· ,,Meister Olof" (1972, värsitatult 1978) renessansidraama · ,,Preili Julie" (1975) naturalistlik kurbmäng ,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi näidenditest, mis räägib klassidevahelisusest, armastusest, ihast, soodevahelisest võitlusest ja suhetest ning on kirjutatud naturalistlikus stiilis. Tegevus toimub 1894. aasta kesksuvel ühes väikeses Rootsi linnas. Mõisaomaniku tütat noor naine preili Julie üritab pääseda piiravatest moraalinormidest ja soovib lõbutseda. Tantsib alamatega pidudel ning ühel hetkel märkab ta teenrit Jean'i, kes on palju reisinud ja lugenud ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean'i kihlatu. Süzee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides. Julie'l on võim Jean'i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema
Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja. PANTOMIIM
1)august strindberg preili julie tallinna linnateater 11. aprill 2018 2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri Jeani ja köögitüdruku Christine'i jaanipäevaõhtut. lavastus hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hullumeelsuse. pärast tantsu kurdab jean christine'ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jälle pilti satub, on jean viisakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega vahekorda astuvad. alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist põlastavad
PREILI N. N JUTUSTUS ANTON TSEHHOV (Novell on ,,mina" jutustus. Tegelikult räägib Natalja Vladimirova) Lugu algab kui ta hakkab rääkima mis juhtus üheksa aastat tagasi kui ,,mina" ja Pjotr Sergeits (kohtu-uurija) ratsutasid ja läksid raudteejaama kirju ära tooma. (kirjeldatakse ilma ja hääli kuidas kõue mürinat kostus ja pilved olid taevas) Tagasi teel Pjotr hakkas järsku naerma ja ütles et see on lõbus kui tean et kohe saan ma üleni märjaks , ka ,,mina" hakkasin naerma. Nad jõudsid koju (kirjeldatakse ilma, ,,pilvede ja vihma tõttu valitses hämarus" ." lääge , ärritav heinalõhn" jne.)Pjotr pani hobused latritesse kinni. Müristas ja Pjotr küsis ,,minu" käest et kuidas meeldis,(samal ajal seistes ,, minu" kõrval hingeldades raskest sõidust) seejärel ta vaatas ,,mind" ja ütles ,,mulle" ,, Natalja Vladimirovna ma annaksin kõik ära, et aga kauem niiviisi sei...
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu. (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest
Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest
õigesti. Isa saab kurjaks, sest ta arvab, et Matilda on tema vastust piilunud ja süüdistab teda petmises. 6. Plaatinablond mees Matilda haudus kättemaksu: ta segas isa juuksetoonikusse ema juuksevärvi. Kui ema hommikusöögiga sisenes, pillas ta taldriku karjatusega käest. Põhjuseks olid hr Koirohu juuksed. Ühine arvamus oli, et isa on riiulilt kogemata ema juuksevärvi võtnud ja endale juustesse masseerinud. Nüüd oli ainus võimalus oma juuksed uuesti mustaks värvida. 7. Preili Mesi Matilda oli 5 ja pool aastat vana, kui ta kooli läks. Kooli juhatas hirmuäratav preili Sõnniste. Matlda pandi kõige väiksemate klassi ja tema õpetajaks sai noor ja armas preili Mesi. Kohe selgus, et Matildal on eriline anne korrutamises: ta võis omavahel korrutada suuri arve. Ka selgus, et keegi ei olnud teda õpetanud. Samas oskas Matilda ainukesena klassis ka suurepäraselt lugeda. Peale selle oli ta veel limerikkude kirjutamist katsetanud. Ühe oli ta just
