Kõige olulisem on pühapäevahommikune armulaua jumalateenistus liturgia. Selle osad on: 1)proskomiidia, mille ajal tehakse vajalikud ettevalmistused armualauks. 2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad sageli risti märgi, puudutades kolme esimese kokkusurutud sõrmega laupa, rinda paremat ja vasakut õlga. Ristimärgi tegemist on nimetatud sõnatuks usutunnistuseks. Jumalateenistusest osavõtjad seisavad, nii rõhutatakse seda, et usklik seisab austavalt püsti või põlvitab alandlikult oma jumala ees. Püha suitsutamist kasutatakse ühenduses armulauga. Suits kujutab palvete tõusmist jumala ette ja temalt tulevaid armuande. Jumalateenistuse ajal suitsetavad
Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. 4. Hinduism ja brahmanism on mõlemad õpetused hinge taassünnist. Ainult hinduism on edasi arenenud brahmanismist
ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed olenemata sellest, et kas nad on rüütlid, talupojad või siis preestrid. Teiste teoste seast on silmapaistvad K. Wenigi ,,Kristus ristil", millel on kujutatud risti löödud Jeesust, keda on ümbritemas kolm leinavat naist. Kindlasti on veel märkimisväärne Nigulistes olev altari kapp, mis avatakse täielikult vaid kolmel korral aastas, kolmel suuremal kirikupühal. Altaril on 3 asendit, tavaliselt on kapp poolenisti avatud ehk 2. asendis. Praeguseni pole teada kapp altari autorit, sest meitritel oli tavaks enda töödele nime mitte peale panna.
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus
Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul. Nagu Kreekas, nii on templid Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevus seisnes ka selles et kreeklased pidasid templeid jumalate asupaigaks ning templi pühamaisse ruumi, cellasse said siseneda ainult preestrid samalajal kui inimesed jäeti templi peafassaadi ette kuid rooma templisse kutsuti inimesed sisse v. a. cellasse. Erinevalt Kreeka templist, mis asus astmestiku viimasel astmel (stülobaadil), asus Rooma tempel poodiumil kuhu viis trepp (peatrepp oli alati esiküljel). Kreeka klassikaline tempel (nt:Parthenon) on ristküliku kujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse
õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel pontifex tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle pontifex maximus riigi ülempreester ("suurim pontifex") 2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega
Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Dzoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja laoruume, mille kaunistas siniste glasuuritud kividega ja oma kuninga nikerdatud kujudega. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi Astmikpüramiididest sai uus kuninglik mood. Seejärel, 2574 eKr, otsustas vaarao Snefru ehitada pigem sileda kui astmelise külgedega püramiidi
Valdavalt talupojaühiskond. Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud. Tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Nendest vabanemiseks pidi Rooma maksma lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti ,et nad põlvnevad esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas
India referaat Tartu 2013 1.Sissejuhatus Indiasse India sai oma nime Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast Hindu. India Vabariik on riik, mis asub Lõuna-Aasias. India on rahvaarvu poolest teine riik maailmas, esimesel kohal asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, K...
Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. CHICHEN ITZA MEHHIKOS Yuacatani poolsaarel asuva maiade kultuspaiga Chichen Itza Tuhande saali kompleksi varemete juurde viib lai trepp ümbritsetuna kuuesaja samba jäänustega. Chichen Itza tähendab püha kaevu. Selle kompleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, tolteegide valduses.
siiski avaldub ühes protokollis, et vaatamata suurtele püüdlustele ei suudetud korda saata midagi suurt. Protokolli järgi ei teadnud eesti talurahvas ristiusu õpetustest suurt midagi. Kuid siiski nad teenisid Jumalat omal viisil ja neile oli vägagi tähtis lähedaste hingeõnnistus. (Põltsam 2000) Kuna tööd oli tehtud eesti keelega, usuõpetusega ja need faktid on kõik tõendatavad, et see toimus enne reformatsiooni siis on ka see, et katoliku preestrid olid suutelised eesti keeles ka kirjutama hakkama ja kindlasti nad ka tegid seda. Ning mainimist väärib, et katoliku kirikul on vaieldamatu panus eesti kirjakultuuri arengusse lihtsalt meil puuduvad kõige varasemad materjalid selle kohta. Kuid kinnitust leiab, et esimene eestikeelne trükis pärineb aastast 1525, kuid kas tegu oli katoliku või luterliku raamatuga jääb meile esialgu teadmatuks. (Põltsam 2000)
kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad.) Käsitöölised koos talupoegadega moodustasid püramiidi aluse. Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi. Inimeste arvates oli jumal neile selle koha määranud. Proovi joonistada võimupüramiid õiges järjekorras.
loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste juurde ning selle
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim – geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester – pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid – augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste
lasti. Suurem osa orjadest olid majateenijad. 5) Orjade olukord Orjadel oli sageli mugavam olla kindla elatise peal ja töötada õpetajana, arhitektina, laulja, näitlejana. Nad teadsid sageli ette, et peremees laseb nad ühel päeval vabaks. Palgalist inimest ei usaldatud eriti, orjaga tekkis tihe emotsionaalne side – kuulus perekonda. Neile oli lubatud religiooni praktiseerida, said olla kristlikud preestrid. Orjad käisid avalikel etendustel, sest pühade ajal olid nad tööst vabad nagu veoloomadki. alates III saj. said orjad abielluda, see sai võimalikuks moraali seisukohast lähtudes. Samuti ei müüdud enam üldiselt paare lahku, ega eraldatud lapsi nende vanematest. Samuti korraldas peremees orja matused 6) Orjusest vabastamine ..jääb eluajaks külge. Vabadus oli üldine hüve: kui keegi rääkis oma
hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi ülempreester pontifex maximus (ld k suur sillaehitaja). Keisririigi ajal kuulus see amet keisrile. Alates Augustuse ajast hakati hellenistlike riikide eeskujul ka keisreid jumalikustama. Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine (ld k disciplina etrusca), millega tegelesid riigi oolt määratud preestrid augurid. Ennustamine kuulus ohvritalituste
Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli elava jumala staatuses Jaapani kapituleerumiseni Teises maailmasõjas 1945. a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri
Sellest pääses Zeus. Zeus kasvas suureks ja sundis Kronost teisi jumalaid välja oksendama, järgnes võitlus jumalate ja titaanide vahel. Zeus sulges titaanid aheldatuna sügavale maapõue. Inimkonnale tõi tule Zeusiga heades suhetes olnud titaan Prometheus. Zeus vihastas ja aheldas P Kaukasusesse kalju külge ning saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele saatis ta kaela Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine
Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka
Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias Kristus. Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis.
Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes oma tõotust ei pea. Mõlemad alged, nii madal kui ülev, eksisteerivad temas kõrvuti. Zeusi lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Jumala funktsioonid, põhiolemus Jumalaid eristab inimesest eelkõige nende erakordne jõud, nad on igas mõttes tugevamad. See arusaam tuleneb ürgsest kogemusest, mille kohaselt maailmas tegutsevad üleloomulikud jõud. 3 Jumalate funktsioonide paljusus väljendub nende kõnetlusvormide paljususes, kui nende poole pöörduti seoses erinevate valdkondadega, milles nad rakendasid oma
Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud
,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S. Bach (,,Johannese Passioon", ,,Matteuse passioon"), H. Schütz, K. Pendereck, A. L
Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks. Liivlaste alistamine Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo (Toreida/ Turaida). 1206-1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine. Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid. Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks. Naabrite rünnakute puhul oli olemas tugev liitlane. Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja mahud ei olnud ka väga koormavad. Latgalite alistamine Võtsid ristiusu vastu 1208. aastal. Lootsid samuti sakslastest sõjalist abi naabrite vastu. Hakkasid osalema arvukates estisse tehtud retkedes. Eestlaste alistamine 1208 jõudsid esimesed sõjaretked Ugandisse ja Sakalasse. Edu oli vahelduv.
usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti 8 mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat. Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni.
alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus, Hades, Poseidon, Hera, Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist olümpioslast, kes elasid olümpose mäel. (põhja kreekas, mitte olümpia). Kohe kindlalt on seal Zeus, Poseidon, Hera ja Hestia. Üldjuhul preestrid valiti, kuid mõnes polises, käis asi ka pärimisega. Nemad kontrollisid, et ei toimiks mingeid muutusi kombetaltitustes. Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud
Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
Paide Gümnaasium Vaimulik kirjandus Referaat Koostas: Sander Laurson Juhendaja: Jüri Kaugerand Sisukord Vaimulik kirjandus: 1. Vaimulik kirjandus - kui keskaja kirjanduse üks põhisuund......................................3 2. Vaimulik kirjandus: pühakute elulood ja religioossed legendid................................4 3. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati?....................................................5 4. Vaimulik kirjandus Eestis.............................
pealahingut ning loobusid abistamisest.Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud... Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Saarlased aga ei teinud harjulaste plaani kohaselt ja tul id 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 uputati preestrid merre ja mindi selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt ei suutnud linnust hoida, asus ta omadega nõu pidama, et rahu otsida ja linnust ära anda. See meeldis neile kõigile, nad saatsid saadikud seepärast talupoegade juurde ja lasksid neile öelda, et nad tahavad rahuga alla anda. Selle üle olid talupojad. rõõmsad .Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta..
