lõpuks tulid pulmalised ja ülejäänud külarahvas. Kirikust suunduti pruutpaari koju, kus oli toit laual, pidutseti kogu öö, mängiti ja lauldi. 4 15. Miks Getter lahkus pulmaööl talust? Kuhu ta läks? Getter lahkus pulmaööl talust ,sest ta ei tahtnud jääda clemetile ja walborgile teeniaks ning ta läks jacobi onni elama. 16. Miks Marie preili oli huvitatud Clemeti õpetamisest? Marie preili oli huvitatud Clemeti õppimisest, sest ta tahtis ka saada teada mis on Priiuskirjades kirjas ja ta tahtis, et mõni talupoeg oskaks ka saksa keelt ,et aru saada saksa härradest. 17. kirjelda tolle aja mehe ja naise riietust kodus, kirikus. Kodus kandis naine udrukit, mis oli maavillasest lõngast kootud ja peal käis jakk. Mehel oli jalas pastlad, püksid ja seljas pluus. Kirikus kandis naine uhkemast ja
Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar.
Sander aga oli täiesti unustanud lubaduse Piibelehele .Kuid Piibeleht ähvardas vana ,,Pisuhänna"mustandiga nende saladuse romaanist päevavalgele tuua. Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks kogu raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Nüüd peab Sander aitama klassivenna sobivaks väimeheks tegema,sest muidu tuleks kõik avalikuks .Mõeldakse välja geniaalne plaan.Kuna hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili, kelle maja ja krunt nüüd müügis olid ning sellest teadsid ainult vana Vestman ning Piibeleht, Piibelehe nõul otsustatakse Vestman üle kavaldada. Kuna Sander pidi niikuinii tema nõunikuna Peterburgi sõitma tehingut sõlmima, siis otsustati, et ta sõidab nüüd Peterburi Piibelehe nõunikuna ning krunt ostetakse Vestmani raha eest, siis ei jää tal muud üle kui pakkuda Piibelehele oma tütart selleks, et see kesklinna krunt pere sisse jääks.
aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure soojusega ja peagi võitis ta ka isiksusena rahva poolehoiu. Norra ajakirjandus on detailideni ja korduvalt kirjeldanud Haraldi ja Sonja tutvumise, armumise ja abiellumise lugu. Haraldil ja Sonjal on kaks last printsess Märtha Louise (1971) ja troonipärija Hakon Magnus. Huvitav on märkida, et Harald on esimene Norra kuningas viimase 86
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja ehitised. Üritati ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks polnud enam aadlike elulaad. Peale kuninga kukutamist aastal 1793 kadusid ka proua, härra ka preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetussõnaks kujunes võrdne sõna kodanik. Nüüdisaegsele poliitikale pani aluse just Prantsuse revolutsioon. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale. Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse. Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima. Varastab teiste huntide tagant suure soku ja toob koju. 12. november - Hans on kohutavalt armunud, läheb Intsu juurde, kes pakub talle härra uut aluspesu ja ütleb, et tahaks ôhtul preili magamistuppa saada. Ints nôustub ja Hans hakkab ônnelikult koju minema. Tee peal näeb, kuidas Oskar on puu otsa ehmatanud ühe mehe, kes Saaremaalt tuulispasana môisa aita vargile on tulnud. Mees kukub puu otsast alla ja saab surma. (Oskar laseb varastada ainult oma küla inimestel) Õhtul lähebki Hans preili tuppa, kuulab, kuidas preili magab ja avastab, et nad hingavad ühes rütmis. Peale seda läheb koos Intsuga härra sigareid suitsetama ja môtleb oma preili peale. 13
