Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
Võrreldes esimeste, (1896. aasta suveolümpiamängudega oli osalevaid riike poole rohkem ja sportlasi neli korda rohkem ning ka tulemused olid paremad. Esimest korda võtsid mängudest osa ka naised (tennises toimusid võistlused naisüksikmängus ja segapaarismängus, golfis toimusid eraldi võistlused naistele, kroketis võistlesid mehed ja naised koos. Esimene naisolümpiavõitja oli Charlotte Cooper (tennise naisüksik- ja segapaarismängus). Esimesed naisvõistlejad olid proua Brohy ja preili Ohnier Prantsusmaalt kroketis. Ka purjetamisest võttis osa naisvõistleja krahvinna Helen de Pourtales, kes tuli qveitsi võistkonna koosseisus 1,02,0 tonni klassis olümpiavõitjaks. Naiste osavõtt oli vastuolus Pierre de Coubertini veendumustega. Tennises, jalgpallis, polos, sõudmises ja köieveos võistlesid eri riikide sportlased ühes meeskonnas. Kõik kergejõustiku olümpiarekordid purustati. 23 kergejõustikualast võitsid ameeriklased 17.
*Napoleoni poeg *Poiss valib rikkuse asemel tüdruku *Josephine JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES (1780-1867) 19.saj. viimane suur klassitsist Prantsusmaal, pidas tipuks Raffaeli, vihkas romantilist kunsti, armastas muusikat. Arvas, et sama hea viiuldaja kui Paganini. "Ingres`i viiul" - inimene, kes väidab end mingil alal andekas olevat seda olemata. *Homerose apoteoos *Leonardo da Vinci surm *Henri IV *Suur Odalisk *Allikanümf *Napoleon troonil (varba detail) *Paganini * preili Riviere *Türgi saun *Ruggino vabastab Angelica *Louis XIII vanne
pole sugugi kitsi, ta olla sae eest 50 senti- tervelt pool krooni kojarahvale saatnud. Nüüd tuli palju juttu haritusest, eriti masinkirjast ning raamatupidamisest. Irma läkski masinkirja õppima. Aga õppimine oli raskemaks muutunud, kui seda oli siis kui ta veel Kalmu popsisaunas elas. Masinkirja õppides kohtas ta pr. Sinimetsa, kes enam ei lõhnanud ei ühegi taime järele. Kui ristikheina lõhna asemel tundis parukaga masinkirja mees tema kuklas koos preili Sinimetsaga vaarika lõhna. Irma oli nüüdsest teise lõhnaga, ta lõhnas parfüümide järele, mille mees talle kinkinud oli, seda tundsid paljud, kes temaga suhtlema tulid. Irmale see ei meeldinud, ta tahtis lõhnata nagu varem- nagu ritsikas. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Proua Brett - õpetaja rääkis Irmaga aga palju armastusest, rikutusest. Lõpuks oli Brett kindel , et Irma mees ei ole üle 35-e nagu Irma seda teadis olevat. Irma käis ühes hr
Polnud tal kuigi palju tarvis, et valju häälega naerma pista: ha-ha-haa! Esimene põhjalik tutvumine oli meil Kovalenkodega, nagu mäletan, direktori nimepäeval. Keset tõsiseid ja morne, pingutatult igavaid pedagooge, kes isegi nimepäevadele lähevad kohuse pärast, näeme äkki, et uus Afrodite on vahust sündinud: käib, käed puusas, naerab, laulab, tantsib... Ta laulis tundmusega ,,Puhuvaid tuuli", siis veel ühe romansi ja veel, ning võlus meid kõiki, isegi Belikovi. Ta istus preili juurde ja lausus magusalt naeratades: ,,Väikevene keel meenutab oma õrnuse ja meeldiva kõlavusega vana-kreeka keelt." See oli Varenkale meelitav ja ta hakkas Belikovile tundmusega ja veenvalt jutustama, et tal on Gadjatsi maakonnas talu, kus elab tema emake, ja seal on sellised pirnid, sellised melonid, sellised ,,kabakid"! Väikevenelased kutsuvad nimelt kõrvitsaid ,,Kabakkideks", Kõrtse aga
1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen (sünd. Weltman) abielusse astunud 7. juunil 1919 ning selle peale ütles Tammsaare vaid ,,Ma ootasin sind siia preili Weltmanina". Kodukohalt sai Anton Hansen oma kirjanikunime ja ,,Tõe ja õiguse" I jao põhiainestiku. Samal väljamäel oli teatavasti Tammsaare Lõuna talu, mille peremehe Peeter Hanseni ja Jakob Sikenbergi suhted romaanis on nagu Pearul ja Andresel. LOOMING I KÜLAREALISM · talupoeglik päritolu andis põhilise ainestiku, oli aluseks maailmatunnetusele · kaine, realistlik elukäsitlus
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
1. Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest - 1905- 1916 Tartus - Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi - Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tugla...
