kasutades. Lihtsam ja odavam tuleks ehk siis, kui ma ostaks antud toru. Kuigi teades, et TIG keevitust kasutatakse üksik detailide keevitamiseks või remontimiseks, siis võib arvata, et tootmisprotsessi ostetakse toorik valmis kujul või tegeletakse üksikute detailide kokkukeevitamisega, kuhu tuuakse keevitatavad toorikud. Detaili keevitusliite kvaliteedikontroll Keevitamisel on võimalikeks defektideks läbikeevitamatus, praod ja geomeetria defektid. Tegemist on detaili üksiktootmisega, mistõttu ei kasutata purustavat kontrolli. Kuna detaili läbimõõt on 200mm, siis annab see meile hea nägemuse ka detaili sisemusest. Seega kõige targem oleks alustada visuaalse kontrolliga. Visuaalkontroll annab meile pinnal asuvad vead. Kontrollida geomeetrilisi defekte, läbikeevitamatust ja võimalikke prao kohti. Selleks võib kasutada lihtsaid mõõtevahendeid: mõõdikud, nihikud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Marss Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2012Sisukord Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis saab oma iseloomuliku punase värvuse tänu rohkele rauaoksiidi sisaldusele oma koores. On tehtud palju filme, raamatuid ja teoseid, mis räägivad ...
väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem.. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest
Soojusisolatsioon materjalid ja tooted on klassifitseeritud jargmisel tundemärgil: struktuuri, kuju, peamise tooraine liiki, tiheduse, jaikuse, soojusjuhtivuse ja süttivuse. Soojustusmaterjalidel on erinev struktuur.näiteks kiud, teraline, pooriline. (, , , , , ), (, , ), (, ), . 3. TOOTED JA KERAAMILISE KIU ALUSEL Keraamilise kiu kasutamine kasvab iga päev ja toote valik nendest suureneb. Kiud kasutatud rikkumisi, depressioni, kriimustusi, praod täita traditsiooni tulekindlate vooderil, seina paisumisvuugi ja ahju võlvi täitmisele, ahju vankeris, kujulise pihustide tihendamisele, kontroll-luukile, rullidele, ilukapseli sillutamisele, kuumade gaasi filtreerimisele, akustilise ja elektrilise isolatsiooni. Kiud laialdaselt kasutatakse muu kiu tootede valmistamiks nagu plaadid, lindid, mattid, vildid, pappid, paberid, nöörid, köied, niidid, kangad, vaakum-vormistatud tooted, mastiksid, liimid, tsemendid,
Vana-Vigala TTK Sandra Matsalak, Johanna Valma, Egert Laidsalu MATERJALI ÕPETUS Autovärvid Juhendaja: Mati Otsing Vana-Vigala 2014 Kasulikud värvimise nipid • Iga detaili paranduse parima võimaliku lõpptulemuse annab korralikult ja läbimõeldult teostatud eeltöö, kasutades selleks õigeid materjale. Järgnevalt proovime anda mõningaid näpunäiteid ja soovitusi, kuidas ka kodustes tingimustes teostada väiksemaid parandus- ja viimistlustöid. Kriimu parandamine • Kui kriim on väiksem ja ei ole läbinud värvi/laki kihti on tõenäoliselt lihtsaim võimalus kriimu eemaldamiseks poleerimine. Kui aga kriim on värvi läbiv, siis on vaja hea lõpptulemuse saavutamiseks rohkem vaeva näha. Kõige lihtsamalt aga mitte kõige parema tulemuse saavutab õiget tooni parandusvärviga ja pintslipudeliga. Kriimus rooste esinemisel enne värvimist k...
Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju väiksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis
karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte
radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel. Puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised
tolmust, rasvast, lahtisest tsemendist, põrandakatteliimist jne. Selleks tuleks kasutada tolmuimejat (joonis 1). Kui põrandal esineb lahtiseid kihte, siis peab ka need eemaldama. Sulgeda tuleb kõik aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, (aukude sulgemiseks kasutada näiteks villa, äravoolutrapid katta kinni ja eraldada liistuga). Enne tasandamist peab pinnad kruntima nakkedispersiooniga (joonis 2). Kruntainet (näiteks Weber.vetonit MD16) tuleb lahjendada 1:3-le (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindu töödelda kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga,
Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine. Kivimi pragudes oleva vee jäätumise tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb. Mida väiksemateks tükikesteks kivim
ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2
Keevituspinge: 20 V Keevituskiirus: 40 cm/min Sulamiskiirus: 2.3 kg/h VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID Keevisdeformatsioonideks võivad olla: 1. Pikipragu (õmbluse metallis, sulamispiiril, termojõutsoonis, põhimetallis) 2. Põikpragu (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 3. Radiaalpraod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 4. Hargnevad praod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) LIIDETE KVALITEEDI KONTROLL EVS EN ISO 5817: 2004 Eelkontroll Enne keevitustööde alustamist tuleb kontrollida tooriku, materjali kvaliteeti. Tuleb üle vaadata keevitusmasina tehnoseisund kas kõik on nii nagu olema peab ning kas midagi vajab välja vahetamist. Tuleb kindlaks määrata kas tööd teostaval töölisel on vastav kvalifikatsioon selle sooritamiseks nõuete kohaselt. Jooksevkontroll
Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Aaderdatav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejuures võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav, samuti ei tohi ta olla täismatt. Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod Alusvärvile kantakse kujuteldavate puitdetailide praod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderdamisliike on kolm: Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine. Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine
Jalapeno on valgusnõudlik. Ideealne kasvutemperatuur on 25-30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5-7 päevaga. Vili valmib 70–80 päevaga. Vajab hea läbilaskvusega, huumuserikast mulda. Ei meeldi pidevalt niisked mullad. Kasvab hästi ka Eestis. Taime saab kasvatada samal viisil nagu paprikat Toored viljad on tavaliselt tumerohelised. Küpsedes värvuvad alati erkpunaseks. Küpsedes tekkinud pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod peetakse kvaliteedi märgiks. Aastaga toodetakse üle 1000 tonni jalapenosid. Neid Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuningannaks” Kasvab kuivas troopilises kliimas, mõõduka vihmaga (500- 2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees
deformeerida,kuna malm on puruneb. Malm on head valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras,mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus lööke. Samas on malmil halb keeviratus. Malmi külmakeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liike kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Teras Teras on sulam, milles põhikomponent on raud ning mis muude elementide(väävel,fosfor jne)kõrval sisaldab kuni 2,14% süsiniku. Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks.Malm ja terasel on oluline erinevus:terast on võimalik plastselt deformeerida,kuna malm jääkideformatsioone ei esine,kuna vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib
3. RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES Kõige enam satub radoon hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Põhiliseks siseõhu radooni allikaks pinnas. Kusjuures mitte ainult looduslikud pinnasekihid, ka täitepinnas, mis koosneb mitmesugustest tootmis- või kaevandamisjääkidest. Rõhkude erinevuse tõttu tungib pinnaseõhk majade sisemusse väga mitmesuguseid teid pidi. Sagedasemad neist on praod vundamendile toetuvates välispiiretes ja nende ühenduskohtades ning praod kommunikatsioonikanalites ja nende ümber. Pinnasest satub radoon tubadesse ka koos ventileeritava õhuga . Kuna kütteperioodil on uksed ja aknad hästi suletud, siis ruumide ventileerimisel (ka ahju kütmisel) tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem majaalust õhku, mis on kontaktis pinnasega. [ 1] Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all
kõik oma teel. Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal. Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat, sukeldub raskema laama serv kergema alla. Seda nähtust kutsutakse subduktsiooniks. Osa sukeldunud laamaservast sulab magmaks, kerkides siis kuumade, paisuvate mullidena ülespoole, et murda lõpuks tee läbi ülalasuva laama pinna. Kui kaks laama teineteisest eemalduvad, tekivad maakoorde praod. Kui need praod tekivad ookeanipõhja, tõuseb magma mööda pragusid ookeanipõhja pinnale, millest moodustub sinna laienev veealune ahelik, ja nõnda sünnib uus ookeanipõhi või siis vulkaanilised saared. Kui kahe laama lahknemispiir asub maismaa, moodustub rifiorg ja selle põhja vulkaanid. Maakoorelaamad põrkuvad ja hõõrduvad pidevalt üksteise vastu. See seab maakoort moodustavad kivimid suure pinge alla. Osa sellest pingest võib maakoor oma elastsusega ära nullida, nagu kummipaelgi
iga joonise vahele jääb 65 miljonit aastat. Kaasaja tunnustatuim õpetus maakoore arengust on laamtektoonika hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt koosneb litosfäär suurematest ja väiksematest pangastest, mida nimetatakse laamadeks. Seitse suurt ja umbes kakskümmend väiksemat laama hõlmavad nii ookeane kui mandreid. Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas. Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes
Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil).
värskest kalast tehtud toite. Kujunenud tavale vastavalt juhatati just sel päeval sisse suvine kalapüügihooaeg. Pokrov Seda püha tähistati 14. oktoobril. Talurahvakalendris oli pokrov oluline sügisene püha, mis tähistas põllutööde lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on „ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides majades oli kombeks panna küdema vene ahi. Sel päeval viidi ka loomad talveks lauta. Samuti õiendati arved suveks palgatud sulastega. Kuna seda päeva peeti ka neidude pühaks, panid tütarlapsed kirikusse küünla ja teenistuse ajal palvetasid selle eest, et saaksid kiiremini mehele.
