6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea. Abielu eesmärgiks oli saada järglasi. Mehe elu möödus suuremal ajal kodust väljas, naine aga püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. 7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8
Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod
Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt ning kelle poole pöörduti palvetega. Mesopotaamia religioon oli ühest otsast Egiptusega sarnane, teisalt aga vägagi erinev.
Aasias, Birmas, (praegu Myanmar) inimesed, keda kutsuti khmeerideks. Khmeerid uskusid loomade imevõimesse peletada eemale kurja. Lughi nõlvadel asus sel ajal Lao-Tsuni tempel, kus elasid khmeeridega koos sada kuldsilmset, pika valge karvaga templikassi. Loomad olid khmeeri preestrite hingede hoidjateks ja kaitsjateks kui need lahkusid elust ja ootasid uuestisündi, et kõrgemate preestrina puhtust ja täiust saavutada. Templis elas kuldse habemega Suur Laama, kõikide preestrite juht. Tema elu oli pühendatud tervenisti Tsun-Kyan-Kse kummardamisele. Tsun-Kyan-Kse oli kuldsetes riietes, kiirgavsiniste silmadega jumalanna, kes juhtis preestrite hingede kulgemist peale seda kui nood lahkusid ühest elust, et siirduda järgmisse. Ühel selgel õhtul istus auväärt Mun Ha jumalanna kuju ette palvele. Tema kõrval istus tema ustav kass Sinh. Nagu teistelgi templikassidel, olid ka Sinhil kuldsed silmad ja valge karv. Kõrvad, nina,
Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Kasutati väärtusperspektiivi- tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Kaanonite jõud nõrgenes Amenhotep IV (Echnatoni) valitsemisajal 14. saj e. m. a. Ta püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala- Päikeseketta (Atoni). Ta ei tahtnud jääda Teebasse (vanasse pealinna), kus preestrite võim oli liialt tugev ja rajas endale Tell el- Amarna. Loobuti jumalakujudest ja vormikaanonitest. Liigutused muutusid vabamaks, loomulikumaks. Ka vaaraod kujutati ennekõike kui inimest (näiteks lastega mängimas). Selles laadis on kujutatud Echnatoni enda, tema naise Nofretete ja tütarde portreebüstid.
ülempreestritena vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad ja neile ei pööratud nii palju tähelepanu. Egiptuses oli aga vaaraodel väga suur tähtsus, kuna neid võidi pidada ka 1 jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida. Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega, nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia
Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel . Preestrite positsioon oli kõrge nii Mesopotaamias kui Egiptuses. Egiptuse ühiskonna ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa, Mesopotaamias moodustus kõrgeim ametnikkond ülikutest ja suurnikest. Egiptuse ühiskonnas oli eraldi kihiks kirjutajad, keda Mesopotaamias ei eksisteerinudki. Talupoegadel oli Mesopotaamias parem elu sest maksud olid väiksemad ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju.
moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakirjankud, kelle ülesandeks on meile ülistavate ja keeruliste sõnadega ning suurepäraste piltidega moodi serveerida. Aina suurem roll on tänu internetiajastule ka moeblogijatel, kellest tuntumatel on moest blogimine lausa töökohaks ja mitte ainult lihtsaks töökohaks, vaid suurte summade teenimise võimaluseks.
jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks võlusid nad templi seinale põleva kuujumalanna Hekate kujutise. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada,
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma
Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com
Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest oli üks käsi rinnal. Pilk oli tihti suunatud üle vaatajate peade. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Tavaliselt oli tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Egiptuse skulptuur ja kunst üldse sai uue pöörde, kui hakkas valitsema vaarao Echnaton, kes püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala, kelleks oli päikesejumal Aton. Tema tahtel loobuti jumalakujudest ja vormikaanonitest. Liigutused muutusid vabamaks ja loomulikumaks. Ka vaaraod kujutati ennekõike kui inimest. Echnatoni uuendused kadusid aga varsti jälle, kui peale tema surma, vaarao Tutanchamoni ajal, taastati vanade tavade ja preestrite võim. Arhitektuur Egiptuse suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid.
Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest 632 Muhamedi surres Araabia ps on islami usku Halifa rasuli´llah = kaliif=Jumala saadiku asemik=araabia riigi valitseja> tekib kalifaat
hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes 1075. aastal eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam Egiptuses valitsevatest kuningatest sõltumatuks preestrite riigiks. 4. Hiline periood. Egiptus langes pidevalt võõramaist päritolu valitsejate võimu alla. Sellegi poolest säilitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525. aastal eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla.
