Ameerikas (Baptistid), (Menhoniidid) - 4. Kalvinistid (Genf) - Jean Calvin (suri 1564) oli pärit Prantsusmaalt, aga tema konfessiooni tõeliseks kodumaaks kujunes Sveits (1534) - Calvin on usupuhastuse II põlvkonna kõige tähtsam esindaja. Ta arendas edasi reformatsiooni ideestiku. - Peateos Ristiusu õpetus (1536): jumala arm teeb inimese õndsaks - Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud - Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne- Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal
juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle
Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Austraalia,Venemaa. Eksportijad: Austraalia, Hiina, LAV,Indoneesia,Poola. Importijad:Jaapan,Saksamaa,Prantsusmaa,Suur-
1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida
pidanud vastu erinevate sõjakamate ja vähem sõjakamatele ajastutele, et vastu pidada nii, et ka tänapäeva inimesed on võimelised adekvaatselt sellest jutustama kuna on olemas piisavalt materjale selle kõige tõestuseks. Ka Prantsusmaal jätsid absolutism ja valgustatud absolutism oma jälje.Minu meelest algab absolutism alles kuningas Louis XIII-ga, tema ajal toimus märkimisväärne sündmus generalstaatide viimase kokku kutsumise näol aastal 1614. Ning Prantsusmaa absolutismi ajaloos on mulle kindlasti üheks esimeseks meelde jäävaks valitsejaks Louis XIV.Tema ajal saavutas Prantsusmaa oma hiilgehetked. Louis XIV- s ei kehastunud mitte ainult Prantsusmaa absoultism vaid teda peeti kogu ajastu puhtaima vereliseks esindajaks. Louis XIV väärtustas ametnikke, sellest järeldub ka kuninga kolm sammast, kus kuningas oli usujuhid ja aadlikud oma võimult kaotanud ja kõrgeim sammas oli armee.Ta kaotas Prantsusmaal ka usuvabaduse aastal 1685
Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik.
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid: rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel)
I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine, millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule. Lisaks sellele pidi Saksamaa maksma Antanti riikidele reparatsioone, mis tekitasid Saksamaale tõsiseid majandusraskusi ning neid ei suudetud maksta. 1923.aastal okupeeris Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonna Ruhri, kuna Saksamaa ei suutnud reparatsioone tasuda. Kui Saksamaa oleks suutnud maksta reparatsioone poleks Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonda okupeerinud ning Saksamaa riigisisesed majandusraskused oleksid olnud olemata. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus ja raskused kandusid edasi ka Euroopasse ning see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi, sellega kaasnes ülemaailmne majanduskriis.
Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda
Ajalugu KT Joonas Sild Teise Maailmasõja eel • 1930 tahtsid Saksamaa ja Venemaa vallutada üha suurimaid riike. • Müncheni kokkulepe (1938) ja see sõlmiti Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. See sisaldas uute maade vallutamist. • Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, et ennast kaitsta sõja eest ja 1938a loobusid sellest, kuna nad nägid mida Saksamaa teeb. • MRP oli kasulik Saksamaale, kuna nad said endale uued alad ja NSVL – abil said kaitstud sõja eest. Molotovi-Ribbentropi • Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa. • 22 Aug 1939 • Sakslased pidid saama endale osad riigid ja Venemaa teised. Teise Maailmasõja algus • Puhkemise põhjused: Poliitilised eeldused, Majanduslikud eeldused ja Ideoloogilised eeldused.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
( Block of apartments built over the house.) (Blokk korterite ehitatud üle maja.) 1927: Les Terraces, Garches, Paris. 1927: Les Terrassid, Garches, Paris. 1927: Pleinex House, 24, Bis Boulevard Massena, Paris 13e. 1927: Pleinex House, 24, Bis Boulevard Massena, Paris 13e. 1927: Villas at Weissenhof Estate , Stuttgart , Germany 1927: Villas at Weissenhof Kinnisvara, Stuttgart, Saksamaa 1928: Villa Savoye , Poissy-sur-Seine , France View on the map 1928: Villa Savoye, Poissy- sur-Seine, Prantsusmaa Vaata kaardil 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge , Paris 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge, Pariis 1930: Pavillon Suisse , Cité Universitaire , Paris 1930: Pavillon Suisse, Cite Universitaire, Pariis 1930: Maison Errazuriz , Chile 1930: Maison Errazuriz, Tsiili 1931: Palace of the Soviets , Moscow, USSR (project) 1931: Palace of venelased, Moskva, NSVL (projekt) 1931: Immeuble Clarté , Geneva , Switzerland View on the map 1931: Immeuble Clarté, Genf, Sveits Vaata kaardil
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo kõhuvähki ning see kohustas Napoleonil hoolitseda ise pere eest
Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine.
