Suurbritannia · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tö...
omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Prantsusmaa Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19
Prantsusmaa Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal
Nõo 2014 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab olukorda Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Referaat võtab lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht
Rahvastiku andmed analüüsiks: Näidiseks Eesti andmed 2012 The World Factbook - https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/en.html GEOGRAPHY: 1) Area: total 551,500 km² )Coastline: 3,427 km PEOPLE and SOCIETY: 3) Ethnic groups: rahvastiku etniline kuuluvus Celtic and Latin with Teutonic, Slavic, North African, Indochinese, Basque minorities overseas departments: black, white, mulatto, East Indian, Chinese, Amerindian 4) Languages: keeled (nimetage suuremad) French (official) 100%, rapidly declining regional dialects and languages (Provencal, Breton, Alsatian, Corsican, Catalan, Basque, Flemish) overseas departments: French, Creole patois, Mahorian (a Swahili dialect) 5) Religions: usundid (nimetage suuremad) Roman Catholic 83%-88%, Protestant 2%, Jewish 1%, Muslim 5%-10%, unaffiliated 4% overseas departments: Roman Catholic, Protestant, Hindu, Muslim, Buddhist, pagan 6) Population...
Prantsusmaa revolutsioon ja Napoleon Bonaparte Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon sai aluse 1789. aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka M...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt
docstxt/135119765935.txt
Toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Monarhistid- Kuningavõimu pooldajad. 5. Miks kukutati jakobiinid võimult? Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel
problemaatiline (tsensuur, kogumine, liikumiskeeld) Võrdsus kõik on võrdsed seaduste ees Vendlus () rahvustunne; ära tee teistele seda, mida ei taha, et nad teeksid sulle Esimest korda see deviis ilmus Maximilien de Robespierre kõnes Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal 1848. aasta konstitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda kuidas see välja nägi? See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel.
23 El Greco tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool)
üldajaloost" (1756-1769) aluse tänapäevasele ajalookirjutusele. Peale selle kirjutas ta veel näidendeid ja jutustusi. Hiljem ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks andisgi talle Preisimaa kuningas Friedrich II, kelle toel Voltaire püüdis realiseerida valgustuslikku utoopiat valgustatud valitsejast. Preisimaa, mis oli vastsündinud kuningriik, vajas enda tutvustamiseks midagi kirgast ja meeldejäävat
templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. 2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal Louis XIII - (27. september 1601 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu Louis XIV-Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh
Prantslased Evely Aim Maarja Loikonen K109 Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Monaco, Itaalia, Andorra ja Hispaania Köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega.
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17
rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936 moodustus Rahvarinne, mis suutis ka poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prantsusmaa euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivseks ka kesk ja ida euroopas. Aga prantsusmaal puudus oma püüdluste teostamiseks parim majanduslik ja sõjaline jõud.
3a SUURBRITANNIA JA PRANTSUSMAA: MONARHIA JA VABARIIK 1. Koosta kolm küsimust suurbritannia kohta pärast esimest maailmasõda. Miks ei püsinud Inglismaa maailma juhtiva riigina? Mis tekitas muret Inglismaal? Mis oli Briti majanduses vananenud? 2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring.
(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’le, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehniks
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse
võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada. 1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida. Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti.
kasutasid jakobiinid ära kutsudes oma poolehoidjad üles kätte maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre.Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese.Enamik terrori ohvreid olid lihtrahvas.1793.aasta oktoobris hukati ka kuninganna.Terrori poliitika teostamisel ilmnesid juba vastuolud jakobiinide endi seas.1794.aasta aprillis hukati Danton .Rahvas tundis et olukord pole paranenud ja 1794.juulis arreteeriti Robespierre ja hukati. 5. Kirjelda Prantsusmaa sõdasi 1790-ndatel? Euroopa riigid otustasid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse.Prantsusmaal algas aktiivne kihutustöö võitlusteks välisvaenlaste vastu.1792.aasta kevadel kuultati sõda Austriale.Sõja algus oli edutu.Prantsusmaa väed said mitmes lahingus lüüa ja Preisi armee tungis prantsusmaale.1792.aasta kevadel pöördus seadusandlik kogu rahva poole ülekutsega ,,Isamaa on ohus".Populaarseks sai C.J.Rouget de Lisle loodud laul ,,Marseljees" 1792
Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujutise kolme liiliad ja Püha Kolmainu
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt
aastal, astudes selleks 1593. aastal katoliku usku. Tema samm oli tegelikult puhtpoliitiline, sest ta oli usuküsimustes ükskõikne. Tuntuks on saanud kuninga ajalooline lause: "Pariis väärib üht missat." Tegemist oli targa ja riiklikult mõtleva valitsejaga, kes eelistas kuningana astuda säilinud pealinna, näha pariislasi elavatena ega tahtnud üle oma rahva laipade ja linna varemete troonile jõuda. Laipu ja varemeid oli olnud juba küllalt alates 1560ndaist aastaist oli Prantsusmaa olnud pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...