Ristisõdijad võitsid lahingus ning eestlaste poolt röövitud esemed tagastati Lundi peapiiskopile, auväärsele isand Andreasele tagasi. Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsamal suvel tungib Polotski kuningas Liivimaale ning ründab Üksküla linnust. Liivlased, kui relvastamata mehed ei hakanud vastu ning lubasid raha anda. Kuningas võttis selle vastu ja loobus piiramisest. Kolmas tekst Preestrite vangivõtmisest ja Karja röövimisest kuningas Wiscewalde poolt koos leedulastega. Jerska kuningas ilmub koos leedulastega Riia alla, röövib kodanike karja karjamaalt ja võtab vangi kaks preestrit. Need kõik tekstid olid väga huvitavad. Kui oleks aega loeksin arvatavasti kogu kroonika läbi. Jube põnev oleks teada mis kõik on toimunud Eestis ja lähipiirkonnas.
Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi
Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama ka kõige vägevam valitseja. Allutasid Nuubia. Selle ajastu lõppu tähistab hühloslaste sissetung. Kui viimased olid välja tõtjutud, algas Uue riigi (u 1550-1075eKr) periood. Välise võimsuse hiilgeaeg, alistaseid Palestiina ja Süüria.valitseja kõrvale tõusis elukutseline preesterkond, lõpuks ei suutnud valitseja neid oma tahtele allutada. Uure riigi lõpuks kujunes välja kuningatest sõltumatu preestrite riik. Järgnes Hilis-Egiptuse (1075-525eKr) periood, nii mõnelgi korral välismaised valitsejad. Egiptuse aasta jagunemine põllutööde järgi. Üleujutuste periood (Sinine Niilus)- juuni/juuli- okt. Põlluharimise periood- okt/nov- veebr. Põuaperiood- veebr/märts- juuni. Egiptuse ühiskonna korraldus. Vaarao- piiramatu võimuga valitseja, peeti jumala asemikuks maa peal. Nomarhid- maakondade e. noomide asevalitsejad, viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makskorraldasid
selle eri ilminguis. Jumalad võisid egiptlaste meelest asuda kõikjal, taevas ja maal. Kuid nad soovisid kindlat varjupaika, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Seal painevale jumalakujule ohverdati loomim, suitsutati viiukit, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette ilmus jumal paid usupidustuste käigus, siis oli lihtrahval võimalus talle oma soove avaldada, muidu jäid kõik preestrite kombetalitlused jumalatega templisügavustes tundmatuks. Egiptuse ametlikku religiooni iseloomustas artistoktaatlikus. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli eelkõige ülemkihti kuuluvate preestrite eesõigus, rahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu. Egiptuses usuti, et inimene jätkab oma elu enam-vähem taapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid juhul, kui keha mumifitseeriti. Inimese surma hetkel väljub tema hing Ka. Hing on
Vana-Egiptuse templid Koostaja: Templid · Uue riigi aegsed suurimad ehitised · Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus
· Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline. Tänapäev · Egiptuse kultuuris on suurenenud popmuusika tähtsus. · Tuntumate poplauljate hulka kuuluvad Mohamed Mounir, Amr Diab. · Egiptuse rahvamuusikat mängitakse pulmades ja traditsioonilistel pidustustel. · Tänapäevamuusika on põimunud aafrikalike, araabialike, türgilike ja läänelike elementidega. Egiptuse muusika suurkujud
· Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi As uko ht · Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niiluse jõe lähedal, üle jõe Luxorist Faktid · Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata · Kasutati kuningliku matmispaigana 500 aastat · Kuningate org ja Kuningannade org on ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste hulgas · Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina · Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid · Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks
Kreeka teater Teatri algus · Algmed ulatuvad kauguesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd ,surm ja ülesstõusmine- kujutatud lauludes ja tantsudes mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiioni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiad ja komöödiad Dionysose kultus · Dionysos- Viljakuse-ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50 liikmeline koor+lava keskel asetsev dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater...
neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire pälvis oma võimed oma emapoolselt esivanematelt. Selle viitavad ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Tema vanemad olid François Arouet ja Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Voltaire'i rahateenimine ei huvitanud, tal oli alati mõni naine või sõber, kes teda ülal pidas. Üks daam isegi oli valmis temajaoks lossi ehitama, ning ehitasgi selle. Voltairele pakuti lõpuks pensioni, autasusid ja kohta õukonnas, aga ta keeldus
tõttu. Inimlik ja looduslik kord käsikäes. Põlluharijate asulad 5000 ekr, Menes ühendas riigid 3000 ekr, millal võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik valitsejate võimu kõrgaeg, püramiidid, välissuhted hõredad Keskmine riik riigi ühendasid Teeba linna valitsejad, Egiptusele kuulus Nuubia, oluline osa riigi juhtimisel oli noomidel Uus riik välise võimsuse hiilgeaeg, sõjaline tegevus, preesterkond oluline Hilis-Egiptuse periood preestrite riik, välisvalitsejad Egiptuse ühiskonnaklassid Riik ja ühiskond toimis kindla korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond rangelt hierarhiline ning kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. Enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Kuningas e vaarao piiramatu võimuga, jumalikud, elu korraldatud rituaalidega; Ra pojad, eluajal Horos, surnuna Osiris Ülemkiht preesrid e nõuandjad, asehaldurid kogusid makse, väepealikud tegid vallutussõdu
Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla o Egiptuse Hetiidi sõjad Süüria ja Palestiina pärast ´= P läks hetiidide valdusse Ramses II ajal ( 1290- 1224 eKr) - valitsemisaeg o 1075 ekr eraldus ülem egiptus alam egiptusest = võim preestrite käes o Hiline preiood: o 1075 -525 eKr E, võõrvõimu all o 525 läks egiptus pärsia võimu alla 2. Sajandiks.
edukam sellel alal. Ta sündis umbes 1485 a Chàtellerautis,Prantsusmaal ja suri 1558 aastal Pariisis. Omapärasein osa tema loomingust on nn programmsansoonid. Need on ulatuslikud ja lauljale väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse helimaalitehnikat:helides kujutatakse looduspilte või olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530.
Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid.
Kuhu ja miks ma läheksin Egiptuses? Kui mul oleks võimalus minna reisile egiptusesse, siis milliseid kohti ma seal külastaksin ning miks just neid. Reisil Egiptuses tahaksin ma kindlasti ära käia Kairos, Giza püramiidide juures ju Luxori ja Karnaki templites. Põhjendada miks just nendesse kohtadesse tahaksin minna on tegelikult suhteliselt raske, kuna ma olen kuulnud ja samas ka lugenud paljudest Egiptuse reisimuljetest ning need on lihtsalt vapustad olnud. Kuna kõik räägivad, et seal on imelised vaated püramiididele ja ka merele on see mind palju õrritanud ja ma tahaksin selle ka kunagi oma silmaga ära näha. Giza püramiidid on seitsme maailmaime seas esikohal. Giza püramiidide alla kuuluvad: Hafra püramiid, Menkaura püramiid ja Hufu püramiid. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo ja...
Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid.Ristiusu tunnistas Roomas Constatinus Suur.Aastal 381 kuulutatti kristlus Rooma riigiusuks.Esialgu olid kristluse keskusteks linnad.Suurt osa edendasid usukuulutajad e.misionärid.Kokku kestis ristiusustamisele üle tuhande aasta.Katoliku kiriku ja vaimulikkonna kujunemine-Piiskopid olid kiriku ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester
Egiptuses usuti ka surmajärgsesse ellu. Arvati et peale surma läheb elu edasi teispoolsuses, kuid selleks oli vaja matuserituaali ja hauapaika. Peamiselt maeti Niiluse lähedale ning vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma. Templitesse pääsesid ainult preestrid-seda mõlemas riigis. Templite kõrval olid ka koolid rikkamate laste jaoks. Preestrite ülesanne oli ka jumalate kujude eest hoolitseda. Mesopotaamias oli astmiktempel, mis ei olnud ainult jumalatele pühendatud koht kuna seal asusid ka majandusruumid. Seal sai lihtrahvas käia sisehoovis, et jumalatele loomi ohverdada. Mõlemad riigid olid väga kõrgelt arenenud. Riikides arenes keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnast. Kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika ja astronoomia.
saaki- inimeste arv suurenes Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø paljude inimeste kooselu, templite ehitamine ning kanalite rajamine nõudis kogukonnalt pingutusi- jäi pealike ülesandeks Mis on riik? Ø suur ja hästi organiseeritud kogukond Ø riigil on oma kindel maa- ala ehk territoorium, rahvas, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord Ø esimesi riike valitsesid kuningad preestrite ja ülikute toetusel- moodustasid ülemkihi Ø lihtrahvas maksis ülemkihile andamit Kuidas tekkis kiri? Oli vaja teada ja meeles pidada: 1) jõgede üleujutuste algust 2) kui palju peavad talupojad andamit maksma 3) kui palju inimesi ja töövahendeid läheb vaja kanalite ehitamisel Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri. Riikide kujunemine ja kirja areng toimusid käsikäes. Millist kirja kasutati? Ø piltkiri- joonistati, mida öelda teheti Ø
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need o...