Peale vanglast vabanemist oli väga töökas. Esines probleeme joomisega. See muutis teda (nt. siis, kui oli jaanipäev või pähklipuudepüha). Külas käisid jutud, et temast saab Kõrboja peremees, kuid tema seda ei soovinud, tema tahtis hoopis sauna Eevi ära võtta. Oli Katku talu pärija. Omas palju tahtejõudu (Katku taluga olid tal suured plaanid). Tappis ennast peale seda, kui teda paluti Kõrbojale peremeheks. Kõrboja Anna 30ndates aastates preili. Kõrboja talu ainuke pärija. Algul ei soovinud ta sinna elama minna, kuid ta oli Kõrbojale ainukeseks võimaluseks nende perekonnast, kuna muidu oleks talu maha müüdud. Hea juhtumisoskusega ( kui ta Kõrbojale kolis, hakkas seal kohe elu liikuma). Kindel oma soovides ja tahtmistes ( ta tahtis, et Villust saaks Kõrboja peremees. Sellepärast tülitses ta oma isaga ning ta ei andunud järgi ka siis, kui Villu ütles talle ,,ei" ning halises edasi
pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline
märkasin ma ta ninast. Mina aga ei lasknud ennast segada, ... hiljem linnas käies oli kurtnud doktor, et maaülema lapsed olid juba ennegi küllalt kasvatamatud, nüüd rikub see Werther nad täielikult ära. Lk. 54- Hakkan siinse olukorraga juba mõnevõrra leppima. Kõige parem on see, et tööd on küllalt, pealegi pakuvad mitmesugused inimesed, igasugused uued kujud, mu hingele kirevat vaatemängu. Lk. 56- Ühel jalutuskäigul õppisin tundma preili B-d, armastusväärset olendid, kes selles jäigas elus on säilitanud küllaltki palju loomulikkust. Vesteldes hakkasime üksteisele meeldima ja lahkumisel palusin ma luba teda külastada. Ta lubas seda nii puhtsüdamlikult, et ma sündsat silmapilku tema juurde minekuks vaevalt ära jõudsin oodata. Lk. 57- üheainsa naisolevuse ma siin leidsin - preili von B., kes Teiega sarnaneb, kallis Lotte, kui Teiega üldse saab sarnaneda. ... Aga ma tahtsin kõneleda preili B-st. Ta on väga
a.s.a.p. As soon as possible Nii pea kui võimalik AD Anna domino In the year of our lord Meie ajaarvamise järgi BC Before Christ Enne meie aega i.e. Id est That is to say, in other words See tähendab Viz videlicet Namely, that is to say... Nii õelda Ms. Miss Preili Mrs. Missis Proua Mr. mister Härra P.S. Post scriptum Written after Järelmärkus Prox. Proximo Järgmine kuu Inst. Instant Kohe,see kuu Ult. Ultima Eelmine kuu
Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu,
Vene romantsimi suurkujudeks on A.Puskin, M.Lermontov ja N.Gogol Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1) Eu rom oli katoliiklik ( rõhutab vastutust, süüd vale käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant. Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija", ,,postijaamaülem", ,,preili-talutüdruk"- süzeele on Mussorgski kirj opereti. Jutustused : ,,peeter suure moor...
ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine või 7.Missugune on su lemmiks karakter , miks ? Kes on ebameeldivam tegelane , miks ? Minu lemmiks karakter oli Isa Goriot, sest ta oli vanake , kes oli oma elu pühendanud kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Kõige ebameeldivam tegelane oli Härra Poiret ta oli vana, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. 8.Kui sa saaksid olla keegi selle raamatu tegelastes, kes tahaksid olla ja miks ? Tahaksin olla Isa Goriot, sest siis saab tunda mis elu ta on elanud ja kas tal oli raske enda tütarte pärast võidelda , et nad teda hooliks. 9.Mida see raamat sulle õpetas ? See raamat õpetas mulle seda , et haritud inimesel on kergem elus hakkama saada. Kindlasti ka pani mõtlema minu ja enda vanemate suhetele. 10
vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam enda märaga ei sõida, vaid proovib hoopiski Jaanuse täkku. Suure uhkeldamise ja
