Tapetseerimine Ettevalmistustööd tapeetimisel . Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega. Vajaduse korral tõmba vana lahtine tapeet maha. Tasanda augud ja praod ning vanad ühenduskohad teraslabida ja seinatasandussegu abil. Vajaduse korral lihvi. · Kui kinnitusalus on ebaühtlane, nt poorne kiudplaat või krohvimisalus, tuleks valida ebaühtlase pinnaga struktuurtapeet, siis ei pea ettevalmistustöödega nii palju vaeva nägema. Sellisel juhul tuleb alus enne tapeetimist ainult kliistriga katta. · Kui pudenevale krohvipinnale kavatsetakse liimida vinüülstruktuur- või tekstiiltapeet või kui alus on ebapuhas,
Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses. Värvimine: 1. Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Eemalda ka nõrgalt kinni olev krohvikiht või betoon. 2. Ava betoonpinnas olevad praod ja töötle esile tulnud, eelnevalt puhastatud sarrus roostevastase tsementvärviga. 3. Paranda avatud praod ja süvendid ümbritseva pinna tasemeni, kasutades aluspinnaga võimalikult sama koostisega tsemendi- või lubitsemendimörti.. 4. Silikaatvärvi kasutamisel tuleb väikesed praod ja süvendid parandada silikaatvärvi ja liiva seguga. 5. Pese hallitusega kahjustatud pind Tikkurila hallitusvastase vahendiga HOMEENPOISTO toote kasutusjuhendi järgi. 6
1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2 Tugevam kiht- praod peaaegu puuduvad. On näha veeloomade auke. 3 cm 5 Selge vahekoht Kihind 3 Umbes 5cm kiht, mis tundub olevat nõrgem oma purunemiste poolest. Palju pragusid. 4 cm 5 Selge vahekoht Kihind 4
põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit
Praod ja lõhed On lubatud On lubatud Lunatud juuspraod, üksikuid, kuid mitte üksikuid, kuid mitte kuid mitte pikemalt läbivsid juurpraod. läbivaid juuspraod. kui ½ laua Puittote otstes ol Puittoote otstes on pikkusest. Lubatud lubtud lühikesed lubatud lühikesed läbivad lõhed, kuid läbivad praod läbivad praod mitte pikemalt kui ½ laua pikkusest. Putukakahjustused Ei ole lubatud On lubatud On lubatud Mädanik Ei ole lunatud Ei ole lubatud On lubatud Keerdunud süü On lubatud määral, On lubatud määral, On lubatud mis ei takista mis ei takista laudade kinnitamist. laudade kinnitamist
imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. Silikaattellisel alla 1,0 kg/m2·min KÜLMAKINDLUS Materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. väikesed praod, telliste murdumine Silikaattellisel 35-50 tsüklit SOOJUS- JA NIISKUSPAISUMINE Sõltub materjalist ja selle seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE
.............. ........................................................................... ........................................................................... ............................................. .................................................................. .................................................................. 5. Miks peab erinevad praod ja augud enne põranda tasandamist sulgema (4) Põrand tuleks tasane ning materjali kulu oleks väiksem Vesi läheb aukudesse/piludesse Põrand tuleks tasane ning materjali kulu oleks väiksem Vesi läheb aukudesse/piludesse 6. Tasandustööde teostamise nõuded (8) Milline t, kuidas valmistada segu jms. valmistada pind ette-pühkida tolm, praod ja augud täita, elektrikaabli augud ka täita.
Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga
Voodrilauad panime seina umbes 2 sentimeetriste vahedega. Ja vahede peale tuli omakorda distants liist. Samas tuli arvestada ka sellega et voodrile jääks ka tuuldumis võimalus. See sellepärast et niiskus saaks kenast ära kuivada kui see peaks tekkima kas seina vahele või puidule. Peale selle tuli meil ka renoveerida veel maja vundamenti. Seal vundamendis oli kohti kuhu oli niiskus ja vesi vahele saanud ja ilmastiku tingimustel oli vundamenti tekkinud augud ja praod. Augud ja praod tuli uuest täita ja vundament ülekrohvida et ikka asi jääks ilus. Eks iga maja vajab kunagi renoveerimist ja remonti. Aga kõik see kui tihti on vaja maja renoveerida sõltub maja ehitus viisidest. See tähendab et kas maja on õigesti ehitatud või valesti. Igal majal peab olema ventilatsioon ja tuuldumus võimalus et saaks majast üleliigse niiskuse välja. Kui majas ventilatsioon puudub ja maja on seest koguaeg niiske ja aknad seest udused siis võib kindel olla et
Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Milline keevitusparameeter mõjutab kõige rohkem soojuse eraldumist punktkontaktkeevitusel? Select one: a. elektrivoolu tugevus b. elektritakistus c. keevitusaeg d. pinge e. survejõud Question 7 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Liiga suur keevitusvoolu tugevus on järgmiste defektide põhjusteks: Select one or more: a. praod liites b. pritsmed detailide vahel c. keevispunkti liiga väike läbimõõt Question 8 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keevispunkti liiga väikese läbimõõdu põjusteks: Select one or more: a. liiga suur keevitusvool b. liiga pikk keevitusaeg c. liiga lühike keevitusaeg d. liiga väike keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite nihketugevus määratakse:
Seinte värvimine on kõige lihtsam viis anda ruumile uus väljanägemine. Korralikult ette valmistatud aluspind tagab, et ka lõpptulemus saab olema ilus. Seinas olevad praod ja ebatasasused pahtelda ning seejärel krundi kogu pind üks kord. Peale kruntvärvi kuivamist kanna seina kaks kihti pinnavärvi. Väga oluline on katta kinni kohad, mida värvida ei soovi – põrand, laeäär, liistud, aknapaled, erinevad detailid, mida ei õnnestu eemaldada. Tavaliselt jäetakse üles seina äärde 2,5cm laiune laevärvi riba, mis määratletakse teibiga. Selline riba jäetakse peamiselt seepärast, et lae ja seina
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks
Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad
piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi
Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik:
.............................................................................6 ESIMENE ELUAASTA ...............................................................................................................................................7 HAMBA EHITUS........................................................................................................................................................10 Hammaste pinnamõrad ja täkked Hammaste pinnamõrad on tilluksed praod ning täkked hamba pinnal , mis tekivad hammaste loomulikust pingest ja paindumisest (eriti kõvemate toitude närimisel). Iga kord kui te oma hambaid kokku surute või tugevamalt mälute, avaldate hammastele rõhku, mis lõpuks võib tekitada hambaemaili sisse väiksemaid või suuremaid mõrasid. Eriti sagedasti asuvad sellised mõrad hambakaelte juures või isegi veidi igemepiiri all ning neid võib ise avastada ka tavalise peegli abil
Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3 isekustuv mark R(või kivivilla erikaaluga üle 110kg/m2). Mõõdult mitte suuremad 50 korda 100-cm ja paksus 15-cm plaadid peavad olema stabiliseerunud.
ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi panekul peab näitama nool mootori ettepoole. Rõngaste kokku surumiseks kasutatakse abinõud (vitsa) ja lüüakse sisse haamri varrega. Ühe mootori kolvid peavad olema ühes kaalus, selleks on kolvi all äär kust saab võtta metalli vähemaks, et vältida mootori vibratsiooni. Mootoriplokis esinevad praod keevitakse täis, murdunud poldid keeratakse välja, kulunud keermed keeratakse üle. Kui on plokis vahetatavad hülsid siis paigaltakse nende alla tihend (vask), et takistada jahutusvedeliku sissepääsu. Kui võetakse kolvid välja, et hülssi mitte liigutada siis tuleb hülsid eelnevalt kinnitada.
hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod rästikud jahivad videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel kui jahiretk on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse
Kool Referaat LAKID Nimi Kursus Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED
Modern krohv on välisilmelise tsementkrohviga seinakate. Tavaliselt on see segu liiva, portlandtsemendi, lubja ja veega, kuid võib sisaldada ka segu lisaained, sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru lä...
konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud nii spetsialistide kogemustest, kuid ka tõsisest teadustööst, katsetest. Piirangud, miks Konstruktsiooni arvutades ma esialgu dimensioneerin konstruktsiooni mõõtmed ja kuju, arvestades eelkõige seda, et element peaks vastu standardis EN-1991 määratud koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks konstruktsiooni korrektset väljanägemist ja stabiilsust. Minu arust, geomeetrilise kuju säilimise nõue on üks tähtsamaid nõudmisi, see ongi tingimus, mis määrab, kas konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates
Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta[W/m.K]. Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). ·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm.
õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus ob väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. Krohvis esineb tihti pragusid ja murenemist. Praod tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliseks põhjuseks on välimine ja sisemine niiskus. Värskematel krohvipindadel võivad põhjusteks olla töövead või valed materjalid.
Elsa Tamm PH11 MOTIIVID LAUA KOHTA 1. Laual on küünlajalg, milles on poolikuks põlenud küünal Laud oli kunagi pruun, nüüdseks ära pleekinud ja kulunud. Laual on praod, mõned väiksemad mõned suuremad. Küünlajalg on roostes. Põlenud küünlavaha on küünla jalapeal kinni kuivanud. Küünal on valget värvi. 2. Laual on lahtiselt mu lemmiksraamat Laud on madal. Laud on tume pruun ja teravate nurkadega. Laual on valge lina,pistilise äärega, millel on kohvitassi rant. Laud on tugev ja lõhnab puidu järgi. Laual on mu lemmikraamat, millel on rohelised kaaned. 3. Laual on vaas sügislehtedega Laud on kõrge ja lai
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATERJALITEHNIKA INSTITUUT METALLIDE TEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Õppeaine KONSTRUKTSIOONIMATERJALIDE TEHNOLOOGIA VALUTEHNOLOOGIA Kodutöö Õppejõud: Eduard Kimmari Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB-24 Tallinn 2010 Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valan...
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi vi...
......................................................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõned praod, kuid on siiski tasane. · Krohv: suurte aukude täitmiseks. Kips väiksemate aukude täitmine. Pane tähele! · Kui sa ei ole kogenud pahteldaja, jälgi pakendil olevat õpetust. Kui juhist ei järgita, võib tulemus oodatust erineda. · Valesti valitud pahtel võib hakata pragunema. · Köögis tuleks kindlasti töödeldav pind hoolikalt puhastada, sest tavaliselt puudub seal korralik õhutussüsteem, mistõttu on seinad rohkem rasvunud.
Kruntvärv ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna. Eelnevalt värvitud seinad Eemalda lahtine värvikiht. Pese pind lahjendatud VIVACLEAN puhastusvahendiga ja loputa veega. VIVACLEAN eemaldab rasvad ja mustuse, pehmendab ja matistab vana värvipinda ja parandab uue värvikihi nakkumist. NB! Ära kasuta tavalist pesuvahendit, sest see moodustab pinnale kile, kuhu värv ei nakku. Pahtelda praod ja ebatasasused peenpahtliga VIVACOLOR F või kergpahtliga VIVACOLOR LH, niisketes ruumides niiskuskindla kergpahtliga VIVACOLOR W. Lihvi kuivanud pahtlipind liivapaberiga (nr 150-180). Eemalda lihvimistolm, sest lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga. Krundi pind kruntvärviga UNIPLAST või VIVAPLAST PRIMER. Kruntvärv ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna. Tapeeditud seinad
Fassaadibetooni olukord on üldiselt alates 1979 ehitatud majades üsna normaalne, nõuetele ei vastanud ainult üks proov, lubatud piiri ületati vähe.paneelmajade paneelide tsemendisisaldus olin suurem kui normaalne , sellest võivad tekkida praod, külmakindlust vähendada. Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad. Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka
hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Iga inimene teab mis on klaas ja kasutab seda ka oma kodus
ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need olid õhku täis. 7.Kus Meelis tutvus Sigurdi tütre,Astridiga? Ta tutvus Sigurdi tütrega Kuramaa mereröövlite laevas,kui nad mõlemad olid mereröövlite pantvangid.Meelis leidis Astridi röövkauba kõrvalt kinniseotuna. 8.Kuhu sattusid Meelis ja Astrid põgenemisel?