ALEKSANDR SERGEJEVITS PUSKIN (6. juuni 1799 - 10. veebruar 1837) NB! Lisaks lugeda KINDLASTI juurde Puskinist ja eriti Lermontovist õpikust lk 138 153 (õpik = A. Nahkur ,,Barokist romantismini") 1) Lapsepõlv ja kodu Sündis Moskvas põlisaadliku pojana. Ema poolt pärines ta Abram Hannibalist, Etioopia vürsti pojast (ilmselt neeger), kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud (pärast keisri surma teenis Hannibal muide aastail 1731 1752 Eestis, esialgu sõjaväeinsenerina Pärnus, hiljem Tallinna ülemkomandandina). Puskinid kuulusid Venemaa haritud aadlisse, keda meelsasti Moskva suurilmas vastu võeti, kuid perekond oli pidevalt majandusliku laostumise äärel. Lapsi kasvatasid pärisorjad, hoidjad ja guvernandid, nii et Puskin valdas juba varakult täiesti vabalt prantsuse keelt. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad s...
Jakobi ja Eeva probleem neid ei kohelda nii nagu kõrgest ühiskonnast inimesi, kuid nad ei ole ka veel aadlikega päris samaväärsed. Kõik tegelased on ka päriselt elanud NSV Liidu aegne Aleksander I tahtis muuta Timo maailmavaateid ja kavatsusi Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli selle 5 aasta sees, kui Eeva(Timo naine) Masingu juures õppis oli Timo Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, kuid korvi saanud Eeva pidi oma nime muutma, et abielluda kodused korraldused muutusid pärast vangistust Anna jäi jakobile esimest korda silma Kolga-Jaani kiriku juures põgenemist plaaniti 3 korda 1.kapten 2. Jüri oli haige(mädane angiin) 3. Pahleni sõnad
22. Villu ema nutab koos Kõrboja perenaisega ja saab teada, et Villut kutsuti Kõrbojale peremeheks. 23. Kui Villu ema läheb Kõrbojale, siis näeb ta Annat ja väikest Villut, kes saab Kõrboja peremeheks. Eevi ema on surnud. Tegelased: Neero-koer Katku Villu - on tõstnud käe inimese vastu, kel oli püss peos; võideldes kümnekonnaga sattus ta vangi enam kui aastaks, Eevi silmade pärast tappis ta Künka Otto, oli Katku Jüri poeg, 29- aastane Kõrboja Anna - pikk preili, ema surnud, sündinud mitmekümne versta taga välimaal kolme suure küla vahel, koolimajas. Kõrbojale tuli plikana. Kõrboja Oskar - lasi enda maha, pärandas Kõrboja Reinule Kõrboja Mousit - poolpime, poolkurt koer Kõrboja Rein - ainuke laps, tütar Anna, Madli vend, vend Oskar on surnud Madli - pime, töntsi kõrvaga, Reinu õde Jaan - nagu sipelgad teisel püksis(Anna) Leena - heinaline, päevaline, piht peen Liisa - heinaline, päevaline, tugev, tüse Mikk - heinatöö tegija