Koos kolmanda klassi poistega käidi ekskursioonil Padise kloostri varemetes. Seitsmes peatükk Kalju Järv oli klassi noorim õpilane, kes viiulit õppis. Tema vanemad nõudsid temalt liiga palju. Julius külastas oma klassi õpilaste kodusid. Ta alustas Leho Tammneeme koduga (Endel Tammneeme poeg-endine Genaadi Treifelt). Jõulupeo ajal oli Kalju Järv purjus, kuid Kilimit ei saanud sellest aru. Uue aasta vastuvõtu puhul kutsus Julius Sagritsa, Liina, Endel Tammneeme perega ja preili Raua külla. Tuli ka Tiit Neider, kes harva kodu külastas. Kaheksas peatükk Julius Kilimit tegeles ikka veel luuletamisega, kuid ei julgenud neid avaldada. Mihkli kosjalaul kõlas raadiost ning autori nimigi oli nüüd teada. Julius andis preili Rauale raamatu "Kimbuke põllulilli" lugeda. 26.märtsil õnnitles ta preilit sünnipäeva puhul luulevormis. Õpetajaskond tegi sellest omad järeldused arvates, et Kilimit in preili Rauda armunud. Preili Raud oli Juurikaga
peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu. Jaanipäeva iseennast, seda, et Kõrbojal nüüd perenaiseks uus preili ja ka seda, et uuel perenaisel sünnipäev, kuigi seda rahvas ei teadnud. Suurel peol järve ääres kohtusidki Katku Villu ja Anna uuesti. Vahetasid muljeid ja rääkisid oma tegemistest ning terve õhtu tantsisid üksteisega. Anna rääkis ka Villule, et tema nüüd Kõrboja uus perenaine ja sinna ka peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvas Anna, et selleks peremeheks sobib Villu, aga pakkumist ta Villule ei teinud. Pärast Anna sünnipäeva vigastab Villu ennast ja seda
elu keerulisemaks teinud. Kui aeg läks edasi ja inimesed veidi rahunesid said nad aru , et neil on ikkagi vaja mõndasi väärtusi säilitada. Nad mõistsid, et kõike ei saa hävitada kuna leidus ka asjalikke materjale ja dokumente. Revolutsiooni käigus püüti muuta ka igapäevaelu, et murda sellega vana korra avaldumisvorme. Üheks muutuseks oli sina vormi kasutuselevõtt. See näitas kõikide inimeste ühetaolisust. Ka muudeti peale kuninga hukkamist härra ,proua ja preili kasutamist mille asemel kujunes kõnetlussõnaks kodanik. Muutused toimusid ka rõivamoes. Koos aadlitega hääbus toretsev röivastusmood. Hakati riietuma lihtsamalt ja mugavamalt. Meeste riietuses pidi ilmtingimata esinema rahvusvärvid, naiste riietus oli algul konservatiivne kuid peale kuninga hukkamist hakkasid daamid ise oma riietuse eest hoolt kandma. Kõige enam muutusid soengud. Enam ei kasutatud parukaid, meestel läks moodi lühikesed ettekammitud juuksed ja naiste juukseid
mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi. Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma. Et pettus raamatuga välja ei tuleks, peab Sander ka edaspidi jääma kirjanikuks. 5.Tegelased:
peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine toopaev on vaga kurnav tema jaoks. Sealt moodus ka 42-aastane Jaan, kelle arvates tuleb pidada seda paeva kui koige tahtsam ja erilisem kellegi elus uldse ning nagu Eestil ikka kombeks on. Rohkem me tapsusada ei joudnudki, mida ta selle all motles, sest too pidi kuskile jubedalt kiirustama. Kogudes julgust, keplesime edasi Maxima poe juurde, kus oli tol hetkel usna
detsembril 1964. "Viini veri" mannekeen Pepi (1965) "Minu sõber Bunbury" Cecily Cardew (1971) Peale etenduse vaatamist ütles lavastaja ja teatriteadlane Voldemar Panso, et Helgil tuleb kõik vabalt, loomulikult, vahenditult, lusti ja särtsuga. "Mees la Manchast" Aldonza-Dulcinea (1971) Helgi Salloga koos mängis ka Georg Ots. Helgi on öelnud, et Georg Otsaga koos laval olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977) 5 "Viiuldaja katusel" Golde (1989) Lavastajaks oli Georg Malvius. Helgi kaasnäitlejaks oli Jüri Krjukov, kellega Helgi armastas koos mängida. "Pipi Pikksukk" Pipi Pikksukk (1969) Et oma rolli sisse elada, jälgis Helgi lapsi lasteaias
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli...