Vulkaanid Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured
Värvus, tekstuur/muster. 11. Milline on standartne niiskus ja milleks teda kasutatakse? Standartne niiskus on 15% ja teda kasutatakse... 12. Puidu erimass? Puidu erimass on 1,55 g/cm3. 13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad?
6 Kõik ehitised paisuvad temperatuuri ja niiskuse muutumise tõttu. Paisumise suurus sõltub materjalist ja selle seisundist. Arvesse tuleb võtta paisumist müüritisseintel ühenduskohtades (Tabel 1). Ühenduskohtade laienemine on põhjustatud temperatuuri ja niiskuse tõusuga, mis omakorda põhjustab telliste laienemise. Kui tellised kahanevad ei pruugi nad alati õigesse positsiooni naasta. Kahanemisel võivad tekkida ka praod. Telliste laienemine pikkades seintes ilma õigete vertikaalvuugi laiusteta võib tekitada selle, et tellised ei ole üksteisega peale paisumist kohakuti (väljaulatuvad) või seina nurgad pragunevad. Savitellistel on nõutud, et kahe tellise ühenduskoht peab võimaldama 10 mm-st paisumist. Seega peab vuugi laius olema 12-20mm. Silikaattellised pigem tõmbuvad kokku kui paisuvad. Ühenduskohad peavad olema kohandatud kahanemisele. Ekstra 300 mm-seid ankruid tuleb kasutada mõlemal pool
olekus. Plastilise pragunemise puhul on võimalik eristada kaht tüüpi pragunemist: plastiline mahukahanemispragunemine, mis enamjaolt ilmneb plaatides; plastiline paigutumine või vajumispragunemine, mis võib ilmneda massiivsemate elementide puhul. Mõlema tüübi puhul on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Üsna tihti tekivad praod sarrusterase kohale betooni pinnal. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Võib tekkida ka juhusliku mustriga pragunemine, mida nimmetatakse "kaardikujuline pragunemine"
Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool
maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed liivakivi ja konglomeraatide settinud kihid, mis algselt katsid suuri alasid. Erinevad kihid on ilmastikule ja erosioonile erinevalt vastu pidanud, moodustades eendeid ja lõhesid . Kokkusurutusest ja diageneesist tulenevalt (kasvava surve ja temperatuuri tõttu pehme sette settekivimiks muutumine, kuna lisanduvad järjest uued settekihid) tekkinud vertikaalsed
Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse.
Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid. Mitme meetri laiuselt avanevad praod ja augud võivad neelata autosid ning ehitisi. Siiski täituvad maakooreavaused kiiresti purunenud kivimimassiga ning on lõpuks harva sügavamad kui mõni meeter. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mitmel moel hoidma. Näiteks ehitatakse kõrghooned püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia ja kindla alusega hoone püsti. Mõjud inimesele: Surm Epideemiad
keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast
Samuti ka täitepinnasest, aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Seetõttu on ideaalvariandis oluline olla teadlik võimalikust radooni ohust juba enne maja ehitamist. [2] Kui hoone on juba valmis ning selgub, et radooni tase on kõrge, tuleb korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ja torud. Üle on vaja vaadata põranda konstruktsioon, sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrus, sest just seina ja põranda vahelised praod lasevad hästi radooni sisse. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või kui need on ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleb muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. [2]
Eesti esimesel tähelepanuväärsemal raudbetoonsillal (Kasari sild, valmis aastal 1904) deformatsioonivuuke teadmatusest ei jäetud. Ekspluatatsiooniaasta detsembris, kui temperatuur oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm laiusest läbi kaarte , lae ja sõidutee ulatuvast praost neljandas avas ja juuspragudest mitmel pool mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31].