Healoomulik Rasvarull teeb ära selle. Kõikidel aega, et süüa osta, Rasvarullil polnud aega. Kui Rasvarull jagas kõikidele süüa, siis temale ei paku enam keegi. Sellised need väikekodanlased on. ,,Preili Fifi" pole üldse naine, vaid on ühe Preisi ohvitseri hüüdnimi. Kiitsakas, pedantne mees. Loss, mille asukad on Preisi ohvitserid, vallutanud küla, lossis lõhuvad asju ja otsustavad korraldada peo, aga mis pidu on ilma naisteta. Tuuakse prostituudid kohale, preili Fifi korraldajate hulgas. Lauas süüakse õhtust ja preili Fifi hakkab mõnitama neid naisi, mitte ameti pärast, vaid et teie, prantslased, olete niisugused, niisugused ja niisugused. Üks prostituutidest vihastab niivõrd, et torkab ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ülteb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima
naiste ja meeste vahelised võimusuhted olid palju ebavõrdsemad, kui nad on praegu enamikel Euroopa ja USA naistel. Naisi nähti tollal naise isa või abikaasa vastutusel, omandina. Seda näitab ka abielutseremoonia, kus naise annab abikaasale üle tema isa. 20. saj jooksul on kasvanud naiste pol. ja maj. õigused, aga keeles on säilinud vana süsteem, mis näitab naiste abieluseisu. Eesti härra, proua/preili on sarnased. Proua = abielus, preili = vallaline. Ei kasutata eriti, sest on vananenud kõlaga. 36. SEKSISTILIKUST KEELEKASUTUSEST MARKEERIMATA JA MARKEERITUD KEELENDITE NÄITEL. See on teine viis analüüsida seksismi. Kuulub asümmeetria alla, kuid erineb eelmisest. Nt lõvi (lion) on markeerimata mõiste, mida kasutatakse nii ema- kui isalõvi puhul. Aga saab ka öelda teisiti: lion – isalõvi ja lioness – emalõvi (markeeritud). Eesti k puhul mõlemad markeeritud (isa- ja ema-). (Eesti k on
2 “Veenmise” tegelaste iseloomustus Alljärgnevas loetelus iseloomustan “Veenmise” pea- ja tähtsamaid kõrvaltegelasi. Nagu “Uhkuse ja eelarvamuse” tegelaste iseloomustuste puhul kasutasin ka siin tsitaate, et anda tegelaste isiksust selgemini edasi. Anne Elliot on “Äärmiselt kena neiu, kellel ei puudunud ei õrnus, tagasihoidlikkus, hea maitse ega ka tunded’’ (lk 24). Ta häbeneb isa, Sir Walteri ja õe Elizabethi lipitsevat käitumist (pugemine leedi Dalrymple´ile ja preili Carterile lk 130). Anne´i ei panda kodus tähele, peres ei küsita tema arvamust: “Isa ja õe jaoks tühi koht - oli nii isa kui õe jaoks eikeegi: tema sõnal polnud mingit kaalu,temalt oodati alati järeleandlikkust- ta oli ju kõigest Anne’’ (Autori märkus lk 7). Uppercrossis õde Mary juures on Anne seevastu väga hinnatud seltskonnakaaslane, kes kuulab kannatlikult teiste muresid ja on tihti lepitavaks lüliks.
