Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise
võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida. Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806
võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida. Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806
tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled 3 sündinutest. 15 aastase keskmise eluea prognoos oli 16. sajandil 57 ja naistel 38. 18.
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid
Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa Waterloo lahing 1815a Pransusmaa-Inglismaa, Preisimaa. Kontinentaalblokaad Napoleoni tsiviilkoodeks- seadus mis sätestab inimeste võrdsuse seaduse ees Marseliees-Prantsusmaa hümn Direktoorium 1795-1799 Konsuaadiajastu
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajenda...
1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 ...
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjal...
Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasutades
Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux
Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma
1820. aastal tabas rahvuslikku liikumist ja ülestõusmist suur mõõnaperiood, sest kõik suuremad juhid ja asutused olid kinni pandud. Selle mõõnaperioodi lõpetas lauluseltside ülestõusud ja liikumised. 1848. aastal tabas Euroopat suur revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitikasse. Nende käigus sündis uusmaailmavaade: liberalism, mis väärtustab peamiselt inimese vabadust. 19. sajandi esimesel poolel hakkas teiste riikide seast esile tõusma Preisimaa, mille eesmärgiks oli ühendada Saksa väiksed riigikesed oma valitsuse alla. Preisimaa tõus algas 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks. Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika
Anna sündis 9. detsembril 1757. aastal, kuid haigestus ja suri 8. märtsil 1759. Ka selle lapse isa päritolu on kahtlane, kuna isegi Peeter III arvas, et isa võib olla Katariina II armuke Stasilaw Poniatowski. Troonile tõus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761. (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropsa
Valgustusajastu Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus val...
Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja Austriale, kes toetab Preisimaa 10.8.1792 kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kaotamine , uue seadusandliku kogu valitsemine(Konvent)> kuningas mõisteti surma >21.1.1793 hukati kodanik Louis Capet
võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes.
+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel.+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal. 21) Venemaa vallutas Soome 1809. aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. + 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler K.W.v. Metternich. 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s.+ 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.+
aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse tollisüsteemita Saksa riigid suudaksid konkureerida välismaa kaupadega.Tolliliitu kuulus 18 Saksa riiki( välja jäi Austria) ning kuna Saksamaa majandus ühtlustus kerkis ühs teravamalt esile ka Saksamaa ühendamise küsimus. Tööstusliku pöörde tulemuseks oli käsitöö asendumine masintootmise ja vabrikutööstustega, mis omakorda sundis paljud käsitöölised (ja ka nende pered) tööle asuma madalapalgalistele töökohtadele vabrikutes
Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal 1837- Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi
1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 – 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese
Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt). Keskse kuningana nähti Preisi kuningat. Konstitutsioon suudeti Rahvuskogu poolt välja töötada märtsiks 1849, kui oli juba revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse
14. Krimmi sõda, Prantsuse-Preisi sõda ja Üheksas Vene-Türgi sõda aeg, põhjused, osalejad ja tagajärjed KRIMMI SÕDA PRANTSUSE-PREISI VENE-TÜRGI SÕDA SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878 Sõdivad pooled Venemaa vs Türgi, Inglismaa, Prantsusmaa vs Preisimaa Türgi vs venemaa, Rumeenia, Prantsusmaa, Sardiinia Serbia, Tsernogooria Põhjused Ülemvõim Balkanil ja Mustal Prantsusmaa püüdis Venemaa ja Türgi võitlus merel takistada Saksamaa ülemvõimu pärast Balkanil ja ühendamist Mustal merel; balkani rahvaste
• Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga • Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895) Napoleoni vallutused • http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad
majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud
Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda Louis xiv-valitseb üksinda riiki tema õukond kolis Versaillese. Rootsi ajal elu! Talud jäid tühjaks sinna kolisid välismaalased .öppaljud talupojad surid nälga.
SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile VENEMAA SÕJAPLAAN: nn aururulli strateegia (otse Preisimaa kaudu suurte jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati.
Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid Prantsusmaa VS Suurbritannia Preisimaa kuningriik Madalmaade ühendkuningriik Hannoveri kuningriik Nassau hertsogiriik Braunschweigi hertsogiriik Kasutatud kirjandus. http://knarf.english.upenn.edu/People/napoleon.html http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://en.wikipedia.org/wiki/Napoleon http://et
· Suurimatest kitsipungidest · Ei kulutanud ise- ei lubanud ka teistel kulutada · Tuntum valitsemiseorgan-tubakakolleegium · Sõjaväelistest koosnenud · Osalema pidi ka krooniprints · Kuninga surma ajaks üks rikkamaid riike euroopas. Friedrich II suur 1740-86 · Kuulsaim preisi kuningas · Samuti saksa ajaloos · Kahepalgelise valitsusajaga · Algul valgustatud monarh,hiljem väga tagurlik · Tagamaaks väga keerulised suhted isaga · Tõstis Preisimaa euroopa suurriigiks · Pidas 3 suurt sõda. · I sileesia pärilussõda 1740-42 · Sileesia oli rahvaarvult suur ja küllalt rikas ala tänases Lääne-Poolas. · Preisi nõue kandub tagasi kaugele ajalukku · Sõda oli lühike ja edukas · Friedrich kasutas ära isa loodud tugevat armeed · Breslau rahuga läks enamik alast Preisimaale. Preisimaa tõusis suurriigiks. · II Sileesia sõda 1744-45 · Austria katse kaotatut tagasi võita
Aga nendega ta ei suutnud kokkuleppele jõuda ning saatis aadlikkonna laiiali ilma et oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla. -- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast. TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil.