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid
olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia
Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit, antant Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia-üksteise kaitsmine, aitamine kallaletungi korral Antant Prantsusmaa, Inglismaa, venemaa-sooviti vähendada Saksamaa mõjuvõimu euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. 6)I ms põhjused Bosnia kriis puhkes austra-ungari ja serbia vahel kahel territooriumil bosnia ja hersogoviina pärast. Serbia pidas neid muistseteks slaavi aladeks, mis peaksid kuuluma serbia koosseisu. Tegelikult olid need alad 1878a läinud vene-türgi sõja ajal austia-ungari kätte. Need said impeeriumi osadeks. Serbias tekkisid org, kes tahtsid välja kuulutada suur-serbiat
Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas
Esimene maailmasõda on väga moderne. Te peaksite lihtsalt nägema seda tohutut relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal katsetatakse.. Need kemikaalid söövitavad hingamistorud ja on tervisele jube kahjulikud. Tunnen isegi juba nende mõju.. Saksamaal oli ka oma sõjaplaan, mida nimetatakse Schlieffeni plaaniks. Selle eesmärgiks oli Prantsusmaa kiiresti purustada, kuid see kukkus kahjuks läbi. Põhjuseks siis see, et prantslased hakkasid vastu ning väga edukalt. Aasta alguses toimus ka Verdune lahing, mis kestis mitu kuud.. Verdune lahingus üritas Saksamaa Prantsusmaa jõude nõrgendada, sundides neid kindlust kaitsma. Prantsusmaa aga pidas vastu ja hoopis suurendas oma meeste arvu ja see tõkestas meie edasiliikumise. See oli tohutute kaotustega lahing. Ma näen siiani
" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maailm. Kiiresti arenes tööstus, mis tõi endaga kaasa urbaniseerumise(linnastumise). Toimus teaduse ja tehnika revolutsioon: F
Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid
vabanemine ka Euroopa poliitilistest eraldusjoontest. 2003. a. Iraagi kriis tõi kaasa valusad ja alandavad lahkhelid ELi liikmesriikide seas. Saksamaa oli kirglikult vastu Iraagi sõjale, ent enamik Kesk- ja Ida-Euroopa maid toetasid president Bushi tingimusteta. 5. II 2003. a. kirjutasid kümme neist, sh ka Eesti, alla Vilniuse ,,kümne kirjale", ja vaid nädal varem olid Poola, Tsehhi ja Ungari liitunud Ameerikat toetava ,,kaheksa kirjaga". Prantsusmaa president Chirac põlastas neid initsiatiive. Uutes liikmesriikides tekitas see suurt ärevust. Nende hämmastuseks jäi Berliini käitumisjooneks arglik vaikimine. Uued liikmed peavad nüüd hoopis Suurbritanniat oma huvide parimaks esindajaks. Fischer tahabki vaigistada rahulolematust, mis ida pool jätkuvalt leida on. Ta mõistab, et ,,uue ja vana Euroopa" vahel haigutav lõhe oleks tõsiseks takistuseks Euroopa ühtsele ja energilisele poliitikale terrorismivastases sõjas
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et
Sõja algusaastad(1939-1941) 1. Millal/mis sündmusega algas Teine Maailmasõda? 2. Mis kuupäeval ning mis kaks suurriiki kuulutasid Saksamaale sõja? 3. Millal ründas NSVL Poolat? 4. Mis riigid oli Saksa armee 1940-daks aastaks vallutanud? 5. Mis riigid oli NSVL suutnud 1940.a. okupeerida? 6. Mis aastal ning kelle vastu alustas Saksamaa sõda? Kes olid Saksamaa liitlasteks, kes teise osapoole liitlateks? 7. Millal andis Prantsusmaa alla? 8. Mida üritas Saksamaa Britide vastu? 9. Millal, mis, kelle vahel sõlmiti Kolmikpakt? 10. Mis riike, mis aastal, ründas Itaalia ja Saksamaa liitlasvägi? 11. Mis on holokaus? 12. Millal tungis Saksamaa kallale Venemaale? 13. Millal ründab Jaapan USAd? 14. Millal tundsid jaapanlased esmakordselt kaotosevalu? 15. Millal kujunes Hitleri-vastane koalitsioon? Kes sellega liitusid? Mis oli selle nimi? 16. Millal loodi ÜRO? 1. 01.09
· 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas) · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõim Euroopas Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi
· 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas) · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõim Euroopas Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas
kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal
Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne ,,Uus Euroopa kaart". Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Seni, kuni prantsusmaa ei olnud hüvitist tasunud, jäi ta ... võitja riikide poolt.
