Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks
Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Ats Hanst Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10B 31.10.2012 Arhitektuur, mida uut? Sfinksid Obeliskid Click to edit Master text styles Kaljuhauad Second level Palju templeid Third level Fourth level Fifth level (Kuningate org) Obeliskid Click to edit Master text styles Second level Päikesejumala auks Third level Teravatipulised Fourth level Fifth level 10-32m pikkused Kirjeldavad hieroglüüfid ...
Gaius Julius Caesar Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr-15.märts 44 eKr. Ta oli kuulus väejuht, poliitik ja kirjanik. Lisaks sellele ka konsul, diktaator ning pontifeks (Vana-Rooma preester ja kõrgema preestrite kolleegiumi liige). Caesar sündis patriitslikusse Juliuste perekonda, mis polnud siiski poliitiliselt mõjukas. Ta oli väga järjekindel, sest püüdis järkjärgult saavutada kõiki Rooma tavalisi ametikohti ning sai kuulsaks konservatiivsete senaatorite vastu võideldes. Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vas...
suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 17. Mesopotaamia kultuurisaavutused: *kiri, kirjandus- kiilkiri(märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga), koolid templite ja preestrite juures, raamatukogu, kangelaseepos: Gilgames (säilinud, 1000ekr akadikeelne) *Teadus: matemaatika kõrgel tasemel, astronoomia astroloogia,*Arhidektuur- puudus kütus, ehitati aint päikesekäes kuivatatud savitellistest- lagunes kiiresti (tempel, tsikuraat, paabeli torn, lossid) *Kujutav kunst- maali ja reljeefi kasutati hoone kaunistamiseks, friisid, meso kunst e omast algelisem, mosaiik, dekoor, maalikunst. *Skulptuur- madalreljeef, värvitud, loomad loomutruud, vabaplastika.
Teaduse areng Religioon, usk hauatagus Eluolu (haridus ja kiri) ellu · Enamik egiptlasi oli kohustatud · Kujunes tsivilisatsiooni · Ellusuhtumine sügavalt religio riigi heaks ja riikliku kontrolli esiletõusuga (VI-III a.tuhande · Preestrite ülesanded: religioos all tööd tegema. vahetusel eKr) tõekspidamiste täpsem sõnast · Talupojad, käsitöölised, orjad. · Kirja kujunemisega sai jumalate eest hoolitsemine. · Enamik olid talupojad. võimalikuks riiklik korraldus. · 740 jumalat, võis olla veelgi s (hariti riigi või ülikute maid,
Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole
Kuninga nimedest tuntuim on Horose-nimi epiteet, mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mõne aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna "vaarao".Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks Abydos kõige varasemal ajal, püramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast läänes Uue riigi ajal. Preestrid Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud.Kui Egiptusest sai 18. dünastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt võimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem
Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev. Seetõttu kasutati neid vaid poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam nn. hieraatiline kiri. Kirjutati pintsliga papüürusele. Pikematae tekstide puhul saadi pikad papüüruserullid. c) HARIDUS. Lugemiseks ja kirjutamiseks pidi teadma ligikaudu 1000 hieroglüüfi. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelevalve all. Haridus kindlustas soliidse positsiooni ühiskonnas ehk kirjutaja või preestri ametikoha. Kirjaoskus oli privileeg, mille omandasid väga vähesed.kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades. d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR
Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiint Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel. Vaarao Ramses II (1290-1224 aastat eKr ) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes. 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? Elanikkonnakihid järestikus 1) Vaarao 2) Preestrid 3) Sõdurid 4) Kirjutajad 5) Käsitöölised 6) Talupojad 7) Orjad. 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? Naiste õigused olid Egiptuses tagatud. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis ka pretendeerida osale perekonna varandusest. Valitsejatel seevastu oli palju naisi, kelle seast üks
kaasa lahkunu kujusid. Teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum. Kirjandus viljelesid lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Hümnid jumalatele. Ehnatoni usureform- uue riigi ajal tõi egiptuse traditsioonilisse usuellu segaduse vaarao ehnaton, tõstes amon-ra asemle jumalate etteotsa päikeseketta Antoni, nüüd ei toodud enam teistele jumalatele ohvreid. Pääsemaks amoni mõjukate preestrite vastuseisust , rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni.
Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luterlik kirik: · Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome,
riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrir...
Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida.Sama tegi tema vend Õnnepäev ja kogu linnuse rahvas.Peale seda linnus rüüstati.Oma poega ei saanud Lembitu aga ikkagi tagasi-temast lubati preester kasvatada.Koos teiste Eestimaalt kokku röövitud kümnekonna poisiga viidi Me...
peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormise...
püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet Atoni (Atoni silmapiir). Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse ainujumal. EGIPTUSE KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid Kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahepeal (eKr) ehk koos tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati
Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon. IV Usk Usu ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises: Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa. Tänapäeva inimestest erinevalt mõistsid ja mõtestasid egiptlased maailma üldist korraldust müütide ja religiooni, mitte loogika alusel. Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne. Nii tunnemegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumustest on üsna vähe teada. Egiptuse jumalad:
Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi.
Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele
Rootsi ajal olid tähtsateks kauplemiskohtadeks maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania sool. Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal ajastul olid kirikud ja muud hooned sõjast räsitud ja kirikuõpetajatest oli puudu. Rootsi aja hakkas räsitud kirikute ja väheste preestrite pärast levima jälle munasusu kombed. Roots ajal toimus ka ohtralt nõiaprotsesse. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonna Osulas Pühajõe mäss. Selle käigus põletasid hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna nad pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Vene ajal jõudis Saksamaalt Baltikumi tehnoloogiline ratsionalism, mis saavutas 18. sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse.
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu vaimsete võimete ja välimuse järgi. Ordu allus otse paavstile. Ordu kinnistati paavsti poolt 1540.a. Tähtsaks peeti noorsooga tegelemist. 1583.a.loodi Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite ettevalmistamine ja seminari võeti noormehi ka kohaliku rahva hulgast. Rootsi ja Poola sõda toimus 16001611.aastatel, mille tähtsamad lahingud peeti Eesti ja Liivimaa pinnal. 7) Vaimuelu Rootsi ajal. Vastus: Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684. Tartu lähedale Piiskopimõisa.Seminar oli koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, õppeaeg 2.aastat. Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist.
juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht
Egiptlased austasid teda kui jumalat ja pidasid teda päikesejumal Ra pojaks. 10.Joonista Egiptuse ühiskonna ülesehitus Vaarao Preestid, sõdurid Kirjutajad, käsitöölised Talupojad Orjad 11.Mis olid preestrite ülesanded? Pidada ühendust jumalatega, hoolitseda templaite eest 12.Iseloomusta talupoegade elu Käsitöölised elasid külades ja ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.Nad harisid põldu,millest pool tuli andamiks anda,kasvatasid loomi,ehitasid püramiide. 13.Iseloomusta käsitööliste elu Osad elasid külades, enamik aga töötas vaarao lossi või templite juures.Seal läks vaja kiviraidureid,pottseppi ja kullasseppi.Amet pärandati isalt pojale ja ei tohtinud seda muuta. 14
tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman · Isvara jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne · Deevad jumalad või jumalannad · Indra, Agni, Visnu jne Lunastusõpetus Lunastus tähendab inimese sisemise rikutuse andeksandmine.
Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda pääsemist.Kirjaoskus oli privileeg.Teadus-Võeti kasutusele päikesekalender. Arenenud oli arstiteadus ja Geomeetria. Kirjandus oli seotud religiooniga, kirjutati hümnejumalatele,püramiidiraamatuid ja surnute raamatuid. Kirjandus oli väga ilmalik-,,Sinuhe jutustus'' 3. Kreeta-Mükeene kultuur-Kreeta kultuur - selle loojaks oli tundmatu päritoluga rahvas ,
omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. 2) Ur tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa. Kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat.
Et Elu majja õppima asuda, pidid noored sooritama ka esimese astme preestri eksami, kus pidid Amonit ülistama ning talle ohverdama. Austati traditsioone ja tavasid, küsimuste küsimine ei olnud eriti moes. Neile vastati sageli, et nii on see olnud vanasti ja on ka edaspidi. Need kes küsimusi küsisid peeti kahtlasteks ning nood ei meeldinud eriti kellegile. Elu maja oli rahvale ka haigla eest: seal raviti haigeid, vaesemaid raviti mõnikord isegi ilma tasu nõudmata. Preestrid Preestrite käes oli suur võim, kuna neid uskusid inimesed kõige rhkem, need olid ju ,,jumala sõna edasiandjad", preestrite käes oli ka kohtumõistmine. Preestrite käes oli kõik õpetus kõrgemaiks ametiteks. Preestrid ennustasid vee tõusu, tulevase viljasaagi suuruse ning määrasid ka maksud kogu maal. Preestrid viisid läbi ohvritalitusi ja ka erilisi rituaale, mis võib haige tervendada, kui juba lootus on kadunud. Kõike tegis nad õige hinna eest. Naised
Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester Rooma mõistes olid preestrid kõik need, kes toimetasid kultuslikke talitusi mingi kindla kogukonna huvides. Preestritarid allusid meestest koosneva preestrite kolleegiumi võimule. Kultuslikke vameteid võisid pidad vaid kodanikud. preestriamet sõltus ühiskondlikust positsioonist. Alles 3. sajandi keskpaigast sai rahvas kõige tähtsama preestri pontifex maximuse valida, varem tehti seda ilma rahava või senati sekkumiseta. Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi ja korraldas riitusi, mis lõid sideme jumalatega, või kas ta oli mõne jumaliku funktsiooni füüsiliseks
Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltair'i suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich II-ga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik
sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega (3-2 ss.eKr) ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.). Viies Ptolemaios oli just saanud kuningaks ja nautis ülimat armastust, sest oli mõistnud preestritele seni puudunud maksud, avanud templite kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele
SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla. See suur kirikulõhe pani aluse veanulikele lääne ja ida kirikutele. Läänes (paavst) katoliku(roomakatoliku) kirik, idas õigeusu e kreekakatoliku kirik (patriarh). Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal: paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide
oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini
Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest
Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm
1950-1650 eKr.)- riigijuhtimisel oli tähtis koht noomide asehalduritel, kelle tahet tuli austada ka kõigevägevamal valitsejal.Kuninga võim läks oma maa piiridest kaugemale- Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia.Niilise deltasse tungised Aasiast hüksosklase.Uus riik ( u.1550-1075 eKr.)- Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi kogus jõudu; Egiptuse kuningad alistasid Palestiina ja Süüria.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond. Tekkis kuningatest mitte sõltuv preestrite riik.Hilis-Egiptuse perioood ( u.1075-525 eKr.)- Egiptuses võimutsesid võõra maised valitsejad, kuid sellest hoolimata kujunes elu endiste tavade järgi. Egiptuse ühiskond Kõik pidi toimuma vaarao määramisel.Võimu teaostamiseks vajas ta suurt ja võimukat ametnikkonda. Vaarao oli ka riigi kõrgeim preester, kuid plaanide elluviimiseks määras ta preestrid(nende püha paigad olid templid).Enamik egiptlasi olid talupojad-nad harisid vaarao maad. Kogu saak tuli anda riigi salvedesse
Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on
· Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser. · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles
· Võimukas,kuid tark · Suri Thutmosis II käe läbi · Haud leiti 1916, muumia arvatavasti leitud THUTMOSIS III VÕIMSUSE ALGUS · Vana-Egiptuse Napoleon · Valitses 1504-1450 e.Kr alates 1483 e.Kr üksi · Sõdis igal valitusaastal · Lähis-ida · Gaza ümbrus · Süüria vallutati 5 kuuga · Kades · Nuubia THUTMOSIS III- rahu ja rikkus · Tänu sõdadele rikkuse kogumine · Templite rikastumine · Preestrite võimu algus · Karnaki templi esiletõus · Amoni preestrite võim · Rikkamaid templeid Egiptuse lõpuni · Vaarao muumia leiti 1881 AMENHOTEP III-õitsenguaeg · Üks rikkamaid vaarosid · Valitses 1386-1349 e.Kr · Sõdadeta aeg · Kultuuri ja ehitustegevuse tippaeg · Väga arnenenud kaubandus · Muumia leitud, kuid kaheldatakse EHNATON-ketservaarao · Tegelik valiutsejanimi Amenhotep IV · Valitses 1350-1334 e.Kr · Lõi uue religioon-Atoni kultus
jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid
koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse,
töödejuhataja, ühiskonna eesotsas Sapa Inca, 3 keeldu: ära valeta/varasta/laiskle Kultuurisaavutused: kirurgia, kalender ( 12 kuud, 30 päeva, nädal= 10p), kümnendsüst, rippsillad, teed, metallitöötlus, ülikud 4 a koolis, ülestähendused kipudes, terrasspõllundus, kivilihvimikunst, glasuuritud ja lakitud keraamika, ketsua keel (runa simi), rangelt tsentraliseeritud totalitaarne riik Miks kadusid?: Hispaania vallutus (1531), F.Pizarro Usund:taevajumal on maailma loonud, preestrite osa tagasihoidlik, ohverdati harva Inkade eelsed tsivilisatsioonid: CHAVIN: o 1800-400 eKr o drenaaazisüst, terrassid, kivipüramiid-tempel, kuldehted, olmeekide kaasaegne, Andide emakultuur PARACAS: o 1300 eKr- 150 pKr o sajad maa-alused matmispaigad, kõrgelt arenenud kirurgia, sots. kihistus NAZCA: o Peruu rannikuorgudes o 300 eKr kuni 600 pKr o metalli- ja tekstiilitöö poolest tuntud TIAHUANACO: o õitseaeg I AT teisel poolel
Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, vase kasutuselevõtt. TSIVILISATSIOONI TEKE!!! 26. saj. eKr püramiidide Hufu, Hafra ja Menkaura teke. 14. saj. eKr valitsejad EHNATON (monoteism preestrite rolli vähendamine ühiskonnas, kunsti revolutsioon), NOFRETETE ja TUTANHAMON (puutumatus). 30eKr Egiptuse vallutamine Rooma poolt, tsivilisatsiooni lõpp. MESOPOTAAMIA: Mesopotaamia - ajalooline piirkond Lähis-Idas, Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajajateks sumerid, hiilgeaeg 3000-2500eKr, põlluharimine alates 7000eKr, savitsivilisatsioon, kõrge kultuuritasemega rahvas.
Kõige kõrgem kiht: maavabad – üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud talupojakoormisi, aga sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes. 9. Kuidas mõjutas ristisusu vastuvõtmine eestlaste vaimuelu? (lk.69) – algas saksa mõju sissetund kõigis kultuurivaldkonddades. Juurdus keskaja jooksul eesti keelde küllaltki palju saksa laene. Seniseid usulisi tõekspidamisi kõigutas kasvõi seegi, et saksa preestrite lõhutud jumalakujudest ei voolanud verd ka pühade hiite ning ohvripuude maharaiujaid ei tabanud surm, nagu oli usutud seni. Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