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tung...
rahvusriike. Algas USA võimu esiletõus maailmas. Probleeme ei suudetud lahendada, vaid need püsisid ja lõpuks viisid II maailmasõjani. 13. Isiskud ja nende roll Franz Joseph - oli Austria-U keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867aastast. Franz Ferdinand – Austria-U Troonipärija tänu kelle tapmisele algas I maailmasõda Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi Wilhelm II - viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Nikolai II - oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Alfred von Schliffen - oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891–1906 Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918)
· Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805.a Trafalgari merelahing (prantslased saavad peksa) 2) 1805.a dets. Austerlitzi lahing e. Kolme keisri lahing, vastase hävit 3) 1806.a Inglismaa vastu kehtestab N kontinentaalblokaadi 4) 1811.a hakkas N ettevalmistama nn. Suurt armeed>Borodino lahing>Moskva vallutamine>prantslaste taganemine · Vene ja Preisiväed jälitavad prantslasi>1814.a Pariisi langemine ja Viini kongress 1) 1813
Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid ja lavakujundus, vahuvein, segadused
Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-...
MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport Majanduse arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine Kodanlus huvitus tollipiiride kaotamisest, et vastu seista välismaa kaupade konkurentsile (Inglise) Preisimaa eestvõttel loodi Saksa Tolliliit (18 riiki va. Austria) Tolliliit soodustas Saksamaa arengut ja koostööd majanduses Tolliliit tõstis esile ka Saksamaa ühendamise küsimuse TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE TAGAJÄRJED Käsitöö asendus masintootmisega Mindi üle vabrikutööle Tööta jäänud käsitöölised pidid tööd leidma vabrikutes Töötingimused vabrikutes olid halvad ja palgad väikesed Rakendati ka laste tööjõudu
Itaalia ülestõusnute kontrolli alla, Garibaldist sai diktaator. L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas. 1866 Itaalia Preisimaaga sõlmis Austria vastu liidu, I osales ka Austria-Preisi sõjas. Itaallased said lüüa, aga Preisimaa võitis sõja. Veneetsia läks algus Prmaale, aga hiljem anti Itaaliale. Kirikuriigi ühendamine oli keerulisem, sest tema taga oli Prmaa. Garibaldi püüdis seda kahel korral sõjaliselt vallutada, aga ebaõnnestus. Pöörde tõi Prmaa kaotus Prantsuse- Saksa sõjas. 1870 Itaalia võed Roomas, mis kuulutati kungriigi pealinnaks. Paavsti võim jäi kehtima aint Vatikanis. Positiivsemateks suheteks kuulutati Paavst puutumatuks, talle jäeti usuline vabadus ja õigus luua suhteid teiste riikidega
(varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8. veebruaril aastal. 1725. Katariina ja Peeter esimene koos pildil (kaks erinevat pilti)
Põhjused: Vastuolud maailma suurvõimude vahel: Ohu alahindamine-lokaalsõdade ohutus: Sõja romantiseerimine: Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine: Sõjalise mõtlemise jäikus(keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend: France Ferdinandi(Austria-Ungari troonipärija) tapmine Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks taht...
Neues Museum - Egiptuse muuseum, kust leiab ka kuninganna Neferiti büsti Bode muuseumi - saab tutvuda bütsantsiaja kunstiga Tähtsaim hoone - parlamendihoone Reichstag Berliini teletorn 368 m - saab kõige parema ülevaate sellest, kui suur ja mitmekülgne on Berliin Wannsee villa Brandenburgi värav Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) Värav ehitati 1788–1791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul Värav on Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslik sümbol Brandenburgi värav oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Berliin päevases ja öises valguses Kasutatud allikad http://www.estravel.ee/blog/100-tundi-berliinis/ http://www.germany.travel/ee/reiseiinfo/liidumaad/bundeslaender_ 1/berliin/berlin.html https://et.wikipedia.org/wiki/Brandenburgi_v%C3%A4rav http://wiki.gomaailm.ee/wiki/berliin/ https://et.wikipedia
Lepituspoliitika. Versailles'i ssteem lagunes lepituspoliitika tttu.Lepituspoliitikaks nim.Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid jreleandmisi Hitlerile.Nende eesmrgiks oli sja rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine.Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevast...
Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks.
Paraku võib nendest sõjalistest vastasseisudest ja suurtest 7 võimumuutustest välja lugeda seda, et faktiliselt Vestfaali rahulepingu tingimusi ei järgitud ning lepingus toodud tingimusi ei peetud kaotanud riikides häbiasjaks. 18. sajandil andis sõjalises tegevuses tooni Prantsusmaa eesotsas Napoleoniga. Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Waterloo lahingu ja Prantsusmaa vägede lüüasaamisega liitsõjaväe (Rootsi, Preisimaa, Suurbritannia, Austria, jne) vastu. Vestfaali rahulepingu lõpetas juriidiliselt 1814 - 1815. aastal toimunud Viini Kongress. Viini Kongress tuli kokku pärast Napoleoni lüüasaamist ning eesmärgiks oli taastada endised riigipiirid, mis Napoleoni sõdadega oli tolleks hetkeks segi paisatud. Viini Kongressil peeti tähtsaks rahu kindlustamist, et riikide omavahelised sõjad ei ohustaks isevalitsuslikku korda ükskõik millises riigis
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud
Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega. Marseljees- Prantsusmaa kolmanda vabariigi ajal Prantsusmaa hümniks kinnitatud laul. ISIKUD: Bismarck- Elas 1815-1988. Kindlakäeline poliitik. Preisimaa valitsusjuht ja Põhja-Saksa Liidu valitseja. ,,Raua ja vere poliitik". ,,Raudne kantsler", Saksa keisririigi riigikantsler. Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse. Victoria- Valitses Inglismaal 1837-1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