Kristiina Ehini luulekogu Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses "Noorkuuhommik" ilmusid esimest k...
valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi: laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine. Laudsepaettevalmistus Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises: Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu)
kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine
Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutat- akse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised: Joodisteks nimetatakse värvilisi Joodisel metalle onjasulas sulameid,
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA SAVIDE PLASTSUS PÕLETATUD TELLIS Rullpiir niiskusesisalduse järgi Telliste vormimiseks sobiv savi on savi konsistents, mille puhul plastsus on savi niiskusesisaldusel käte vahel 3-mm läbimõõduni 18...25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid:
naiserõivaid. The Bride Stripped Bare by Her Bachelors, Ever (lühemana tuntud kui ,,The Large Glass") 1915 1923; 276 x 176 cm Valmistatud kahest suures klaasplaadist, mis on kinnitatud metallraami külge Klaasile kinnitas mitmetest erinevatest komponentidest kujundeid ja objekte Kasutas: värvi, traati, peegelpindu, tolmu, fooliumit Töötas selle kallal 8 aastat 1923. aastani, mil jättis selle pooleli. Mõningad aastad hiljem lisandusid kogemata klaasi suured praod, kui seda liigutati Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Male Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus Prantsusmaa Muutke teksti laade meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 3 =2) ja teenis sellega Teine tase meistersportlase tiitli.
põhinevate kaitsevahenditega üle. Välistingimustes tuleb eelistada viimistlusvahendeid, millel on vett tõrjuvad omadused, kuid samal ajal lasevad niiskunud puidul kuivada. Teiste sõnadega: läikivat ja liiga tihedat värvi ei tohiks väljas kasutada. See hakkab kergesti pragunema ja kooruma. Pinnaviimistlusvahenditega töödeldakse ainult kuiva puitu. Välismõjutustele avatud puit "mängib", aja möödudes tekivad praod ja lõhed, mis lõhuvad õhukese kaitsekihi ja puit on taas kõikidele nakkustele avatud. Seepärast tuleb kaitsekihti perioodiliselt uuendada. Sageli kasutatakse raha puudusel mädanike tõrjevahendina läbitöötanud mootoriõli, eriti maapiirkondades. TRADITSIOONILISED IMMUTUSVIISID Tõrvamine Tõrv sisaldab lagunemist tõkestavaid aineid ja õigesti tehtuna kaitseb tõrvakiht puitu pinnaerosiooni eest. Tõrva valmistatakse männist seda aeglaselt söestades.
raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on paralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiud
" 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks Värvitav pind peab olema kuiv ning puhas rasvast ja mustusest. Tugevasti määrdunud pind puhastada puhastusvahendiga Lavatio, seejärel loputada hoolikalt puhta veega ning lasta enne ülevärvimist kuivada. Eemaldada pinnalt vana lahtine värv, nõrgalt seotud pind puhastada kindla aluspinnani. Eelnevalt läikiva värviga kaetud pind lihvida parema nakke saamiseks matiks. Aluspinnas olevad augud ja praod täita pahtliga Micro (kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist lasta värvitud pinnal kuivada vähemalt 4 tundi (23°C, 50% RH)
lakkima. · Järeldus: Sool, mis oli ferroksüülile lisatud aeglustas korroseerumisprotsessi. Vase osa, mis on ühenduses raudnaelaga ei roosteta soolas, sest raud tõrjub vaske kui vähemaktiivsemat metalli. Küll aga roostetavad nii raud kui vask väga aktiivselt soolavabas ferroksüülis. Probleemülesanded · Mis sa arvad, millised tegurid võisid olla(lisaks ajale) Marcus Aureliuse kuju lagunemisel? Aja jooksul tekkisid kuju kullatisse väikesed praod. H2O kogunes pragudesse ning moodustas koos õhus olevate ainetega galvaani elementide lahuse. See aga tekitas elektrokeemilise korrosiooni kulla ja pronksi vahel. Toimunu tagajärjel metall korrodeerus ning väikesed augud tekkisid kuju sisse. · Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis sisaldas tina? Miks on kuju pind, mis on tehtud väikese tinasisaldusega pronksist, kaetud valgete laigukestega? · Tsink on aktiivsem kui tina, ning
Levinuim ühend planeedi pinnal on vääveldioksiid EUROPA Väikseim Galieli kuudest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad On alust arvata, et Europa pind on kaetud mõne kilomeetri paksuse jääkihiga, mille all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20 km GANYMEDES Suurim kuu Päikesesüsteemis Peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus hallikaskollane Pool planeedi ainest on silikaadid, pool vesi ja jää Pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasi, heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane
Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. 4 Külmakõrb Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaaralad
paigutatud ülekattes olevate detailide lokaalse kuumutamise teel neid läbiva elektrivooluga trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik
4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? · 8. tangensiaalsuunas · 9.Kuidas jagunevad puidu praod? 9. sisemisteks ja välimisteks · 10.Puidu kasvuvead... · 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv · 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened? · 11. laoseened ja majaseened · 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13.Antiseptimise viisid... · 13.võõpamine ja ülepiserdamine · 14.Millise temp.-i juures toimub puidu isesüttimine? · 14. 500C · 15
Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutat- akse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised: Joodisteks nimetatakse värvilisi Joodisel metalle on ja sulas
Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid. Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks. Gaasbetoon imab krohvimördist vee väga kiiresti välja ja ei anna praktiliselt midagi tagasi. Ka uuemad tellised tehakse soojapidavamaks, aga seetõttu suurenevad ka ohud, et tellised imavad vett rohkem. Kui seda ei arvestata, tekivad erineva tugevusega krohvid ning krohvi pealispinnal inetud plekid. 2.9 Aluspinna eeltöötlus
kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis on betoonile ettenähtud, kuni betoon saavutab üldjuhul vähemalt 5 MPa suuruse survetugevuse [1]. Vastasel juhul miinustemperatuuril katmata betoonis vesi külmub ja betooni kivinemine seiskub. Samaaegselt põhjustab külmumine vee mahu suurenemise umbes 9% võrra, mille tõttu tekivad betooni sisse väikesed praod. Ajapikku ka need praod täituvad vihmaveega ning juba järgmisel külmumisel võib selline tegevuste jada juba kaasa tuua betooni täieliku kasutamise kõlbmatuse. Selle vältimiseks külma ilmaga betoonitakse kiiresti ning välditakse segu jahutavaid teisaldus- ja käsitsusviise. Betoonisegu pumpamine on tavaliselt parim teisaldusviis, kui soovitakse vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tehakse võimalikult kiiresti külmakaitse, sest temperatuurikaod suurendavad
..18%. Kõrgetel temperatuuridel suurendab wolfram teraste küvadust ja tugevust(punapüsivust) hüppeliselt, kuid tugeva oksüdeerimise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja niobium: lisatakse roostevabadesse ja kuumtugevatesse terastesse 0,5...10%, et suurendada korrosiooni ja kuumakindlust. CrNi teraste keevitamisel põhjustab Nb kuumapragude teket. Mangaan: terastes harilikult 0,3...0,8%, ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaanisisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod, sest mangaan põhjustab terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust
2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid. 1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane. 2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe. 3
tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev
maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul
alla. Europa Europa, on nagu Iogi hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega. Pind "kanalite" vahel on väga hele. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Europa pind jääpragude vahel on erakordselt tasane, suurimad vallid pole üle paarisaja meetri kõrged. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Ganymedes Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese
deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi saamiseks kasutatakse järgmisi tooraineid: rauamaak, mangaanimaak, räbusti, kütus(koks), kõrgahjugaas + hapnik. Levinuim rauamaak, mida kasutatakse malmi
2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma. 4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. 5 palli- Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad. 6 palli- Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb. 7 palli- Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod. 8 palli- Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 9 palli- Kivihoonete seinad ja laed purunevad. 10 palli- Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed. 11 palli- Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked. Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 2000. aasta suurim maavärin toimus Sumatras, Indoneesias. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,9 magnituudi
2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Kuupäev Lühikirjeldus Lissaboni maavärin 1.november 1755 Mitte ühtegi tervet maja.
elementide kate puruneb või tekib kuskil keemine. Peab olema 2 üksteist sõltumatud ohusignaali, et reaktor automaatselt seiskuks. Reaktorit kaitseb 3 ohutusbarjääri: 1) Kütusevarraste kate – varda ulatuses väga suur temperatuurigradient (300 kuni 2000 *C) Kütusevarda sees UO2, Xe, tahked osakesed. Kiirete neutronite toimel muutub varda kest hapraks. See peab vastu pidama ka avariiolukorrale, järsule kuumenemisele. Osadel varrastel tekivad siiski praod ja laguproduktid pääsevad vardast välja. Üritatakse välja aretada paremaid metalle. 2) I kontuur ehk reaktori anum ja torustikud aurugeneraatorisse ja tagasi (keevreaktoril BWR turbiinini ja tagasi). 7 3) Kaitsekuppel peab vastu pidama rõhule 5-6 baari. Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks.
tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügonideks. 2. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