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi. 12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus? Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566-1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal? Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased. Need algasid Guise'ide korraldatud Vassy veresaunaga, pärast esimest kolme sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõig oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni. Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga ja 1584 Pariisi Liiga
AUTO muutis inimese liikuvamaks LENNUNDUSE arengu algus RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid · Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). · Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis · 20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused: majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused
Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge (islam kristlus) EUROOPA LK 158-159 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik. Suurbritannia Tony Blair; sümbioos; arvestada tuleb ka majanduse arengut; USA ja Suurbritannia toetavad üksteist, rahvusvaheline tähtsus kasvas. Prantsusmaa Euroopa süda; vastandus USA-le, heal positsioonil EL-s. Saksa Liitvabariik ka heal positsioonil EL-s; idasakslased on laisemad- USA JA VENEMAA LK 159-161 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: USA ja Venemaa.
Ajastu Barokk Klassitsism Millal? 1600-1750 aastal. 1750-1820 aastal. Kus? Euroopa kultuuris, kuid Prantsusmaa pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma
Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 SISSEJUHATUS Valisin Salvador Dali, kuna nägin õpikust tema silmatorkavalt teistest erinevaid maale, millest päris mitmeid olin ka varem näinud, kuid ei teadnud, kes on autor. Seega otsustasin tema elulugu ja tema maale rohkem uurida. Referaadis annan ülevaate Salvador Dali elust ja loomingust. ELUKÄIK 1.1 LAPSEPÕLV Salvador Felipe Jacinto Dali sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dali pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali sündis täpselt 9 kuud ja kümme päeva pärast seda, kui suri ta vend, kes ei jõudnud kolme aastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dali end sageli vaid surnud venna asendajana. Kodus käitus väike Dali türannina ja kamandas kogu maja. Ta õppis kiiresti kasutama võimu, mis tal oma vanemate üle oli.
7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio ja 4-häälne Itaalia orkester. 8. Nimeta instrumentaalmuusikazanre! (3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14
ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tsehhoslovakkiat sunniti selle kokkuleppega nõustuma, tema jaoks olid lepingu tingimused väga rasked. 1939. aasta
Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2
Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907) Lepingu järgi jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2
Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine. Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Kujutati valgust ja õhku ning sellega kaasnes ka teravate piirjoonte kasutamise kadumine. Claude Monet oli Prantsusmaa maalikunstnik. Ta oli kõige osavam maastiku maalija. Tänu tema töödele sai impressionism alguse ning see ajastu sai nime tema töö "Impressioon. Tõusev päike" järgi. Monet oskab väga hästi kujutada valgust ning veepealset sillerdust. Ta maalis oma elujooksul ligi 2500 maali. Vanemas eas muutusid tema maalid huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem improviseerima ning eksperimenteerima valgusega. "Eine vabas looduses". Auguste Renoir oli Prantsusmaa maalikunstnik
oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös
1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas. Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ning vajas selleks Saksamaa toetust. Itaalia vajas kaitset Prantsusmaa eest, kui viimane peaks teda ründama. Samas hakkasid Austria-Ungari ning Itaalia vahel vanad pinged üles kerkima. Venemaa lubas Itaaliale toetada tema püüdlusi Aafrikas. Riikide eesmärke arvestades ei ole kahtlust, et Kolmikliidu loomine tugevdas eeldusi sõja puhkemiseks.
prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti
toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. · Kirikumaade riigistamine. · Aadliseisuse kaotamine. Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes:
inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Ungari, Türgi, Bulgaaria Prantsusmaa, Venemaa, USA
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi
sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Nüüd muutus Prantsusmaa aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Samas ei hiilanud Prantsusmaa poliitilise stabiilsusega. Valitsus vahetus kiiresti. Keskmine valitsuse iga oli pool aastat. See tekitas
negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED 3 Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