1793. aastal avati Louvre´is rahvale mõeldud kunstimuuseum. Minu arust on kultuuriväärtuste hävitamine kindlasti ülimalt mõtlematu ning julm tegu, kuna kultuuriväärtuseid peaksime me kõik austama ja neid on väga raske taastada. Samuti püüti uuendada igapäevaelu ja murda vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks ei olnud enam aadlike elulaad, kasutusele võeti sõnad sina ja kodanik ning kaotati sõnad härra, proua ja preili. Mina arvan, et nende sõnade kasutuselevõtt muutis kindlasti suhtlemise inimeste vahel vabamaks. Elustiil ning mood muutusid lihtsamaks. Inimeste ellusuhtumise muutumiseks kasutati sõna voorus. Selle all mõeldi kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Moraali allakäiguks võib näiteks tuua selle, et kõrgemas seltskonnas oli kombeks pidada armukesi ning isegi lihtrahvas ei suhtunud sellesse enam halvustavalt. Heaks võib lugeda
Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6 Ta on noor, elus kogenematu ja ka tema välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
"Dorian Gray portree" Oscar Wilde Maarja-Liis Loo 12.A 1. Kes kujundasid Dorian Gray elufilosoofia? Miks oli see hukatuslik? Teose alguses oli Dorian Gray veel rikkumata, kena ning kombekas noormees. Kohtudes lord Henryga, muutus aga peategelane üüratult. Henry mõjutas teda oma huumorimeelega, lõdvemate kommetega, nautleva eluviisi ning kunstiga. Mees pani Doriani hindama elus uut ja huvitavat. Grayle meeldis uue sõbra ellusuhtumine, tema põnevad seiklused ning mõtted. See oli loomulik jätk, et Dorian hakkas matkima tema elufilosoofiat. Mõjutatuna lord Henryst, hakkas noormees elama kohustusteta elu, mis oli täis vaid meelelisi rõõme ning kunstinaudinguid. Ühel õhtul aga tutvus Dorian Gray noore näitlejanna Sibyl Vane'ga. Nad armusid esimesest silmapilgust. And...
Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta Tallinnas, mis oli üsna raske, sest Tallinnas nõuti eelnevat praktikat.1906 aastal hakkas Marta läbima praktikat preili Kuckucki algkoolis, seejärel Rataskaevu era-algkoolis. E. Lenderi maksuta algkoolis vaestele lastele sai ta esimese palgalise koha.1912 aastal hakkas Marta elama omaette.Martat kutsuti Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktrissiks ,kuid selle kutse lükkas Marta tagasi. 1923.aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland'iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu
(Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti ,,Võluflööt"), Hanna Glavary (Lehári ,,Lõbus lesk"), Dolly (Hermani ,,Hallo, Dolly!"), Sweet Sue (Styne'i ,,Sugar"), Maria Tschöll (Shuberti/Berte ,,Kolme neitsi maja"). Nagu eelnevalt mainitud sai on ta ka telesarja "Õnne 13" Alma alates aastast 1993. http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ Kokkuvõte
" Samuti ütles ta , et Vautrini tegelik nimi on Jacques Collin. · Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse ,,Kümme Tuhat"- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt. · Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal :D) · Gondureau plaan: preili Michonneau paneb Vautrini joogi sisse üht vedelikku, mis tekitab apopleksilise rabanduse, siis laksab preili Vautrinile vastu õlga, et teada saada kas seal on kaks tähte. · Vautrin ütles Rastignacile, et Victorine'i venna mõrv on tellitud · Goriot ütles, et ta tütar kingib Rastignacile korteri ja palus, et ta saaks seal ülakorruse toas elada. · Rastignac vastas sellele: ,,Jah, mu hea isa Goriot, te teate väga hästi, et armastan teid
Lossi tagaküljel olevale platvormile a) parajalt paks mees oma parimates aastates viis pere ... b) harjasjuuste ja tigedate silmadega kummaline a) pääsuke mehike b) tuvi c) pöidlapikkune punase mütsiga päkapikk c) toonekurg 10. Lotje juurde haiglasse sattusid 2. Härra Blomi perekonda kuulusid ... raamatutegelased ... a) preili Sokk a) kiirabiautoga b) tütar Nella Della b) bussiga c) poeg Johannes c) puuviljakorviga d) kass Parm 11. Isa sai koos lastega jälle suureks, 3. Viplala avastas kõigepealt ... sest nad sõid ... a) härra Blom a) tooreid tikreid
HELISTAMINE Triin Samra JA12 Lääne-Viru rakenduskõrgkool Click icon to add picture Click icon to add Kuidas valmistuda picture helistama? · Veenduge, et olete valinud õige numbri. · Enne helistamist, mõelge mida soovite küsida, varuge käeulatusse paber ja pastakas ning vajalikud dokumendid. Millal on sobiv helistada? Kodusele telefonile või mobiilile on väga ebaaviisakas helistada kas vara hommikul või hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8.00 ja pärast kella 21.00 . Viisakas pole helistada ka lõuna või õhtusöögi ajal. Kui olete lubanud kellele...