, 2., või 3. silbi täishäälikuni. Konsonantlühend: moodustatakse sõna kaashäälikuist.( raamatukogu rmtk, miljon mln ) Valik tavalühendeid: aj ajutine mld miljard dl dessertlusikatäis mln miljon end. - endine ins - insener pms. - peamiselt p.o peab olema j jõgi, jagu prl preili j.a juures asuv rmtk raamatukogu jrk järjekorranumber rkl riigikoguliige jsk jaoskond sl supilusikatäis kd köide stj saatja khk kihelkond tl teelusikatäis kt kohusetäitja tlk tõlkija lj linnajagu ukj uue kalendri järgi
vene ajaloolase mõtteid. Mihkel pidas Borist alati andekaks ning eriliseks õpilaseks, kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
keelata. Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks
mis Liszt oli trükkida lasknud. Aga neiu mängis nii sandisti, et meistril häda oli kuulda, kuda tema tükk ära rikuti ja valesti kuuldavale toodi. Sellegi pärast kiitsivad kõik pealtkuulajad neiu mängu väga vaimustatud viisil, et rikkale neiule mitte häbi teha. Rikka mehe tütar ootas muidugi ka Lisztilt suurt kiitust. Suur meister andis ka naeratades neiule kätt ja ütles lahkelt:"Ärge pange pahaks, ega võtke vihaks, kallis preili, kui Teid palun mulle ütelda: kelle loodud mängutükk see oli, mis te praegu mängisite?". Kasutatud kirjandus: K. A. Hermann "Laulu ja Mängu Leht"; J. Jürisson "Heliloojad romantikud"
5 1.2.Bibliograafia · 1982: Põrguarhiivid · 1986: Vampirismi praktiline kasutusjuhend · 1987: Palverännak: maagi päevik · 1988: Alkeemik · 1990: Brida · 1991: Kingitus · 1992: Valküürid · 1994: Maktub · 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin · 1996: Viies mägi · 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend · 1998: Veronika otsustab surra · 2000: Kurat ja preili Prym · 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit · 2004: Dzinn ja roosid · 2005: Zahir · 2006: Nagu voolav jõgi · 2006: Portobello nõid 6 2.Sisu kokkuvõte Veronika on pealt näha täitsa tavaline Sloveenia tütarlaps. Tal on töö raamatukogus ning väike korter kloostri juures. Ühel päeval otsusta Veronika, et ei taha enam elada, sest kõik ta
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit...
sunnitud pere majanduslike raskuste tõttu koolist lahkuma ning tööle minema. 1869. aastal läks van Gogh tööle Haagi kunstikaupmehe Goupil & Cie juurde, kust ta suunati 1873. aastal edasi Londonisse. Selleks ajaks oskas noormees juba ladusalt rääkida saksa, prantsuse ja inglise keelt. Seal töötatud aasta oli Vincenti van Goghi elus kõige õnnelikum: ta armus mõisniku tütresse Eugenie Loyerisse, kuid tunnistanud preilile oma tundeid lükkas armastatud preili kunstniku tunded tagasi ning ütles, et on salaja kihlatud eelmise üürnikuga. See oli kunstnikule väga suur hoop ning peale seda muutus ta enesessetõmbunuks ning paduusklikuks. Tema päästmiseks suutsid tema isa ja onu korraldada Vincenti üleviimise Pariisi. 1. aprillil 1876. aastal kunstnik vallandati. Edasi suundus van Gogh Inglismaale, kus leidis tööd väikeses internaatkoolis Ramsgates. Kooli kolimisel Middlesexi läks kaasa ka Vincent, kuid leides uue korralduse
Laasik ja Trull õppisid kõik eksamipiletid ära. Trull oskas inglise keelt , sest oli Inglismaal elanud ja prantsuse keelega oli sina peal. Paljud poisid õppisid osa piletitest ja jäid lootma õnne peale. Jaak õppis kõvasti-kõik 3 päeva õppis 16 tundi jutti. Pennil oli plaan : võtab mingi teema, keerutab selle eifeli torni peale , mida ta oli veidi uurind. Eksamil said läbi Trull ja Jaak. Tumnu kukkus läbi. Penn keerutas jutu Eiffeli tornile(pettust märkas preili Jakoleva ja teemast möödaparääkimise pärast tahtis 2 panna aga õpetaja Lüllii oli vaimustunud ja tahtis nelja panna- lõpuks sai Penn aga kolme. · Peale eksameid mindi Maria juurde. Jaak ei läinud. Enne koolist lahkumist rääkis Ambel jaaguga, et Jaak läheks suvel Aadu Vöölmanni(kõrge papa kolmelist poega) aitama, et see saaks sügisel järeleksaid tehtud. Kodus Jaak rääkis sellest. Isa oli vastu,