3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 4. 1206-1207 rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti
näidata vaaraode võimu. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao võim oli küll piiramatu, kuid kogu Egiptuse elu ta üksinda juhtida siiski ei suutnud. Vaarao valitses riiki ametnike toel. Kõige kõrgemad ametnikud olid maakondade asevalitsejad, kes kandsid koolt, et kõik vaaraode korraldused täidetud saaksid. Nende juhtimisel tehti kohalikke ehitustöid ja hoiti korras niisutuskanaleid. Lihtrahvalt kogusid nad andamit. Vaaraole allusid ka preestrid, kes pidasid ühendust jumalatega, täitsid usurituaale ja kandsid hoolt pühakodade templite eest. Kõrgemad ametnikud ja preestrid moodustasid Egiptuse ülikkonna. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Vaaraode dünastiad ja nende saavutused perioodide kaupa: Arhailine periood (2920 eKr 2575 eKr) Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997]
kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa- retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev
jekestvus. Teiseks, et nähtavasti tugevnes Amoni preestrite vastuseis ja kindlasti kas- vas kogu maal Atoni-vastane kihutustöö, asus Ehnaton vastukaaluks hilje- malt oma viiendal valitsemisaastal hävitama Amoni kultust. Amoni nime püü- ti kõikjalt raidkirjadest maha kraapida, et see vajuks unustusse. Vaenamine laienes ka teistele jumalatele. Ehnaton kuulutas, et Aton ei salli enam ühegi teise jumala olemasolu, saates kõigi teiste jumalate preestrid laiali ja ja suu- nates nende templite sissetulekud Atoni toetuseks (David 2005: 209). Korral- duse täitmist jälgis vaarao julgeolekuteenistus ning vanale usundile truuks- jäänuid represseeriti (Jacq 2000: 150jj). Ühe jumala kuulutamine vääraks ja tema kultuse käsukorras hävitamine oli ennekuulmatu tegu mitte ainult Egiptuses, vaid tõenäoliselt kogu inim- konna senises ajaloos. Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõ-
inimesed mõtte ja sõna läbi Fiat lux saagu valgus Ka; Ba; Akh inimese hing, inimese erinevad olemused Keha maine asi, tähtis säilimine hauakambris, kui säilib keha millest tehakse muumia, siis säilivad ka teised keha komponendid Nimi annab kehale individualiteedi Ba füüsiliste ja psüühiliste omaduste kandja, vajab toitu, jooki, et Ba hauakambris elada saaks tuli valmistada muumia Vanad egiptlased jõid veini ja õlut Hauakambrit valvasid preestrid, viima toidu- ja joogiohvreid Ka kehaväline inimese olemus, psüühiline, hingega sarnane, Ka üle mõisteti hauataguses elus kohut. Ka sündis ja kasvas koos inimesega, kui inimene suri, siis Ka siirdus allilma kohut mõistma või teispoolsusesse Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
uuesti kokku ning äratasid ellu. Isis Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas. Seth Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga. Thot Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal. Anubis Saakalikujuline muumiate valmistaja. Kontrollis, kas inimese süda on patune. *Jumalad olid loomadele sarnaste tunnustega. Ainujumala kultust ei olnud. *Templid- ainult preestrid. Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine, targad, kavalad. Andsid haridust. *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala (Atoni) kultus- vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega.
India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud
..kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad." Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja
Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud. Pülooni ees lehvisid mastide värvilised lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid minna ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju, tavaliselt väikses kantavas paadis, millega preestrid selle ainult suurte pidustuste ajal välja rahvale näha tõid. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedad ja kõrgemad ning neile toetuv talastik ja katus kõrgemal, kui teiste sammaste kohal. Sammaste vorm eriti ülaosas (kapiteelid), meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust, nii, et sammassaalis viibijale võis jääda mulje papüüruse tihnikust.
ühelt Itaalia küljelt teiseni. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Kirikulõhe ei muutnud kristlikus kirikus apostlite poolt määratud apostellikku järjepidevust ega hierarhiat: üksikute koguduste karjasteks olid preestrid, piirkondade üle olid karjasteks piiskopid ning kõikide piiskoppide, preestrite ja kirikute vaimseteks nõuandjateks olid patriarhid. Kristlikus maailmas oli viis patriarhi: Aleksandria patriarh, Antiookia patriarh, Jeruusalemma patriarh, Konstantinoopoli patriarh ja Rooma paavst. Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik
metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2
Egiptuseks (Teeba) 8. Kuidas jagunes Egiptuse aasta põllutööde järgi? 1. üleujutus (juuli,august oktoober, november) 2. põlluharimine (oktoober, november veebruar, märts) 3. põua periood (veebruar, märts juuli, august) 9. Milline oli Egiptuse ühiskonnakorraldus? 1. Vaarao riigi- ja sõjakäikude juhtimine, sakraalehitiste püstitamine 2. Nomarhid andsid kuningale nõu, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväe(kui oli vaja) 3. Preestrid andsid valitsejale nõu, viisid läbi vaimulikke kombetalitusi 4. Sõdurid sõjakäikude korraldamine 5. Kirjutajad töötajate tegevuse kontrollimine 6. Käsitöölised vaaraode ja ülikute lossides töötamine 7. Talupojad vaarao maade harimine, erinevad ehitustööd, sõjaväes teenimine 8. Orjad ehitasid püramiide, teenisid sõduritena, tegid musta tööd (sõjavangid, võlgades talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal
Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel Pantheon on vastupidiselt Kreeka templile rahva tempel ja domineerib lopsakas sisekujundusilma ühegi jumalakujuta. Ehitussüsteemidest oli lihtsaim dooria, mis oli baasita sammastega, lihtsa katuse ja friisiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