kirjanikuks saada. Kuid ema arvas, et Coelho ei tea, mida õigupoolest kirjanikuksolemine tähendab. Poiss uuris asja ja jõudis järeldusele, et kirjanik kannab alati prille ega kammi kunagi juukseid. Ühtlasi on kirjanikul kohustus jääda mõistetamatuks oma põlvkonnale. Eesti keelde tõlgitud raamatud Aasta Eestikeelne pealkiri 1987 "Palverännak: Maagi päevik" 1988 "Alkeemik" 1990 "Brida" 1996 "Viies mägi" 1998 "Veronika otsustab surra" 2000 "Kurat ja preili Prym" 2003 "Üksteist minutit" 2005 "Zahir" 2006 "Portobello nõid" 2008 "Võitja on üksi", "Maag" 2010 "Aleph"
· üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine · pessimism, maailmavalu · mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu · subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine · ideaaliks vabadus ja armastus · looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus 4 2. ROMANTISM KIRJNDUSES Kui ma ütlen: "Tervist preili Kukkel, mul on rõõm teiega tutvuda!", siis ma olen klassik. Kui ma aga ütlen: "Oo, preili Kukkel, kui kaunid silmad teil on, ma armastan teid! Julgen loota, et vastate minu tunnetele!", siis ma olen romantik. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19
Sellest hoolimata mõtles Werther kogu aeg Lottest ning kibeles teda külastama. Armastusel pole piire ning see on kõige võimsam tunne siin ilmas. Selle vastu ei saa midagi teha ega ka enda armastuse objekti valida. Lotte kaotus oli Wertherile justkui Jumala kaotus ning surm näis talle ainsa pääsemisena. 4. Mida Werther armastab (12) ja miks? 1) loodust; 2) Wahlheimi; 3) Homerost; 4) Ossiani laule; 5) preili B-d, sest ta sarnanes Lottega; 6) Lottet; 7) Lotte õdesid-vendasid; 8) Lotte mängitud klaveripalu; 9) Lottega koos valssi tantsida; 10) kui seltskonnas Lottest kõneldakse; 11) kui ta sõrm kogemata Lotte oma puudutab või nende jalad üksteist riivavad; 12) Alberti heasoovlikkust. Werther oli tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Juba see, kuidas ta loodust kirjeldas, oli imetlusväärne
Helöise Dubuci kirjeldus: Dippe'i kohtupristavi lesk, inetu, kuivetanud nagu roigas ja täis vistrikke nagu puu kevadisi pungi. Olenemata ta välimusest oli tal austajaid jalaga segada. Helöise ja Charles abiellusid. Charles hakkas külaarstiks, sellega seoses oli tal vaja teha ka üks väljasõit patsiendi juurde, kelleks oli härra Rouault, ta oli oma jalaluu murdnud. Mehel oli ka tütar, Emma, kes arstile