inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ülejäänud olid Lakoonika asukad, perioigid, ning messeenlased ja osa Lakoonia pärisrahvast, heloodi. Kuna spartiaadid olid vähemuses pidid nad võimu hoidmiseks rakendama range kodanike kasvatamise süsteemi
kuninganna Amenashakheto püramiidist, mis asub praeguse Sudaani territooriumil Meroes. Ehete põhjalik uurimine suutis kulumise põhjal kindlaks teha nende kandmisviisi. Nii näiteks arvatakse, et kuningatar kandis oma kümmet käevõru viiekaupa kummalgi käsivarrel. Hauast leiti ka üheksa igapäevaseks kandmiseks mõeldud vapisõrmust, mida kuningatar oli eelistanud kanda aga hoopiski laubajuustes otsmikule rippuvatena. Tuntud olid kultusliku ja poliitilise tähendusega kaunistuselemendid. Preestrid kandsid oma seisuse märkidena sulgi, lootoselehti ja linde. Vaaraode regaalid olid sügavalt sümboolse tähendusega. Karjusekepp ja koot tähistasid võimu Egiptuse riigi ning selle maadel töötavate karjuste ja viljakasvatajate üle. Jumalate, kuningate ja kuningannade võimusümbolite hulka kuulus aasaga rist, mis sümboliseeris igavest elu. Sümboli kasutusala on ebaselge, kuid on arvatud, et neid võidi kasutada sandaalidel paelte sidumiseks. Ainult Egiptuse valitsejatel oli
provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis. Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri. Korraldati teatrietendusi, hobuse võidusõite ja gladiaatorite võistluseid.
· mehed ja naised ei tantsinud koos · pidudel väga madalad lauad · pesu pesid mehed niiluses · põllud tähistati kividega · rikkusi mõõdeti karjas · kauba hind määrati vasest kaaluvihtidega (deven) · kirjutati sulega savipoti kildudele · tegeleti arstiteadusega · arvatakse, et sagelt põeti luu tuberkuloosi, lastehalvatust, rõugeid · tehtud leivas oli sageli palju kivipuru või liiva · meesegiptlaste keskmine eluiga u. 38 aastat · ravimisega tegelesid preestrid ja kirjutajad · arsti amet anti edasi põlvkonniti · kirurgid, hambaarstid, silmaarstid · looduslikud ravimid · ader · saag- vasest või pronksist · vibupuur · klaas=liiv+sool+lubi · klaasi segu vormiti käsitsi · kaal · puust purjelaevad · esimesed kirstud pilliroostpuukastid2000.E.Kr. inimese kujulised
Referaat INDIA India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. As...
riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust. Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal
Praegu asub seal osas Iraak ja Kuveit. Enamik majad ehitati savi ja pilliroost. Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki. Paabeli torni prototüüp. 5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve oli Ištari väraval, Semiramise rippaedadel? Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega.
OIDIPUS 1. Millised sündmused Teeba linnas olid toonud preestrid ja noored poisid palvetama kuningalossi ette. (Tsitaat teoset) 2. Kuidas püüdis Oidipus pääseda ettekuulutusest, mille ta enda kohta teada sai? 3. Kes on Teireseias ja millist rolli mängib ta Odipuse elukäigus? 4. Mida saab tragöödiast teada Oidipuse kasuvanemate kohta? 5. Millise karistuse määrab Oidipus Laiose mõrtsukale enne, kui ta teada saab, kes see on? Millise karistuse määrab Oidipus pärast iseendale? 6
kuningas ja kodanik, isa ja laps, mees ja naine) ning viis vooruste (humaansus, kohustus, viisakust, teadmisi, usaldusväärsus) Konfutsianism. Seletused: Reinkarnatsiooniahelast Ümber sünd Esivanematekultus- usundiline nähtus Reincarnated-ümber kehastumine Followers-järgija Divine Eye-Jumalik silm interdictions -keelud Cao Dai tempel Vietnamis Jumalik eyes(silm) Cao Dai kummartajad Cao Dai preestrid Kasutatud kirjandus: http://www.world-religions.info/cao-dai http://philtar.ucsm.ac.uk/encyclopedia/seasia/caodai.html http://www.religionfacts.com/a-z-religion-index/cao_dai.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Cao_Dai
kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade. Tundub, et teaduses olid riikid nagu konkurendid. Mõlemad riigid olid sarnastel aladel väga edukad. Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika, kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule jäi siit selline mulje, et Egiptlaste ja Mesopotaamialaste vahel oli siiski väikene rivaalitsemine. Ainsa erinevuse
ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol. Liivimaal tekkis ka peale sõdu läänikord ning esile kerkisid seisused
Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim sumeri linnadest oli Uruk. Linnriigid ja ühiskond Linnadest kujunesid esimesed riigid (linnriigid). Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn Peale Uuruki linna oli väga olulone ka Uri linn, mis suutis ühel hetkel ka teised sumerite linnad endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri
põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetlased Ksatriad- sõjamehed, valitsejad Vaisjad- kaupmehed, käsitöölised, talupojad Sudaad- teenijad, lihttöölised Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud Usk, kultuur India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi. Nendes leidub õpetusi ja ülistuslaule jumalatele. Usuelu korraldasid ja juhtisid brahmaanid. Indias usuti ümbersündi aga mõned inimesed tahtsid sellest lahti saada ja vähendasid oma vajadused miinimumini. Neid nimetati
aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Rooma teatrietendused jäid rahva lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Riik ja religioon Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigis väga oluline. Preestrid olid ka riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest, neid valiti ametisse eluks ajaks. Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul,
Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda?
a. 10:48 4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik. Õpiti templikoolides (preestrid õpetasid). Õpetati eelkõige ülikuid, kirjaoskuslikud tõusid kohe uude seisusse. Kirjutati papüürusele sulega/pintsliga. Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse taime säsist laoti peale leotamist võrguna. Usuti paljusid jumalaid (polüteism)- u. 740. Oluline oli usk, mitte loogilisus. Usurituaale viisid läbi preestrid templites (vaid preestrid võisid siseneda). Kanti hoolt jumala kujude eest ja ohverdati jne. Elu peale surma: · Usuti et jätkas sama tööd, kui eluajal Töötajad töötasid Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti
Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele. Preestrid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunst augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud.
TARKPEADE ÜHISGÜMNAASIUM MARI MURAKAS 13 D klass ''UNENÄGUDE SELETAMINE'' Referaat VILJANDI 2008 Sissejuhatus Minu valitudraamatuksoli siis ''Unenägudeseletamine'', mille on kirjutanudGeorgFink.Hetkelmasellestraamatustveel palju ei tea,agakuna maolenhuvitatudomaunenägudetähendustestja neidka vahelüles kirjutan,siis arvan,et tegemistvõib olla hearaamatuga.Agaet teadasaada, kasmuoletusraamatuväärtuseston õige,asunsedalugemaning analüüsima.Võib-olla sealtloetudaitabmul pareminimõistaomaunenägusid või kaotanhoopisusuneisse.Eksnäeb! Georg Fink (Kahjuksei leidnudtemakohtapalju informatsiooni,agavähemaltmidagi) Ta on pärit Viinist, kuid kolisid peregaAustraaliasse,kui ta oli 3 aastane.Kogutemakoolitee möödussealninghiljemsai stipendiumi, et õppidaOxfordis, kuhuta ka edasiõppima suundus.Temaisa oli keemik,sealtta arvabendaspärinevatuudisi...
Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: · kivisesse maapinda raiutud tunnelid; · ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; · kivist ehitatud majataolised hauakambrid;
60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidul...
See muutus ohtlikuks röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Käsitöölised vajasid kaitset röövlite eest ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast, et oleks võimalik oma kaupa müüa. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide lossid, mis olid ehitatud sakslaste poolt, eestlaste keskustesse. Neile oli vaja kaitset ja seetõttu ümbritseti linnad algselt puittara, hiljem kivimüüriga. Seal elasid rüütlid, preestrid ja sõjasulased. Käsitöölistel ja kaupmeestel oli seal lihtne oma kaupa müüa.Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, sest turuplatsidel viidi läbi hukkamisi, peeti pidu, seal esinesid rändmuusikud,tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi, algas inimeste kiire areng ja koondumine turuplatside ja kaubakeskuste ümber.
Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niilude äärde terved "surnute linnad", mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Suursugused on ka Egiptuse templid. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid kujutavad reljeerid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Tepleid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu pääses ka rahvas ja tagumised kinnised ruumis, kus vaid preestrid võisid toimetada. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid nelatahulised taravatipulised kivisambad. (Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost, palme). Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raitutud Abu.Simbeli tempel
briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid;
Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid.Arstiteadus- egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoppe. Usuti, et haiguse korral aitab vaid õige diagnoos ja ravi. Päikesekalender- nad tuginesid ajaarvestuses enamvähem täpselt väljaarvestatud päikeseaastale. Avastasid, et kui algab Niiluse üleujutus, siis hakkab varjus olnud täht Sirius uuesti särama. Lugesid, et aeg millal Sirius uuesti särab ja algab Niiluse üleujutus on 365 päeva e 1a. Geomeetria- teati ehitustöödeks tarvilikke teadmisi
seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgemate aukandjate kaudu. Ülemkihi moodustasid preestrid, kirjutajad, korravalvurid, järelevaatajad, ametnikud ja sõjaülemad. Alamkihti kuulusid aga talupojad, kes rentisid endile maatükke. Kõige madalama kihi moodustasid orjad. Enamasti olid nad sõjavangid ja vaarao omandid. Orjal oli esialgu oma perekond ja maalapp, mille eest tuli seaduse käsul makse maksta. Hiljem jäeti nad aga õigustest ilma ja orjade elu muutus raskemaks. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel
5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad
Kr. Seadused, poliitilised tekstid. Caraka samhit - autor Charaka, ~3.saj.e.Kr. Meditsiiniline tekst (ayurveda) Daakumaracarita - autor Dain. 6.-7.saj. Romaan Harsacarita - India valitseja Hara biograafia, autor Bana (Banabhatta), 7.saj. kuntal - Kalidasa näidend, 1.saj.e.Kr-4.saj.p.Kr. Vsavadatt - luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Subandhu on autor. 5.sajand. MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana - nelja veeda kommentaarid. Teoloogiline tekst. Mõtte lahtiseletamine, preestrid brahmaane ja metsainimesed aaranyakaid. Lisatakse legende. Mitmed riitused. Kuulsaim braahmana atapaha. Seletatakse, miks preestrid on tähtsamad, kui jumalad. upanisad - Upanisadide filosoofia kuulub vedanta (vednta) ehk veedade lõpu kirjandusse ja on lähtepunktiks paljudele india mõttesüsteemidele, ka hinduismile kui religioonile. Sõna upanisad (upanisad) tähendab sõnasõnalises tõlkes 'alla juurde istuma', mida peaks tõlgendama kui õpetaja jalge ette istumist
ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatuile.Jeesus kogus enda ümber 12meest,kes saatsid teda kõikjal-12jüngrit.Selline õpetus leidis pooldajaid ühiskonna alamkihtides,tekitades umbusku ülemkihis.Kui Jeesus aastal 30pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus,lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuraatur Pontius Pilatus mõistis ta surma.Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Kristluse levik:Kristlus tekkis juutide usust.Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad e apostlid,kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger.Pärast tolle surma rändas ta Rooma,kus pani aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis
sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199) Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele. Kõigis ühiskondades kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit 1) Sakraalne sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude 2) Profaanne maine, arusaadav, mõistetav. 11.M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200) Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel. Nt võrdles erinevaid uske ja vaatles, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Preestrid ja prohvetid ususüsteemidel topeltloomus. Preestri funktsioonideks tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures ta on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohveti teiselt poolt on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles
c) Edasine ajaloo kulg: usundiks Islam, araabiakeelne, riik suure vaesustasemega. (lehel viimane lõik) d) Egiptuse usund: Austati paljusid jumalaid (kuni vaarao Ehnaton seda muutis), egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, kuna usuliste tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll: Preestrid moodustasid ühiskonna haritud osa, nemad kujutasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26
saj lõpp-13. saj suur usundiline ärkamine Heianist liigub pealinn välja, tekib sõdalaste klannm palju hädasid. Amida koht, kuhu inimene võiks hea õnne korral ümber sündida. Jinja sündimise hetkel kõige lähemal asuv pühamu. Matsuri pidustused, kus rahvas on tänavatel. Kaitsejumal Kami. HINDUISM Veeda kirjandus on loodud 1500/1200-600/500 eKr, indialaste pühakirjad. Sruti kui ilmutus sõna-sõnalt kuuldu; smrti tekst, mida keegi on kellelki kuulnud. Brahmanid ehk preestrid on tähtsamad, kui jumalad, vahendaja. Indias on kastisüsteem: kõige kõrgemal on preestrid ehk brahmanad, sõdalased ehk ksatriyad, kaupmehed ehk vasyad, alistatud pärismaalased ehk sudrad, kes sunniti teenriteks. Kast ehk varna! Oluline upanisadide kirjanduses põhimõte, mis on idee vägivallatusest ehk ahimsa. Isikustatud jumal Brahma, ei tee taevas midagi, aga 42a. tagant teeb silma lahti ja siis tekib maailm, silma kinnipanemisel maailm hävib.
· Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid · Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad · Toitu kasvatati ujuvates aedades (mida nimetati chinampadeks) · Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri · Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks ja asteegi keelest pärinevad ka sõnad "tomat" ning "avokaado" · Kui Montezuma II1502. aastal troonile tuli ja hiiglasuure palee ehitas, oli asteekide impeerium oma võimsuse tipul
tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka.
koertel haigete haavu lakkuda. Puhastusrituaalile järgnes tavaliselt ohvriand või kingitus jumalatele, kellelt loodeti abi saada. Samuti viidi läbi muid müütilisi rituaale, mille eesmärgiks oli tugevdada haige usku ravijumalasse ja ergutada kujutlusvõimet. Patsiendid olid kohustatud puhkama templi kõige pühamas osas - spetsiaalses magalas, kus loodeti jumalate kaasabiga imeliselt terveneda . Öö jooksul nähtud unenägude tõlgenduste põhjal määrasid preestrid edasise ravimeetodi, mida patsiendile rakendada. Unenägude indutseerimiseks varustati haigeid arvatavavasti ka hallutsinogeensete ainetega. Asclepiuse auks lasti templisse või magamissaalidesse lahti kindlat tüüpi mittemürgine madu, nagu näiteks püüton. Maol lasti vabalt magavate haigete ja vigastatute vahele roomata. Leidub kujutisi, kus madu puutub või limpsib magajat. Seda peeti samuti üheks tervenemist soodustavaks rituaaliks
juukseid vaid tähendas ka eriala, sotsiaalset staatust,kodakonsust ja omas suurt tähtsust poliitilises vaates. Orjad ja teenijad punusid juustest kaheksa patsi ja sidusid need ühele poole kaela. Nende juuksestiil pidigi eralduma muust rahvast, kuna orjad ja teenijad mingisugust väärtust ei omanud. (Sptimes) Preestrid oma kommete kohaselt raseerisid juuksed ära. Iga kolme päeva tagant raseerisid nad kõik oma ihukarvad; nii kulmud kui ka ripsmed. Preestrid olid sunnitud ennast kaitsma ebapuhtuste eest, mis kaasnesid preestrite poolt läbi viidud rituaalidega. Egiptlased kasutasid väga vähe peakatteid. Vaarao riietumisesse kuulus omamoodi rätik, nemens, mis oli triibuline ja mis mähiti nagu turbanit pea ümber. (Sptimes, Reshafim) Iga ajastu toob endaga kaasa midagi uut juuksuri eriala arengus mis peegeldab erinevate rahvaste elu ja kombeid ning nende arusaama ilust. Antiik ajastu
Allahisse. Sellest päevast peale pühendas Muhamed oma elu uue usu levitamiseks. Uue usu nimeks sai Islam, mis tähendab kuulutamist. See usk sarnanes Juutide ja kiristlaste usuga, et on olemas ainult üks juma. Juudi preestrid naersid Muhamedi harituse üle, et ta pole pühakirja ega piiblit lugendud ja Muhamed solvus. Sellest ajast pidas ta nii juute kui ka kristlasi väärusulisteks. Meka kaupmehed ja kaaba templi preestrid suhtusid Muhamedi ja tema õpetusse vaenulikult. Nad kartsid, et kui usk Allahisse võidule pääseb, ja vanu jumalaid enam ei austata, siis ei tulda enam Mekasse palverännakule ja nad ei saa enam kasumit. Muhamedi hakati taga kiusama ja 622. aastal põgenes ta väikesesse naaberlinna Mediinasse. Muhamedi põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 3. Millised on islami põhisambad? 1. Uskumine ainujumal Allahisse. 2. Palvetamine 5 korda päevas. 3