Need ärinaised, keda te kohtate, on arvatavasti kreeklannad ja armeenlannad, mitte türklannad. Kõige lihtsam ja kõige lugupidavam viis haritud tüklase poole Au- ja ametinimede pöördumiseks on kasutada tema ametinime. Öelge talle lihtsalt kasutamine doktor või avukat- advokaat . Kui see haritlane on naisterahvas, siis lisage ametinimetusele sõnake bayan-proua, preili. Viisakusväljendid Bey(hr, pannakse eesnime taha), hanim(pr/prl, pannakse eesnime taha) Visiitkaarte pole vaja türgi keelde tõlkida. Võtke neid rohkesti kaasa ja andke igaühele, keda kohtate. Kui te ärikontorisse sisse astute, siis ulatage sekretärile oma kaart. Küllap võtab sekretär selle Visiitkaardid
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon....................................................................................................... 1.3Riigikeel............................................................................................................................. 1.4Raha......................................................................................................................................
ihkavad nad endale ainult suuremat võimu ja lõpmatul hulgal raha ja rikkust. Minu jaoks oli teoses kaks karekterit, kes olid lausa imetlusväärsed. Kõige ilmekamaks neist võiks kindlasti lugeda toatüdruku Dorine'i. Tõesti ahhetamapanev julgus ja mõtteviis. Neiu oli kõigest teenija, kuid kunagi ei hoidnud tagasi avaldamast arvamust, tegi silmad ette kõikidele tähtsatele ninadele. Oli küll tunda, et preili ei olnud haritud, sest ütles alati kõik mõtlemata välja, kuid ei saaks öelda, et ta midagi valesti öelnud oleks. Ta oli aus ja argumenteeritud. Võib-olla ka veidi omast ajast ees, sest ta ei sallinud silmaotsaski mõtet mingisugusest sundabielust või eneseohverdamisest vanema tõekspidamise pärast. Ta nägi inimesi hästi läbi ja sai aru, mis kellelgi tõeliselt plaanis oli. Uskumatult meeldejääv ja oluline karakter, kes näitab, et mitte ainult haridus ei ole tähtis, et näha
veelähkri.) Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi. Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk. Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata: Teadsime küll, et tasuta lõunaid ei ole ja (et) lõpuks tuleb kõige eest maksta. Sööke, mis nõudsid palju vaeva ja jätsid kõhu tühjaks, preili Sokk ei armastanud. Mitmesõnalistes sidendites (nii et, sellepärast et, enne kui jt) sõltub koma paigutus lause rõhust. o Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset) o Naersin, nii et silmad märjad. (rõhutatakse pealauset) NB! Mitte mingil juhul ei panda mitut koma!!!!! kui, nagu, otsekui, justkui, kuni ette pannakse koma, kui nad alustavad kõrvallauset, s.t neile järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas
perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori
mitte midagi. Juudil lihtsalt ei ole maksa, niisuke on see juudituru juut. Aga pandimajal on ja tema maksab. Ehk miks ei peaks ta niisukeste asjade eest maksma, nagu need siin on. Selle padja tellis onu ekstra iseendale, õigem oma pruudile, kui mõtles naisima hakata. Sellepärast ongi ta nii pehme ja kerge. Kerge muidugi oma suuruse kohta, siiski väga raske, katsu! Nojah, ekstra pruudile tellitud, nii et kes paneb pea selle padjale, magab nagu minu onu pruudi süles. See oli peenike saksa preili, kelle onu mõtles kosida, sellepärast see padjagi niisuke. Aga kui onu naisimisest midagi ei tulnd, siis ei saand ta muidu rahu, kui pidi pruudi asjad laiali kinkima. Nõnda saingi mina selle toreda padja ühes sõnadega: võta see meeletuletuseks ja õpetuseks, et naisi ei või usaldada. Nõnda ütles ta ja tema sõnad annan mina ühes padjaga edasi. Sellest sa siis näed, mis padi see on: perekonna kallis mälestus. Siin ongi põhjus, miks ma teda
On peaaegu ime, et K. kõige selle juures mõistuse suudab säilitada see õnnestub tal küll ehk vaid seetõttu, et protsess tihti masi- navärgi kõige absurdsemais keerdkäikudes takerdub, pakkudes sellega K-le üürikest meelelahutust ja hingetõmbeaega. Olukordade, büroode ja kohtuametnike kujuteldamatus, hullu- meelsus hoiab romaani käigus, ega lase igavusel või lootusetusel lõplikult võimust võtta. Sama funktsiooni täidavad «Protsessi» naistegelased preili Büchner, põetaja Leni ja kohtuteenri naine. Nemad hoiavad käigus nii K. kui ka lugeja huvi, tekitades «juriidi- lises» kontekstis täiesti kohatu ja seda põnevama erootilise pinge, kuid jäävad samas kogu oma erootilise otstarbe juures täiesti üks- kõikseteks K. käekäigu vastu, või aitavad protsessi ebasoodsale arengule koguni veel omalt poolt kaasa, nii et jääb lausa mulje, et tegu on kohtu käsilastega. Või kardavad nad süsteemiga vas- tuollu minna?
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude kellatorni paigutati aga hoopis Saksamaa firmalt AEG ostetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löögid 1932. aasta jaaniööl. http://www.visitestonia.com/en/search?q=viljandi&search_set=all
nimetatakse kunstis alasti inimest kujutavat teost). Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid juba tärganud. Ingres. Preili Riviere Klassitsistlik skulptuur ja tarbekunst Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmoripinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu.
Ainult need kuriteod onettevaatamatusest toime pandud kui on seaduses nii öeldud, st ca 95 % on tahtlust eeldavad. Tahtlus: marihuaana tagasi anda. Üleandmise eesmärk. Õigusvastastust välistavad asjaolud- ei ole Süüd välistavad asjaolud- ei ole Boss on kuriteo toime pannud. 2 Pirita kloostris „Juhatage Ivo Schenkenberg preili Agnese juurde“ lausus Püha Isa. Vastavalt varem kokkulepitule juhatas käsundusmunk Ivo ukseni, kust viis koridor põrandaaluse kongini. Ivo astus talle näidatud koridori ning kukkus mõne sammu pärast kongi. Kongis polnud ühtegi ust, küll rippus seal aga üks köis. Ivo ronis köie abil kongist välja ja lahkus kloostrist. Asjaolu, et õde Ursula oli ühe teise ohtliku mässaja päästmiseks kongi köie riputanud, oli Pühale Isale ja tema käsundusmungale teadmata.
Ainult need kuriteod onettevaatamatusest toime pandud kui on seaduses nii öeldud, st ca 95 % on tahtlust eeldavad. Tahtlus: marihuaana tagasi anda. Üleandmise eesmärk. Õigusvastastust välistavad asjaolud- ei ole Süüd välistavad asjaolud- ei ole Boss on kuriteo toime pannud. 2 Pirita kloostris ,,Juhatage Ivo Schenkenberg preili Agnese juurde" lausus Püha Isa. Vastavalt varem kokkulepitule juhatas käsundusmunk Ivo ukseni, kust viis koridor põrandaaluse kongini. Ivo astus talle näidatud koridori ning kukkus mõne sammu pärast kongi. Kongis polnud ühtegi ust, küll rippus seal aga üks köis. Ivo ronis köie abil kongist välja ja lahkus kloostrist. Asjaolu, et õde Ursula oli ühe teise ohtliku mässaja päästmiseks kongi köie riputanud, oli Pühale Isale ja tema käsundusmungale teadmata.