meeldima hakkas. Helöise oli preili Rouault'i peale armukade. Mõni päev pärast Charles'i naasmist koju ta abikaasa suri. Kui Helöise oli surnud kasvas Charles'i patsientide arv. Härra Rouault sõitis peale hr. Bovary naise surma Tostese'i, andis arstile ravimise eest tasu ning ka nõu. Üsna pea mõtles Charles Emma'lt kätt paluda, mida ta ka tegi. Nad abiellusid ning asusid elama Tostese'i. Alles siis, kui noorpaar oli jõudnud ühisesse koju, sai madame Bovary(Emma) aru, et
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
et inimesed usuksid paremasse ellu. Teine põhi teema on armastus. Teises vaatuses tuleb Mauruse tütar Ramilda isale külla. Ramilda on kena tüdruk, kellele meeldib küsimusi küsida ja ulakusi teha ja tema lemmik keel on saksakeel. Kõik poisid tahavad Ramildat endale peale Indreku, kuid just sellepärast Ramilda huvitubki Indrekust. Mõne ajaüärast muutub Tigabuu Kadedaks ja hakkab tüli norima Indrekuga, kuid see ei muuda Indreku ega ka Ramilda meelt. Mõne ajapärast lahkub preili Maurus ja kõik jätkub nagu varem. Ühel päeval aga eksib jalutu naabritüdruk kooli majja Indrek jääb temaga rääkima, siis tuleb tüdruku vanem õde oma õde otsima. Kohe on märgata, et vanem naabritüdruk tunneb kiindumust Indreku vastu, alguse Indrek nagu ei saaks aru mida arvata kuid hiljem annab tüdrukule järgi. Vahepeal on Ramilda haigemaks jäänud ja külastab jälle kooli, seekordne kohtumine noorte vahel on palju süngem ja nendevaheline armastus teeb selle veel raskemaks
Agnese ja Gabrieli lugu ,,Viimse reliikvia" jutustust lugema asudes uskusin, et see on järjekordne igav ajalooline teos, mis mind külmaks jätab. Õnneks ma eksisin rängalt, sest sellest sai minu viimase aja paremaid lugemiselamusi. Mind võlusid eelkõige Agnes ja Gabriel, kelle suur armastus aitas rasketes olukordades üksteise nimel hakkama saada. Need kaks teineteisele loodud noort tõi kokku saatus. Esimest korda kohtusid nad metsas, kus Gabriel Agnese kihlatu, Risbiteriga võitles. Junkur polnud eriti osav ning Gabriel jäi Agnesele juba esimesest korrast meelde, kuigi tutvustas end talupojana. Gabriel sai ennast samal päeval veel kord tõestada, võites Risbiteri ka Kuimetsa mõisa juures toimunud võitlusel. Peale venelaste Kuimetsa tungimist oli Gabriel ainuke, kes mõtles Agnese päästmise peale. Alguses oli neiu veidi pahane tema peale, et võõras mees teda sellisest olukorrast päästnud, kuid see p...