,,Nancy Drew musta roosi jälil" Carolyn Keene Tegelased: Nancy, George, Bess, Pippa, härra Drew, härra Shaw, härra Cole, härra Sunderwith, preili Innes, Tony, Simon, majavalvurid, donid jne Sisu: Nancy isa Carson Drew, Nancy ja tema sõbratarid Bess ja George sõidavad Inglismaale Oxfordi ülikooli täpsemalt Boniface´i , külla Carson Drew´i sõbrale härra Shaw´ile. Seal kohtub ta taas oma vana hea tuttava Pippaga, kes on härra Shaw´i tütar. Donide puhketoas olles kohtuvad nad ajaloo õppejõu preili Innesiga
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud. Jutu käigus lõhuti pr.Grubachi serviis ja tekitati talle peavalu. Politseiinspektor võttis K. vastu preili Brüstneri toas, kus viibisid ka kolm ametnikku pangast, kus K. töötas. (K. oli pangas saavutanud küllaltki hea koha, ning tal olid head suhted panga presidendiga, aga mitte nii head asepresidendiga, kes kõigest hoolimata pidi K., kui arvestatava jõuga, suhteid parandama hakkama*) Sama päeva õhtul läks K. Brüstneri juurde vabandama, kes oli nii hilisest jutuajamisest pisut ehmunud. Nende juttu kuuli pealt majaomaniku sugulane, kes magas kõrvaltoas. K
olnud vend Juhan, kes sai sõjas surma. Alati oli olnud isa tema üle uhke. Ma sain sellest põhjusest aru, miks nende isa Juhanit rohkem austas. Villu oli ju vangis istunud. Kuid siiski tuleks mõlema poja üle uhke olla. Villu küll rüsis tööd teha aga ta tegi seda Kivimäel. Kive togides, neid lõhkudes. Ehitas isegi uue keldri. Seda tööd tehes sai ta alati kõigest mõelda. Seal oli nii rahulik. Hakkas lähenema jaanipäev. Kõrboja Anna isa Rein annab talu Annale. Kõrboja preili peab hakkama otsima talule peremeest. Ta korraldab jaanipäeva peo, kuhu ta loomulikult palju mehi kutsub, et see õige peremees leida. See oli küll jaanipäeva pidu aga tgelikult oli Annal ka sünnipäev. Sellest ei tahtnud ta eriti teistele rääkida. Kõrboja preili saadab Jüri peost teistele rääkima. Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga
Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli krahvinna armuke?! Lausuds isa Goriot nime, oli Eugene andnud hoobi nõiakepikesega, kui selle mõju oli vastupidine sellele, mida sõnad proua de beauseantei sugulane olid sünnitanud. Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja. Eugene seadis sammud vikontessi Beauseanti majja
Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka usub, et tema lähedase sõbra Edward Rabani mõrvaga seonduvatele küsimustele
Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai. Milliseid seadusi preili Karbik rikkus? § 15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar.
Mees oli väga tore, soovis, et poisil oleks olemas kõik mida talle vaja. Proua de La Mole oli aga pikkakasvu ja kõrk naisterahvas, nende türar oli kaunis siniste silmadega neid, kes algselt Julienile ei meeldinud. Julien einestas koos perega ning nende külalistega, ta avaldas ka selles seltskonnas paljudele muljet oma rohke tarkusega. Julienile meeldis veeta aega raamatukogus, kus ta sai palju lugeda, imestuseks käis seal ka preili de La Mole, kui Julieni juuresolekul ei tahtnud ta raamatuid võtta. Julienil ja preili de La Moleil tekkis suhte, preili andis nooremehele kirja, et too tema tuppa tuleks. Julien arvas alguses, et see on mingisugune lõks, kuid lõpuks läks ta siiski ja veetis öö seal. Julien ei tundub tüdruku vastu veel midagi, ta võrdles teda tihti proua de Renaliga. Preili aga hakkas Julieni tunnetega mängima ise tema järele hull olles, nad armusid üksteisesse. Tundus, et mida
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kaugemale läinud, kui mõlemad ette võinud arvata. Kui preili oma olemist nii pikalt tundnud, et ta naisetanuta enam ei arvanud läbi saavat, pidanud ta nõu juhtunud õnnetusest vennale üles tunnistada. Ta läinud ühel päeval venna kambri, langenud tema ette põlvili, tunnistanud oma eksimist ja palunud luba ennast noormehega laulatada lasta. Vend aga tõuganud teda tulises vihas kui koera jalaga eest ära, lasknud õe eksitaja tuppa kutsuda ja löönud mõõgaga tema pea otsast maha, nii et veri preili peale langenud, kes ehmatusest ära minestanud