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
· Hukkusid mitmed vanemad Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo · Saksa rüüstas veel pikka aega Lahingu tulemused · Eesti vaimu ei suudetud murda · Albert mõistis, et üksi Eestit ei valluta · Pöördus abi saamiseks Taani poole Sõjategevus 12191220 · Taani saabus PõhjaEestisse · Retke juhtis Waldemar II · Saabuti Tallina, mis hõivati lahinguta Lahing · Võiduristiminesaksa ja taani vahel PEesti vallutamiseks · Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmine · ,,kelle ristitud, selle oma" · Ei toiminud Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata LääneEesti Lihula linnus · Saarlased põletasid maha LÕPPVAATUS 12211227 Saarlased haarasid ohjad · 1221 Tallinna piiramine ebaõnnestus · 1222 tehti taanlastele tuul alla · Vabastati Varbola Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · 1223 vallutati Viljandi, Otepää, Tartu
Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus
Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud panid aluse aritmeetikale ja geomeetriale. Neil oli kasutusel ka kuukalender. Tunti väga hästi astronoomiat. Ennustuskunst oli samuti kõrgel tasemel. Meditsiin oli tihedalt seotud posimise ja nõiduskunstiga. Arstid olid väga hinnatud. Usund Usul oli Mesop. Palju vasturääkivusi. Valitseja polnud nende jaoks jumal. Usk oli seotud riigivõimuga
Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjadest, mida on võimalik lugeda neist välja. Kui poleks olnud arstiteadust poleks me võibolla siiani osanud teha raskeid operatsioone ning ei oskaks võibolla siiani diagnoosi panna. Religioon VIdamaades. Selles arutluses kirjutan ma sellest ,milline on religioon on Egiptlaste , Mesopotaamlaste , Foiniikilaste ja juutide Egiptuses 41-43: Oli väga religioone, Preestrite ül oli täpsem sõnastamine ja tähtsamate jmalate eest hoolitsemine. Jumalatelt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ja temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati.
PUHKPILLID Trompet Trompeteid on maailmas kõige rohkem vaskpuhkpillidest. Need on ühed vanimad muusikalised instrumendid, mis eksisteerisid juba 1500 aastat eKr. Click icon to add picture Trompet Aafrika trompet Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr. või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level ...
mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika.
Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid säilitasid kohaliku omavalitsuse Latifundium- suurmaavaldus Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon- kõigi jumalate tempel Term- avalik saun Nuumen- iga asi või elusolend looduses on hingestatud Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias. Via Appia- kõige tähtsam tee impeeriumis, ühendas Roomat ja Capuat. Väga rikkad ülikud tegid endale mausoleumid selle äärde. 5. Kuulsad ütlused: Haned päästsid Rooma Ka sina, Brutus
kaks. Algselt neid tekste Veedade hulka ei loetud. Atharvaveda sisaldab loitse: haiguste vastu, pika eluea saavutamiseks ja surma peletamiseks, deemonite ja nõidade vastu, vandenõu ja needuse vastu, naistega seotud maagiat (neiu palub endale meest), kuningaga seotud palveid, maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne. Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Upanisadid Kirjandusliik, tekkis aastatel 800600 eKr. Upanisadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed. Brahma raamatud
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
Vana-Kreeka kirjandus Homeros ja eeposte õitseaeg Euroopa kirjanduse sünnimaa on Vana-Kreeka. Juba umbes IX saj. leiame sealt imetlusväärseid kirjandusteoseid, mis tõendavad sellele ajale eelnenud ajajärgu kõrget kirjanduslikku taset. Esimesed kirjanduse avaldused on Kreekas seoses mütoloogiaga. Need on kaks väärtuslikku Euroopa kirjanduse alussammast, meisterlikud kangelaseeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos. (Lugeda "M...
võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud)
Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ning majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. (Piret Linnasmägi, 2008) Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul Veneetsias, kui 1494 aastal ilmus matemaatikust munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos ’’Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionita’’. (raamatupidamise-abc, 2010) Esialgselt oli raamatupidamine lihtne. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil – igal maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti. Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. (Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis
jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid
Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kus muinasaja Egiptuse preestrite põhitegevusena võib nimetada ka vaaraode teenistuses olles arvepidamist. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494. aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaalia ülikoolides, kuigi enamus oma teostest oli ta
Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks Ramasseum Ramasseum Vaarao Ramses II matusetempel Asus pealinna Teeba lähistel Ehitati 13041207 e.m.a Pühendatud jumal Ra´le Tempel kooseb paljudest sammastest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