Kafka on selles teoses võrdlemisi nö pilganud ka kohturaamatuid ja seadusi. Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid. Alguses preili Brüstner ja hiljem juba veidi pikemat aega ja lähedasemat tuge pakkuv Huldi põetaja Leni. Huld küll ei arvanud temast hästi ning seda (ja põhjusi) teada saades (mis leidsid kinnitust K enda näol) ei tahtnud ka K enam Leniga tegemist teha. Lähedaste, toetajate poole pealt, mängis olulist rolli veel K. onu Karl, kes muretses tema pärast ning tutvustaski K-d ja Huldi. Huld oli juba sellise staaziga, et valis endale vaid protsesse, mis talle huvi pakkusid või kasu tõid
d) Elukohad: Brasiilia , Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Lääne-Euroopa e) Perekonnaseis: abielus f) Haridus: Põhihariduse omandas Jesuiitide koolis ja sealt edasi läks õppima õigusteadust, kuid langes sealt juba aasta pärast välja. g) Töökohad: luuletaja, näitleja, ajakirjanik, teatridirektor, kirjanik h) Mida kirjutanud: luuletusi, laule, autobiograafiat, ilukirjandust i) Teosed: ,,Palverännak: Maagi päevik." , ,,Alkeemik" ,"Kurat ja preili Prym" , ,,Üksteist minutit", ,,Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" jt. RAAMATUKAART: a) Tegevuskoht: Hispaania b) Tegelased: Pilar, tema lapsepõlvesõber ja mees, kelner, preester c) Tegevuse toimumise aeg: 1993. Aasta d) Autori eesmärk: Coelho näitab lugejatele läbi armastusloo, et armastus võidab kõik. Ta tahab lugejatele selgeks teha, et oma unistuste täitmine on väga tähtis ning selleks ei pea millestki loobuma (nt
Tal oli võimalus muuta oma perekonna elu, kuid ta uputas selle võimaluse pudelisse. Semjoni joomakirg tappis tema ning osa tema perest. Marmeladovi põhjal saab väita, et alkoholism on julm haigus, mis tapab enda ja ta lähedased. Marmeladov on ehe näide ihast mürgi vastu - võimetus talitseda elu ilma alkoholi mõjuta. Sonja Sejonovna Marmeladova oli malbe 18aastane Semjoni tütar, kel olid peas ainult helged mõtted. Habras ja allasurutud preili ei suutnud ausa tööga oma peret aidata, kasuema sunnil läks ta tänavale tööle, prostituudiks, ohverdades oma au ja väärikuse. Lõbutüdrukuna ei teeninud palju raha ning enamus rahast läks isa kõrist alla. Sonja Marmeladova oli tagasihoidlik, heade kommetega ning kõige ilusama hingega neiu. Sonja oli sügavalt usklik, ta armastas lugeda piiblit. See lohutas teda, andis talle lootust, et kõik hea pole veel ilmast kadunud. Sonja lihtne usk Jumalasse oli tema tugevus
4) Buenos dias. Tere hommikust. 5) la calle- tänav 6) ¿Cual?- Mis?/Milline? 7) De nada- Ei ole tänu väärt. 8) la direccion- aadress 9) ¿Donde?- Kus? 10) en- sees, peal 11) Gracias.- Aitäh. 12) mi- minu 13) Muchas gracias- Tänan väga. 14) No hay de que.- Ei ole tänu väärt. 15) No. Ei 16) el nombre- nimi 17) el numero (de telefono)- (telefoni) number 18) Por favor.- Palun. 19) el Sr. (SeÑor)- Hr/härra 20) la Sra. (seÑora)- Pr./proua 21) la Srta. (seÑorita)- Prl/ Preili. 22) Sí. Jah. 23) su- Teie oma (viisakusvorm)tema oma 25) el telefono- telefon 26) un momento üks moment 27) usted- Teie (viisakusvorm) 2 28) cero - 0 29) uno - 1 30) dos- 2 31) tres- 3 32) cuatro- 4 33) cinco- 5 34) seis- 6 35) siete- 7 36) ocho- 8 37) nueve- 9 38) diez- 10 39) once- 11 40) doce- 12 41) trece- 13 42) catorce- 14 43) quince- 15 44) ¿Su apellido, por favor? Teie perekonnanimi, palun ? 45) Soy el seÑor...- Ma olen hr..... 46) ¿De donde es usted
4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumissõnad… tere, palun, tänan, head päevad, 17.Seltskondlik etikett- daam valdavalt härra….. paremal ….käel 18
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
1. Miks vallandus revolutsioon Prantsusmaal (põhjused)? – Kuningas ei pööranud riigi asjadele tähelepanu, kuningakoja toretsev ja luksuslik elustiil halvendas kiirelt riigi majanduslikku olukorda. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse ja riigivõlg kasvas. 2. Millisteks seisusteks jagunes Prantsuse ühiskond? Iseloomusta iga seisust. – Vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus: kõige suurem, lihtrahvas. 3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratu...
Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga. Gabriel tungib kloostrisse ja viib Agnese ära sealt. Agnes ja Gabriel lähevad Venemaale elama. Nad on väga õnnelikud, et saavad lõpuks koos olla ja õnnelikult oma elu üksteise seltsis veeta. Tõeline armastus purustab lõpuks kõik takistused.
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