lõpuks põgenes Heathcliffi juurest välismaale. Seal sünnitas ta poja Lintoni ning 13 aasta pärast naine suri. Poiss toodi Rästapessa, kuid Heathcliff nõudis oma poega Vihurimäele elama. Ta kohtles nõrga tervisega Lintonit ja seal elavat Hindley poega Haretoni halvasti. Ta kasvatas poega vaid vara saamiseks ja rikkus Haretoni elu ära, sest ei sallinud ta kadunud isa. Preili Cathy ja Linton said algul väga hästi läbi, kuid Heathcliff muutis poissi. Raamatu lõpus avastas preili Cathy enda jaoks Haretoni ning noormees ja neiu kiindusid üksteisesse. Heathcliff läks nõdrameelseks ning suri imelikel oludel. Mulle meeldis raamat, sest see oli huvitavalt sõnastatud. Kahjuks jäi romaani mõte veidi segaseks: tegelasi oli palju, suhted olid liiga keerulised ning kõigi surmapõhjuseks tundus olevat kurvameelsus. Mulle meeldisid tegelastest kõige rohkem preili Cathy ja Hareton. Esimene selle pärast, et ta oli loomuselt elav ja talle meeldis ennast täiendada
Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile. Vaimeli härra ostis Walborgi Ormsö Magnushofi härralt ära. Clemet ja Christian tõid Walborgi sealt ära. Ta abiellus Clemetiga. Preili Marie Ta hüüdnimi oli Lastepreili Ta aitas Clemetil priiusekirju lugeda. Ta õpetas Clemeti saksa keelt nii rääkima kui ka kirjutama. Getter kolib Clemeti juurde Nad kohtusid, kui nad olid väga väiksed. Alguses oli Clemet Duskase talus. Kui Getteri isa suri, läksid nad mõlemad Skalluse tallu elama. Clemeti esimene hülgejahile minek Kuna Clemet oli veel poisike, siis ei tahtnud keegi teda endaga hülgejahile. Christian võttis ta oma nn.rühma.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa. Paistis lahke ja hea, aga rääkis preili Brüstnerist taga, mis Kle ei meeldinud. Onu Carl au oli tema jaoks väga tähtis. Pidas k-st lugu ja tahtis, et kogu kohtujama võimalikult kiiresti korda aetaks
suhe kergemeelse lauljatari ja tagasihoidliku kirjaniku vahel Sally jääb ootamatult rasedaks. Cliff loobub kirjaniku ametist ja asub tööd otsima. Kui Cliff tajub poliitilist pööret lähenemas, siis ta otsustab Sallyga nõu pidamata, et nad pöörduvad tagasi Ameerikasse. Sally aga ei suuda/taha loobuda oma elustiilist/karjäärist ja noorte teed lähevad lahku. Cliffi ja Sally loo kõrval jutustatakse ka pansioniomanik preili Schneideri ja juudi puuviljakaupmehe härra Schulzi hilisest armastusest. Tänavatel aga marodööritsevad juba natsionaalsotsialistlikud löögirühmad ning ,,homne päev" natsionaalsotsialism, läheneb pidurdamatult. Preili Schneider mõistab mõistab suhte ohtlikkust ja katkestab kihluse. Olin varem näinud muusikali alusel valminud filmi, mille lavastas Bob Fosse ja peaosas oli Liza Minelli. See mõnevõrra kergendas lavastusest arusaamist, aga samas ka tekitas mõningast segadust
töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi.
Mina lugesin Noorte krimkat üle ääre kelle autor on Norah McClintock Selle raamatu tegelased on Chloe Yan, Chloe ema, Chloe kasuisa Louis Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker, Thomas Rennie (on mõrvar). Kooli õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria Dattillol Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib ühest poisist, kelle nimi on Peter. Ta on kooli suurim nohik ja keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile. Lõpuks, kui mõrvar on leitud, kutsub Chloe ta kalju juurde.