Kõik Prantsusmaa kohta, Väga täpne. Joonised ja diagrammid.
positsioon 1923. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks diktatuuri ei kehtestatud Tänu stabiilsele poliitilisele olukorrale ja valitsuse kiirele tegutsemisele ( näiteks naelsterlingi devalveerimine), suutis Inglismaa kriisist kiiresti väljuda Inglismaa positsioon maailmamajanduses tugevnes PRANTSUSMAA Pärast sõda sai Prantsusmaa endale suured tööstuslikud piirkonnad See elavdas majandust Prantsusmaa muutus võimsaks tööstusriigiks Kuid erinevalt Pariisi rekonstrueerimine pärast Inglismaast puudus I maailmasõda Prantsusmaal poliitiline stabiilsus Valitsused vahetusid sageli nt aastatel 19191939 oli Prantsusmaal 41 valitsust DEMOKRAATIA VÕI DIKTATUUR? Kui Prantsusmaad tabas majanduskriis, pingestus olukord veelgi
/ Ühtne Saksa keisririik / 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ( päriliku võimuga) ja kahekojalisele RIIGIPÄEVALE. / Omas sõjavägi ja ühtne välispoliitika / Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21.10 Trafalgari merelahing sai Napoleon lüüa / 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10. Prantslased Lahkuvad Moskvast / 1813 Lepizgi lahingus / rahvastelahingus lüüa / 1815 Waterloo lahingus lüüa
soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux,
Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa Teine keisririik ja Napoleon III. Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist. Sõda Saksamaaga. Prantsusmaa oli muidugi Saksamaa lõpliku ühendamise vastu.Ja see oli ka Saksamaale takistuseks.Mõlemad pooled otsustasid üksteise vastu sõtta asuda. Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel puhkes 1870.aastal.Prantsusmaa armee oli aga halvasti ette valmistatud ja Sedani all nad lõplikult kaotasidki,Napoleon III läks vangi. Sissepiiratud Pariisis puhkes ülestõus ja Prantsusmaa kuulutati taas vabariigiks.Pariis oli
Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edasise käekäigu pärast. Marie-Antoinette, olles noor neiu, ei osanud aga arvata, mis raskused teda tulevikus ees ootavad. Prantsusmaa ja Austria piiril pidi Toinette kõik endast maha jätma, mis olid kuidagi seotud Austriaga. Kui üleandmise telki sisenes ta Austria ertshertsoginnana, siis sealt väljudes oli ta juba Prantsusmaa dofiin. Marie-Antoinette'i uueks residentsiks sai Versailles'i loss, mis kubises kirevast elust. Noore tulevase Prantsusmaa kuninganna hakatise jaoks võttis aega, et harjuda oma uue eluga, eriti enda abikaasaga, kes erinevalt Toinette'st oli veidi endasse tõmbunud,
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa alt vabastada, 1937 kuulutas Iirimaa end täiesti iseseisvaks, varsti hakkasid Kanada ja Austraalia tahtma vabadust, 1931 võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid suveräänseks igatpidi., pannes sellega aluse Briti Rahvaste ühendusele. PRANTSUSMAA. liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, võimasad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias, kriisi tabades suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised(lubasid riigi
esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Briti impeerium kuhu kuulusid mitmed riigid nt. Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas. Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USAs valitses vabariiklik kord, mitte monarhia
ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade survel oli ta sunnitud oma seisukohti muutma · 1884- hõivati esimene koloniaalvaldus · 1888- suri keiser Wilhem 1 ja troonile sai kuningas Wilhem 2, kes on ajalukku läinud
.................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt
Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
• Kaotati gildid
Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus m...
rahulolematuse puhanguid, tugevdas võimu terrorirezim. Algas maalt välja saatmine või mahalaskmine. Stalin hävtas kõik, kes oleksid võinud ta võimult kõrvaldada. Massiteabevahendid (ajalehed, raadio, ilmikunst, teatrikunst) kuulusid riiklikule aparaadile. Haridus- ja kasvatussüsteem oli täielikult võimude kontolli all. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse. Seda kõike oli vaja tulevase sõja jaoks. Inglismaa ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid sõja võitnud suurriikide hulka ja astusid kohe pärast majanduslike raskuste ületamist kahekümnendate ajajärku. Majandus arenes kiiresti ja ka uued tööstusharud. Söe- ja tekstiilivabrikus oli raskusi, sest ned ei läinud enam nii palju vaja. Söe asendas nafta ja riided e vajanud enam ni palju materjali. Kõrgendati makse, mis andis võimaluse arendada sotsiaalprogramme.
Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette)
docstxt/123711631942682.txt
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
