1914 - 1918) 1. Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur ...
asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin
Kõige kuulsamaks prantsuse valgustajaks sai Francois-Marie Voltaire. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast paaril korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Nagu paljud teised valgustajad, elaska Voltaire pikka aega Inglismaal. Voltaire´i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism-riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau, kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist? ´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid
1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood)
Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti
sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli Prantsusmaale edukas. 1792 suvel pöörduti raha poole lausega: "Isamaa on hädaohus!" Tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. Prantsuse armee sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõupingutusi ühendama. 1793 moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahel sõjalise liidu koalitsiooni Prantsusmaa hävitamiseks. Euroopa suurriigid kasutasid ära , et jagada lõplikult omavahel Poola tollase nimega Rzeczpospolita. Poolat jagati nende maade vahel 3 korda: 1772, 1753 ja 1795. Poola riik lakkas olemast ning tema osad jagati suurriikide vahel. Revolutsiooni ajal asendati endine kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Uue aja arvamiseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 22
kongressi järel sai keisririik tagasi vahepeal kaotatud valdused ning Austria keisrist sai ka Saksa Liidu juht. Tegelikult juhtis riiki kantsler Metternich, kes oli võimul kuni 1848. aastani. Siis puhkes riigis revolutsioon, mis lõppes teovõimetu keisri Ferdinand I troonist loobumisega oma vennapoja Franz Josephi kasuks. Viimane valitses riiki kuni 1916. aastani. Peale revolutsioone muutus üha aktuaalsemaks Saksamaa ühendamise idee ning süvenes Preisimaa ja Austria konkurents, kummast saab ühendaja ning peamine jõud tulevases riigis. 1866 toimus otsustav Preisi-Austria sõda, kus austerlased said iganenud taktika, puuduliku armeejuhtimise ning relvastuse puudujääkide tõttu Königgrätzi lahingus lüüa. Preisimaa ühendas järgnevalt 4 aastaga Saksamaa enda võimu alla Saksa keisririigiks, Austria jäi sellest välja. 1867 toimus aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks, sest keiser lootis nii sisepingeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