* Inimene murenemine - on kivimite purunemine välisjõudude toimel. Pehmed kivimid alluvad välisjõududele lihtsamalt. murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele. MURENEMINE Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine * Kivisse tekkinud praod, * Kivim tahastatakse, muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI
Ülesanne 1 ,,Laused ajalehe artiklitest" Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta. Teetööde auto murdus keskelt pooleks Pärnu postimees, 08.02.2011 Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. ,,Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud," ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm. Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011 Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda.
toorikusse avasid või süvendeid. Mulgustamise tornid võivad olla ümmargused, ruudukujulised, ovaalsed ja erikujulised. Painutamine on operatsioon, mille käigus antakse toorikule ettenähtud kõver kuju. Painutamist rakendatakse nurgikute, klambrite, haakide, käppade, kronsteinide jm. valmistamisel. Painutamisel tooriku ristlõige muutub: painde kohal kõrgus väheneb ja laius suureneb. Lisaks võivad painde siseküljele tekkida kortsud ja välisküljel tekkida praod. Mida suurem on painutusnurk ja väiksem painutusraadius, seda tugevamini nimetatud nähtused ilmnevad. Selleks, et tooriku ristlõige painutamisel vähem deformeeruks, tuleb tooriku kõrgust enne painutamist suurendada. Väänamine on operatsioon, mille käigus toorikut või tema üht osa väänatakse ümber tooriku telje mingi kindla nurga võrra. Väänamist rakendatakse tara varbade, spiraalpuuride, eritasapindades olevate põlvedega väntvõllide, ankurpoltide ja muu valmistamisel
keemilisele puhastamisele, kaitsegaasi piisavusele ja puhtusele. Erilised puhtusnõuded . Keevitussuits ja aerosoolid keevitamisel mõjuvad mürgiselt kesknärvisüsteemile. Al- ja sulamite keevitamise probleemid Keevituspraod- eranditult kuumpraod. Neid võib jagada 2 rühma. Tekivad kahanemispingetest või detailis tekkivatest pingetest. Kas tardumispraod keevisõmbluses või keevisõmbluse kõrval segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine
..+55°C Massiivsete konstruktsioonide korral tuleks vältida liiga kõrge tsemendisisaldusega ja kuuma, üle 30°C, betooni kasutamist Enamus juhtudel, ilma lisasoojenduseta konstruktsiooni ei ole mõtet külma eest kaitsta kauem kui 3 - 4 päeva, sest selle aja jooksul langeb betoonkonstruktsiooni temperatuur välisõhu temperatuuri tasemele Tuleks vältida liiga suurt, 15°...20°C, temperatuuride erinevust betoonkonstruktsiooni sees ja pinnal. Suurtest temperatuuri erinevustest tulenevad praod. Massiivsed konstruktsiooonid tuleks kinni katta Tuleks vältida konstruktsiooni pinna liiga intensiivset soojendamist, mille tulemuseks on betooni pinna kiire kuivamine ja praod Betoonkonstruktsiooni hooldamisel on oluline, et konstruktsiooni katmist ja soojendamist alustataks võimalikult vara, kasutamaks ära värske betoonisegu soojust Kivineva betoonkonstruktsiooni korduvat külmumist ja sulamist tuleks vältida Talvisel betoneerimisel eelistada kõrgema klassiga ja sooja, 20°..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