Delphine on samuti aadlik, kuid madalamal astmel, kui ta õde Anastasie. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada, mängib ta õnnemänge. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphine´ga. Rastignac jäi võlgadesse. Ta mõtles Victorine`iga abiellumise peale. Rastignac oli jälle proua de Restaud juurde kutsutud. Ta oli tuntud Pariisi kõrgemas seltskonnas. Lõpuks suutis ka oma võlad ära maksta. Salaagent härra Gondureau oli härra Poiret ja preili Michonneau ülesandeks seadnud kindlaks teha, et härra Vautrin on tegelikult vanglast põgenenud sunnitööline Jacques Collin ehk Surmanarritaja. Preili Michonneau segas Vautrini joogi sisse unerohtu ja leidis tema õlalt tähed, mis kinnitasid, et ta tõesti oli Collin. Härra Vautrin viidi politseinike poolt sunnitööle Lõuna-Prantsusmaale. Preili Michonneau kui nuhk saadeti pansionist ära. Vautrin oli jõudnud korralda Frédéric de Tailleferi ja krahv Franchessini vahel
Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest
Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililt teenet, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapidu Eugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua. Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin. Collin tõuseb püsti ning mõistab, et teda on paljastatud. Politseinikud tulid pansioni ja arreteerisid Collini
Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb? Kas ajastut ja olukorda arvestades võiks miski õigustada Vautrini tegevust? Vautrin koostab Rastignaq'le plaani, mille järgi peaks ta saama Victorine. Plaan pidi olema selline, et Vautrine sõber tapab Victorine venna, sest Victorine isa lemmiklaps oli ta vend. Selle läbi kanduks Victorine isa pärandus tema ainsale lapsele ehk Victorinele. Seejärel peaksid Rastignac ja Victorine abielluma ning sealt peaks Rastignac ka saama osa
See on üks toredamaid raamatuid üldse, mida ma olen lugenud. Ning see oli selle pärast ka hea, et lugu oli samas raamatus mis "Kummitarzan ja teised". Selle raamatu algus rääkis Nurgamaja elanikest ja teistest tegelastest.Ning seda maja kutsuti sellepärast nii, et see asus nurga peal. Raamatu tegelased olid Härra Torm, Irene TV ja preili Ronk, Frode, tema ema Carla, isa Henry ja Simme kes elas nurgamaja hoovis. Härra Torm keda Frode kutsus "Tormiuputuseks" talle ei meeldinud miski ega keegi. Aga tema üleval elavad Irene TV ja preili Ronk kes hoolitsevad ja räägivad temaga kogu aeg mis talle ei meeldi. Ning kui Simme ja Frode olid juba sõbrad, siis Simme õpetas Frodele palju krutskeid.Ükspäev teagid nad sellist vigurit, hakkasid keset tänavat sõrmega taevasse vahtima ja siis need inimesed kes
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i
ja elada luksuslikku elu. See on minu jaoks täiesti vale. Eelkõige tuleks leida endale kaaslane kellest hoolida, justnimelt kellega õnnelik olla ning koos elada ja võimalik ka, et abielluda. See on õnn. Omamoodi perekondlik suhe oli pansioni rahval. Pansionis elab härra Vautrin, kes on kaua politsei poolt tagaotsitav põgenenud sunnitööline. Need nii-öelda perekondlikud suhted pansioni inimeste vahel hävitab preili Michonneau, kes laseb ennast politseinikul ära osta, et too Vautrini paljastaks. Preili Michonneau reedabki väikese summa eest oma peaaegu, et perekonna liikme. Sellega satub ta terve pansioni rahva põlguse ja viha alla, kuna ta on salakuulaja. Täna oma teole on preili sunnitud pansionaadist lahkuma. Gorio tütred Delphine ja Anastasie on abiellunud raha ning kuulsuse nimel. Sel ajal kui neil oli raha olemas ei kurtnud nad millegi üle
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt
´´Kapten! Piraadid!´´ ütles üks madrustest oma juhile. ´´Mida?!´´ laev värises ´´ Kõik, palun rahunege maha. Palun järgige minu instruktsioone kannatlikult.´´ Kuid enam ei kuulanud keegi kaptenit ja kõik ruttasid välja. Piraadid Piraadilaeva juhtis üks väga egoistlik ja paks naine. ´´Tarmo! Kes on selle ookeani kõige ilusam naine?´´ kamandas kapten ühte oma noorimat alluvat. ´´See olete loomulikult teie, preili Alinda.´´ ´´Hästi öeldud!´´ ´´Äitah.´´ ´´Preili Alinda, on möödunud üsna kaua, kas pole.´´ ütles üks piraatidest. ´´Tõesti. Nüüd tõmba selle laeva kõrvale!´´ Piraadid avasid uuesti tule ja lasid täpselt laeva masti maha. Raputuse tõttu veeres vaat kuskile kabiini. Piraadid sõitsid laeva kõrvale ja viskasid nöörid peale, et lahku ei läheks. Piraadi laev oli poole väiksem teisest, kuid see ei lugenud, sest piraadid olid kokkuvõttes tugevamad. ´´Mehed
Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema
Lisaks ütles Lotte Wertherile, et ta on väärt, et Lotte ema teda näinud. See liigutas Wertherit sügavalt ja pärast teiste lahkumist puhkes ta nutma ja ei teadnud mida edasi teha. II raamat 20 okt. 1771.jõudis Werther teise asulasse, kus ta krahv C-d oli tundma õppinud. Kes oli väga tark, kuid kõrk. Werther peab teda tõeliseks sõbraks ja abiliseks. Wertherile ei meeldinud kõrged inimesed. Kohtas preili B tädi, kes vaene kui seisuse taha varjunud ülbik. Krahv von C ja preili B. 20 jaanuar- kirjutab Werther Lottele kirja. Räägib armastusest tema vastu ja elust eemal. Samuti tuleb kõne alla preili von B, kes Lottega sarnaneb. B on väga hingeline, siniste silmadega, igatseb eemale kärast. 8. veebr- et inimesed ainult sisimas meeletult ei märatseks. 17. veebr- töö saadikuga(vastuoluline inimene) teavitab tahtmise lahkuda, kui poleks tulnud kiituskiri ministrilt. 20. veebr saab Werther teada Lotte ja Alberti abielust ja soovib sisimas õnne,. 15
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...
mld miljard mln miljon mnt maantee mob mobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse) ms muuseas, muide MTÜ mittetulundusühing n neiu (preili) N neljapäev; naistele nim nimeline nn niinimetatud nov november nr number nt näiteks n-ö nii-öelda okt oktoober osk osakond OÜ osaühing p punkt; päev P pühapäev pa poolaasta pk postkast pKr pärast Kristuse sündi pms peamiselt p.o peab olema pr proua prl preili prof professor ps poolsaar pst puiestee ptk peatükk R reede RE riigiettevõte reg-nr registreerimisnumber rg-kood registrikood (registrisse kandmisel) rk, rmtk raamatukogu rkl riigikoguliige rtj raudteejaam s sekund; sajand; saar; sent SA sihtasutus s.a sel aastal saj sajand sealh, sh sealhulgas sen seenior, senior sept september skp selle kuu päeval sl, spl supilusikatäis sm seltsimees s.o see on st, s.t see tähendab
kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine. Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorini venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on kaua taga ajanud Vautrinit, räägib preili Michonneauile, et ta Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot valmistavad Eugenile ette ilusa korteri, kuhu noormees koos Goriotiga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrini võetakse kinni. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk
Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õnnetu maja elamiseks. Proua ise arvas, et ta on kannatanud kõike, mida on võimalik kannatada. Naine elas koos oma paksu köögitüdrukut Sylviega, kes valmistas sisepansionäridele eineid ning hoolitses majapidamise eest. Tal oli ka uksehoidja Christophe, kes edastas teateid ja tegi ka aeg-ajalt kelneri tööd. Tema juures elas preili Michonneau, vanatüdruk, kes hiljem osutus äraandjaks ning aeti teiste majaelanike soovil pansionist minema, temaga koos läks ka härra Poiret, kes oli vana rauk ja käis Michonneaul järgi nagu koerakutsikas, tema oli varem olnud ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja uhkemas korteris, kuid järk-järkult vähendas oma luksusi ning lõpuks elas viletsuses
Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