Teadlased on Murray väiteist taganemisega isegi liiale läinud, sest kindlasti leidub keskaja nõiakunstis paganausu relikte. Ent samas on tõsi seegi, et Murray tees tervikuna paikapidamatu. Mingi antiikajast läbi keskaja kuni tänaseni kestnud selgepiirilise viljakuskultuse konseptsiooni muudavad kahtlaseks eksiarvamused: 1) Algseks usundiks, millest nõiakunst Murray väitel pärined, oli Dianuse kultus. Sellist kultust pole kunagi olemas olnud; preili Murray pani selle kunstlikult kokku üksteisest lahus arenenud ja täiewsti erinevate kultuste tunnusjoontest Väike-Aastasit kuni Walesini. Murray seisukoht kaldub tunnustama kristlaste väidet selle kohta, et kõik paganlikud usundid on ühesugused 2) Isegi kui selline segastiilis viljakususund tõesti eksisteerinuks, siis tõendid selle ekstmajäämise kohta on läbinisti puudulikud. Kindlasti ei surnud paganlus välja kristluse
Alguses Koidula kirjutas talle maailmakirjandusse. Eepos lõpeb lootusega, et "Austatud härra!" Oma kirjades ta palus teda nõu ükskord saabub parem aeg ja Kalevipoeg tuleb oma loomingu kohta, kirja lõpus kirjutas "Teie jälle koju. Rahvaluulele toetuvad ka «Eesti rahva alandlik Lydia Jannsen". Kreutzwald vastas talle ennemuistsed jutud». Neid jutte nagu "Austatud preili!". Mõne aasta pärast, Lydia «Kalevipoegagi» on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. kirjutas Kreutzwaldile: "Minu armas isalik sõber" K-i isiksus, tegevus ja edumeelsed vaated ja ta vastas talle "Minu armas preili" Sellest me mõjutasid kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. näeme et nende suhted hakkasid arenema, nad juba Kreutzwaldi valgustuslik ja publitsistlik looming rohkem usaldasid teine teist, Koidula kirjutas talle
Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st
Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand, sveitslanna. Preili ei saa aru, et parun käsib täiskasvanud inimesi peksta mõisa tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu, mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul
Faustile tema otsingutes kaaslast. Margareta ei mõistaks tema probleemi. Ka suhe ei püsiks kaua, sest neil pole midagi ühist. Fausti tunded kadusidki. Suhtel poleks perspektiivi ka seetõttu, et Margareta läks hulluks, polnud enam endine. Temas ei olnud enam seda süütust ja lihtsust, mis Fausti alguses tüdrukusse armuma pani. 3.1. Margareta oli süütu ja korralik 14-aastane neiu. Ta oli tagasihoidlik, ebakindel ja ei arvanud endast sugugi palju. Ta ütleb enda kohta: ,,Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.", ,,Oh härra, ärgu mind meelitagu! Ma olen lihtne, vaene neid.", ,,Küll ma olen narr ja kartlik naine.", ,,Ma pole ilus." Ta kartis kombeid rikkuda. Näiteks siis, kui Faust temaga esimest korda rääkima tuli, kohkus ta väga ära, sest selline käitumine ei olnud tol ajal kombekas. Pärast nende suudlust, imestab Margareta, miks taoline mees teda üldse tahab. Ta räägib: ,, Sa armas aeg! Mis kõik see mees küll teab ja
• ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam
) Tammsaare lubab Weltmanile jaama vastu tulla. Sama päeva hommikuks on Käthe Weltman lasknud ajalehtede Sotsiaaldemokraat ja Päevaleht esiküljel omatahtsi ja Tammsaarele ütlemata avaldada tegelikkusele mittevastava kuulutuse: "Anton Hansen ja Käthe Weltman abielusse astunud 7. juunil 1919. aastal." Käthe Hansen ise on hiljem sellest küllasõidust nii rääkinud: "Kui ma jaamas ulatasin ajalehe Antonile, jäi ta tõsiseks ja lausus: "Ma ootasin sind siia preili Weltmanina."" Käthe viibib Koitjärvel paar päeva ja sõidab siis tagasi Tallinna. Kiri, mille Tammsaare talle 29. juunil saadab, kannab jällegi üpris asist iseloomu, armumise märke sellest ei aimu: "Kui Sa puhkust peaksid saama ja siia tuled, siis võta mõni nael seepi kaasa, sest vennanaine arvab, et temal ära kipub nappima." Nii või teisiti on Käthe Weltman saavutanud oma eesmärgi. 1. septembril 1919 asub Tammsaare tema juurde Tallinnasse Õuna tänavale elama
(Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel
(st mitte ei vaiki seal kus teised valetaks, vaid tuleb ja ytleb kohe näkku mis ta asjast arvab). Keiser oli selle vande talt ise välja nõudnud (Lisaks teab sellest ka Laming, kes seda ära yritab kasutada ja räägib Timoga nagu oleks tema keiser Aleksander ja nõuab, et Timo oma tegemisi yles tunnistaks -see mäng käib seoses Timo hullusega). *Sellal kui Eeva õpib Masingu juures räägitakse Timole, et Eeva on teda petnud, Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser.
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
,,Kas Te olite Helgi Lucieni ja Augustiniga intervjuu temaga Salloga tugevad (suri kahjuks aasta enne tema konkurendid?'' väikelapsena) orbude Karisma: ,,Jah olime, ent surma. kodus. lõppude lõpuks said Preili Chanel oli palju koos oma tädi Arthur ostis endale ja õnnetus ning ta suri. Adriennega, kes oli naisele korteri Rue Otsekohe sõitis naine peaaegu sama vana, kui Camponile, mis asus Canne'i sündmuspaigale tema. Rue de Rivolil ristus ning katsus rususid nagu Neid peeti tihti õdedeks, Rue St. Honoré'ga ning pime, istus sest neis mõlemas oli lõppes Boulevard de la kilomeetripostile ja
ja läks Kustisse(tehnika). Teise maailmasõja vältel mobiliseeriti Pukspuu Punaarmesse,kust ta saabus tervelt koju. Trull Väikse roosaka lapsenäo ja vaikse häälega.Klassi kõige korralikum ja üks targemaid poisse.Põlgab kõigest hingest igasuguseid demonstratsioone ning ei ole isehakanu ja järjest komistav diplomaat nagu Jaak. Tuli Wikmani kooli üheksandas klassis.Fantastilise pidevuse tõttu inglise keeles lõi preili Jakovleva pooleks aastaks tagumistele jalgadele püsti.Ükses seetõttu,et ta oli kogu gümnaasiumi ainus poiss,kes oli elanud kümme aastat Inglismaal. Tema isa oli saadik. 12 LÕPUMÄRGID Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lõpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks (võistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
sellel teemal ,,Tänapäeva inimese jumal". Tüüpilised vead sissejuhatuses: 1. Sissejuhatus ei sobi kirjutada sellest, kuidas antud kirjandi kirjutamine laabub; 2. Sissejuhatuses ei tohiks rääkida endast; 3. Alustatakse liiga kaugelt (ajalooline ülevaade); 4. Sissejuhatuses ei tohi teha järeldusi; 5. Ei tohiks olla liialt palju probleem küsimusi; 6. Teema arendusest irduv sissejuhatus. HARJUTUS Lp. Preili Kadri Kaunis Alljärgnevaga teatan Teile, et homme, 16 juunil 1997. aastal kell 18.00 toimub Raekoja platsil nn kella all kohting Teie ja minu vahel. Kohtingu päevakord on järgmine: 1. Ühine jalutuskäik vanalinnas ning jäätise söömine; 2. Ekskursiooni korraldamisest loodusesse puhkuse eesmärgil; 3. Hüvastijätt koos suudlusega (laubale). Teie ilmumine on kohustuslik. 15. juunil 1997.a. Kalju Kole HARJUTUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