Asteegid olid inimesed, kelle tsivilisatsioon domineeris praegu Kesk- ja Lõuna- Mehhikos umbes 1300-st, kuni impeeriumi varisemiseni 1521. aastal hispaania vallutuse tagajärjel. Arvatakse, et asteegid pärinevad Mehhiko loodeosast. Nad asutasid oma pealinna Tenochitilani, mis kasvas linnaks kus elas kuni 225 000 inimest. Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. See oli organiseeritud ja läbimõeldud ühiskond, kes uskus müüdi-legendisse. Religioon oli igapäevaelu keskmes. Asteekidel võis olla kuni 1000 jumalat, kes kõik määrasid inimeste saatust. Jumalikke ei kummardatud eeskujutena ega lootusega saada "paremaks" isikuks. Usuti, et nad mõjutasid saatust:
· Osirise vend ja põhivaenlane · Müüdi järgi tappis Osirise, et saada ise valitsevaks jumalaks Anubis · Matusetalituste ja balsameerimise jumal · Aitas ka Isist ja Horost Osirise palsameerimisel, mumifiseerimisel ja elluäratamisel Thot · Kuujumal · Hieroglüüfide leiutaja · Kirja kaitsja Jumalate elukohad · Jumalad võisid elada ükskõik kus, aga nendele oli püstitatud ka templeid · Templites korraldasid elu preestrid · Lihtrahvas sai templites toimuvast vähe osa, usupidustuste ajal toodi jumalakujud välja Surmajärgne elu · Egiptlased uskusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud · See sai toimuda vaid juhul kui surnukeha säilitatakse · Palsameerimine siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse (mumifitseerimine) · Kanoop anum siseelundite säilitamiseks Matusepaigad · Mastaba
pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielusidemetes ning ka uud valitsejad kerkisid esile just nende seast. Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti
Tume ajajärk - 1100800 eKr Arhailine periood - 800-500 eKr Esimesed teadaolevad olümpiamängud - 776 eKr Kirja kasutuselevõtt - 800 eKr Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad - 499-449 eKr Peloponnesose sõda - 431-404 eKr Hellenismiperiood - 338-30 eKr KREETA kujunes 2000-1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult desifreeritud. lossid asusid linnadest kaugel. kunstis kujutati sõda ja võitlusi. Valitsemine poliste korraldus (102-109) Religioon tähtsamad jumalad, nende austamine, templite roll Pidustused olümpiamängud, teater (iseloomulikud jooned, tähtsus) Filosoofia ja teadus tähtsamad filosoofid ja nende vaated, teadusvaldkonnad ja nende esindajad, tähtsus
Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad Jumalad inimese kujuga üliinimlike võimetega ja surematud. Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline.
Too näiteid! Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A B C D E a. Vaarao Egiptuse absoluutse võimuga jumal kuningas · Pistrikujumal Horose kehastus. · Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 8.) Kuidas suhtusid egiptsaled surmajärdsusesse? Mille alusel seda otsustada. Too näiteid! Egiptluse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavaöt juurdunud ja
harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande. • Vahel pühi loomi isegi mumifitseeriti. Igapäevaelu • Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt. • Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi. Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust
Surnute linnad, templid • Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved „surnute linnad“, mida valvasid sfinksid. • Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. • Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Skulptuur • Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstiliik. Põhjuseks oli usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. • Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguselt.
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
